NR 1 NOVEMBER 2006

nr 1 november 2006

Sinu elu. Sinu Olympus. Kui sinu elutempo juures on tähtis mugavus ja funktsionaalsus, siis uus Olympus 750 sobib sellega ideaalselt. Pole vahet, kas kihutad täiskiirusel läbi öise suurlinnamelu või chillid mõnusalt looduses. Naudid kauneimat päikseloojangut või tunned mõnu hubasest küünlaõhtust. Mis iganes see poleks - nüüdsest saad selle imelihtsalt jäädvustada. Viiekordne optiline zoom, mis laseb sul valida, kas jääda eemalseisjaks või olla sündmuste keskpunktis. Bright Capture tehnoloogia, mis lubab vabalt ka hämarates valgustingimustes suurepäraselt tegutseda, digitaalne kujutisestabiliseerija ja muidugi 7.1 miljonit pikslit, mis garanteerivad parima kvaliteedi. Lisaväärtusena põrutus- ja pritsmekindlus.

Ära aktsepteeri piiranguid!

www.olympus.ee

november 2006

sisu

Rolex kõigile kättesaadav

Sami Seppänen, Elisa juht

TÖÖ

64

6–11 12 14–15 16 17–19 20

Aare Kilp tahab kabinetist välja Maciga vähem eksimisvõimalusi Raamatukoi veebipood lõi ise tarkvara Office suudab kasutajate õiguste eest seista Tarkvara ja riistvara ei pea firma kapis seisma Ligipääs sisevõrgule ka kontorist väljaspool

36

KODU 22–23 24–25 26–27 28–31 32–33 34

Tolm on arvuti suurim vaenlane Failide kokkupakkimine säästab kettaruumi Koristusrobot: rikaste mänguasjast tarbeesemeks Järgmine digimuutuja on televisioon Plasma- ja LCD-telerid liiga sarnased Arvuti hindab kodulehtede turvataset

HOBI 10 nõuannet lennupileti ostmiseks veebis Inimese pardaarvutid kaalujälgijale ja profile Seemiku blogi 1996: SMSe saatis vaid mõni üksik mobiil Pikslisõda – mitu miljonit on õnneks vaja? Iga töö jaoks oma pildiformaat

TEST 48–54 56–59

Enne ostu võta kaamera kätte Odavaim kontorikombain oli ka kiireim

26

TOP 61–65 66–73

Telekommunikatsioonifirmade TOP 30 Arvutifirmade TOP 100

UUDIS 74–82

Uudised ja uudistooted

KOLUMN 60

Anti Kuiv

Toimetajad Indrek Kald, tel 667 0193, e-post [email protected] Enn Heinsoo, tel 667 0184, e-post [email protected] Makett ja kujundus Kairi Kalmann Fotograaf Maris Ojasuu Reklaami projektijuht Rutmar Lohu tel 667 0071, e-post [email protected]; ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl trükk AS Kroonpress

74 väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS peatoimetaja Igor Rõtov Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn tel: (372) 667 0111, (372) 667 0222 faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 e-post: [email protected] www.aripaev.ee

Reklaamiosakond e-post: [email protected] tel: (372) 667 0105 faks: (372) 667 0200 Toimetus e-post: [email protected] tel: (372) 667 0111 faks: (372) 667 0265 korrespondent Tartus: Väinu Rozental [email protected]

Indrek Kald

35 36–37 38 40–41 42–44 46

korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus [email protected] Tellimine ja levi e-post: [email protected] tel: (372) 667 0099 faks: (372) 667 0300 Tellimishind 12 kuuks 3062 kr Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine

Enn Heinsoo

Legendi kohaselt küsis kümmekond aastat tagasi tollane Nokia turundusjuht, miks peaks mobiiltelefonil olema kell, kui käe peal on Rolex. Jah, tõesti, 1990ndate esimeses pooles jaksasid mobiiltelefoni osta inimesed, kes said endale lubada ka Rolexi kella. Üks kallis aksessuaar täiendas teist... Mobiili hind polegi vahepeal eriti muutunud – nagu käesolevast ajakirjast selgub, maksis firmajuhile sobiv telefon siis ja maksab praegugi 6000 krooni ringis. Küll aga on kordades tõusnud eestlaste sissetulek. Sel põhjusel suudame endale nüüd palju rohkemat lubada kui varem. Nii pole imestada, et vana kineskoopmonitori asemel on Eesti kodus toanurgas tihti vedelkristallekraaniga või plasmateler ning köögipõrandat pühib robot – kui nimetada mõni teema värskest Tehnotrendist. Ajakiri Tehnotrend kirjutab nii tavainimestele kui ka ettevõtetele suunatud IT-toodetest ja -lahendustest. Inimkeeles.

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral väljaande sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363.

autorid Lauri Levo

Andres Kruusimäe

Tartu Ülikooli ajakirjandusharidusega Lauri Levo on Äripäeva kõrval kirjutanud ka Eesti Ekspressis ja Eesti Päevalehe Arvutilehes ning töötanud Microlinkis. Praegu on ta Norby Telecomi palgal. Tehnotrendis selgitab Lauri, miks Raamatukoi veebipood otsustas laoarvestuse tarkvara ostmise asemel endale ise valmis meisterdada.

Tartu Ülikooli Narva kolledžis filoloogiat õppinud Andres Kruusimäe tegi elus kannapöörde ning asus tööle Elioni. Tulevikus plaanib ta end siduda IT Kolledžiga. Tehnotrendi kirjutab Andres digitaalsest televisioonist ja digitaalsete pildiformaatide erinevustest.

Tõnn Sikk

Ronnie Jaanhold

Tartu Ülikooli infotehnoloogiatudengi Tõnn Siku esimene töökoht oli seotud Vaata Maailma projektiga. Hiljem tegi ta mitu aastat kaastööd ajalehele Virumaa Teataja, sh IT teemadel. Robotite huvilisena kirjeldab Tõnn seekord kodumajapidamises kasulikke robottolmuimejaid.

GT Tarkvaras tehnilise konsultandina töötav Ronnie Jaanhold on spetsialist arvutite turvaküsimustes. Enda sõnul ta lihtsalt sattus sellise ala peale ning on seni rahul. Ronniele meeldib tarkust jagada ning seega kirjutab ta Tehnotrendis internetiliikluse turvalisusest.

Heigo Ensling

Mati Roosalu

Kümme aastat tagasi oli Heigo Ensling mobiiltelefone müüva firma Esmofon juhatuse liige. Nüüd töötab ta Elion Esinduse tehnikajuhina. Seega on Heigo õige inimene võrdlema aastakümne tagust tippmobiili tänase ärikasutaja telefoniga.

Mati Roosalu elu keerleb fotograafia ümber, ta on fotokaupluse Maksifoto omanik ja juhataja. Mati selgitab Tehnotrendis, mida tähendab digitaalsel fotokaameral megapikslite arv, ning annab näpunäiteid kaamera valimiseks.

ttöö öö

persoon Tekst Indrek Kald Fotod Maris Ojasuu, Raul Mee ja Julia-Maria Linna

AARE KILP

tahab kabinetist välja

Go Groupi tehnikahuviline juht Aare Kilp ootab tulevikult võimalust tegutseda asukohast sõltumatult – enda arvates istub ta praegu liiga palju tunde kabinetis. 6

“T

õsi, organisatsiooni faas nõuab praegu palju kohapeal istumist, mingil ajal pole seda aga enam nii väga tarvis. Ja olen mõelnud, kuidas siis võiks kommunikatsioon toimuda,” räägib kümmekonnast firmast koosneva ettevõtte juht. Praegu eelistab Kilp suhtlemiseks võimaluse korral telefoni, e-kirju saata varem mitme IT-projektiga seotud olnud Kilbile ei

meeldi. “Pigem ikka helistan ja räägin – see rütm on nagu loogilisem,” põhjendab ta. “Võib-olla olen ma liiga kinni harjumuses, omal ajal käis kõik telefoni kaudu.” Samuti ei kasuta turismi- ja transpordiettevõtteid koondava Go Groupi juht MSNi. “Seal läheb suureks ajaraiskamiseks, pealekauba kõik vilgub,” märgib ta populaarse kiirsuhtlustarkvara kohta. Kilp lisab, et Go nr 1 • november 2006

Groupis on palju MSNi-inimesi. Näiteks toob ta Go Groupi ühe omaniku Anti Selge. Teist omanikku Marcel Vichmanni nimetab ta SMSi-inimeseks, kes saadab kogu aeg mobiililt lühisõnumeid. “Paljud ütlevad, et ära helista, saada SMS. Mina aga helistan,” kirjeldab Kilp oma suhtlustavasid. Samas kinnitab Go Groupi nõukogu liige Tiit Pruuli, et grupis käib suur osa suhtlusest

t öö

persoon

virtuaalseid kanaleid pidi. Vist isegi rohkem, kui see inimlikult mõistlik oleks, lisab ta. “Kui ettevõte tegutseb pea kogu Eestis ning töö viib juhtkonna liikmeid alatihti Pihkvasse või Londonisse, on e-post ja muud virtuaalsed kommunikatsioonikanalid asendamatud,” nendib Pruuli. Tema kinnitusel tuleb Kilbi IT-taust juhitöös kasuks. Igas tänapäevases ette-

7

t öö

persoon

A

are sõidab rongiga, sest seal on internet ja saab tööd teha. Tiit Pruuli

8

võttes on vaja osata näha, kuidas üks või teine IT-lahendus saab kasuks olla – olgu reisikonsultandi töölaud, elektrooniline piletimüügisüsteem või raamatupidamisprogramm, selgitab Pruuli. Vaatamata tegevusvaldkonnale on Go Group üsna IT-teadlik firma, usub ta. Go Groupis on korraga käsil mitukümmend IT-arendust. “Kuid see on järeleaitamine, et jõuda normaalsele tasemele. Seda pole, et oleme milleski pioneerid ja tulge meilt õppima,” selgitab Aare Kilp. Kilp lõpetas ülikooli majandusküberneetikuna ning on tegutsenud programmeerija ja IT-ettevõtjana. Samas, praeguses töös – reisijatevedu ja turism – pole infotehnika Kilbi meelest ärikriitiline. “Mul on natuke kahju, et mul pole võimalik oma tausta selle koha pealt Go Groupis kuigi palju rakendada,” tunnistab Kilp. Küll pakuvad talle jätkuvalt huvi IT-vidinad. Pihuarvutit kasutas Kilp juba siis, kui see oli Eestis vähestel. Tavalise mobiili asemel on tal Taiwani firma Qtek pihuarvuti-telefon. Kõnekvaliteet pole Kilbi sõnul kiita, kuid plussiks on võimalus andmeid sünkroniseerida. “Serveris on mul aad-

ressiraamat olemas, kui telefon peaks ära kaduma. Kahju, et Nokia ja Ericsson pole jõudnud sinnamaani, et see võimalus oleks sama okei kui Qtekil,” lisab ta. Koju on ta üles pannud WiFi-võrgu. “Oleks ebaloogiline, kui peaksin vedama juhtmeid nendesse kohtadesse, kus tahan läpakaga istuda,” arvab Kilp. Internetist vaatab ta spordiuudiseid ja mängib reaalajas pokkerit. Koduarvuti operatsioonisüsteem Microsoft Media Center pole Kilbi sõnul osutunud selliseks, nagu ta lootis. “Mõtlesin, et see asendab ka videomakki. Sellega on küll võimalik saateid salvestada, aga kvaliteet on jama ning mälu võtab see palju – päris kombain ikka ei ole,” selgitab ta. Tiit Pruuli nimetab Kilbi tehnikahuvi praktiliseks ja eluterveks. “Ta sõidab rongiga, sest seal on internet ja saab tööd teha. Samas ei osta ta edvistamiseks kokku ekstravagantseid IT-vidinaid, mida keegi õieti kasutada ei oska,” iseloomustab Pruuli. Kilp ise ei pea end märkimisväärseks vidinahuviliseks. “See on kõik juba nii tavaline. Ma arvan, et see, mis mulle kätte satub, on tehnofriikide juures üle-eelmise aasta asi,” märgib ta tagasihoidlikult. tt

Üks ja ainus - sülearvutist serverini! Peale IBMi sülearvuti kasutab Aare Kilp ka Qteki pihuarvutit.

arvutid teenindus lahendused Veerenni 58 A, 11314 Tallinn müük: 699 0678 · teenindus: 699 0699 e-mail: [email protected] www.max.ee Partner Tartus ja Pärnus: PC Expert Riia 26, Tartu · tel 740 9999 Pae 1/7, Pärnu · tel 447 6014

Tulevane Hoiupanga juht alustas programmeerijana

müügi- ja teeninduskeskus

M

õne aastaga Hoiupangas laenuspetsialistist juhatuse esimeheks tõusnud Aare Kilp alustas pangas karjääri laenugraafiku programmi kirjutamisega. Hoiupanga laenuosakonda läks Kilp tööle 1993. aastal Tartu Kaubahalli valuutakaubanduse direktori ametipostilt. Tema esimeseks ülesandeks pangas sai laenuprogrammi koostamine. “Excelis on see funktsioon olemas, kuid FoxPros pidin ise kaks õhtut nikerdama,” viitab Kilp andmebaaside loomiseks mõeldud tarkvarale. Programmeerijat temast pangas siiski ei saanud. “Kiiresti selgus, et laenukliente on vaja ka teenindada ja et see on programmi tegemisest tähtsam. Hakkasingi tegelema laenuklientidega, käisin äriplaani kursustel, poole aasta pärast olin laenuosakonna juhataja. Tollel ajal käis see kiiresti,” meenutab Kilp. Tema karjäär oli tõesti kiire – mõne aastaga tõusis Kilp laenuspetsialistist lühikeseks ajaks Hoiupanga juhatuse esimeheks, et nn Daiwa afääri mõjul kevadel 1998 ametist taanduda.

DELL Latitude D620 • Protsessor Intel Core Duo T2300E (1,66 GHz), vahemälu 2 MB • Mälu 1 GB DDR2 • Kõvaketas Serial ATA 60 GB 5400 rpm • 14.1 WXGA+ (1440 x 900) ekraan • Intel 224 MB integreeritud video • DVD-kirjutaja • Integreeritud 56K modem ja 10/100/1000 Mbps võrgukaart • Litium Ion aku kuni 4 h 50 min • Wireless Intel 3945 802.11a/g Dual-band kaart • ID-kaardi lugeja • Sõrmejäljelugeja • Bluetooth kaart • Eesti klaviatuur • Op. süsteem Windows XP Pro • Kaal 2,2 kg • Garantii 3 aastat

Hind 19 990.-

Esmakokkupuude arvutitega juba Tartu Ülikoolis Arvutitega oli Kilp lähemalt kokku puutunud juba 1980. aastate teises pooles Tartu Ülikoolis majandusküberneetikat õppides. Poliitilise ökonoomia ja kõrgema matemaatika kõrval õpetati neile ka programmeerimist. Nõukogude päritolu arvutite kõrval oli tudengitel kasutada ka üks Apple’i klass. Personaalarvuti tähendas tol ajal seda, et sinna tuli kaks viietollist flopiketast sisse ajada. “Kui hakkasin ise esimesi programme nr 1 • november 2006

www.max.ee

t öö

persoon

E

simese tööna kirjutas Kilp Tartu EPT automajandile sõidu- ja teekonnalehtede töötlemise programmi.

kirjutama, käisin ka veel flopiketastega ringi,” meenutab Kilp. Umbes samal ajal tulid ka esimesed kümnemegabaidised kõvakettad ja väiksem, kolmetolline flopiketas. Kas arvutid paelusid ka kaastudengeid? “Eks see oli juhuste asi. Mingil hetkel tulid uuemad arvutid, keegi pääses neile paremini ligi kui teine, siis tekkis ka rahateenimise võimalus – nii see läks,” räägib Kilp.

Programmeerimine võinuks saada ka elukutseks 1989 hakkas ta pusima ülikooli kõrvalt programme teha. “Teised tõid Novgorodist telereid või Saksamaalt autosid, minu valik oli ebatavalisem,” tõdeb ta. Tol ajal nägi Kilp perspektiivi, et programmeerimine saab elukutseks. Esimese tööna kirjutas ta Tartu EPT automajandile sõidu- ja teekonnalehtede töötlemise programmi. Hiljem tuli kaks klienti juurde – Tartu kesklinna kaubahall ja Annelinna Sõpruse pood soovisid raamatupidamisprogrammi.

“Mõlemas oli oma arvutituba raudukse ja trellitatud aknaga. Sinna pääsesid vaid mina ja veel mõni väga valitud inimene,” kirjeldab Kilp IT-mehe elu Vene aja lõpus. “Esimesed programmid valmisid suures osas iseõppimise teel. Minu kirjutatud koodist keegi teine eriti aru ei saanud,” usub ta. Kas hea õnne korral võinuks Kilp tänu IT-huvile ja programmeerimistaustale osaleda ka näiteks Skype’i loomise projektis? “Koodi kirjutamise osas mitte, olen iseõppija ja iseõppijad omandavad asjad väga suure aktsendiga või vale tehnikaga,” arvab Kilp. Kilp märgib, et Skype’i tootmisbaas tekitati siia, see lahendus pole eestlaste välja mõeldud. “Skype’i projekt suudeti Eestis maha müüa väga suure potentsiaaliga inimestele,” tunnustab ta internetitelefoni loomisega multimiljonäriks saanud Eesti noormehi. Samas lisab Kilp, et kui tal poleks praegu võimalik muul alal tegutseda, teeniks ta kahe aasta pärast oma leiva ka koodi kirjutamisega ära. tt

Kilp osales esimeses kinnisvaraportaalis A

astatuhandevahetuse ajal internetiäridega tegelenud Aare Kilp tunneb enim uhkust Eesti esimese kinnisvaraportaali Kinnisvaraweb üle. Kinnisvarawebi lõi 1999. aastal eksmaakler Ingmar Pappel enda sõnul hobi korras. Kiiresti sai sellest juhtiv kinnisvara vahendav infosüsteem, millest kasvas välja veebikeskkond kv.ee. Toona kinnisvarafirmat Kristine Center juhtinud Kilp võttis Pappeliga ühendust. “Mind ei huvitanud mitte niivõrd liitumine, kui asi, milleni ta oli jõudnud, ja mida oli tehtud sel alal mujal maailmas,” kinnitab Kilp. Tasapisi e-ärisse süvenenuna oli ta selleks ajaks juba tellinud Amazonist ka mõne temaatilise raamatu. Kristine Center ostis saja tuhande krooni eest poole infosüsteemi loonud firmast ja järgmisel aastal Kristine Centerist lahkudes sai Kilp osaluse Kinnisvarawebis endale. Kilbi sõnul tehti kv.ee-s päris uuenduslikke asju, näiteks olid kinnisvarakuulutused näha ka Kuldses Börsis ja Soovis. “Nüüd on maakleril digifotokas ja ehk ka pihuarvuti, siis käis asi hariliku pliiatsi ja ruudulise paberiga,” kirjeldab ta vaid mõne aasta taguseid töövahendeid, mis praegu mõjuksid anakronismina.

Väikefirma juhtimine pinget ei pakkunud Kilp tunnistab ise, et Kinnisvarawebis oli tal igav, sest firma oli väike. “Nende otsustustasemete tööd, kus ma muidu tegutsen, oli selles väikeses kuue inimesega organisatsioonis teha kaks tundi nädalas,” selgitab ta. Turuliidriks olnud kv.ee tahtsid pangad juba järgmisel aastal pärast selle loomist ära osta, kuid suuremad Eesti kinnisvarafirmad otsustasid tuua turule konkureeriva city24.ee. “Nemad matsid oma projekti ikka veel raha, kui kv.ee seda juba teenis,” märgib Kilp. Kinnisvaraweb müüdi tunamullu kolme miljoni krooni eest LHV-le ja CV Keskusele. “Väljusin sellest projektist rahalises mõttes edukalt, see polnud hobi, mille peale raha

nr 1 • november 2006

kulub,” nendib Kilp tagantjärele. Siiski, kui Kinnisvarawebi poleks maha müüdud, oleks Kilp tahtnud sellest endale pensionisamba kasvatada. Kaasosanik Ingmar Pappel nimetab tagantjärele portaali hinda väga ebasoodsaks. “Müüsime kv.ee, kuna arvati, et internetibuum on läbi, ja saime kolm-neli korda alla reaalse turuväärtuse,” kinnitab ta. Pappel lisab, et Kinnisvarawebi hinda oli raske määrata, sest tegemist oli ühe esimese portaalimüügiga Eestis.

Kilp nüüdseks internetiärist taandunud Samal aastal, kui Kilp omandas poole Kinnisvarawebist, osales ta ka võlgnikeportaali tasuja.ee loomisel ja hakkas seal 25 protsendiga osanikuks. “Tasuja sai trummipõrinat rohkem nime tõttu ja seepärast, et tegime avalikuks maksuameti võlglaste andmebaasi,” hindab ta tagantjärele. Tasuja loojad soovisid toona pankadele kuulunud konkurendist Krediidiinfost kergesti mööda pääseda. “Krediidiinfo sai aga samal ajal eraomandiks ning nende brändiväärtus ja kasutajate hulk olid meie omast suuremad,” meenutab Kilp. Esimest korda jõudis tasuja.ee kasumisse 2004. aastal, Kilp müüs oma veerandi 2005 aprillis kaasosanikule. Enam tal veebiprojektides otsest ärihuvi ei ole, küll kuulub Kilp värbamisteenust pakkuva portaali CV Keskus nõukokku. Võimalikest tulevikuäridest rääkides vaatab ta Eestist kaugemale. “Need arendused, mida tasub teha selle ruumi jaoks, kus me oleme, on suuremalt jaolt juba ära tehtud. Mingil hetkel mõtlesime, mida veel teha, siis said mõtted otsa. 1,4 miljoni elaniku pärast pole nagu mõtet,” viitab ta Eesti väiksusele. Kilp lisab, et tal on Go Groupis ka igapäevategevusi küllalt palju. “Mul ei ole nii, et mõtlen, mis võiks olla järgmine äri,” märgib ta. tt

M

üüsime kv.ee, kuna arvati, et internetibuum on läbi, ja saime kolm-neli korda alla reaalse turuväärtuse. Ingmar Pappel

Kinnisvarawebi asutaja Ingmar Pappel 2002. aastal portaali kv.ee tutvustamas.

11

t öö

persoon

Foto Raul Mee

ttöö öö

minu lemmik

Mac on loogilisem, lihtsam kasutada ja sellega on vähem võimalusi eksida, kirjeldab PC-lt Macile üle läinud ettevõtja Heikki Sal-Saller esimesi kogemusi uue arvutiga.

Maciga vähem eksimisvõimalusi ÜHEKSAKÜMNENDATE keskpaiku, kui olin lehetoimetaja, toodi ühe kirjatüki illustratsioonid optilisel kettal. Kujunduse kiires protsessis tegi asjaolu, et tundmatut formaati avada ei õnnestunud, laustuska. Selgus, et tegu on Maci failidega, ja illustratsioonid jäid ära. Hiljem ütles üks Soome päritolu kujundusprofessionaal end kasutavat mitte arvutit, vaid Maci. Veendusin, et Apple’i toodang on veider nišikaup kujundajatele ja friikidele. Ühel päeval teatas väga arvutiteadlik fotograaf Erik, et ostab Maci. Aga failid ju ei ühildu Microsofti omadega, kahtlesin. Selgus, et see on möödanik ja Mac leidvat PCga täiesti vabalt ühise keele. Siis tekkisid nii kontoris kui ka kodus probleemid seniste PC-arvutitega – need jooksid kinni, uue viirusetõrje installimisel läks arvuti hulluks, selle parandusest ära toomise järel põlesid maha protsessor ning emaplaat. Kulud suurenesid ja veendumus küpses. Nii kannavad meie ettevõtte kolm uut sülearvutit kevadest nime iBook G4i. Valged, ilusad, ainult määrduvad, kui lehte lugemast tulles kaane avad. Windowsi tarkvaraga PCdega suhtlemiseks tuli soetada kallis Microsoft Office. Maci jaoks kirjutatud vabavara NeoOffice töötab ka hästi, kuid avaneb aeglaselt. Mida head? Tundub, et Mac on loogilisem, lihtsam kasutada ja sellega on vähem võimalusi eksida. Windowsi menüüde alajaotused ja avanevate akende lisavõimalused on keerulised, Macil on lisavõimalusi vähem, kuid kõik funktsioonid saavad kaetud. Apple võttis graafilise kasutajaliidese, nurgast suletava akna, ju esimesena kasutusele.

H

12

Lisaseadmed ühilduvad tülikate draiveriteta – kasutan raadioklaviatuuri ja -hiirt (sel on samuti paremklahv!) ning dokki mälukaardi tühjaks laadimiseks. Canoni digikaamera ühildus kohe. PC puhul mäletan veateadet tundmatust seadmest ja mõttetut kettalt draiveri installeerimist liigagi hästi. Fotoalbum iPhoto on hea, iTunesi raadioosa valmis häälestatud temaatiliste raadiojaamadega väga hea. Meeldib võimalus luua pdffaile, mitte küll otse menüü alt, vaid printimise valikust. Kui minna noolega paremasse ülanurka, jooksevad kõik kasutada olevad programmid-aknad ekraani keskele, kust neid saab valida. Alanurka minnes tehakse ekraan akendest lagedaks. Ning Outlooki analoog Entourage on lisaks spämmifiltrile täis igasugu tulesid ja vilesid. Mida kummalist? Failile nime panekuks valmistatakse fail ette enter-klahviga. Kataloogi ei saa teha uut faili otse, vaid luuakse programmi alt fail ja siis saab selle soovitud kohta salvestada. Parajasti kasutatav programmi käsuriba on ainus, mis näha, programmi vahetades muutub vastavalt ülemine käsuriba. Puudub kaust My Documents, selle saab vist teha, aga vajadus on kadumas. Ah jaa – delete-klahvi pole… Mida halba? Eestikeelset õigekirjakorrektorit ei ole, ekraani pole ereda valgusega hästi näha, mõnda üksikut veebisaiti ei ava Safari brauser korralikult, süles läheb Mac ehk liiga soojaks… Nojah, halba on kõvasti vähem kui head ja kummalist ning praegu ei tea ma ühtegi põhjust, miks mu järgmine arvuti ei võiks sama marki olla. Heikki Sal-Saller,

alba on kõvasti vähem kui head ja kummalist ning praegu ei tea ma ühtegi põhjust, miks mu järgmine arvuti ei võiks sama marki olla.

suhtekorralduskonsultant

Otsi. Leia. Edasta. Internetti minemiseks ei vaja Sa enam arvutit. Surfa veebis ja vaheta kiirsõnumeid Nokia N80 Internet Edition seadmega. Logi sisse Yahoo! saidile ja kasuta infot seal, kus Sa oled. www.nokia.ee/n80ie

© 2006 Nokia.

ttöö öö

tarkvara

Raamatukoi veebipood

lõi ise tarkvara Kuutõrvaja kaasosaniku Margo Matsina sõnul alustati Raamatukoi veebipoega hobi korras.

14

Interneti raamatupood Raamatukoi lõi ise endale sobiva laoarvestuse tarkvara, et säästa kulusid ning jätta võimalus hilisemateks muudatusteks. Tekst Lauri Levo Foto Maris Ojasuu

ÖELDAKSE, et kui firma töötab levinud ärimudeli järgi, pole mõtet ise tarkvara luua. Laiatarbe majandustarkvara vastab standardiseeritud äriprotsessidele. Üksikud ettevõtted, mis kasutavad äris ainulaadset mudelit, vajavad just neile loodud tarkvaralahendust, sest karbitooted ei sobi kokku nende äriprotsessiga. RAAMATUPOODI raamatukoi.ee pidav Kuutõrvaja OÜ tegutseb üheksandat aastat. Ettevõttes töötab 11 inimest. 2002. aastal avati lisaks internetipoele päriskauplus. Raamatukoi laos on 100 000 eksemplari raamatuid, veebipoe käive oli eelmisel aastal ligikaudu kolm miljonit krooni. Müügimahtude suurenedes seisis Kuutõrvaja teelahkmel, kas osta valmis laotarkvara või ehitada oma jõududega endale sobiv lahendus. Otsus kirjutada ise laotarkvara sündis kiiresti. Kuutõrvaja omanike Gunnar Koppeli ja Margo Matsina sõnul oli põhjuseid mitu: polnud raha, millega saanuks osta sobiva lahenduse, ning kardeti, et ostetav süsteem katab vaid firma hetkevajadused, kuid muudatuste sisseviimine on keeruline ja kallis. “Ise lahendust kirjutades määrad ja järgid organisatsiooni loogikat. Valmislahenduse korral pead oma ettevõtet tehnoloogia järgi painutama,” kinnitab Koppel. Tema sõnulon raske anda arendajale edasi oma peas olevat nägemust tulevikuarengutest ja neile vastavatest tehnoloogilistest vajadustest. “Muutusi tuleb ette üsna sageli. Natuke kohendad siit, natuke sealt. Sätid üht asja paremaks, lisad uue funktsiooni. Keskmiselt korra nädalas midagi ikka sätid,” lisab ta. Kuutõrvaja laotarkvara aren-

datakse etappide kaupa. Kui on vaja juurde uut funktsiooni, siis see ka kiirelt lisatakse. Nii arendades ei saa süsteem kunagi valmis, kinnitab Koppel. “Muidugi on vahetasemed, kus arengut eriti ei toimu, ja hüpped, kus viiakse sisse suuremad muudatused,” räägib ta. Koppeli sõnul on nende lahendus projekteeritud nii, et andmeid oleks võimalik vajadusel mõne muu andmebaasi jaoks lihtsasti teisendada. Siis ei tekita ka ülemineku mõte mingit peavalu, lisab ta. “Oma tarbeks tarkvara arendamine on nagu endale maja ehitamine ehk pidev protsess, mida rahas mõõtes liialdad ühtvõi teistpidi,” tõdeb Koppel. “Ma ei püüagi seda objektiivselt hinnata, meile on meie lähenemine omasem ja annab suurema paindlikkuse,” märgib ta. KUUTÕRVAJA kaasosaniku Margo Matsina sõnul alustati veebipoega hobi korras. Suur osa firma stardikapitalist seisnes ühe osaniku IT-teadmistes ja nii polnud põhjust kaaludagi, kas osta tarkvara või teha ise. Mis juhtub, kui firmast ainus tarkvaraarendaja lahkub? “Vaevalt mõnelt väiksemalt tarkvarafirmalt sama töö ostmine vähem riskantne oleks,” pareerib Matsina küsimust. tt

R

aske on arendajale edasi anda oma peas olevat nägemust tulevikuarengutest ja neile vastavatest tehnoloogilistest vajadustest.

nr 1 • november 2006

Gunnar Koppel, Raamatukoi osanik

Randel Uibo

Äritarkvara – kirjutada ise või osta karbitoode? l Sageli arvatakse firmades, et nende äriprotsess on ainulaadne ning selle jaoks peab kirjutama isikliku tarkvara. Praktika näitab, et enamik levinud tarkvarasid toetab ka firmaomanikule ainulaadsena tunduvat ärimudelit. Ise kirjutamise või valmistarkvara ostmise kasuks otsustamisel võrreldakse raha-, aja- ja inimressursi kulu. Mida spetsiifilisemad on protsessid, seda suurema tõenäosusega osutub otstarbekamaks spetsiaaltarkvara. IT-firma Usesoft partneri Randel Uibo sõnul tekib alati küsimus, kui spetsiifilised need protsessid ikka on ehk kas on tegemist tõesti uuendusliku lähenemisega, mis annab ettevõttele konkurentsieelise, või saab protsesse teisiti otstarbekamalt teostada. “Standardtarkvara sisaldab tavaliselt palju oskusteavet, mis on sinna koondatud vastava valdkonna tippspetsialistide poolt, seega tasub alati kaaluda, kas kohandada ettevõtte protsesse tarkvaraga või kohandada tarkvara vastavalt protsessidele,” selgitab Uibo. Varem MicroLinkis tarkvaraarenduse äriliini juhina töötanud Norby Telecomi juhatuse esimehe Oleg Shvaikovsky sõnul satuvad paljud firmad valiku ette, kas osta valmistarkvara või tellida/arendada tarkvara enda jaoks ise. Valmistarkvara kasuks räägivad kiire juurutus ja üldjuhul soodsam hind. Ise arendamise poolt on aga see, et tarkvara on siis kohandatud täpselt vastavalt äriprotsessile. Seega tuleb teha valik, kas kohandada enda äriprotsessid vastavalt tarkvarale – valides valmistarkvara – või luua tarkvara täpselt vastavalt enda äriprotsessile. Oleg Shvaikovsky kinnitusel peaks oma äriprotsessi unikaalsuses veendunud ettevõte looma tarkvara vastavalt äriprotsessile. Lauri Levo

15

t öö

tarkvara

t öö

andmekaitse

Office suudab kasutajate õiguste eest seista 1

l Microsoft Office lubab andmeid lihtsasti kaitsta ning määrata dokumentidele kasutajaõigusi. Office’is saab anda dokumendi kasutajatele kahte liiki õigusi: lugemis- ja muutmisõiguse. Lugemisõigust määrates on sisuliselt tegu dokumendi krüpteerimisega, st andmeid kaitstakse siis võõra pilgu eest. Muutmisõiguse puhul andmeid ei krüpteerita, kuna sellisel juhul pole andmed konfidentsiaalsed, vaid neid on vaja lihtsalt muutumatuna säilitada. Et teha kindlaks, kas arvutikasutajal on õigus dokumenti lugeda või muuta, kasutatakse paroole, kummagi tegevuse jaoks oma. Pärast paroolide määramist ei tohi unustada neid ligipääsu vajavatele isikutele edastada. Microsoft Office’i pakutavad võimalused failidele kasutajaõiguste määramiseks on mugavad ning praktilised. Olulisemate andmete kaitsmiseks võõraste pilkude eest tuleks krüpteerimiseks valida siiski teised vahendid, mis on mõeldud spetsiaalselt selle jaoks ning turvalisemad.

Kõiki sätteid saab määrata dialoogiaknas, mis avaneb, kui valida Tools’i alt Options ja siis Security. Esmalt tuleb määrata lugemis- ja kirjutamisõigust kaitsvad paroolid, vastavalt Password to open ja Password to modify.

2

Klõpsates kirja Password to open kõrval asuvale nupule Advanced, avaneb aken, kus saab valida krüpteerimisalgoritme dokumentide kaitsmiseks.

3

Klõpsates nupul Digital Signatures, saab dokumenti digitaalselt allkirjastada.

Marko Kurm, IT Kolledži tudeng

4

Vajutades Limit formatting to a selection of styles ja klõpsates nuppu Settings saab piirata kirjutamisõigust kirjastiilide kaupa. Valikute kategoorias Allow only this type of editing in the document saab määrata, millist tüüpi muudatusi lubatakse dokumendis teha. Valikuteks on muudatuste jälitamine (Tracked changes), ankeetide täitmine (Filling in forms) ja kommentaaride lisamine (Comments). Valitud piirangule saab kasutajati erandeid teha. Selleks tuleb valida Exceptions’i alt kasutajad, kellele piiranguid ei rakendata.

Olulised mõisted

Krüpteerimine – andmete kodeerimine või teisendamine kujule, mida pole võimalik lugeda ilma vastava (dekrüpteerimis)võtmeta. Algoritm – reeglite kogum, mis määrab probleemi või ülesande lahenduskäigu.

5

Nupp Yes, start enforcing protection võimaldab määrata parooli, millega kaitstakse piirangute kehtimist. Parooli teadev isik saab dokumendilt piirangud maha võtta. Teise valikuna (User authentication) saab määrata, et dokumendi piiranguid saab muuta end ID-kaardiga autentinud inimene. NB! Kui kasutada valikut Protect document, tuleb avanevas dialoogiaknas kindlasti määrata ka parool. Vastasel juhul saab iga kasutaja seda valikut tühistada ning muuta suvalist osa dokumendist.

16

t öö

IT-lahendus Tekst Lemmi Kann Foto Julia-Maria Linna

Tarkvara ja riistvara ei pea firma kapis seisma

Tallinna kaupluses E-Lux on jõutud arusaamisele, et firmal ei pea olema oma riistega tarkvara. Ettevõtte juht Rein Türkson räägib, mis sellise otsuseni viis. Kui ettevõttel pole soovi infotehnoloogia tarvis spetsiaalset meeskonda pidada ning infrastruktuuri luua, on võimalik kogu majandustarkvara ning isegi selle majutus teenusena sisse osta. Ettevõtted saavad tegevuse lihtsustamiseks enamiku asju teenusena sisse osta. Miks astusite tavaliselt rajalt kõrvale? Arvuti peab tegema töö lihtsamaks. Meie eesmärk ei olnud uuele tarkvarale üle minna, tahtsime vaid muuta nii töötajate kui ka klientide elu kergemaks. Praegu kasutame Gate Communicationsi loodud äritarkvara Directo, mis on vastavalt meie vajadustele kohandatud ja mida saab pidevalt täiendada.

Sina võid teha seda, mida hing ihaldab …

hoiab samal ajal kõike kontrolli all Black Box tootevalikust leiate kõik, mis vajalik – kaughalduseks, andmeedastuseks, AV-signaalide jagamiseks, võimendamiseks ja pikendamiseks. Samuti serveriruumide jälgimiseks ja turvamiseks ning IT-süsteemide juhtimiseks.

Teostage oma ideed meie abiga!

Telefon +372 6 80 8900

[email protected]

www.bait.ee

t öö

IT-lahendus

Veebikeskkond www.elux.ee

Kliendid näevad tooteinfot, edasimüüjad saavad anda tellimusi.

Veebipood edastab Directole tellimused.

Veebi kaudu saab näha tooteinfot ja laoseisu.

Directo

Haldab kogu müügi-, lao-, ostu- ja finantssüsteemi ning tooteinfot.

Sisse ostetud laoteenus

Kauplused

Ladu hallatakse veebilehitseja vahendusel.

Raamatupidajad ja juhtkond

Directo vahendusel on olukorrast pidev ülevaade ja saadakse kasutada Directo analüüsivõimalusi.

See programm on nagu Tallinna linn – ei saa kunagi päris valmis. Kui tekib uus vajadus, kirjeldame seda Directo tootjale, kes pakub seepeale välja lahenduse. Directo on meie jaoks ideaalne, siiani oleme peaaegu kõigile oma vajadustele vastused leidnud. Paljud tarkvara valmispaketid ehk n-ö karbitooted sisaldavad tüüpilisele ettevõttele mõeldud võimalusi, mis konkreetse ettevõtte vajadusi tegelikult ei rahulda. Kuidas te Directoga töötate? Directo puhul on tegemist veebipõhise programmiga. Iga töötaja logib ennast veebikeskkonna kaudu sisse. Kõige lihtsam võrdlus on ehk internetipank – logid oma keskkonda sisse, seal on postkast, arved, väljavõtete tegemise võimalus jms. Igal töötajal on oma ligipääsukoodid. Siit ilmnebki esimene pluss – me saime oma serverist lahti. Enam ei pea me muretsema varukoopiate ja ligipääsuvõimaluste pärast – seda teevad teenusepakkujad. Kuidas programmi kasutamine välja näeb? Meil on igas poes oma ladu, lisaks veel kaks suurt ladu Tallinnas. Programmis näeb kenasti ära, mis tooteid kus ladudes parajasti

18

Kauplused kasutavad Directot veebilehitseja vahendusel. Teha saab müügitoiminguid, võtta vastu tellimusi ning määrata lähetusaegu. Kõik toimingud salvestatakse andmebaasi. Kauplused näevad kõikide ladude olukorda ilma viivituseta.

on. Samuti näeme konkreetse kaubaartikli ajalugu – millal see sisse tuli, millal välja läks. Kaupade liikumine on jälgitav kuni müügiprotsessi lõpuni. Meie põhiline töövahend on tellimuste moodul. Mooduli jaotusi saab reastada vastavalt vajadusele kas kuupäeva, tellimuse numbri, kauba lähetuskuupäeva, arve väljastamise, kliendi nime või makse laekumise järgi. Väga huvitav on aga ostusoovitusmoodul. Nimelt soovitab programm, millist kaupa kui palju peaks sisse ostma, lähtudes meile esitatud tellimuste arvust. Kui tellimusi tuleb juurde, koostab programm ostusoovituse, kui palju tuleb midagi lisaks osta. Millised on sellise lahenduse riskid? Kuna lahendus vajab töötamiseks internetti, on õrnaks kohaks ühenduse kiirus ja töökindlus. Kui võrguliikluses on takistusi, meie töö aeglustub. Meil on mitu kauplust, seetõttu peab serveritele ligipääs olema väga hea ning andmevahetus kiire. Me analüüsisime riski ja leidsime, et oht on piisavalt väike. Sama tõenäoliselt võib probleeme esineda serverites, kui tekib näiteks mingi tarkvara või riistvara tõrge.

Kui kaua on lahendus kasutusel olnud? Programmi võtsime kasutusele detsembris, kiirel ajal enne aasta lõppu. Üleminekuaeg kestis umbes kaks nädalat. Peame kiitma Directo inimesi, kes tegelesid meiega väga intensiivselt, et protsess toimuks kiirelt ja valutult. Nemad tegid ka andmetöötluse vanast programmist uude üleminekuks ning koolitasid meie inimesed välja. Selleks kasutasime alguses prooviversiooni, milles sai toiminguid matkida. Samuti pakub Directo kliendituge. Kuidas on see lahendus ennast õigustanud? Vanas programmis, Hansaraamas võtsid asjad rohkem aega. Näiteks pidime iga artikli kontrollimisel sõna otseses mõttes näpuga järge ajama. Nüüd on kõik tunduvalt lihtsam. Aegajalt peab ikkagi ka ise jälgima, sest arvuti on ikkagi arvuti ega mõtle ise, vaid täidab neid käske, mis inimesed talle annavad, kuid olukord on tunduvalt paranenud. Küsime tihti töötajatelt tagasisidet ja kui tekib probleeme või uusi vajadusi, arutame need läbi ning esitame Directole tellimuse programmi täiendamiseks.

Rein Türksoni arvates on internetti ja kellegi teise riistvara usaldades risk üsna talutav.

t öö

IT-lahendus

K

una lahendus vajab töötamiseks internetti, on õrnaks kohaks ühenduse kiirus ja töökindlus. Kui võrguliikluses on takistusi, meie töö aeglustub.

Rein Türkson

Püüame hõlbustada sellist tööd, mis otseselt tulu ei too – nagu andmete töötlemine –, et säästa tööaega ja suunata ressursid kliendisuhtlusele, mis on kõige tähtsam. Kuidas on kõiki neid tegevusi võimalik jälgida? Kui näiteks tekib mingi tõrge, saab välja võtta konkreetse kuupäeva ja leida, kas tegu oli inimliku eksitusega või oli viga programmis. Seda tuleb küll harva ette, aga logi jälgimise võimalused peavad olema.

Oluline on, et iga töötaja kohta tekiks kasutuslogi selle kohta, mida keegi on teinud. Samuti hea lisa on ABC-analüüsi moodul. Selle abil saab jälgida, kas ja kuidas on konkreetsed kaubaartiklid liikunud, ning teha sellest järeldusi. Kuidas toimub e-suhtlus klientidega? Uue lahendusena saavad ärikliendid meie süsteemis ise tellimusi koostada. Tegemist on eraldi serveris asuva kodulehega, mis

on mõeldud meie edasimüüjatele. Klient saab otsida toodet, vaadata toote hinda ja koostada tellimusi. Tellimuse koostamiseks tuleb vaid täita väljad, saata tellimus ning samal hetkel muutub see meie süsteemis nähtavaks ja saame vastavalt tegutseda. Lisaks saab klient vaadata oma eelmisi tellimusi ja arveid, seda, mis tooted tal veel saada on, mis arved tasuda jms. Ärilehe keskkonna koostas meile Mikare Baltic ja lõi ka vastava liidese. tt

Oma kontrolli kõikjal HansaWorldi majandustarkvara nüüd kasutatav ka Nokia äritelefonidel

Tel. +372 6101 700 [email protected] www.hansaworld.com

k odu

andmeside Kaks võimalust VPNtunnelite loomiseks

internet

liikuvkasutaja arvuti VPN-tarkvaraga

VPN-seadmega kodukontor Ühendus kahe VPN-ruuteri vahel. Kaks kohtvõrku on VPN-tunneli abil püsivalt ühenduses.

Ühendus VPN-ruuteri ja VPNi klienditarkvaraga arvuti vahel. Sülearvuti ühendatakse firma kohtvõrku VPN-tunneli abil.

VPN-ruuteri ühendus kontoris

VPN – PALJU ringi liikuvate arvutikasutajate või mitme harukontori puhul on firmal mõistlik luua virtuaalne kohtvõrk. Küsimus, kuidas tagada andmevoogude turvalisus võimalikult odavalt, kerkib firma ette juba siis, kui sel on isegi vaid kaks omavahel informatsiooni vahetavat kontorit. Samuti siis, kui osa ettevõtte töötajaid kasutab firma sülearvutit ka kodus või reisidel ning vajab seal ligipääsu ettevõtte sisevõrgule. Püsiliinid on kallid ega aita liikuvate kasutajate korral. Siin tulebki mängu VPN (virtual private network) – virtuaalne privaatvõrk.

ligipääs sisevõrgule ka kontorist väljaspool

Virtuaalseks teeb võrgu see, et inimesed võivad füüsiliselt asuda suvalises maailma kohas, kuid olla seejuures kõik ühe ja sama võrgu liikmed. Peale selle on VPN sama turvaline nagu kohtvõrk, mis asub kindlalt tulemüüri taga. Kui tavasituatsioonis on kogu firma kohtvõrgust e-kirjade, suhtlusprogrammide jms kaudu väljuv informatsioon häkkeritele avatud, siis VPNi liikmed on omavahel ühendatud turvaliste krüpteeritud nn tunnelite kaudu. Viimastel aastatel on tulnud rohkesti juurde firmasid, kes pakuvad VPNruutereid väikeettevõtetele, lubades ühen-

dada firma kohtvõrku mõistliku hinnaga 2–50 VPN-tunneli klienti. Mainida võiks Cisco ASA-seeriat, Linksysi (W)RV-seeriat, Zyxeli Zywall-seeriat. Tihti on VPN-ruuterile peale tavapärase tulemüüri lisatud ka viirusetõrje ja spämmifiltri funktsioon, sellega muudetakse võrgu keskseade tõeliseks turvakeskuseks. Küll peab kasutaja arvestama, et sellise ruuteri ja ka VPN-tunnelite esmane seadistus ei ole just lihtne ettevõtmine ning vaja võib minna IT-firma abi. Lauri Makke, GNT Eesti võrgutoodete üksuse juht

Üks populaarsemaid Eesti dokumendihaldustarkvarasid omab nüüd X-tee tuge riigi dokumendihoidlaga suhtlemiseks. Teie Webdesktop. http://www.webware.ee +372 661 3900 [email protected]

Webdesktop esimene versioon ilmus aastal 2002. Tänaseks on Webdesktopil enam kui 10 000 kasutajat ja andmemahud ületavad 100 GB ja 10 miljoni andmebaasikirje piiri. Webdesktop on funktsionaalseim Eesti dokumendihaldusüsteem

VÕIDAD IGATAHES! Ostes Ordi arvuti, oled nagunii võitnud. Lisaks loosime igal nädalal arvutiostuks kulunud raha Sulle tagasi. Mida võimsama Ordi arvutikomplekti ostad, seda rohkem raha võidad.

Raha taaskasutusse! ORDI PULSE+

9900.-

ORDI AVANTGARDE+

15 990.-

+ LG FLATRON L1752TQ 3100.-

+ LG FLATRON L1952S 3590.-

AMD AthlonTM A64 3800+ protsessor Operatiivmälu 1 GB Kõvaketas 250 GB Mälukaardi lugeja, ID-kaardi lugeja Graafikakaart 256 MB ATI X800RX DVD-kirjutaja Logitech klaviatuur, optiline hiir ja hiirematt Op. süsteem WINDOWS XP Home Ed. Viirusetõrje Bitdefender 1 a. Eesti-inglise sõnaraamat

Intel® CoreTM E6400 kahetuumaline protsessor Operatiivmälu 1 GB, kõvaketas 320 GB Graafikakaart 256 MB DDR nVidia 7600GT DVD-kirjutaja ID-lugeja, 7 flashkaardi lugeja Logitech klaviatuur, optiline hiir ja hiirematt Korpus must/hõbedane Op. süsteem WINDOWS XP Home Ed. Viirusetõrje Bitdefender 1 a. Eesti-inglise sõnaraamat

4

17 m

”

s

”

19

8

s

m

Kampaanias osalemiseks osta Ordist arvuti, täida osalemisvorm kodulehel www.ordi.ee, samalt aadressilt leiad ka kampaaniatingimused.

k odu t öö

hooldus

Tolm on arvuti suurim vaenlane l Kui mõtlete, et las seal arvutis olla veidi tolmu, mis see teid puudutab, on võimalik, et peagi loobub arvuti teie heaks töötamast. l Tolm ning eriti tubakasuitsu osad kogunevad tavaliselt arvuti sisemusse ning võivad korrodeerida paljusid arvuti detaile, mille tagajärjel võib arvuti elu lõppeda. Samuti on võimalik andmekadu, kuna tolm on ummistanud ventilatsiooni ning ülekuumenenud protsessor hakkab vigu tegema. l Kui olete otsustanud arvutit puhastada, võtke esimesel korral selle jaoks aega.

Kõigepealt ühendage arvuti vooluvõrgust lahti ning tehke kindlaks, kuidas avada arvuti korpust. Tavaliselt piisab sellest, kui eemaldate vasakpoolse kaane (eest vaadates), nii et näete arvuti sisemust ja kõiki komponente. l Enne arvuti sisemusse sukeldumist tuleb veidi ette valmistada. Soovitatavalt maandage ennast – puudutage kraani vms maaga ühenduses olevat metallist objekti. Pange selga mugav ja staatilist elektrit mitte tekitav riietus, mis samas ei segaks puhastustööd. Samuti pange heaga kohvitass kaugemale ning kass teise tuppa kinni. l Kõige parem abivahend arvuti sisemuse puhastamisel tolmust, mustusest või juustest on suruõhk. Seda müüakse pea kõikides arvutipoodides ning pudel, millest piisab isegi paariks arvuti puhastamise korraks, maksab alla saja krooni. l Suruõhupudeli kasutamine on lihtne. Kinnitage pudeli külge peenike toru, osutage

sellega vajalikku kohta ning vajutage nupule. Meeles peab aga pidama, et pudelit tuleks kasutada püstises asendis, muidu võib koos õhuga purgist väljuda mitmesuguseid keemilisi ühendeid, mis võivad arvutikomponente kahjustada. l Arvutit saab puhastada ka käsitolmuimejaga, mis ei kasuta võrguvoolu. Tavaline tolmuimeja tekitab palju staatilist elektrit ning võib seega arvutikomponente kahjustada. Ka patareiga töötava tolmuimeja puhul pole see välistatud, sestap hoidke tolmuimeja suudme ja arvuti vahel alati mõni sentimeeter ruumi. l Sellise vaba ruumi pidamine aitab ära hoida gaaslahendust (sädet) ja väldib pisikeste komponentide sattumist tolmuimejasse. Õnneks on siiski enamik arvutidetaile, isegi pisikesed “jumperid”, kinnitatud väga tugevalt. Seega ei maksa ülemäära karta. Enn Heinsoo

Kui asute arvutit puhastama: • püüdke vältida staatilist elektrit • ärge eemaldage juhtmeid, mille otstarvet te ei tea • vältige vedelike või mustuse sattumist arvutisse • ärge arvuti sisekomponente vajaduseta puudutage

Puhastamisel võib tekkida vajadus eemaldada emaplaadi külge ühendatud laienduskaarte. Sel juhul kontrollige hoolikalt, millised kinnitused tuleks vabastada, et kaart kätte saada, ning hoidke kaarti ainult servadest.

nr 1 • november 2006

Hoolikalt tasub puhastada protsessori radiaatorit, sest selle tolmuga täitumise korral kannatab kuumuse all arvuti kõige olulisem komponent. Kui protsessoril on automaatne jahutus, võib radiaatori puhastamine kõrvaldada ka arvuti undamise.

Kui tihti tasub arvutit puhastada? Poole aasta tagant – kui teil ei ole koduloomi ning te ei suitseta Iga kolme kuu tagant – kui suitsetate, aga pole koduloomi, või vastupidi Iga kuu – kui suitsetate ja teil on koduloomi

Vajadusel eemaldage juhtmeid, et suruõhuga tolmustele kohtadele ligi pääseda. Kui te pole kindel, et suudate juhtmed hiljem õigesti tagasi ühendada, märkige kõik ühendused paberile üles.

23

k odu t öö

hooldus

k odu

failide pakkimine

Failide kokkupakkimine säästab kettaruumi Tekst Mihkel Sirel Joonistus Aimar Juuse

Kui peate saatma tuttavale e-kirjaga mitu üksikut faili, pakkige need enne kokku.

E 24

KOKKUPAKKIMISE peamine eesmärk on koondada mitu faili üheks ja vähendada nende mahtu. Näiteks võib ühte faili pakkida mõne ürituse fotod, et neid oleks tulevikus lihtsam leida. Nimetatud failid võiks ju koondada ka kataloogi, kuid siis on neid tunduvalt ebamugavam e-posti teel saata, sest enamik e-posti programme ei toeta kataloogide saatmist ega vastuvõtmist. Failid oleksid siis e-kirjas ükshaaval. Nende eraldi salvestamine (hoolimata sellest, et mõni e-posti programm toetab ka failide korraga salvestamist) oleks ebamugavam kui kokkupakkimine ja seejärel selle ühe faili mõnda kindlasse kohta lahti pakkimine. Kuidas faile pakkida? Kokkupakkimiseks on tavaliselt vaja lisatarkvara, siin kirjeldame programmi PowerArchiver, mis on küll tasuline, kuid toetab suurt hulka pakkimisformaate. Näidisena kasutame ainult zip-formaati, mille puhul pole Windows XP või Vista kasutamisel vaja lahtipakkimiseks lisaprogramme, sest neid suudab Windows ka ise avada. tt

namik e-posti programme ei toeta kataloogide saatmist ega vastuvõtmist, mistõttu on vaja failid kokku pakkida.

Lae alla PowerArchiver: www.powerarchiver.com

1.

Tarkvara saab laadida aadressilt www.powerarchiver.com. Avanenud lehel tuleb vajutada lingile Download ja valida siis sobiv keel. Inglise keele kõrval saab valida ka näiteks soome või vene keele.

2.

Tarkvara tuleb laadida arvutisse ning käivitada. Paigaldamisel võib julgesti vajutada nuppu Next kuni paigaldusprotsessi lõpuni. Seejärel võib Powerarchiver paluda arvuti taaskäivitamist.

Powerarchiver on tasuline programm, mida võib tasuta kasutada 30 päeva. Igal käivitamisel või mõne tegevuse puhul tuleb aktsepteerida litsentsitingimusi. Selle kohta saab infot lehelt www.bsa.ee.

4.

5.

6.

Avage arvutis kaust, kuhu soovite kokkupakitud faili saada. Seejärel tehke aknas tühja koha peal paremklikk ning valige New -> Power Archiver ZIP File. Faili lisamiseks tuleb vedada see vasakule hiirenupule vajutades soovitava ikooni peale.

Kuna pakitud fail on arvutis juba olemas, küsib Powerarchiver üle, kas soovite seda uuendada ehk vajaliku faili sinna lisada. Vastake sellele küsimusele jaatavalt. Soovi korral võite lisada ka kaustu.

3.

Krüpte erimiseks tehke faili peal paremklikk, vajutage lingile Encrypt ja määrake lõppfailile hilisemaks avamiseks salasõna. Originaal- ehk lähtefail on soovitatav pärast krüpteerimist kustutada, muidu jääb see kõigile avatuks.

k odu

failide pakkimine

k odu

kodurobot

Koristusrobot: rikaste mänguasjast tarbeesemeks Tekst Tõnn Sikk Fotod Maris Ojasuu

35 aastaga jõuab robot enamikku kodudest Ajakirja PC World ennustused USA kohta 2006 Ameerika Ühendriikides müüakse kaks miljonit Roomba põrandapesurobotit. 2007 Oluliselt kasvab aknaid pesevate ja basseine puhastavate robotite müük. USAs tuleb müügile kahel jalal kiirusega 6,5 km tunnis jooksev robot Honda Asimo. 2009 Kolme aastaga on müüdud 4,5 miljonit kodurobotit. 2010 Majapidamisroboteid müüakse 17 miljardi dollari eest. 2025 Majapidamisroboteid müüakse 52 miljardi dollari eest. 2040 Enamikus majapidamises on robot või plaanitakse selle ostu. Allikas: PC World

Urmas Prints Mecrost demonstreerib oma kodus köögipõrandat pühkivat robotit.

26

Robottolmuimeja on muutumas rikaste mänguasjast taskukohaseks tarbeesemeks, mis sobib hästi asendama koristajat väikekontoris või puhastama kodu lemmiklooma järelt.

T

artus Tehnoloogiaarenduse OÜs töötav Paul Pällin tellis tolmuimeja iRobot Roomba 4000 internetipoe Netikuller kaudu. “Hind tundus piisavalt soodne, et järele proovida,” selgitab ta. Alla 3000kroonise hinnaga on see omalaadsete seas odavamaid. Väga hea ost, kiidab Pällin robotabilist, mis hoiab firma kontori puhtana. “Robot on väike ning mahub voodite ja diivanite alla,” lisab ta. Pällinile meeldib ka, et Roomba ei tekita kuigi palju müra, see lubab kontoris robotiga samal ajal tööd teha.

ERILISI ettevalmistusi RoboCleaneri kasutamine ei vaja. “Kui soovitakse puhastada mitut tuba, tuleb nende tubade uksed enne

K

oristaja kahe kuu palga eest saab truu abilise, mis koristab kas või iga päev ning vajab tööks ainult elektrit.

OMAPEAD Roombati siiski jätta ei tasu, sest robot võib juhtmetesse takerduda või muud pahandust tekitada. Pällini sõnul ei tasuks põrandale jätta ka väga õrnu esemeid. “Kui näiteks seina ääres peaks olema šampanjaklaas, võib see katki minna,” mõtiskleb ta. Robotit demonstreerides vajutab Pällin Roombal nuppu “Clean”, mis valib tavalise puhastusrežiimi. Tolmuimeja tervitab kasutajat rõõmsa helisignaaliga ning asub tööle. Robot liigub ühes suunas, kuni jõuab takistuseni – siis pöörab otsa ringi ja valib uue suuna. Kui robot avastab eriti musta koha, puhastab ta seda pikemalt ja põhjalikumalt. Nõndaviisi juhuslikult ringi sõites saab robot väikese kontori põranda puhtaks poole tunniga. Pällin kinnitab, et kui firmas on robottolmuimeja, pole koristaja palkamisel mõtet. Koristaja kahe kuu palga eest saab truu abilise, mis koristab kas või iga päev ning vajab tööks ainult elektrit. Tööriistade ja -seadmetega tegeleva ASi Mecro tootejuht Urmas Prints on kõiki firma müüdavaid puhastusseadmeid ise katsetanud. Juba aasta roomab Printsi kodus Kärcheri puhastusrobot RoboCleaner. Kassiomanikuna mainib Prints, et robottolmuimeja korjab hästi ära kõik maas vedelevad loomakarvad. Samas on pidanud Prints nurgad ning madalad diivanialused tavalise tolmuimejaga üle puhastama. Printsi sõnul toimib RoboCleaner isenr 1 • november 2006

seisvalt. “Võib vabalt kodust ära minna ning jätta roboti tuba koristama,” lisab ta. Erinevalt mitu korda odavamast Roombast on ligi 20 000 krooni maksval RoboCleaneril varustuses ka nn emajaam, kuhu robot ise akusid laadima läheb. Sinna tühjendab robot ka täis saanud tolmumahuti.

Paul Pällin

lahti teha – uksi robot kahjuks avada ei oska,” märgib Prints. Võimaliku probleemina mainib ta seda, et robot takerdub pikakarvalisse vaipa. Selleks, et RoboCleanerit ohtlikust vaibast eemal hoida, on ta pidanud mööblit ümber tõstma. Printsi sõnul on eestlane uuenduslikult mõtlev ning üldine huvi koristusrobotite vastu on suur. “Paraku ei saa seda vaadata müügitehingute arvu järgi,” nendib ta ja toob põhjuseks selle, et paljude jaoks on Kärcheri robottolmuimeja liiga kallis. INTERNETIPOE Netikuller juhataja Heikki Haldre sõnul on robotpõrandapuhastajad tellijate seas üha popimad. Enne osteti ainult odavaimat Roomba Redi, viimasel ajal on järjest enam tellitud Scheduler-versiooni, millel saab määrata koristamise aega ning samuti läheb robot ennast ise laadima, ütleb Haldre. Haldre kinnitusel ei tulene iRoboti madal hind halvast kvaliteedist. Samas on kümneid tuhandeid kroone maksvatel robottolmuimejatel lisavõimalusi. Nii on Kärcheri RoboCleaneril infrapunaandur, mis takistab robotit trepist alla sõitmast. Veelgi kallim Electrolux Trilobite aga loob suvaliselt toas ringi sõitmise asemel endale puhastatavast ruumist pildi. tt

27

k odu

kodurobot

k odu

televisioon

Järgmine

digimuutuja on televisioon Digitaalne televisioon pakub paremat telepilti ning mugavaid lisavõimalusi. Samas läheb mõne digi-TV reklaamides kasutatava teenuseni tegelikult veel aastaid. Tekst Andres Kruusimäe Fotod Andres Kruusimäe

DIGI-TV põhilisteks plussideks võrreldes analoogtelevisiooniga loetakse paremat pilti ja heli. Digitaalsignaalil puuduvad peegeldused ja häired ning digi-TV pakub võimalust kasutada mitmesugust lisainformatsiooni: nt surround-heli, erikeelsed subtiitrid, teletekst. Siia nimekirja võib lisada teisigi funktsioone – näiteks vanemliku kontrolli rakendamise võimaluse, mis tähendab teatud kanalite blokeerimist PIN-koodiga. Internetipõhise digitaalse telesignaali vastuvõtmiseks ei piisa ainult internetikaabli (selle kaudu edastatavat toodet nimetatakse IPTVks – internet protocol television) või koaksiaalkaabli (kaabeldigi-TV) majja jõudmisest. Vaja on muretseda ka seade, mis suudab “tõlkida” digitaalsignaali telerile arusaadavasse keelde, nn digiboks. IPTV ning koaksiaalkaabli kaudu leviva digi-TV digiboksid teineteisega ei ühildu.

28

Näiteks harilikule kodukasutajale ette nähtud Elioni digi-TV stardikomplekt (WiFi-ruuter SpeedTouch 780 ja digiboks Amino AmiNET 110) maksab 3800 krooni, koaksiaalkaabli kaudu saabuv digi-TV signaal nõuab aga umbes 4000 krooni maksvat Humaxi digiboksi. Muide, viimane suudab saateid ka kõvakettale salvestada ning neid hiljem sõltumatult ajast taasesitada. Praegu pakub Elion kaabel-digitelevisiooni teenust mõningates uutes korrusmajades ning elamupiirkondades. Äriklientidele pole Elion seniajani IPTVd pakkunud, juriidilised isikud võivad teenusega liituda ainult digi-TV edastamiseks vajaliku koaksiaalkaabli leviala piirkondades. Kaablipõhist digitaalset televisiooni pakub Eestis veel Starman ning satelliidipõhist Viasat. Õhu kaudu levivat digitelevisiooni pakub demonstratsiooni mõttes praegu ka

Levira. Põhjalikku teavet levialade kohta leiab veebilehelt www.digitv.ee. Enne teenusega liitumist tuleb aga arvestada mõningate kitsaskohtadega. Näiteks arvavad paljud kliendid ekslikult, et digiTVd saab sarnaselt tavalise kaabeltelevisiooniga korteri või elamu peale mitmesse telerisse jagada ning iga seadmega ühel ajal eri kanaleid vaadata. Tegelikult nõuab iga teler oma digiboksi, kuna üks boks suudab digitaalset signaali edastada ainult ühte vastuvõtuseadmesse. SDTV (standard definition television ehk tavaeraldusega televisioon) standardi järgi edastatakse digitaalse televisiooni pilti lahutusega 720×576 punkti. Paralleelse näitena võiks välja tuua DVD-filmi lahutuse 720×480, seega võib väita, et digi-TV pildikvaliteet on isegi parem kui DVD oma. Viimane selle valdkonna tehnoloogiline samm on HDTV standard (high definition

I

ga teler nõuab oma digiboksi, kuna üks boks suudab digitaalset signaali edastada ainult ühte vastuvõtuseadmesse.

1

2

3

4

5

Amino digiboksi ühendused 1 2 3 4 5

toitejuhe CAT5-kaabel ruuterisse DolbyDigitali heliväljund SCART-pistmik telerisse Koaksiaalkaabel telerisse (SCARTi puudumisel) 6 kaabel-TV sisend

nr 1 • november 2006

6

television), mille suurim eraldusvõime on 1920×1080 punkti. Siit tuleneb ka reklaamitrikk, mida kasutab enamik plasma- ning LCD-telerite valmistajaid, pannes oma toodetele külge märgi “HD ready”. Selline teler on võimeline vastu võtma ja edastama ülikõrge resolutsiooniga videosignaali, kahjuks maksab taolist kõrgeraldusvõimega filmi ette suutev mängija (BluRay või HD DVD mängija) ligi 10 000 krooni. Teine probleem on see, et nendele mängijatele toodetud filme võib esialgu kahe käe sõrmedel üles lugeda. SDTV on küll madalama eraldusvõimega kui HDTV, kuid seda kasutatakse enamiku tänapäeva digitaaltelevisiooni programmide puhul. Kuna HDTV signaal nõuab vajaliku kvaliteetse pildi edastamiseks minimaalselt ühenduskiirust 20 MB, võib julgelt ennustada, et Eestisse ei jõua HDTV enne kümmet aastat.tt

Nõkse IPTV-teenuse sujuvamaks tarbimiseks l IPTV tarbimisel võib osutuda probleemiks vanem teler, mil ei ole SCART-sisendit. Sellise probleemi lahendab üleminek SCARTilt RCA-le või tavalise koaksiaalkaabli kasutamine, mille ühes otsas on tavaline antennipistik ning teises keermega F-pistik. Viimase peab eraldi soetama. Kui soovite tavalise teleriantenni kaudu analoogsignaali vastu võtta, tuleb varem kasutuses olnud antennijuhte ühendada digiboksi IN-pessa. Aparatuuri “tervishoiu” seisukohast on soovitatav arvestada, et seadmed on kuumuse ja puhta õhu juurdepääsu suhtes üsna tundlikud, seega ei tasu neid paigutada kinnisesse sahtlisse või tolmusele pööningule. On teada juhtumeid, kus kliendid kaebasid digi-TV halva kvaliteedi ja interneti aegluse üle, mis nõudis digiboksi või ruuteri sagedast taaskäivitust. Pärast uuesti käivitamist töötas televisioon paar tundi, ent siis oli pilt jälle “maas” ning hoolimata tehnilise poole jõupingutustest ei õnnestunud viga välja selgitada hetkeni, mil täheldati digi-TV edastamiseks vajalike seadmete ülekuumenemist. Nii digiboks kui ka ruuter asusid kapi taga. Probleemi lahendas seadmete kapi peale tõstmine ning sellest hetkest töötas süsteem tõrgeteta. Kavalamad kasutajad on suutnud AmiNET 110s asetseva Linuxi tarkvara, Telneti ja VLC Media Playeri kaasabil televisioonipildi ka otse arvutisse võluda. Siiski nõuab selline tegevus keskmisest kõrgemat IT-pilotaaži, samas võib digi-TV nii ka WiFi kaudu tööle saada. Kel aega ja huvi, võib sellealaseid teadmisi ammutada interneti foorumitest. Kui kodus telerit pole, on üks lihtsamaid lahendusi digiboksi ühendamine arvuti TV-kaardi külge.

29

k odu

televisioon

k odu

televisioon

IPTV: digiboksi, WiFi-ruuteri ja teleri ühendamine WiFi-ruuter SpeedTouch teler

Enne igasuguste digi-TV ja interneti riketega teenusepakkuja poole pöördumist tasub veenduda, kas kõik kaablid on õigesti ühendatud, piisavalt tugevalt ühenduspesadesse surutud ning kas ruuteril kõik vajalikud tuled ikka põlevad.

Palju probleeme laheneb ruuteri ja digiboksi taaskäivitamisega ehk tõmmake seadme toiteadapter seinakontaktist lihtsalt välja. digiboks Amino

NB! Ruuterit ei tohi taaskäivitada

seadme tagaküljel asuva RESET-nupuga! Taolise liigutusega annulleeritakse kogu ruuteri eelinstalleeritud konfiguratsioon ning selle taastamine ei ole lihtsate ülesannete killast. Piisab, kui seadmel toitekaabel 10–15 sekundiks eemaldada ning siis uuesti ühendada.

CAT5-kaabel

SCART-kaabel

• Pärast täiendava teemapaketi tellimist on kanal lukust lahti, kuid puuduvad pilt ja heli. • Pilt on säbruline, hääl hakib, kajab vms. • Teleriekraanil on ainult Opera logo või veateade, muud funktsioonid ei tööta. • Pildiformaat ei vahetu pärast digiboksi menüüs vastavate seadete tegemist 16:9 formaati (optimaalne ekraanisuhe LCD- ja plasmateleritele). Sama jutt kehtib ka osa ülejäänud digiboksis tehtavate muudatuste kohta. • Pult ei reageeri ühelegi nupuvajutusele. • Pärast digiboksi ühendamist SpeedTouchi ja teleriga ilmub ekraanile veateade.

Vead, mille puhul ei aita ka korduv taaskäivitamine

Digi-TV lisavõimaluste hulgas on ka telerist sõltumatu eri kanalite n-ö pilt pildis kuvamine.

WiFi-ruuteriga saab ühendada ka telefoni ja faksi.

faks telefon

30

võivad tuleneda jaamast ning nõuavad tehniku väljakutset. • Nn must ekraan, veateade, et puudub ühendus serveriga, ruuduline telepilt, hääl hakib vms. Probleem võib olla liinihäiretes, maja vanas või sobimatus kaabelduses, jaama vigastes ADSL-portides vms. NB! Kui kasutate korteris lauatelefoni, peab telefoni ja liini vahel kindlasti olema filter. Ka korteri telefoniliin peab vastama tänapäeva nõuetele. • Interneti kiirus on pärast digi-TV teenusega liitumist drastiliselt langenud, ühenduse standardkiirus ei taastu isegi digiboksi väljalülitamisel.

k odu

televisioon

Elioni IPTV-pakett: digi-TV + WiFi + internet

I

nternetipõhise digitaalse telesignaali vastuvõtmiseks ei piisa ainult internetikaabli (selle kaudu edastatavat toodet nimetatakse IPTVks) või koaksiaalkaabli (kaabeldigi-TV) majja jõudmisest.

sülearvuti

SpeedTouch 780 Ethernet

CAT5kaabel

CAT5

SCARTkaabel

digiboks AmiNET 110

filter

telefoniliin

Andres Kruusimäe

Your No.1Entertainer

võrdlus Plasma- ja LCD-telerid

liiga sarnased

PL Väliselt plasma- ja LCD-teleritel suurt vahet pole.

Tekst Veronika Pavlova, GNT Eesti tootejuht Fotod Telefunken

TELERI ostmisel valiku tegemine on küll kineskooptelerite välja suremise tõttu kergemaks läinud, kuid samas on plasma- ja vedelkristallekraaniga telerid muutunud liiga sarnaseks. Küllap võib öelda, et aastakümneid turul olnud kineskooptelerid hakkavad jääma minevikku – nagu see on juhtunud ka arvutite kineskoopkuvaritega. Arvutikaupade hulgimüüja esindajana kinnitan, et kineskoopmonitor on üleeilne päev. Vaatleme LCD- ja plasmatelereid terasemalt. Üldiselt sõltub otsus emma-kumma tehnoloogia kasuks eeskätt rahakoti pak-

susest. LCD-teler on küll odavam, kui aga tunnete soovi suurema ekraani järele, tuleks valida plasmateler. Praegused jaehinnad on kineskooptelerite puhul alla kümne tuhande ja LCDdel üle kümne tuhande krooni, plasmaekraanid on kallimad. Niisiis on kineskoopteleril teiste tehnoloogiate ees üks kindel eelis – madalam hind. Samas odavnevad nii LCD- kui ka plasmatelerid nobedasti. Kui plasmatelerid mitme aasta eest turule ilmusid, maksid need üle 200 000 krooni, nüüd kohati vaid mõnikümmend tuhat. tt

Tehnoloogiate lühikirjeldused Kineskoop Katoodilt lähtuvad sinine, punane ja roheline elektronide kiir joonistavad kujutise ekraanile. Rea- ja kaadrilaotus juhivad neid kiiri ekraanil horisontaal- ning vertikaalsuunas. Fluorestseeruv kiht jätab joonistatud pildi mõneks hetkeks n-ö meelde ja nõnda kujuneb ekraanil nähtav pilt. Kineskoopteleri suur puudus on katoodi ja ekraani vajalikust vahemaast tingitud kineskoobi suur sügavus, mis teeb suure diagonaaliga telerid väga kopsakaks.

32

LCD LCD-tehnoloogia põhineb polariseeritud valguse omadustel. Iga vedelkristallist piksel on kui klapp, mis vastavalt vajadusele kas laseb või ei lase valgust läbi. Kahel pool tagant valgustatavat vedelkristalli on polarisaatorplaadid, esimene laseb läbi ainult pikisuunalisi, teine ristsuunalisi valguslaineid. Kasutusel on kolm vedelkristalli, mis loovad vastavalt punase, rohelise ja sinise punkti. Nende punktide liitudes tekib ekraanile pilt.

Plasma Plasmaekraani katab samuti kolmest elemendist (punane, roheline, sinine) koosnevate pikslite võrgustik. Pikslid on täidetud gaasiga, neid ergutavad elektriimpulsid. Kui elektronid gaasi läbivad, eraldub ultraviolettvalgus, mis ergutab elemente katvat fluorestseerivat kihti.

Plasmateleritel Ekraani diagonaal Plasmaekraanide diagonaalid algavad 32 tollist ja jõuavad 63 tolli kanti. Toodetakse ka suurema diagonaaliga ekraane, näiteks Panasonic tõi Las Vegase messil välja 103tollise, kuid need on tarbijale liialt kallid. LCD-teleri diagonaalid ulatuvad 13 tollist 45 tollini. Toodetud on ka suuremaid vedelkristallpaneele, näiteks LG sajatolline. Siiski on plasmaekraanid diagonaali osas praegu juhtpositsioonil, kuid tehnoloogia arenedes võib see olukord pöörduda.

Vaatenurk Plasmaekraanide vaatenurk on kuni 160 kraadi, viimastel LCDdel kuni 175 kraadi. LCDde eelis on siin siiski väga väike.

Ekraani värskendusaeg Plasmaekraanidel toimub pikslite värskendus sama kiirelt ja inimesele märkamatult kui kineskoopteleri pildi puhul. LCD-telerid on aga oma olemuselt videopilti mitte näitama pidanud arvutimonitoride järeltulijad. Et pilt oleks pidevalt n-ö värske, mängib siin rolli pikslite värskendusaeg. LCD-telerid värskenduskiirusega 16 ms ja vähem näitavad pilti ilma viivitusteta. Saadaval on ka telerid värskenduskiirusega 2 ms.

ASMA

LCD

LCD-monitoridest suurem ekraan Läbi põlenud või kinni jäänud pikslid Plasmateleritel võib seisev pilt pikslid nii-öelda läbi põletada. Pikka aega taustaks olnud pildid – näiteks arvutimängude puhul – võivad läbi põleda ja põhjustada taustakujutise tekkimise. Uuematel mudelitel tuleb seda vähem ette. LCD-telerite puhul ei põle pikslid küll läbi, kuid võivad n-ö kinni jääda, mis annab sarnase efekti. Samas võivad LCDde puhul pikslid ka n-ö uimaseks muutuda. See muudab pildi häguseks. Kui plasmatelerit tahetakse kasutada arvutimängude mängimiseks, tuleb kasutusjuhendist kontrollida, mis lahendusi on vastavale mudelile saada.

Toote eluiga Plasmatelerite pooleluiga on 30 000– 60 000 tundi. Pooleluiga on aeg, mis kulub lambi tuhmumiseks pooleni oma algsest erksusest. LCD-teleritel on vahetatavad taustavalgustid, kuid ühe valgusti vahetamine võib olla uue televiisori ostmisest kallim. Tavalise kineskoopteleri – mis on kodus enamikul lugejaist – pooleluiga on umbes 25 000 tundi. Eesti majapidamisele, kus vaadatakse televiisorit päevas keskmiselt neli tundi, tähendab isegi

nr 1 • november 2006

30 000tunnine lamp 20aastast teleri eluiga. Selle aja sees aga ostetakse korra-kaks ikka uus teler.

Vastupidavus Plasmatelerid on väga õrnad, mis teeb nende transpordi ja installeerimise keeruliseks. Mõnes reklaamis küll näidatakse, kuidas ostja kinnitab plasmaekraani ise lakke, kuid parem on, kui seda tööd teeb professionaal. Lisaks võiks teleri kinnitada seinale, mis suudab suurt raskust paremini kanda. LCD-telerid pole nii õrnad ja lõpptarbijad suudavad neid lihtsa vaevaga ka ise kinnitada.

Transport Õrnuse tõttu peab plasmatelereid transportima selle ala professionaal, kiirtransport pole siin soovitatav. Vajadus eritranspordi järele aga tõstab kokkuvõttes teleri maksumust. LCD-televiisori transport ei ole nii keeruline ega kallis kui plasmaekraanide transport.

Paigaldus Plasmad on raskemad ja võivad vajada eraldi tugesid. Lisaks võtavad need rohkem voolu ning lähevad kuumemaks kui LCD-televiisorid. Seega tuleb nende

paigaldamist rohkem planeerida. Plasmaekraane peaks alati installeerima professionaalid. LCD-televiisori suudab ostja hõlpsasti ka ise paigaldada või kasutada neid nagu kineskoopteleviisoreid – jalal seisvana.

Erksus ja kontrast Plasmateleviisoritel on kõrgem erksuse ja kontrasti tase kui LCDdel. Ideaalsetes oludes ehk ilma muutuva valgustuseta on see plasmatehnoloogia tõeline eelis, kuna LCD-televiisoritel on taustavalgustus ja seega peab musta värvi loomiseks valgust takistama. Plasmateleritel on individuaalsed pikslid, mis nii sees kui ka väljas olles loovad sügavama musta tooni ja parema kontrasti. LCD-telerid paistavad n-ö tegelikes oludes tihti paremad. Plasmaekraanid valmistatakse erilise klaaspinnaga, mis võib valgust peegeldada, see tuimestab erksust ja pildi kontrasti. LCD-televiisorid peegeldavad valgust väga vähe, võimaldades neil taset hästi valgustatud ruumides säilitada.

Paksus Plasmatelerid on umbes seitsme sentimeetri paksused, LCD-telerid kaks sentimeetrit õhemad.

33

k od u

televiisor

k odu

turva

Arvuti hindab kodulehtede turvataset www.siteadvisor.com

millist tüüpi viiruseid on võimalik sellelt lehelt alla laadida jms. SiteAdvisor on tasuta installeeritav tarkvara, mis asetab ennast veebilehitseja külge ning annab avatud lehekülje kohta vahetult teada, kas on tegemist halvaks kategoriseeritud sisuga. Samuti ilmuvad veebisaidi sisu kvaliteedist teavitavad ikoonid Google´is otsingut tehes otsinguportaalis vastuslinkide kõrvale. Turvaline veebilehitsemine on tänapäeval niivõrd suur kunst, et seda on võimalik koolituskeskustes kursustel õppida. Viirused, nuhkvara, rämpspost, ActiveXi programmid on igapäevast arvutikasutajat internetis varitsevad reaalsed ohud. Tüüpiline on, et pahavara seotakse mõne süütu teenuse või programmiga. “Tasuta ekraanisäästja” ja “tasuta ilmateade” on esimesed asjad, millest tasub hoiduda. Ronnie Jaanhold, GT Tarkvara

TAAVI

Majandustarkvara

l Kuidas teha vahet, kas veebileht on turvaline või mitte? SiteAdvisor on tasuta teenus, mis lisab veebilehitsejasse teabe selle kohta, milline on vaadatava kodulehe tegelik taust, millised ohud võivad seal varitseda ja millist tüüpi saitidega see veebileht külgneb. Andmeturbefirma McAfee SiteAdvisor on tasuta teenus, mis hõlmab endas uuenevat andmebaasi, kus testitud veebisaidid on kirjeldatud toredates ja lihtsates kategooriates: roheline, kollane, punane. Automaatsed vahendid hindavad, kui palju on veebileheküljel hüpikaknaid ja kas allalaetavates failides on reklaamvara. Samuti hindab SiteAdvisor seda, kui palju hakkab vaadeldalt kodulehelt tulema viiruseid, kui täita sel lehel asuv vorm ning sisestada sinna e-posti aadress. SiteAdvisori veebis otsingumootorit kasutades avaneb lehekülg, kus on kirjeldatud, mis tüüpi sisuga on otsitav veebileht, millisel maal see asub,

Väike nupuke lehitseja nurgas näitab, kas lehekülg on hea, halb või väga halb.

www.taavi.ee, [email protected] Turu plats 5/7–17, 11611 Tallinn tel 6 800 855, mobiil 56 800 855

1

Kui kasutate kogu reisi jooksul ühte lennufirmat, alustage lendude planeerimist lennukompanii kodulehe külastamisega. Tihti saate soodsaima hinna just sealt. Mõne odavlennufirma pileteid saabki broneerida vaid internetis.

2

Olge paindlikud lennupäevade suhtes, kui veebileht seda võimalust pakub. Mõne lennufirma koduleht vaatab hindu +/- 3 päeva, mõni nädala ulatuses, võrreldes teie algselt valitud kuupäevaga. Ekraanile kuvatakse siis iga päeva väljumiste hinnad. Sõltuvalt lennuki täituvusest võib ka ainult ühe päeva võrra muudetud lennuaeg tähendada üsna suurt hinnavõitu.

3

Kui teil on aega ja huvi, vaadake hindu mitme lennufirma kodulehelt. Eestisse lendavate kompaniide nimekiri asub Tallinna lennujaama veebilehel. Näiteks ei pruugi ühe firma otselend olla alati odavam teise kompanii ümberistumisega lennust.

4

Mõne lennufirma kodulehe otsingumootor lubab ümberistumistega lennu puhul ise ka marsruuti komplekteerida (inglise keeles on see tavaliselt multi-city, multi-segment vms). Kui näiteks sisestate reisi algpunktiks New York ning lõpp-punktiks Seattle, võib lennufirma pakkuda ümberistumist Chicagos, teie aga eelistaksite lennata Denveri kaudu. Siis otsige lende New Yorgist Denverisse ning edasi Denverist Seattle’isse.

5

Lisaks võite lennuvariante vaadata reisibüroode kodulehtedelt. Go Traveli, Kaleva Traveli, Estraveli jt Eesti reisibüroode veebis asub lennuhindade andmebaas, kus saab soodsaimat hinda otsida terve nädala ulatuses, võrreldes algse lennupäevaga. Andmebaasi eeliseks on otsing eri lennufirmade seast. Mainitud reisibürood kasutavad oma otsimootoris ühte ja sama lahendust – Amadeusi broneerimissüsteemi. Vahel on hea otsida eri alguspunkte, nii võib Lõuna-Eestis olla kasulikum alustada lendu Tallinna asemel Riiast ning tallinlane võiks pikema reisi puhul vaadata ka Helsingist algavaid lende.

nr 1 • november 2006

nõuannet lennupileti ostmiseks veebis Lennufirmade Eesti turule mõeldud kodulehed www.estonian-air.ee www.finnair.ee www.sas.ee www.lufthansa.ee www.estonia.klm.com www.czechairlines.com/et/ www.easyjet.com/et/

Allikas: Tehnotrend

I

nternetis pileti ostmine nõuab reisijalt rohkem tööd, sest ühe firma otselend ei pruugi alati olla odavam teise ümberistumisega lennust.

6

Amadeusil on ka endal koduleht amadeus.net, kust saab infot nii vabade kohtade olemasolust teie valitud lendudel kui ka vaadata lennuvõimalusi kahe linna vahel pikema perioodi jooksul. Amadeusi otsing ühendab ligi 500 lennufirmat, enam kui 300 hotelliketti ning pooltsadat autorendifirmat üle maailma. Amadeusi kodulehte võite kasutada eelteabe saamiseks, mis lennufirmad teie soovitud sihtkohta lendavad, edasi uurige hinnainfot kas nende lennufirmade kodulehtedelt või reisibüroodest.

7

Soodsama hinna leidmiseks püüdke kombineerida eri lennujaamu. Paljudes suuremates linnades on mitu lennujaama (Londonis näiteks – suuruse järjekorras – Heathrow, Gatwick, Stansted, Luton ja London City).

8

Kuigi ka reisibürood kasutavad Amadeusi süsteemi, on neil lennufirmadega tihti eraldi kokkuleppehinnad, nii et enne pikemat sõitu maksab reisibüroost läbi käia. Samas tasub internetist leitud hind reisibüroosse nende pakutavaga tutvuma minnes orientiiriks võtta. Reisibüroo kasuks räägib seegi, et isegi ühel lennul on palju eri hindu ja nendega kaasnevaid tingimusi – kogemusteta inimesel on selles raske orienteeruda.

9

Internetist lennufirma kodulehelt piletit ostes on üldjuhul vaja krediitkaarti. Eesti reisibüroode veebis saab maksta ka arve ning pangaülekandega.

10

Pileti hinda võib mõjutada ka väljalennu nädalapäev. Pikematel liinidel, nagu Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel, on mõnel lennufirmal alaliselt kõrgemad hinnad reedest pühapäevani väljuvatel lendudel. Ka võib sõltuvalt sihtkohast ja lennufirmast olla soodsamate kohtade saadavus mõnel nädalapäeval parem kui teisel. Enamasti on rohkem täis nädala alguse ja lõpu lennud ning kohti on vabamalt saada nädala sees. Indrek Kald

35

hobi

10

reisimine

hobi

spordikellad

spordi

Inimese pardaarvuteid kaalujälgijale ja profile Tänapäevased spordivahendid võimaldavad sõna otseses mõttes jooksu pealt teada saada, mida organism parajasti teeb, ning andmeid hiljem arvuti abil ka analüüsida.

hind u 1700 kr

Cardiosport GT2

Naiseliku välimuse ning ilusate värvidega väike spordikell sisaldab palju võimalusi. Kasutaja saab valida viie treeningprogrammi vahel, mille järgi seada koormust ja südamerütmi. Eri tüüpi treeninguteks sobivad südamelöögisageduse eri vahemikud, mida saab kellal kergesti määrata. Funktsioon CardioZone võimaldab ühe nupuvajutusega oma treeningu rütmi lihtsalt jälgida. Tuleb vaid sobivas tempos jooksmise ajal üht nuppu vajutada ning hiljem annab kell piuksudes teada, kui te sellest rütmist väljute.

Micro Electronics Ltd. Elektroonikakomponentide tarne tuntud tootjatelt Peterburi tee 81, Tallinn tel 632 8855 [email protected] www.micel.ee

hind u 3400 kr

n mikrokontrollerid n mälukiibid n loogikalülitused n LCD-paneelid n sidekiibid n transistorid ja dioodid n AC/DC ja DC/DC muundurid n analoogkomponendid

Cardiosport GT5

Kui tegelete spordiga tõsisemalt, vajate tõenäoliselt ka võimalust oma treeningu andmeid hiljem analüüsida. Uuemad ja professionaalsemad spordikellad võimaldavad treeningul salvestatud andmed hiljem arvutisse kanda ning neid spetsiaalse tarkvara abil analüüsida. Nii töötab ka kell GT5, millega näeb treeningu tulemusi kohe kella ekraanilt, kuid samuti saab seda infot laadida kellaga komplektis oleva liidese abil arvutisse, et tulemusi hiljem analüüsida ning arhiveerida.

Majandustarkvara väikeettevõtetele

Algdokumentidest aastaaruandeni! • Rahadearvestus • Müük ja müügireskontro • Ost ja ostureskontro • Lao- ja teenustearvestus • Põhivara ja väikevara • Finantsarvestus • Mitme firma raamatu-pidamine ühes hinnas Tel 51 01 788 [email protected] www.rereeda.ee

kellad

hobi

Tekst Enn Heinsoo Fotod tootjad Kellade kohta leiab teavet: www.mefo.ee www.kaimari.ee

spordikellad

hind u 4800 kr

hind u 4400 kr

hind u 1400 kr

Cardiosport GO35

litsentsi nr.4355

Algajale sobiv väike ning tagasihoidliku välimusega spordikell, mis aitab arvestada kalorikulu. Go35 on igati sobiv kasutamiseks ka tavalise käekellana, nii sobib see inimesele, kes ei soovi pidevalt kelli vahetada ega taha ilmtingimata kanda just sädelevat metallkella. Selle kella parim omadus on kalorikulu arvestus, mis annab talle eelise paljude teiste odavamate tervisemõõtjate ees.

Polar RS800sd

Polar RS800 on vahend professionaalseks treeningute plaanimiseks, jälgimiseks ja analüüsimiseks. Polar RS800sd komplektis on jooksu kiiruseandur S3 W.I.N.D., mis registreerib ka jooksusammude sageduse, andes lihtsa võimaluse oma jooksutehnika efektiivsuse parandamiseks. Treeningu veel täpsemaks analüüsimiseks on kellal kõrgusmõõtja funktsioon, võimalus hoida mälus andmeid 99 treeningu kohta ja salvestada igal treeningul 99 ringiaega.

Polar WM42

Tervist jälgivate kellade tootjate üks sihtgrupp on kaalujälgijad. Näiteks võimaldab Polar WM42 pidada toitumispäevikut, kuhu saab kanda söödud kalorite hulga. Samuti arvutab kell välja treeningu jooksul kulutatud kalorid. Samuti käib see kell teile iga päev niikaua pinda, kuni olete sisestanud oma uue kehakaalu näidu. Ja kui sihiks seatud väiksem kehakaal ei mõju piisavalt masendavana, saab teie eesmärki kuvada kella ekraanile graafikuna, mis näitab, kui kaugel te ideaalist veel olete.

WaveLight - silmakirurgia kõrgeimal tasemel Silmalaseri silmakliinik kasutab nüüd refraktiivseteks silmaoperatsioonideks parimat võimalikku lasersüsteemi selles valdkonnas. Perfect Pulse Technology järgib täiuslikult ka silma kõige kiiremaid liigutusi ja võimaldab silma liikumise korral ülimat täpsust kogu operatsiooni vältel. Uus tehnoloogia ennetab termomõjusid ja silma kuivamist ning muudab operatsioonist taastumise protsessi oluliselt kiiremaks. Uue põlvkonna WaveLight-laser võtab arvesse silmapinnale omast ebaühtlust ja silma biomehhanismide eripära ning seetõttu on tulemused ideaalilähedased. Laserikiire diameeter on tavapärasest mitmeid kordi väiksem (kõigest 0,68 mm FWHM) ja tegutsemiskiirus oluliselt suurem (vaid 400 Hz). See võimaldab maksimaalselt täpse tulemuseni jõuda minimaalse energiakuluga. Aastatepikkused kliinilised ja tehnoloogilised uuringud kinnitavad, et just uudne laserravi on parim viis nägemise parandamiseks. Võta ühendust Silmalaseri silmakliinikuga, et saaksime koos kindlaks teha, kuidas uus raviprotseduur just Teie silmadele sobib.

Lisainfo numbril: + 372 646 0484 või www.silm.ee

hobi

huumor

Seemiku blogi Tere tulemast minu virtuaalsesse keskkonda! Olen Seemik, 29aastane Ambur. Mulle meeldib üle kõige kalapüük, autodega kiiresti sõitmine, raha ja luuletamine. Igapäevases elus töötan strateegilise investorina. Minu ülesandeks on rahavoogudega manipuleerimine. Siinses keskkonnas räägin ma strateegilise investori igapäevasündmustest – nii peadirektori kui ka investori perspektiivist. Loodan, et leiate mu luulest ja mõtetest tarkuseterasid. Moto: Euribor, Talibor ja likviidsusprobleemid dollarikurss ja finantsinspektsioon need mu sõbrad on ainsad. Minu lemmiklingid: www.hansa.ee www.hanza.net www.seb.ee

www.emta.ee www.fi.ee

esmaspäev, 9. oktoober Terve nädalavahetuse mõtlesin kulutuste peale. Kontori ülevalpidamine on ikka üsna kallis lõbu. Töötajad, palk, elekter, porimatid ja nii edasi. Kust kohast kokku hoida? Välja mõtlesin – paber on üks meeletu kuluallikas. Meil on ju ometi arvutid! Miks me peaksime siis paberit kasutama?! Esimese asjana kontoris kirjutasin käskkirja, millega käskisin viivitamatult lõpetada igasuguse väljatrükkimise. Siis viisin printerid minema ja alustasin süstemaatiliselt paberi hävitamisega igapäevatöökeskkonnast.

teisipäev, 10. oktoober Osa töötajaid viriseb, et kontorisse võiks siiski jääda WC-paber. Soovitasin neil isiklikuks tarbeks seda kodust kaasa võtta. Miks? No olgem realistid. Lihtne kalkulatsioon: meil on kaks WCd, mõlemas kulub umbes rull päevas. Üks rull odavat WC-paberit maksab ligikaudu kolm krooni. Sellest tulenevalt: 3 × 2 = 6 krooni (päevas) 6 × 365 = 2190 krooni (aastas) See on kaks tuhat krooni puhast säästu! Need, kes virisevad, mingu mujale. Ja muide – töökaitseinspektsioon ei võta avaldusi digitaalsel kujul vastu. Heh. Heh.

reede, 13. oktoober Reede ja kolmteist! Pole paremat päeva säästmiseks ja halbadeks uudisteks. Ükskõik, mida sa tänasel päeval ka ei teeks, inimesed ei süüdista sind, vaid hoopis – õnnetusepäeva! Siinkohal pisike nimekiri asjadest, mis täna peab ära tegema ehk to-do-list: – vähenda kõikidel töölistel palku (viita Talse langusele) – lõpeta Äripäeva tellimus kontorisse (valeta sekretärile, et on posti süü, et uued lehed ei tule) – lase kõikidel inimestel täna kõikide süsteemide kõik paroolid ära muuta (turvalisuse põhjustel) – muuda tööpäev tunni võrra pikemaks (viita peatsele kellaliigutamisele ja sellest tulenevale efektiivsuse suurendamisele)

laupäev, 14. oktoober Juba hommikul ärgates oli selline imelik vibratsioon kehas. Tundus, et hakkab luule minust välja tulema. Pärast sooletühjendamist kadus vibratsioon ära, aga luule tuleb ikka. Dollarinivoo Mind hellalt silitab Kuidas kullakurss põlvi nõtkutades Helendava ekraani peal end kriipsu sätib Oh See on nii ilus Tekst Ronnie Jaanhold Joonistused Veiko Liis

38

3299.-

19”

Kuumakse alates 106.-

48 cm / LCD

LS19MJAKSZ

RES/px

1280×1024 160°/160°

19” LCD monitor Samsung SyncMaster 920N

250 cd/m²

4999.-

20”

Kuumakse alates 147.-

51 cm / LCD

LS20HAWCSQ

RES/px

20” LCD monitor Samsung SyncMaster 205BW

1680×1050 160°/160°

300 cd/m²

600:1

700:1

6 MS/VGA/DVI

8 MS/VGA

Laserprinter Samsung ML-2015

20

RES/dpi 1200×600

lk/min / USB

1399.-

UUS TOODE!

ML2015

Suurima valiku Samsungi arvutitehnikat leiad PlussMiinuse ja Euronicsi kauplustest. Kaupluste aadressid ja lahtiolekuajad: www.plussmiinus.ee ja www.euronics.ee Pakkumised kehtivad kuni 30.11.2006.

18

RES/dpi 600×600

lk/min / USB

2899.-

UUS TOODE! Kuumakse alates 105.-

SCX4200

Multifunktsionaalne seade Samsung SCX-4200 Laserprinter, koopiamasin ja skänner ühes masinas!

hobi

ajalugu

1996:

SMSe saatis vaid mõni üksik mobiil Tekst Heigo Ensling, Elion

Kümne aasta eest saatis vaid mõni kallim, ärikasutaja mobiil SMSe ning toimis äratuskellana. Kuivõrd erinevad neist tänased mobiiltelefonid?

A

astal 1995 alustasid tööd esimesed Soome GSM-operaatorite laiendatud võrgud Eestis, esialgu täpsemalt Tallinnas. Samal ajal hakkasid GSM-telefone müüma tolleaegsed mobiiliärid – Levi ja Kuto, Sule, Freeline, Baltimore Eesti, Telmar. Jaanuaris 1996 avasid oma GSM-võrgu Radiolinja ehk nüüdne Elisa ning Eesti Mobiiltelefon ehk EMT. Varem oli olemas kogu Eestit kattev NMT 450 sidevõrk, GSMiga algas digitaalse side ajastu. Analoogvõrgus NMT 450 töötavad kantavad seadmed olid rasked, suured ja kohmakad. Selleks ajaks olid küll olemas juba

ka esimesed NMT-taskutelefonid, aga alles GSM-mobiilide tulekuga muutusid telefonid väiksemaks ja kergemaks. Esimeste mobiiltelefonidena saabusid Eestisse müügile Nokia (Mobira) 1010 ja Ericsson GH 172. Nende hind oli vahemikus 12 000 kuni 15 000 krooni. Samal aastal jõudsid tarbijateni ka esimesed n-ö tegijad telefonimudelid – igamehe mobiil Nokia 2010 ning pisem ärimehe mudel 2110. Mõlemad püsisid tootmises ligi kaks aastat ja neid mudeleid kasutati veel päris pikka aega pärast tootmise lõppemist.

noom- ettevõtte majandustarkvara w w w. n o o m . e e

Astronoomiliste Kassasüsteemide OÜ Raatuse 20, Tartu, telefon/faks 744 1550, Laki 12, Tallinn, telefon/faks 656 3204 [email protected]

Fotokaamerat pole ei vanal ega uuel mobiilil 1996. ja 2006. aasta Nokia tippmudelite võrdlus

Nokia 2110

Nokia E60

mõõtmed, kaal

148×56×25 mm, 236 g

115×49×17 mm, 117 g

ekraan

mustvalge

16 miljonit värvitooni

kõne- ja ooteaeg

2,5 tundi, 30 tundi

6 tundi, 192 tundi

mälu

125 nime telefonimälus

sisemälu 64 MB + mälukaart

kalender

pole

kalender, memod, ülesanded

kella funktsioonid

ainult taimer

kell, taimer, äratus

võrgud

GSM 900

GSM 900/1800/1900, WCDMA

ühendus arvutiga

datakaabel

datakaabel, infrapuna, sinihammas

andmeside

sissehelistamismodem 9,6 kbit/s WCDMA, EDGE, GPRS, WLAN

e-posti tugi

pole

POP3, IMAP4, SMPT

fotokaamera

pole

pole

mängud

pole

üks mäng

muusika

pole

MP3-mängija, RealPlayer

hind

maksis 6000 kr

maksab 5499 kr Allikas: Heigo Ensling

2006

M

illeks mobiiltelefonile kell, kui käe peal on Rolex?

1996

Nokia E60

Nokia turundusjuht aastal 1996

Nokia 2110

Mis on mobiiltelefonide arengus kümne aastaga muutnud? Esimestel mobiiltelefonidel oli telefoniraamat, kuhu mahtus 50–100 nime, mõni kallim mudel oli võimeline isegi lühisõnumeid saatma ning äratuskellana toimima. Aasta jooksul saabus müügile vaid paar-kolm uut mudelit. Kui astuda nüüd mõnda mobiilipoodi, võtab silme ees kirjuks – telefone on klapiga ja klapita, liugklapiga ja hingedega. Mida võtta, mida jätta?! Eelmisel aastal jõudis ainuüksi Nokialt müügile üle 40 uue mudeli. Proovime võrrelda tolleaegset tegijat Nokia 2110 praegu äriklassile mõeldud tippmudeliga Nokia E60. Neid käes hoides tunneme kohe, et uuem mudel on vanemast poole kergem. Samuti ei kannata mustvalge ekraan võrdlust värvilisega. Tänapäevane mobiiltelefon asendab edukalt pihuarvutit, mida varem kalendrina ja märkmete tegemiseks kasutati. Siinkohal on paslik meenutada Nokia turundusjuhi lauset

nr 1 • november 2006

aastast 1996 – milleks mobiiltelefonile kell, kui käe peal on Rolex? Nokia 2110 töötas kenasti ka modemina fakside vastuvõtmisel, kui see oli eelnevalt ühendanud faksiprogrammi sisaldava arvutiga. Veel sel aastal peaks mobiiltelefonis saama standardiks WiFi-kaart. Milleks maksta, kui bitte on võimalik ka tasuta alla laadida! Õnneks ei pea juba mitu aastat muretsema selle pärast, kas ühte ja sama telefoni saab kasutada nii Ameerikas kui ka Aasias, uued telefonid on mitmesageduslikud. Ja peale võimaluse e-posti lugeda ja saata toetavad uuemad ärimudelid ka e-kirjas oleva manuse vaatamist ja redigeerimist – näiteks Wordis, Excelis või Powerpointis. Ei praegusel ega ka kümne aasta tagusel Nokia tippmudelil pole kaamerat. Kuid ühel korralikul äriklassi mobiiltelefonil ei ole fotokaamerat vajagi – telefon on abivahend töö tegemiseks. Samas saab pikal lennureisil

nautida oma lemmikmuusikat otse mobiili mälukaardilt. Mobiiltelefonist on saanud multifunktsionaalne kaaslane, mis asendab juba praegu digikaamerat, muusikapleierit, pihuarvutit. Kuid mis kõige tähtsam – säilinud on mobiiltelefoni esialgne funktsioon ehk sellega saab helistada. tt

41

hobi

ajalugu

hobi

foto

– mitu miljonit on õnneks vaja? Ärge laske müügimeestel endale pähe määrida digikaamerat, mille ainus trump on suur pikslite arv. See tähendab üldjuhul suurt pildifaili, mille haldamine arvutis on keerukas. Tekst Mati Roosalu, Maksifoto Fotod Maksifoto

42

D

igipildi suurendamisel – näiteks pildivaatlusprogrammiga – võib arvutiekraanil näha, kuidas pildi teravad piirjooned muutuvad hambuliseks, nähtavale ilmuvad pilti moodustavad värvilised ruudukesed ehk pikslid. Igal pildipikslil on oma värv. Kui pildipinnal on piisavalt palju piksleid ning pikslite suurus piisavalt väike, ei erista inimsilm näiteks arvutiekraani vaadeldes pilti moodustavaid värviruudukesi, vaid näeb pilti kui tervikut. Fotode väljatrükkimisel kasutatakse mõnevõrra suuremat tihedust, tavaliselt trükitakse digifotod välja eraldusvõimega 300 pikslit tolli kohta ehk siis nii, et ühe tolli pikkusel lõigul on 300 pildipunkti. See tihedus on optimaalne ka siis, kui pilte vaadatakse väga lähedalt, 25–30 cm kauguselt. Võiks küsida, miks siis üldse toodetakse ja reklaamitakse suurema pikslite arvuga kaameraid. Põhjalikuma vastuse andmiseks tuleb teha kõrvalepõige teooriasse. Nagu tavakaameras, tekib ka digikaameras pildimotiivi ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Põhiline digi- ja tavakaamera erinevus seisneb aga selles, et digikaameras ei paikne kujutise tasapinnas mitte valgustundlik film, vaid miniatuursed valgustundlikud seadmed, CMOS- või CCDelemendid. Hoolimata erinevatest nimetustest töötavad mõlemad samal põhimõttel. Filmist tunduvalt väiksemal pinnal paiknevad valgusdioodid, mis reageerivad valgusele ja

väljastavad pildistamise momendil kaamera arvutile elektrilised signaalid iga pildipunkti kohta. Värvide eristamiseks on valgusdioodide ette paigutatud kolme põhivärviga filtrid: punane, roheline ja sinine. SENSORILE langeb pildistatava objekti värviline kujutis, mis tekitab valgusdioodides elektrilisi signaale, mille väärtused registreeritakse kaamera arvutis ja salvestatakse kokkulepitud kujul failina digikaamera mälukaardile. Eri värvi filtrite arv pole aga võrdne. Filtrid on kõrvuti paiknevate valgusdioodide kohale paigutatud nii, et rohelised filtrid katavad 50% ning punased ja sinised kumbki vaid 25% sensoritest. Seega ei ole kolme miljoni pikslise digikaamera sensoril iga põhivärvi eristamiseks kolme miljonit valgusdioodi. Pooled neist ehk 1,5 miljonit on muudetud tundlikuks rohelistele kiirtele, 0,75 miljonit on punase- ja 0,75 miljonit sinisetundlikud. Selle eest, et digikaameraga tehtud pilt sisaldaks väljalubatud pikslite arvule vastavat informatsiooni, hoolitseb kaamera arvutis spetsiaalne programm, mis arvutab kõikide pildipunktide väärtused. Teisalt saab siinkohal teha kaameratootjatele meelepärase järelduse: kvaliteetse kolme miljoni pikslise faili saamiseks peaks kaamerasensor olema 3 + 3 + 6 = 12 miljoni piksline, et tagada täielikult autentset kujutist.

Digifoto suurendamisel võib näha, et see koosneb värvilistest ruutudest – pikslitest.

Jah, loomulikult on kuue-seitsme miljoni piksliga digikaamera pilt parem ka siis, kui väljatrükiks vajatakse vaid poolt sellest. Eelkõige on rohkemate pikslite ja kõrgema hinnaga digikaamera siiski parem põhjusel, et kallimate kaamerate väljatöötamisel on pööratud rohkem tähelepanu põhilisele ehk objektiivi kvaliteedile. Samuti on kallimas kaameras võimekam arvuti. Juba on müügile ilmunud esimesed kümne miljoni piksliga digitaalsed kompaktkaamerad, mis tootjate väitel pakuvad ennenägematut kvaliteeti. Siiski kehtivad ka digikaameras füüsikaseadused: kui valgustundlike elementide tihedus ületab objektiivi eraldusvõime, pole edasisel arendusel enam mõtet. Praeguseks ollaksegi olukorras, kus mõistlikkuse piir on käes, ja selle ületamine tundub mõttetu. SIIT lähtudes võikski teha järeldused ja otsused. Kui pilditegemine piirdub vaid perekonnapiltide klõpsimisega ja teil pole kavatsust neist iialgi nr 1 • november 2006

suuri fotosid välja trükkida, ostke rahuliku südamega 4–6 miljoni piksline kompaktkaamera. Kui suhtuda pildistamisse kui loomingulisse tegevusse, pole vaja põdeda alaväärsuskompleksi vähese pikslite hulga pärast. Palju piksleid tähendab enamasti ka suurt pildifaili, suurte failide haldamine on aga aeglane ja need nõuavad arvutis palju kõvakettaruumi. Suurest hulgast pikslitest tähtsam on digikaamera kvaliteetne optika, lühike reageerimiskiirus ja kasutusmugavus. Kui olete otsustanud, milline pikslite arv on teie jaoks piisav, ärge laske end hullutada suumobjektiivi pikkusega. Objektiiv ei pea olema pikk, vaid eelkõige piisava ulatusega. Palju tähtsam kui võimalus pildistada kaugeid objekte on vajadus mahutada siseruumides ning linnatänavatel pildile kõik oluline. Kahjuks on aga isegi paljude uuemate mudelite objektiivid liiga kitsa pildinurgaga. Lainurkobjektii-

Mis on digipilt? Digipilt ehk rastergraafiline kujutis koosneb üksteise kõrval asuvatest erivärvilistest nelinurkadest, mida nimetatakse piksliteks. Ajalehtedes ja ajakirjades olevad fotod on kõik saadud rastergraafiliste meetoditega. Arvutiekraanile tekitatav kujutis on digipilt ehk rastergraafika. Enamkasutatava kuvasuuruse 1024 × 768 piksli korral koosneb see 1024 × 768 = 786 432 pildipunktist ehk siis 0,78 miljonist pikslist.

43

hobi t öö

foto

hobi

foto

videga mudeleid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Seega, ärge laske osavatel müügimeestel endale pähe määrida kaamerat, mille ainsad müügitrumbid on suur pikslite arv ja mitmekümnekordne suum. Hoopis teistmoodi peaksite aga valikusse suhtuma siis, kui soovite fotograafiaga tõsisemalt tegeleda ning mõtisklete, millist kaamerat osta. Kuigi ka vanemad, näiteks kuue miljoni piksliga digitaalsed peegelkaamerad teevad palju paremaid pilte kui moodne kümnemiljoniline digiseebikas, on siiski arukas osta piisava pikslite arvuga digipeegelkaamera. Selleks võiks olla vähemalt kaheksa, veelgi parem kümne miljoni piksliga tuntud ja teatud tootja ükskõik milline teie rahakotile sobiv mudel. Digitaalsed peegelkaamerad on oma arengus jõudnud juba sellisele tasemele, et siin pole mõtet amokki joosta. Pole need kõige-kõige uuemad mudelid sugugi sellised, et vanemad digikaamerad tasuks prügikasti heita. tt

Skeemil on näha, milline on 4, 6 ja 10 miljoni pikslisest digifailist saadud fotode suuruste suhe, kui trükkida need ühesuguse, fotolaborites kasutatava resolutsiooniga 300 punkti tolli kohta.

10 MP

Kolm megapikslit sobib postkaardiks

6 MP

Kui tellite fotokauplusest tavapärase 10 × 15 cm (tollimõõdustikus 4 × 6 tolli) suurusega digifotod, trükitakse need välja nii, et pildil on ühtpidi 4 × 300 = 1200 ja teisipidi 6 × 300 = 1800 pikslirida. Selline pilt koosneb 1800 × 1200 = 2 160 000 ehk siis 2,16 miljonist pikslist. Järelikult on kolme miljoni piksline kaamera piisav selleks, et saada kvaliteetseid postkaardisuuruseid värvipilte.

Kui suure pildi kaamera annab?

4 MP

suurus MP

4 6 10

lahutus pikslites

küljepikkused väljatrükis cm

1633 × 2449 2000 × 3000 2582 × 3873

14 × 21 17 × 25 22 × 33

Meiega saate rohkem!

EMT Internet tuleb ajalehest soodsam! Just praegu on kasulik liituda EMT Surf paketiga, sest kuu aega internetti tuleb odavam kui näiteks osta üks ajaleht. Kõigile uutele kuutasuliste Surf pakettidega liitujatele on kuutasu aasta lõpuni tavapärasest 10 korda soodsam.

Soodne EMT Internet kuumaksega alates 9.50 (sisaldab 15 Mb andmemahtu). Tulge meie Äriteenindustesse, kus teenindajad aitavad Teid telefoni seadistamisel ning annavad vajalikku nõu. Internet on Teil tegelikult taskus!

EDGE/GPRS Symbian OS e-post Bluetooth Interneti brauser infrapunaliides MP3-mängija voogesitus mälukaardi võimalus Micro SD

3990.-

Hind EMT kliendile: Tavahind: 4390.Sissemakse: 990.EMT järelmaks (12 kuud): 275.-

www.emt.ee Pakkumine kehtib kuni 30. novembrini 2006 kuutasuliste Surf pakettidega sõlmitud liitumistele. Kuutasusoodustus kehtib kuni 31. detsembrini 2006. Lisainfo ja kampaania tingimused www.emt.ee

Tekst Andres Kruusimäe

JPG TIFF RAW GIF BMP JPG TIFF RAW

Iga töö jaoks oma pildiformaat

hobi

foto

46

Professionaalsed fotograafid eelistavad korralikku pilti tehes RAW-vormingut, kuid ka JPG ei jää sellele palju alla. JPG – tänapäeval levinuim JPG või ka JPEG (joint photographic experts group) on standardne pakitud formaat. Enamjaolt kasutatakse JPGd internetikeskkonnas, kus määravaks teguriks on foto allalaadimise kiirus ning sellest johtuvalt pole oluline mitte pildi kvaliteet, vaid suurus. Väiksemate multimeediarakenduste juures on laialt levinud ka JPG-formaadi lähisugulane, 256 põhivärviga formaat GIF (graphics interchange format). Kuna inimsilm ei suuda väiksemaid värvidevahesid eristada, on originaalmõõdus pakkimata ja pakitud pildid pea ühetaolised. Vahe hakkab ilmnema siis, kui fotot digitaalselt redigeerida, suurendada, pöörata vms. Arvestada tuleb, et JPG-vormingus pakitud pilte pole hea mõte mitu korda redigeerida või korrigeerida, kuna iga järgmine salvestus võib pildi kvaliteedi halvemaks muuta.

JPG (ülal) väikse andmemahuga kaasneb kvaliteedi kadu, mis on TIFF-formaadiga võrreldes hästi nähtav (all).

BMP – jäänuk Windowsi algusest BMP-vorming ehk bitmap on Windowsi kasutajatele arvatavasti tuttav juba operatsioonisüsteemi Windows 3.0 aegadest. Tegemist on Microsofti enda loodud pildiformaadiga ning see ühildub enamiku Windowsi all käivituvate programmidega. Kogenumate arvutikasutajate jaoks on BMP suhteliselt vihatud vorming, kuna see ei kasuta mingit pakkimissüsteemi ning võtab seetõttu omajagu ruumi. TIFF teeb JPG-le silmad ette TIFF (tagged image file format) on laialtlevinud formaat suure värvussügavusega piltide säilitamiseks. Kvaliteedilt esineb TIFFe nii mustvalges kui ka maksimaalselt 24bitises kõrgsügavusega värvitoonides ning see annab JPG-le silmad ette ka pakitud kujul. Ühtlasi võimaldab TIFF laiahaardelisemaid kadudeta pakkimissüsteeme. Peale eelneva lubab TIFF ühte faili salvestada mitu kujutist ning kiidetud on ka tema sobivust riistvaraplatvormidega. RAW – toorpilt professionaalile Paljud professionaalsed fotograafid loevad korraliku pildi saamise ja edasise töötluse puhul ainuõigeks valikuks RAW-vormingut. See vorming nõuab ent hilisemat n-ö molberti taga istumist, kuna RAWs on pildikujutis täpselt selline, millisena tajub seda aparaadi sensor pildistamishetkel. Tavaline pildivaatlusprogramm seda vormi reeglina ei tunne. Sealt on RAW ka oma nime saanud (ingl k raw – toores). Tavakasutaja jaoks ei jää kõrgresolutsioonis JPG oma kvaliteedilt RAW-le eriti alla. Kui teie eesmärgiks on teha ühe päeva jooksul võimalikult palju pilte, pole mõtet RAW nimel pingutada. tt

test

Fotod Veiko Tõkman

Enne ostu võta kaamera kätte

N

ikon D80 on kuni 15 000 krooni maksva kerega digitaalsete peegelkaamerate seas parim valik, selgus Tehnotrendi testist. Nikoni eelistamise põhjuseks on nn amatööri keresse pakitud professionaalne sisu: kaks valikute ketast, kiire opereerimine, lihtne kasutamine, palju käsitsi seadistamise võimalusi jne. Poolprofessionaalsest mudelist Nikon D200 lahutab seda vaid metallkere ja stuudiovälgu kontakti puudumine. Üsna võrdselt järgnesid Canon 400D ja Sony A100. Mõlemal on piisavalt funktsionaalsust, kuid puudu teine valikute ketas kaamera tagaküljel, millega seada kas ava või säri. Väikeste mõõtmetega aparaatidel Olympus E400 ja Pentax K100D on suurust kärpides kasutusmugavusele liiga tehtud – kui kaamera on ebakindlalt käes või tundub habras, on pildistamisega tükk tegemist. Fotokvaliteedilt on selle klassi kaamerad siiski üsna võrdsed. Tegime iga aparaadiga kolm fotot – kontrastsete varjualade, kirgaste värvide ning nn keskmistes toonides pildi. Pildistasime automaatseadetega. tt

48

Testisid Enn Heinsoo ja Rivo Sarapik

Testitud kaamerad tulid eri tingimustes toime üsna võrdselt. Erinevusi ilmnes aga funktsionaalsuses ning pildistajasõbralikkuses. Metoodika - Valisime kuni 15 000 krooni maksvate keredega digitaalsed peegelfotokaamerad. - Testimiseks kasutasime standardset komplektis olevat objektiivi. - Proovisime kaamerate automaatseadeid samades tingimustes ja tegime kolm testipilti: • kontrastsetes valgustingimustes, • sügislehtedega, katsetamaks värvitoone, • pooltoonidega oludes.

T1 S TE Peegelkaamera aitab

Testipiltidega tulid kaamerad toime võrdselt.

Kontrast Digisensori kõige kõvem proovikivi – jäädvustada nii varjuala kui ka hele üldvalgus. Parima tulemuse tegi Nikon D80.

2 T TES

Värvid Ohtlikuks kohaks on plekk-katus, mis n-ö üle põletati ehk see muutus valgeks. Värvidega tulid väikeste erinevustega toime kõik kaamerad. Parima tulemuse sai Pentax K100D.

3 T TES

Varjualad Ideaalilähedased tingimused automaatseadetele, sest pole tugevaid kontraste. Parima tulemuse andis Sony A100.

l Peegelkaamera ise häid pilte ei tee, kuid võimaldab fotograafil neid teha Peegelkaamerale tasub mõelda, kui kompaktkaamera piirama hakkab. Kui on tunne, et ei saa “pilti kätte”, sest kaamera võimalused pitsitavad. Kui tahta automaatrežiimiga pildistada, pole vahet, kas teha seda kompakt- või peegelkaameraga – viimane lihtsalt maksab rohkem. Ostmisel tasub peale fotohuvilistest tuttavate soovituste ka enda maitset ja sisetunnet arvesse võtta. Mis ühele käes sobib, ei pruugi istuda teisele. Kui kaamera on esimest korda pihku võttes ebamugav, nupud ei ole seal, kuhu näpud ulatuvad, või muud taolist, ei ole see fotoaparaat ehk parim valik. Nõnda ei olegi olemas läbini objektiivset soovitust. Canoni kasutaja oskab pigem Canonit kiita või laita, sest ta tunneb seda kaamerat rohkem kui teisi marke. Pentaxi omanik on oma aparaadiga harjunud. Samuti ei saa väita, et üks või teine kaamera on alati parim valik – selleks on inimeste eelistused ja vajadused liiga erinevad. Kaamera tasub osta mõningase varuga. Kuigi praegu võid tunda, et “ega ma kahte valikute ketast vaja, sest ma ei oska veel pildistadagi”, siis aktiivselt hobitades pildistaja areneb ning lisavalikute ketas säriaja või ava suuruse sättimiseks võib kuue kuu või aasta pärast pildistamist oluliselt mugavamaks muuta. Peegelkaamerat ostes investeerib pildistaja süsteemi, mitte ainult kaamerasse: kere, objektiivid ja muu lisavarustus kannavad tulevikus ühe tootja logo. On küll universaalseid tootjaid, näiteks Sigma, kes valmistavad objektiive või välke pea kõigile aparaatidele, kuid üldiselt eri tootjate lisaseadmed ei ühildu. Canoni kaameraga Nikoni objektiivi kasutada ei saa. Küll saab uute kaamerakeredega kasutada juba olemasolevaid lisaseadmeid ehk uut keret ostes ei pea kogu komplekti välja vahetama. Rivo Sarapik

nr 1 • november 2006

49

t es t

fotokaamerad

Nikon D80

t es t

fotokaamerad

tt

soovitab

Nikon D80 plussid - valiku mugavaim ja parima suurusega kere - suur ja hele pildiotsija - mugav nuppude paigutus - loogiline ja lihtne menüü - suur ekraan seadete infoga kaamera peal miinused - ainult üht tüüpi mälukaardi tugi erinevused teistest - ekraan pildistamise seadete infoga kaamera peal - kaks valikute ketast - professionaalseim

tehnilised andmed hind (kere) 14 210 kr resolutsioon 3872 × 2592 10,0 MP iso vahemik 100–1600 komplekti objektiiv 18–70 mm mälukaardi tüüp SD/SDHC ekraan 2,5” kaal 668 g failiformaadid JPG, RAW

50

T

estitud aparaatidest kogukaima ja mugavaima kerega, mis täidab pihu hästi ning tundub käes kindel. Mudeli D70 edasiarendusena on D80 siiski mõõtmetes kahanenud ning selgi jääb näpp kaamerat käes hoides üle. Seadistamiseks vajalik on kerele välja toodud ning menüüsse sukeldumiseks põhjust eriti polegi. Kaamera peal olev ekraan seadete infoga on samuti selge ja lihtne. Nikon oli proovitud kaameratest ainus, millel oli kaks seadistusketast – üks päästiku juures, teine pöidla all. Nendega saab seadistada näiteks ava ja säri. Kaks ketast tähendavad pildistajale rohkem seadistusvõimalusi, võimalust rohkem foto tulemust suunata. Menüü on kaameral sama mis klass kõrgemal Nikon D200-l ehk loogiline ja ka esimesel kasutamisel mõistetav. Ikoonid-kirjad on selged ning manuaali ei vaja. Õnnetuseks kasutab Nikon D80 siiski vaid SD-mälukaarti ning ei toeta teisi levinumaid tüüpe. Pildiotsija on kirkam ja selgem kui näiteks Canonil või Pentaxil. Kiita tasub ka komplektis olevat objektiivi, mis teeb näiteks testis osalenud Canonile ja Olympusele silmad ette. tt

Canon EOS 400D

Canon EOS 400D plussid - kiire ka pika säriajaga pildistades - mugav nuppude paigutus - seadete info kuvatakse suurelt LCD-ekraanil miinused - puudu üks valikute ketas, võib hakata pildistades piirama - komplektis olev objektiiv on halb erinevused teistest - vaikne ja kiire - info LCD-ekraan lülitatakse välja, kui nägu on aparaadi lähedal

tehnilised andmed hind (kere) 10 295 kr resolutsioon 3888 × 2592 10,1 MP iso vahemik 100–1600 komplekti objektiiv 18–55 mm mälukaardi tüüp CF ekraan 2,5” kaal 556 g failiformaadid JPG, RAW

nr 1 • november 2006

P

eos peaaegu perfektne, mõõtmetelt Nikonist väiksem ja kaalult kergem. Parema käe haaratav nn sang võiks veidi jämedam ja kogukam olla, et sobiks ka keskmisest suuremale käele. Pildistamiseks vajalik on kerele välja toodud ning otseselt millestki puudust ei tunne. Nupud on lihtsad ja ikoonidega tähistatud ning kaamera on tõenäoliselt paljudele kasutatav ka juhendita. Samas tõstaks kaamera väärtust tublisti ühe ketta lisamine, mis võimaldaks aparaati kasutada ka keerulisemates olukordades, kui seadistamisega on kiire. Mõistetamatuks jääb, miks toodetakse selliseid objektiive, nagu on sellel mudelil ees. Eeskujuks võiks olla Nikoni komplekt. Proovides Canoni kaamerat tunduvalt kallima objektiiviga, oli piltide vahe märgatav ning seda sama nurga ning stseeni korral. Seega peaks Canon EOS 400D ostma pigem eraldi kerena ning leidma sellele kohe alguses parem objektiiv. Sarnaselt Sony A100ga lülitab Canon LCD-ekraani välja, kui nägu on aparaadi ligidal. tt

51

t es t

fotokaamerad

Sony A100

t es t

fotokaamerad

Sony A100 plussid - hea kerekuju - enamik pildistamise seadete nuppe on toodud kerele - palju võimalusi miinused - pika säriajaga pildistades salvestab kaua; kaamera on salvestamise ajal kasutusvõimetu erinevused teistest - puudub ekraan, seadete info kuvatakse LCD-ekraanile - info pöördub kaamerat pöörates vertikaalasendisse (näiteks portreed pildistades) - palju nuppe seadistamiseks, ei pea pildistades menüüs surfama - pildiotsija kergelt roosaka tooniga - pildistabilisaator keres - info LCD-ekraan lülitatakse välja, kui nägu on aparaadi ligidal

tehnilised andmed hind (kere) 14 990 kr resolutsioon 3872 × 2592 10,0 MP iso vahemik 100–1600 komplekti objektiiv 18–70 mm mälukaardi tüüp CF ekraan 2,5” kaal 638 g failiformaadid JPG, RAW

52

K

ere on Konica Minolta kasutajaile tuttav, just selle fotokaamera järeltulija Sony A100 on. Kui Pentax ja Nikon on hõlpsalt kasutatavad ka juhendit lugemata, siis Sony vajab natuke harjumist. Kerele on välja toodud hulk nuppe, et pildistamisel menüüdes sobrama ei peaks. See võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, sõltub harjumustest. Kere on peos mugav ning tundub piisavalt kogukas ja üsna tugev. Ehkki kere on Sonyl üsna suur, pole sel pealmist ekraani seadete infoga. Seda asendab kaamera LCD-ekraanile kuvatav. Lahendus on küll moodne, ent ilmselt üsna energianõudlik. Samas lülitatakse ekraan välja, kui kasutaja nägu on pildistamisasendis kere tagaosa lähedal. Selle jaoks on kerel spetsiaalsed sensorid. Samuti teeb head tööd keres paiknev pildistabilisaator, mis päästab pisemate käevääratuste ja apsude korral pildi teravuse üpris edukalt. Keres paikneva stabilisaatoriga kaamera aitab tulevikus ka objektiivide hinnast säästa, kuna üldjuhul topeltstabilisatsioonil mõtet ei ole. tt

Pentax K100D

Pentax K100D plussid - kerele toodud nuppude asetus loogiline - menüü kaamera peal - lihtne menüü - suhteliselt väike miinused - pika säriajaga pildistades (näiteks sekund ja kauem) salvestab kaua - kerelt puudub säriaja lukustuse nupp - ei kasuta spetsiaalset akut, vaid AA mõõdus patareisid - väikse eraldusvõimega LCD-ekraan - lärmakas erinevused teistest - fotod väga kontrastsed ning intensiivsete värvidega - sisseehitatud stabilisaator - kasutab SD-mälukaarti - ekraan pildistamise seadetega kaamera peal - teistest 100–200 g kergem - kasutab AA patareisid

tehnilised andmed hind (kere) 7850 kr resolutsioon 3008 × 2008 6,1 MP iso vahemik 200–3200 komplekti objektiiv 18–55 mm mälukaardi tüüp SD/MMC ekraan 2,5” kaal 660 g failiformaadid JPG, RAW

nr 1 • november 2006

P

eos on aparaat mugav. Kuigi kere on plastist, ei tundu see ebakindla või õrnana. Mehe pihu jaoks on kere natuke pisike – kaamerat käes hoides kipub paremal käel üks näpp üle jääma. Kaalu võiks kaameral isegi rohkem olla. Nupud on loogilistes kohtades ning pildistamiseks hädavajalik on kerele välja toodud. Nuppude asetuselt sarnane Nikoni loogikaga, kuid nuppude arvult jääb Pentax Nikonile alla ja samuti puudub säri lukustuse nupp. Lisaväärtus on see, et režiimikettalt funktsiooni valides kuvab kaamera ekraanile ikooni selgituse. Muidu jääks selgusetuks näiteks funktsioon B, mida varem kohanud ei ole. See on nimelt režiim, kus kaamera säritab pilti nii kaua, kui pildistaja päästikut all hoiab (ingl k bulb). Tavaliselt sellise pildistamise jaoks eraldi funktsiooni ei looda. Pildiotsija on ülejäänud nelja kaameraga võrreldes veidi sinaka tooniga, kuid selge ja piisavalt avar. Fotod on ülejäänutega võrreldes kontrastsed ning intensiivsete värvidega. Menüü lihtne ja arusaadav, üleliigsete vilede ja kelladeta, kuid piisavalt erinev teiste tootjate kaameratest, et mõningast harjumist vajada. Muret tekitab aparaadi lärmakus, kohati tekkis pildistamise ajal suisa hirm, et objektiiv on katki. Nimelt teeb mehaanika automaatselt fokuseerides häält nagu mõni “Tähesõdade” robot. tt

53

t es t

fotokaamerad

Olympus E-400

t es t

fotokaamerad

Olympus E-400 plussid - väike miinused - liiga väike, pigem suurem kompakt- kui peegelkaamera - komplektis oleva objektiivi bajonett on plastmassist - pika säriajaga pildistades salvestab kaua; kaamera on salvestamise ajal kasutusvõimetu - pildistamisel vajalikud funktsioonid on menüüs, mitte nuppudena kerele toodud erinevused teistest - pikim võimalik säriaeg – 60 sekundit, teistel 30 sekundit - väga väike

tehnilised andmed hind (kere) 12 990 kr resolutsioon 3648 × 2736 10,0 MP iso vahemik 100–1600 komplekti objektiiv 14–45 mm mälukaardi tüüp CF + xD ekraan 2,5” kaal 420 g failiformaadid JPG, RAW

54

K

erekujult ja suuruselt meenutab see Olympuse mudel pigem kompakt- kui peegelkaamerat – puudub parema käe tugev käepide. Kere on plastmassist ning seda on ka tunda. Kui suurem objektiiv ette panna, peab kaamerat ilmselt ka objektiivi alt toetama, muidu võib ehk aparaadile liiga teha. Ekraan seadete infoga puudub, kuid info saab nii nagu ka Sony ja Canoni puhul kaamera LCD-ekraanile kuvada. Lahendus on küll silmale hea, kuid ilmselt üsna energianõudlik. Ainsa kaamerana eestikeelse menüüga, kuid tõlge ja ikoonid nõuavad harjumist. Pildistamiseks vajalike seadete paikapanemine käib menüüst, kerel liigseid nuppe ei ole ja ka särilukustuse nuppu ei leidnud. Samas on selle kaameraga võimalik teha täiesti talutavaid pilte. Lihtkasutaja kaamerast eristab see, et pärast foto tegemist kuvatakse ekraanil histogramm, mille abil saab pildistamismetoodikat parandada. tt

bizhub C252 Värvilise/mustvalge trüki kiirus 25 A4 minutis Värvilise/mustvalge trüki kiirus 13 A3 minutis Skaneerimise kiirus 25 lk/min Resolutsioon 600×1800 dpi Duplex PCL 5e/6, PostScript 3 Paberiformaat A6–A3+ (311×457) Paberi kaal 60–256 g/m2 Mälu 1 GB + 40 GB Turvalisus ISO 15408 EAL Banneri (311×1200 mm) printimine Skaneerimine e-postile, FTP-le, Valikuline: sorteerimine, klammerdamine, augustamine, bukleti valmistamine.

Toonerikulu ühele värvilisele lehele 0,20 kr Toonerikulu ühele must-valgele lehele 0,06 kr

magicolor 2480MF Prindib, paljundab ja skaneerib värviliselt 20 lehekülge minutis mustvalgelt 5 lehekülge minutis värviliselt Paberiformaat A6–A4 Resolutsioon 2400×600 dpi USB 2.0 Koormus 35 000 A4 väljatrükki kuus

bizhub 162 Prindib, paljundab ja skaneerib 16 A4 lehekülge minutis 7 A3 lehekülge minutis Paberiformaat A5–A3 Resolutsioon 600×600 dpi Mälu 32 MB (max 96 MB) Zoom 25–400% GDI (PCL-lisavõimalus) USB, LPT Automaatne dokumendisöötja Pildid on illustreeriva tähendusega.

KONTAKT: Konica Minolta Baltia Eesti filiaal Tulika 19, Tallinn, Tel 651 2900 offi[email protected] www.konicaminolta.ee/contact

test Odavaim

kontorikombain oli ka kiireim Testisid Enn Heinsoo ja Indrek Kald Fotod

56

Maris Ojasuu

T

ehnotrendi kolme tuntud tootja kontorikombainide testi võitis üllatusena Konica Minolta seade, mis oli kolmiku odavaim mudel. Üldvõimalustelt olid kombainid üsna sarnased, kokkuvõttes said määravaks pisiasjad. Testides saime selgeks, et korralikku eeltööd vajab juba otsustamine, kas valida oma ettevõttele üks seade või mitu erinevat. Polüfunktsionaalsed kontorikombainid on tüüpilised

siiski kontoris, kus ei ole väga selgeid erivajadusi. Kui ettevõtte töös tuleb aga näiteks ette palju skaneerimist, tasub mõelda eraldi n-ö arhiveerimisseadmele. Enne kontorikombaini valimist tuleb ettevõtte vajadusi uurida väga põhjalikult. Enamik kombaine on tublid tööloomad, kuid hiljem võib mõni kahe silma vahele jäänud pisiasi nagu kahepoolse trükivõimaluse puudumine parajat peavalu tekitada. Testi tehes kujutlesime end ühe väikeettevõtte töötajateks ning püüdsime arvestada nende vajadustega (vt kõrvalolevat tabelit). Printisime eri sorti dokumente ning skaneerisime ja paljundasime. Oma n-ö virtuaalse firma vajadustele mõeldes trükkisime ka hea kvaliteediga fotosid ning printisime välja klientidele saadetavaid ümbrikke. Värvide kvaliteedi kontrollimiseks kasutasime testlehte, kus olid kõik printeri värvid – ingliskeelsete nimetustega cyan, magenta, yellow ja black – intensiivsusega nullist sajani. Lisaks oli testlehel keerulisi mustreid ning eri suuruse ja fondiga tekste, mis näitasid masinate toimetulekut eri tüüpi trükkidega. Kombainid reastasime töökiiruse järgi. tt

T S TE Kuidas kombainid valisime?

- Mõtlesime välja ettevõtte, mis võiks sellist toodet vajada: kümne töötajaga kinnisvarabüroo, kus kulub keskmiselt 4000 lehte paberit kuus (trükk ja paljundus). Töötajad soovivad selles ettevõttes: skaneerida printida paljundada faksida - seadme hind kuni 15 000 kr

Konica Minolta Magicolor 2480 hind

9900 krooni

printimine kiirus, mustvalge 20 lk/min kiirus, värviline 5 lk/min maksimaalne lahutus (värviline ja mustvalge) 2400 × 600 dpi kopeerimine kiirus, mustvalge kiirus, värviline

20 lk/min 5 lk/min

skaneerimine optiline lahutus faks

1200 × 1200 dpi jah

tt

soovitab

plussid - väljatrüki kvaliteet väga hea - kontrastsus on paras, foto väljatrükk testmasinate seas parim - sai ummistustega hästi hakkama - kiire miinused - ummistub kopeerimise ajal

nr 1 • november 2006

57

t es t

kontorikombainid

t es t

kontorikombainid

HP Color LaserJet 2840 All-in-One hind

13 425 krooni

printimine kiirus, mustvalge kiirus, värviline mustvalge lahutus värviline lahutus

20 lk/min 4 lk/min 600 × 1200 dpi 600 × 600 dpi

kopeerimine kiirus, mustvalge kiirus, värviline

20 lk/min 4 lk/min

skaneerimine optiline lahutus faks

1200 × 1200 dpi olemas

plussid - masinal on mälukaardi lugejate pesad eri formaatidele - paberisööturis on formaadi määramise raamidel eelseaded, nii pole vaja paberi suurust silma järgi hinnata - kaasas on palju programme ja hea paigaldusjuhis miinused - masin määris ennast seest värviga ära - foto printimisel värvikvaliteet halb

Canon MF8180 hind

14 625 krooni

printimine kiirus, mustvalge 20 lk/min kiirus, värviline 4 lk/min maksimaalne lahutus (värviline ja mustvalge) 2400 × 600 dpi kopeerimine kiirus, mustvalge kiirus, värviline

20 lk/min 4 lk/min

skaneerimine optiline lahutus faks

1200 × 2400 dpi olemas

plussid - paberisööturis on formaadi määramise raamidel eelseaded, et ei peaks paberi suurust silma järgi hindama - ooterežiimis väga vaikne - ümbrikule printimise kvaliteet on oivaline, ümbrikut ei liimita kinni - lihtne paigaldada miinused - habras konstruktsioon: lame põhi, skanneri kaas tudiseb ja tundub väga õrn - kopeerides haarab kohati mitu lehte korraga - testlehe väljatrüki kvaliteet halb - pärast ummistust ei trüki vigaseid lehti uuesti

58

Eri tüüpi mälukaartide lugejad võimaldavad trükkida fotosid ilma arvuti vahenduseta.

Paberisööturi eelseaded muudavad eri leheformaatidega töötamise lihtsamaks.

Pea kõigil kontorikombainidel on kaasas paigaldusjuhend. Ise seadet paigaldades õpite juba eos uut masinat tundma.

Odavaim seade sai parima tulemuse Tehnotrend testis, kui kiiresti kontorikombainid reaalselt töö tehtud saavad. Selleks mõõtsime iga toimingu ajakulu. Nagu tabelist näha, ei olnud töökiiruses väga suuri erinevusi, võitjana eristus Konica Minolta. Mõõtsime ka seadme lahtipakkimise aega, kuid hindamisel seda arvesse ei võtnud, sest see sõltub liiga palju konkreetsest inimesest.

Konica Minolta Magicolor 2480 MF

HP Color LaserJet 2840

Canon MF8180

lahtipakkimise aeg (kokkupakitud olekust esimese väljatrükini)

33 min

1 tund 13 min

27 min

värviliste detailidega PDFi printimine, 64 lehekülge

13 min 24 s

12 min 23 s

16 min 28 s

Wordi formaadis lausteksti trükkimine, 63 külge

12 min 16 s

10 min 50 s

12 min 45 s

testlehe trükkimine

33 s

56 s

36 s

A4-suuruse foto trükkimine

43 s

56 s

1 min 27 s

väga suure lahutusega pildi trükkimine

1 min 2 s

2 min 30 s

1 min 55 s

A4-testlehe skaneerime (300 dpi, 24 bit värv)

22 s

29 s

20 s

kolme 15 × 10 cm suuruse foto korraga skaneerimine (600 dpi)

1 min 43 s

50 s

1 min 37 s

teksti skaneerimine, üks A4-formaadis leht (mustvalge, 300 dpi)

14 s

16 s

19 s

C5-formaadis ümbrikule värvilise pildi printimine

41 s

56 s

59 s

kopeerimine, 50 lehekülge

4 min 47 s

3 min 20 s

5 min 27 s

nr 1 • november 2006

59

t es t

kontorikombainid

Foto Maris Ojasuu

k o l utm öö n

tulevik

IT-kaupade märksõnaks saab disain DISAINI tähtsustamine on viimase aja märk. Mobiilide, MP3-mängijate ja juhtmevabade kõrvaklappide puhul on see suund selgelt näha. Tulevikus saame ka sülearvuti kaane värvi ja klaviatuuri vahetada, nagu praegu vahetatakse mobiilikorpuseid. Efektne on ümmarguse raamiga monitor – nagu allveelaeva aken –, ekraanisäästjaks sobiks ujuv kala. Aasta tagasi prognoosisin vedelkristallmonitoride (LCD) võidukäiku. Seda oli lihtne ette näha, kuid hinnalangus oli ootamatult suur. Kineskoopmonitorid pidasid vastu paarkümmend aastat. Tarbijate nõudlus LCD-monitoride järele kasvab ja tootjahind langeb kosmilise kiirusega. NELJA aasta eest oli 19tolline monitor haruldane ja kallis, nüüd on see laialt levinud ja maksab vähem kui väiksem monitor toona. Lähiajal muutuvad puutetundlikud ekraanid kõikjal kättesaadavaks, puutetundliku ekraaniga sülearvuti on juba praegu populaarne. Sama areng on toimunud telerite müügis: nelja aasta eest olid kalleimad plasmatelerid väikeauto hinnaga – kuni 180 000 krooni. Praegu maksab 32tolline plasmateler 20 000 krooni. Uue kodu soetajad ostavad LCD- või plasmateleri, vana teler ei sobiks kuidagi välja valitud kardinatega … IT-MESSIL CeBIT näidati tänavu tehnoloogiaid, mis viie aasta jooksul muudavad täielikult ekraani kasutusmugavust. Kui puutetundlik ekraan tuli kasutusele viis aastat tagasi, siis hääle ja silmade abil ekraanimenüü juhtimine tuleb umbes viie aasta pärast. 2007 tulevad kõvakettaga telerid, saate salvestada kõike, mida ekraanilt näete. Huvitav on side areng. Kui 1981 kooli läksin, ei saanud ma emaga suhelda enne õhtut. Mu esimeses klassis käiv poeg helistab mulle lõuna paiku, siis enne trenni, uuesti koju jõudes, ning töölt koju sõitma hakates helistan ise. Me suhtleme väga palju ja enamgi, kui meil on mugavad ja kättesaadavad vahendid. Kontoris näen kõiki istumas MSNis (loodetavasti tööasjus). Skype’i kasutan iga päev partnerite ning omanikega suhtlemisel. Internetitelefonide side kvaliteet paraneb lähiajal oluliselt. Kõvasti kasvab kõneliiklus telefonisides, hind alaneb, üsna pea räägime pereringis mobiilidega tasuta. Suunda juhivad Skype, MSN ja VoIP. Nende kasutamiseks vajalike veebikaamerate, juhtmevabade võrguseadmete ja kõrvaklappide müük kasvab kiirelt. Ja tarbija pole kuigi hinnatundlik, tahetakse nägusat veebikaamerat ja disainitud kõrvaklappe.

Anti Kuiv palus end pildistada tahvelarvutiga Nokia 770, mis tema sõnul on edev ja vinge uus sõna internetis surfamiseks.

60

K

Anti Kuiv, GNT Eesti tegevjuht

ui puutetundlik ekraan tuli kasutusele viis aastat tagasi, siis hääle ja silmade abil ekraanimenüü juhtimine tuleb umbes viie aasta pärast.

TOP

telekommunikatsiooni & arvutitootjate

TOPi metoodika Edetabelisse pääsemiseks pidi ettevõtte vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest olema vähemalt 50%. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal. TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest eelmise aasta majandustulemuste põhjal käibelt suuremate ettevõtete andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada puuduvate majandusnäitajatega. Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtsime 2005. aasta käibe, käibe kasvu võrreldes 2004. aastaga, 2005. aasta kasumi majandustegevusest, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005. Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Kui ettevõtte andmed TOPist puuduvad Kui ettevõtte andmed jõudsid küll õigel ajal Äripäeva, ent ei ole TOPis, võib põhjus olla järgnevas: ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2004–2005), ettevõtte kahe aasta keskmine omakapital või 2005. aasta omakapital oli negatiivne, puudus osa finantsnäitajaid, sest tabelisse pääsemise eelduseks oli käibe, kasumi ja omakapitali avaldamine 2004. ja 2005. aasta kohta. Kui tabelis esineb tühje ridasid, tähendab see seda, et firma pole järelepärimistele vastanud või ei ole toimetusel õnnestunud firmaga kontakteeruda. Andmebaaside toimetaja Tiina Salumaa, tel 667 0380, e-post [email protected].

nr 1 • november 2006

61

t op

telekommunikatsiooni

TOP 30 koht firma nimi

tegevusvaldkond

tegevjuht

punkti summa

koht mullu

Sami Jussi Petteri Seppänen

40

1

Toomas Tiivel

43

10

1

Elisa Mobiilsideteenused AS

üldkasutatav mobiiltelefonsideteenus

2

Tele2 Eesti AS

telekommunikatsioon; mobiiltelefoniteenused

3

Kernel AS

interneti- jm andmesidevõrguteenus

Raivo Laats

49

16

4

Zone Media OÜ

interneti- jm andmesidevõrguteenus

Martti Varik

51

6

5

Elisa Andmesideteenused AS

telekommunikatsiooniteenused

Markus Olavi Nisula

51

11

6

Elion Ettevõtted AS

üldkasutatav telefonsideteenus, IT- ja andmesideteenus

Valdur Laid

54

3

7

Starman AS

kaabeltelevisiooniteenus, interneti- jm andmesidevõrguteenus, telefoniteenus

Peeter Kern

59

12

8

EMT AS

üldkasutatav mobiiltelefonsideteenus

Valdo Kalm

65

5

9

Levira AS

telekommunikatsioonivõrkude projekteerimine, ehitamine

Mart Einpalu

70

15

10

Infonet AS

interneti- jm andmesidevõrguteenus

Andrei Leškin

80

24

11

OPR Konsultatsioonide OÜ

telefonisideteenuste vahendamine

Heiki Tulk

83

12

Televõrgu AS

telekommunikatsioon

Urmas Aiaste

85

13

Bonatel Mobiilsideteenused OÜ

mobiilside vahendustegevus ja mobiiltelefonide müük

ei avalda

88

14

RSTA AS

muu telekommunikatsioon; mereraadioside arveldused

Andrei Kondratjuk

89

7

15

Nokia Eesti OÜ

telekommunikatsiooniseadmete ja -süsteemide müük, paigaldamine ja hooldus

Margus Hunt

90

26

16

Telegrupp AS

arvuti- ja sidevõrkude ehitus, Ivo Remmelg seadmestamine ja hooldus, telefonsüsteemide ja muude telekommunikatsiooniseadmete jae- ja hulgimüük

90

17

Mobi Solutions OÜ

mobiilteenuste arendamine ja pakkumine

Rain Rannu

92

18

Tele-5 Worldwide Eesti OÜ

rahvusvahelise telefoniside vahendamine

ei avalda

94

19

Uus Programm OÜ

internetiteenuse pakkumine

Dmitri Varfolomejev

94

19

20

Diler OÜ

üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus

Pavel Kuzmin

105

25

21

OMA MajaNet OÜ

andmeedastusteenus

Kuno Orgla

108

22

Ericsson Eesti AS

telekommunikatsiooniteenused

Veiko Sepp

109

20

23

STV AS

kaabeltelevisiooniteenus, internet, valve, telefon, IP-telefon

Igor Laev

119

17

24

Linxtelecom Estonia OÜ

telekommunikatsioonivõrkude opereerimine

Erki Urva

130

25

Viru Net OÜ

interneti- jm andmesidevõrguteenus

Vadim Ivlijev

131

26

Wavecom AS

interneti- jm andmesidevõrguteenus

Kristian Liivak

134

27

Aspiro Baltics AS

mobiiltelefonisidega seotud toodete ja teenuste arendamine ja müük

Mart Kikas

135

28

Telo OÜ

kaabeltelevisiooniteenus

Jüri Reier

143

29

Yoyota Eesti OÜ

interneti- ja kommunikatsiooniteenused

Ago Tenson

147

30

Equant Estonia OÜ

telekommunikatsiooniteenused

Arkadi Struts

158

62

4

8

13

27

Käibe TOP 15 käive koht koht firma nimi (tuh kr) koond TOPis 1 EMT AS 3 078 737 8 2 Elion Ettevõtted AS 2 588 000 6 3 Tele2 Eesti AS 1 412 029 2 4 Elisa Mobiilsideteenused AS 1 392 946 1 5 Ericsson Eesti AS 261 943 22 6 Elisa Andmesideteenused AS 213 586 5 7 Starman AS 188 245 7 8 STV AS 125 900 23 9 Nokia Eesti OÜ 123 171 15 10 Televõrgu AS 88 417 12 11 Levira AS 80 715 9 12 Telegrupp AS 77 272 16 13 Tele-5 Worldwide Eesti OÜ 31 445 18 14 Kernel AS 24 659 3 15 Infonet AS 19 315 10

Kasumi TOP 15 kasum koht koht firma nimi maj tegevusest koond (tuh kr) TOPis 1 EMT AS 930 488 8 2 Elion Ettevõtted AS 511 000 6 3 Tele2 Eesti AS 361 729 2 4 Elisa Mobiilsideteenused AS 299 447 1 5 Televõrgu AS 25 999 12 6 Levira AS 22 922 9 7 Starman AS 22 823 7 8 Elisa Andmesideteenused AS 15 565 5 9 Nokia Eesti OÜ 7 228 15 10 Ericsson Eesti AS 5 982 22 11 Zone Media OÜ 4 993 4 12 Kernel AS 4 157 3 13 Telegrupp AS 3 395 16 14 RSTA AS 2 406 14 15 OPR Konsultatsioonide OÜ 1 509 11

Rentaabluse TOP 15 rentaablus koht koht firma nimi (%) koond TOPis 1 Zone Media OÜ 54,84 4 2 EMT AS 30,22 8 3– 4 OPR Konsultatsioonide OÜ 29,4 11 3– 4 Televõrgu AS 29,4 12 5 Levira AS 28,4 9 6 Tele2 Eesti AS 25,62 2 7 Elisa Mobiilsideteenused AS 21,5 1 8 Elion Ettevõtted AS 19,74 6 9 Kernel AS 16,86 3 10 RSTA AS 16,45 14 11 Starman AS 12,12 7 12 Bonatel Mobiilsideteenused OÜ 10,24 13 13 Mobi Solutions OÜ 8,92 17 14 Uus Programm OÜ 8,82 19 15 Diler OÜ 8,39 20

nr 1 • november 2006

Käibe kasvu TOP 15 käibe koht kasv koond (tuh kr) TOPis 1 Linxtelecom Estonia OÜ 3,53 24 2 Viru Net OÜ 2,03 25 3 Kernel AS 1,65 3 4 OMA MajaNet OÜ 1,48 21 5 STV AS 1,45 23 6 Zone Media OÜ 1,41 4 7 Uus Programm OÜ 1,39 19 8 Infonet AS 1,38 10 9 Starman AS 1,26 7 10 Elisa Andmesideteenused AS 1,23 5 11 Mobi Solutions OÜ 1,22 17 12 Bonatel Mobiilsideteenused OÜ 1,19 13 13 Elisa Mobiilsideteenused AS 1,18 1 14–15 Tele2 Eesti AS 1,17 2 14–15 Telegrupp AS 1,17 16 koht firma nimi

Kasumi kasvu TOP 15 kasumikasv koht (tuh kr) koond TOPis Elisa Mobiilsideteenused AS 97 583 1 Elion Ettevõtted AS 62 319 6 Tele2 Eesti AS 22 237 2 Elisa Andmesideteenused AS 9 955 5 Starman AS 6 979 7 Nokia Eesti OÜ 4 402 15 Levira AS 4 327 9 Kernel AS 2 835 3 Zone Media OÜ 1 708 4 OPR Konsultatsioonide OÜ 1 053 11 Bonatel Mobiilsideteenused OÜ 665 13 Infonet AS 552 10 RSTA AS 428 14 Tele-5 Worldwide Eesti OÜ 207 18 Telegrupp AS 154 16

koht firma nimi 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Omakapitali tootlikkuse TOP 15 ROE koht (%) koond TOPis OPR Konsultatsioonide OÜ 142,46 11 Tele-5 Worldwide Eesti OÜ 124,45 18 Kernel AS 124,02 3 Zone Media OÜ 99,68 4 Diler OÜ 78,69 20 RSTA AS 76,66 14 Elisa Andmesideteenused AS 60,68 5 EMT AS 60,11 8 Infonet AS 55,39 10 Mobi Solutions OÜ 53,81 17 Elisa Mobiilsideteenused AS 52,03 1 Bonatel Mobiilsideteenused OÜ 50,43 13 Uus Programm OÜ 38,21 19 Tele2 Eesti AS 30,9 2 Elion Ettevõtted AS 27,03 6

koht firma nimi 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

63

t op

telekommunikatsioon

t op

telekommunikatsioon

Tekst Indrek Kald Fotod Maris Ojasuu, Julia-Maria Linna, Väinu Rozental

Elisa ka tänavu esikohal Sami Seppänen

64

Kolm aastat Eesti telekomifirmade TOPi esikolmikus olnud Elisa võitis tänavu esikoha, nii nagu mullugi. ELISA juhi Sami Seppäneni sõnul on firma hakanud sihtrühmi üha paremini teenindama ja nende vajadusi enam rahuldama. See eristab Elisat konkurentidest ja on edu põhjus, lisab ta. Eelmise aastani Radiolinja nime all tuntud Elisa ühendas endaga mullu Unineti. Uue brändinime Elisa kõrval on Seppäneni sõnul tähtsam muutus see, et esimese TOPi ettevõttena Eestis hakati pakkuma I koht mobiil- ja tavasideteenuseid ühe protsessi ja kliendikontakti kaudu. “Kahe ettevõtte kompetentside ja ressursside ühendamine tõstis märgatavalt efektiivsust, mis kajastub ka ettevõtte tulemustes,” kinnitab Seppänen. Numbriliikuvuse algusest Eestis jaanuaris 2005 on ühe teenusepakkuja juurest teise juurde kolinud kümnendik mobiilsideteenuse tarbijaist. Elisa on Seppäneni ütlusel ainsa suure operaatorina firmat vahetanud klientide poolest plussis. Seppäneni sõnul olid firmad valmis selleks, et hoida kliente ja pakkuda alternatiivseid lahendusi ning olla atraktiivne uutele klientidele. “Kõik operaatorid on teinud oma kliendibaasi hoidmisel head tööd,” lisab Tele2 juht Toomas Tiivel. Kliendibaasi kasvatamiseks tõi Elisa 2005 veebruaris turule piiratud teenustega säästubrändi TeleYks, mis hakkas konkureerima hinnaliidri Tele2ga. Neile ja EMT säästupaketile Diil vihjas TeleYks ka oma reklaamides: “Yks on parem kui kaks” ning “TeleYks ei valeta ja dillist ei tõmba”. Tarbijakaitseamet leidis mullu, et eksitavad ja konkurente halvustavad reklaamid on seadusega vastuolus. Eelmisel aastal suurendas Elisa oma käivet ülemöödunud aastaga võrreldes 19 protsenti. Tänavuseks on firma seadnud eesmärgi kasvada kiiremini Eesti majanduskasvust. tt

Üllar Jaaksoo (vasakul) andis mullu oktoobris Tele2 juhi ameti üle Toomas Tiivelile (paremal).

Väike Tele2 võidab paindlikkusest TELE2 juht Toomas Tiivel peab firma edu nustama hakanud Tele2 on aastaga saanud üheks aluseks väikest meeskonda, mistõttu ligi 10 000 uut ärikliendi liitumist. Tiiveli on ettevõte konkurentidest paindlikum. sõnul on firma alates 2005. aasta sügi“Väike organisatsioon tagab kii- TOPi sest oma turuosa ärikliendi sektoris ruse, paindlikkuse ja madalad kulud. kasvatanud 8%-lt 13%-le. II koht Kui oleme konkurentidest kiiremad “Palju kliente on oma kõhklustest ja paindlikumad, suudame klientide üle saanud just meiega varem liitusoovidele paremini reageerida. Tänu manud sõprade-tuttavate soovitustele dalatele kuludele suudame pakkuda parimat toetudes,” märgib ta. Samas lisab Tiivel, et hinda,” räägib Tiivel. avalikus sektoris ostetakse endiselt maksuEdu on tema arvates toonud ka Tele2 maksja raha eest kallist teenust. “Läbiviidud suuremad investeeringud kvaliteeti ja selge riigihanked saab üles lugeda kahe käe pöialhinnaliidri strateegia. Tõsi, ka Tele2 kon- del,” kinnitab Tiivel. kurendid hakkasid eelmisel aastal soodsale Mullu sügisel lõpetas Tele2 investeerinhinnale rõhuma. gud tavatelefoniside turundusse ja tooteTiiveli ütlusel on Tele2 konkurente tähe- arendusse, kuid jätkab teenuse osutamist. lepanelikult jälginud ja oma hinda püsivalt “Meil on seal arvestatav kliendibaas. Praegu madalamal hoidnud. “Seetõttu ei ole nimeta- toodab see äri jooksvalt kasumit ja otsime tud säästutooted Tele2 hinnaliidri positsioo- võimalusi, kuidas uute tehnoloogiate abil ni kõigutanud. Eelkõige on säästubrändid tootearendust taaselustada,” räägib Tiivel. mõjutanud konkurente endid, kes on suure Tele2 selle aasta olulisemate sündmusteosa tavaklientidest konverteerinud ümber na nimetab ta enam kui 40 uut tugijaama, säästutoodete kasutajaks,” väidab ta. siselevi täiendamist ja mõne nädala eest Mullu sügisel ettevõtetest klientidele pa- Tallinnas avatud 3G-võrku. tt Elisa kasum pea kolmekordistunud käive

1393

1200 1000 kasum

800 600

2003

2004

299 2005

tulemused, mln kroonides 400

1400

300

1200

200

1000

100

800

0

600

käive

1412

kasum

2003

2004

TARTUS arvutifirmana alustanud AS Kernel liigub telekommunikatsiooni poole, pakkudes Eestis ja Lätis internetiteenust. Soov keskenduda telekommunikatsioonile pole Kerneli juhi ning osaniku Raivo Laatsi kinnitusel viimase aja suund. “Juba 1997. aastal oli Kernel esimene traadita interneti pakkuja Tartus ja esimeste hulgas ka Eestis,” märgib ta. Samas pole Kernel loobunud arvutite müügist ja hooldusest, millega 12 aasta eest alustati. “Kuna suurem osa Kerneli inimressursist tegeleb telekommunikatsiooniteenuste pakkumisega, võiks Kernelit lugeda rohkem telekommunikatsioonikui arvutifirmaks,” lisab ta. TOPi Mullusest orienteerub Kernel III koht rohkem teenustöödele – internetiteenus, arvutihooldus, installeerimised. Kerneli eelmise aasta käibes ulatus teenuste osakaal kolmandikuni. Laats põhjendab valitud suunda turu suurenemisega. “Võrreldes n-ö kasti liigutamisega, kus hinnad ja kasumimarginaalid on aastatega kordi langenud, on arvuti- ja internetiteenuste turg pidevalt tõusnud ja laienenud,” kinnitab ta. Samuti on Kernel võitnud mitu hanget: mullu saadi endale Valga- ja Jõgevamaa interneti infrastruktuuri rajamise tellimused. Mahukaim neist on euroliidu finantseeritud internetiseerimisprojekt VirCom Valgamaal ja Lätis Valka rajoonis. Laatsi ütlusel püüab Kernel osaleda n-ö koduõue hangetel Tartumaal ja lähinaabruses, mis võimaldavad edaspidi laiendada teenuste osakaalu. tt

Kernelil paigalseisust tubli hüpe

Tele2 kasum stabiilne

tulemused, mln kroonides 1400

Kernel läks üle piiri

362

2005

tulemused, mln kroonides 400

24

350

20

käive

24,7 kasum

4

4,2

3

300

16

2

250

12

1

200

8

2003

2004

2005

0

IBMi suurima tehingu Eestis tegi mullu Kernel, näitab Raivo Laats auhinda.

Allikas: Äripäev

nr 1 • november 2006

65

t op

telekommunikatsioon

t op

arvutifirmade

TOP 100 koht

firma nimi

tegevusvaldkond

tegevjuht

punkti summa

koht mullu

1

Kulbert AS

Epsoni ja Kyocera printerite ning tarvikute müük ja hooldus; HP, Canoni, Samsungi tarvikute hulgi- ja jaemüük

Ivar Kalma

67

16

2

Proekspert AS

arvutiprogrammide tootmine

Ove Tüksammel

75

3

3

Argo Electronics AS

kontori- ja raamatupidamismasinate hooldus ja remont Oleg Fjodorov

78

4

4 Microsoft Estonia OÜ

arvutite tarkvara ja riistvaratoodete ning nendega Rain Laane seotud toodete ja teenuste arendamine, valmistamine ja turustamine

83

5

Kernel AS

interneti- jm andmesidevõrguteenus

6

IM Arvutid AS

avutite, lisaseadmete ja tarkvara müük, hooldus, konsultatsioonid

7

Max 123 AS

arvutus- ja kontoritehnika müük ning hooldus

8

Zone Media OÜ

9

Elvior OÜ

Raivo Laats

102

37

Sander Paas

112

20

Ermo Kiisk

137

48

interneti- jm andmesidevõrguteenus

Martti Varik

146

tarkvara väljatöötlus ja tarkvara teenuste osutamine

Andres Kull

168

12

Andres Kesvatera

170

72

Indrek Kiolein

170

Imre Pralla

174

Taavi Kotka

184

1

Peeter Tamm

188

25

ei avalda

192

74

10 Trigger Software OÜ

tarkvaraarendus

11 Pro-STEP OÜ

riist- ja tarkvara müük, hooldus ja paigaldus

12 Haberst Infra AS

IKT riist- ja tarkvara müük, rentimine, paigalduse opereerimine ja hooldus, IKT rakenduste väljatöötamine ja administreerimine; infosüsteemide loomine

13 WebMedia AS

tarkvarapakettide ja veebilehekülgede väljatöötamine ja arendus, tarkvara müük

14 Zebra Infosüsteemid AS

elektroonika, arvutitehnika, tarkvara import, sidesüsteemide paigaldamine

15 GT Tarkvara OÜ

infotehnoloogia

16 Telcontar OÜ

arvutivõrkude projekteerimine ja instaleerimine

17 Uptime OÜ

infosüsteemide arendus, hooldus, infotehnoloogia ost, müük ja rent

Kaia Veltmann

198

32

Eero Tohver

199

88

18 SAS Institute OÜ

tarkvara müük ja nõustamine

ei avalda

203

19 CV Keskus AS

andmebaasiteenused, sh veebi otsingumootori pidamine, värbamisteenused

Kadri Johanson

210

20 GNT Eesti AS

infotehnoloogia- ja koduelektroonikakaupade hulgimüük

Anti Kuiv

220

15

21 Regio AS

kaartide, geoinfo ja tarkvara loomine, haldamine ning tugiteenused

Teet Jagomägi

221

58

22 Sysdec AS

infosüsteemide arendus (majandustarkvara SAF), müük, konsultatsioonid

Jaan Kosk

221

28

23 MicroLink Eesti AS

infrastruktuuritooted, ärirakendused ja majandustarkvara, tarkvaraarendus

Peter Priisalm

224

24 Kris Grupp OÜ

arvutiprinteri müük ja kontoritehnika hooldus

Kalev Kalma

225

71

25 Net Group OÜ

süsteemi- ja tarkvaraarendus ning IT-konsultatsioonid

Priit Kongo

227

23

26 Ebeling Data OÜ

infosüsteemide, arvutiprogrammide ja tehnoloogiate väljatöötamine, installeerimine ja hooldus

Oleg Grunin

229

27

27 Profit Software AS

tarkvara väljatöötamine, müük, koolitus, konsultatsioon Olavi Akerman

240

31

28 Epicor Software Estonia AS majandustarkvara müük ja hooldus

Toomas Teder

251

29 Telegrupp AS

arvuti- ja sidevõrkude ehitus ja hooldus, telefonIvo Remmelg süsteemide ja muude telekommunikatsiooniseadmete müük

264

22

30 Playtech Estonia OÜ

programmeerimine ja arvutigraafika tööd

270

7

66

Rein Lemberpuu

koht

firma nimi

tegevusvaldkond

tegevjuht

punkti summa

koht mullu

31 Markus Tarkvara OÜ

süsteemianalüüs ja programmeerimine ning tellimustarkvara arendus

Teet Rajur

274

32 Overall Eesti AS

kontorimasinate ja -seadmete volitatud müük ja Heino Raivet hooldus; Canoni toodete volitatud müügi- ja hooldusettevõte

275

33 YEInternational AS

infotehnoloogia, elektroonika

Madis Tarvas

280

45

34 IT Grupp AS

infotehnoloogiliste süsteemide projekteerimine, arendus, paigaldamine, hooldus ja konsultatsioonid, infotehnoloogilise riist- ja tarkvara müük

Madis Raidma

283

76

35 ID Süsteemide AS

infosüsteemide projekteerimine, tootmine,

Enn Lakspere

283

13

36 Auto ID OÜ

infosüsteemide valmistamine

Marko Maalt

284

Janno Oja

287

Mati Männisalu

290

68

Hannes Perkmann

291

78

37 Excellent Business Solutions Eesti AS majandustarkvara müük, koolitus, konsultatsioonid 38 Gaiasoft AS

arvutitarkvara väljatöötamine, müük ja hooldus

39 Santa Monica Networks AS andmesidevõrkude infrastrüktuuri täislahendused; võrguintegratsiooni, andmeturbe ja süsteemihalduse valdkonna teenused 40 ADM Interactive OÜ

interneti ja mobiilside lahendused

Kristjan Kangur

293

41 Andevis AS

programmide väljatöötamine, andmebaaside Valeri Seredenko projekteerimine, arvutite ja nende komponentide müük

296

50

42 AK Süsteemid OÜ

infosüsteemide projekteerimine, hooldus, arendus, väljaehitus, konsultatsioonid

Andrus Kaurson

302

49

43 Astronoomiliste Kassasüsteemide OÜ infosüsteemide arendus ja müük

Taimar Kallari

303

44 IE Tarkvara OÜ

andmebaasisüsteemide projekt. ja programmeerimine

Andres Lomp

306

45 Ektaco AS

infotehnoloogia, automaatikasüsteemid

Kaido Jelle

307

46 Modera Consulting OÜ

konsultatsioonid

Jüri Vips

316

47 Nixor AD AS

infosüsteemide valmistamine ja turustamine

48 Aqris Software AS

tarkvara lahenduste väljatöötamine

49 Ordi AS

arvutite komplekteerimine, müük ja teenindus

50 Piksel AS

55

Imre Reinson

321

2

Oliver David Wihler

324

26

Sulev Sisask

327

44

arvutitarkvara väljatöötamine ja müük

Indrek Sander

328

100

51 M-Media OÜ

IT-haldusteenused, IT-konsultatsioon

Kari Maripuu

332

52 Matti Bürootehnika AS

arvutustehnika müük, hooldus, remont, internetiteenus Sirje Kasemets

338

53 PT Mikro AS

kontori- ja arvutustehnika müük,hooldus,remont; tarkvara müük

Peeter Trutsi

342

30

54 Ferdida AS

arvutiteenused ja arvutigraafika

Endel Linask

343

51

55 Fujitsu Services OÜ

infotehnoloogia

Ants Roose

344

56

56 Uus Programm OÜ

internetilehekülgede loomine ning nende info- ja andmehaldus

Dmitri Varfolomejev

345

57 Voicecom OÜ

tarkvara ja riistvara projekteerimine, telekommunikatsiooniüsteemide projekteerimine

Heiki Silem

349

94

58 ML Arvutid AS

arvutite tootmine ja müük

Mait Rahi

352

14

59 Telema AS

infotehnoloogilised teenused

Maiko Kalvet

352

60 IT Expert OÜ

programmeerimisteenused ja tarkvara väljatöötamine; majandustarkvara müük, juurutamine ja hooldus

Ülo Säre

353

24

61 Columbus IT Partner Eesti AS

IT- ja tarkvarakonsultatsioonid ja väljaõpe, majandustarkvara süsteemide loomine

Ivo Suursoo

359

18

62 Cybernetica AS

infoturbetooted/teenused, merenavigats. ja tollisüst.

Ülo Jaaksoo

361

63 TD Baltic AS

arvutite riist- ja tarkvara hulgi- ja jaemüük

Kaarel Kalkun

362

89

64 Merit Tarkvara AS

süsteemianalüüs ja programmeerimine ning tellimustarkvara arendus

Andres Kert

363

41

65 Andmevara AS

andmekogude volitatud töötlemine, infosüsteemide arendus, IT-terviklahenduste väljatöötamine

Tarmo Sumeri

364

17

nr 1 • november 2006

67

t op

arvutifirmad

t op

arvutifirmad koht

firma nimi

tegevusvaldkond

66 The Euro-Baltic Software Alliance AS süsteemiarendus

punkti summa

Peter Alexander Woolsey

365

koht mullu

67 Helmes AS

IT-süsteemide integratsioon ja tarkvaraarendus; ärikonsultatsioonid

Jaan Pillesaar

368

6

68 Võrguvara AS

infosüsteemide projekteerimine, paigaldus, täishooldusteenus

Jüri Reitsakas

371

57

69 Euroland.com OÜ

arvutitarkvara väljatöötamine

Roland Kesküla

372

70 Datel AS

infosüsteemide ja kommunikatsioonilahenduste loomine

71 Infowebi AS

elektroonilise ettevõtete andmebaasi koostamine ja infokataloogi(de) avaldamine

72 Datacatering OÜ

tarkvara arendamine ja juurutamine

73 BCS Itera AS

IT-ärirakenduslahendused

74 TVG Eesti OÜ

arvutitarkvara kasutusõiguste ost-müük, infotehnoloogilised konsultatsioonid

75 OK.EE OÜ

interneti kodulehtede valmistamine, virtuaalserveri rentimine, internetiportaali ok.ee haldamine

76 Fleksont AS

infotehnoloogia

77 EcoSoft OÜ

majandustarkvara RAMIX arendus, müük, hooldus, konsultatsioonid

78 Stallion AS

infosüsteemide projekteerimine, arvutiteenused

79 DataGate OÜ

infotehnoloogia

80 FusionOne Eesti OÜ

sünkroniseerimistarkvara laheduste tootmine

81 USEsoft AS

projektimüük ja arvutivõrkude täislahenduste pakkumine

Erik Uibo

416

82 BCS Infra AS

IT-infrastruktuurilahendused

Ants Sild

419

Urmas Kõlli

380

Andres Vaaks

381

Kristjan Värton

383

Erko Tamuri

385

Eve Noor-Feldmann

387

Kaupo Kalda

395

Rainer Ploom

399

Kaido Rasva

400

83

Randel Min

403

62

Anatoli Kudrjašov

406

64

Aleksandr Tsarkov

416

83 Hansa Äritarkvara OÜ

majandustarkvara konsultatsioon ja programmeerimine

84 Reaalsüsteemid AS

süsteemianalüüs ja programmeerimine ning tellimustarkvara arendus

85 5D Vision OÜ

77

29

36

ei avalda

421

Tiit Vapper

423

61

veebipõhise tarkvara tootmine, riist- ja tarkvara projektimüük; NetSupport tarkvara esindamine

Andres Janno

437

54

86 EQ Computer OÜ

infotehnoloogia

Egon Kaljulaid

438

87 HansaWorld Estonia AS

äriinfosüsteemide müük ja konsultatsioon, koolitus

Kersti Renzer

439

21

88 Makato Eesti OÜ

infotehnoloogialahenduste täisteenushooldus, riist- ja tarkvara müük

Ardo Leemets

444

65

89 Altiris Estonia OÜ

arvutitarkvara väljatöötamine

Jevgenia Zjaikina

447

40

90 MarkIT.ee OÜ

IT-seadmete müük internetis, internetireklaam

Andres Agasild

460

91 Meediasüsteemid OÜ

toitlustamine, arvutisüsteemide administeerimine ja hooldamine

Arthur Barsegjan

460

92 Cell Network AS

arvutustehnika ja tarkvara müük, programmeerimine

Andres Järviste

467

33

93 Arvotek OÜ

infotehnoloogia

Lev Dolgatšjov

470

67

94 Taavi Tarkvara OÜ

majandustarkvara Taavi arendus, hooldus ja müük

Taavi Remmelg

476

46

95 Infosüsteemide OÜ

arvutite ja kontoritehnika müük, remont ja hooldus, tarkvaratoodete müük

Ülo Säre

480

60

96 Softronic Baltic AS

tarkvara arendus, kindlustus- ja müük ja konsultatsioon

Marek Kullas

487

Ott Kaal

493

Rein Rebane

493

90 75

97 Alna Business Solutions OÜ majandustarkvaralahenduste loomine, juurutamine ning hooldus

68

tegevjuht

98 Spin TEK AS

tarkvaraarendused, veebilahendused, tark- ja riistvarahooldus

99 Girf OÜ

infosüsteemide projekteerimine ja müük, fotoja videoteenused

Hannes Plinte

496

100 Gennet Lab AS

arvutite ja tarkvara tootmine, müük ja koolitus

Meelis Roosimägi

498

Käibe TOP 15 koht firma nimi 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

TD Baltic AS GNT Eesti AS Ordi AS ML Arvutid AS MicroLink Eesti AS Overall Eesti AS PT Mi Datel AS Argo Electronics AS MarkIT.ee OÜ Helmes AS Telegrupp AS IT Grupp AS Cell Network AS Kulbert AS

Käibe kasvu TOP 15 käive koht (tuh kr) koond TOPis 1 470 882 63 737 824 20 377 335 49 308 756 58 196 559 23 153 624 32 110 773 53 108 657 70 88 089 3 84 868 90 83 754 67 77 272 29 77 000 34 74 438 92 70 840 1

Kasumi TOP 15 firma nimi 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Argo Electronics AS GNT Eesti AS Proekspert AS WebMedia AS Helmes AS Kulbert AS Profit Software AS Overall Eesti AS Elvior OÜ Nixor AD AS Trigger Software OÜ Zone Media OÜ MicroLink Eesti AS Ordi AS ML Arvutid AS

Kasumi kasvu TOP 15 kasum koht maj tegevusest koond (tuh kr) TOPis 28 404 3 15 018 20 11 175 2 9 052 13 8 016 67 7 227 1 7 192 27 6 734 32 6 706 9 6 243 47 6 037 10 4 993 8 4 936 23 4 885 49 4 780 58

Rentaabluse TOP 15 koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

rentaablus koht firma nimi (%) koond TOPis Zone Media OÜ 77,32 8 IE Tarkvara OÜ 74,65 44 Elvior OÜ 70,34 9 Gaiasoft AS 48,59 38 Proekspert AS 42,17 2 CV Keskus AS 41,29 19 Argo Electronics AS 38,67 3 Pro-STEP OÜ 38,21 11 Sysdec AS 35,5 22 Auto ID OÜ 33,24 36 Markus Tarkvara OÜ 31,94 31 Excellent Business Solutions Eesti AS 30,16 37 Trigger Software OÜ 28,58 10 Telcontar OÜ 27,92 16 Kernel AS 27,85 5

nr 1 • november 2006

käibe koht kasv koond (tuh kr) TOPis 1 The Euro-Baltic Software Alliance AS2,13 66 2 Regio AS 1,88 21 3 Microsoft Estonia OÜ 1,85 4 4 IM Arvutid AS 1,82 6 5 Kulbert AS 1,75 1 6 Kernel AS 1,65 5 7 GT Tarkvara OÜ 1,64 15 8 Telcontar OÜ 1,62 16 9 SAS Institute OÜ 1,61 18 10 Zebra Infosüsteemid AS 1,59 14 11 Max 123 AS 1,58 7 12 Playtech Estonia OÜ 1,57 30 13–14 Kris Grupp OÜ 1,51 24 13–14 WebMedia AS 1,51 13 15–16 Alna Business Solutions OÜ 1,5 97 15–16 MarkIT.ee OÜ 1,5 90 koht firma nimi

koht firma nimi 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Argo Electronics AS TD Baltic AS Proekspert AS Kulbert AS MicroLink Eesti AS Trigger Software OÜ Profit Software AS GNT Eesti AS Microsoft Estonia OÜ Kernel AS IM Arvutid AS SAS Institute OÜ Max 123 AS Pro-STEP OÜ Markus Tarkvara OÜ

kasumikasv koht (tuh kr) koond TOPis 22 478 3 10 338 63 5 148 2 4 972 1 4 738 23 4 235 10 3 693 27 3 431 20 3 276 4 2 835 5 2 645 6 2 643 18 2 549 7 2 043 11 1 984 31

Omakapitali tootlikkuse TOP 15 koht firma nimi 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

ADM Interactive OÜ Overall Eesti AS Uptime OÜ BCS Itera AS Microsoft Estonia OÜ Elvior OÜ M-Media OÜ Kernel AS Kris Grupp OÜ Sysdec AS Max 123 AS Kulbert AS Matti Bürootehnika AS Argo Electronics AS Zone Media OÜ

ROE koht (%) koond TOPis 3691 40 179,09 32 175,91 17 142 73 134,85 4 126,04 9 124,43 51 124,02 5 120,1 24 113,37 22 106,66 7 106,01 1 105 52 100,12 3 99,68 8

69

t op

arvutifirmad

t op

arvutifirmad

Tekstid Enn Heinsoo Fotod Maris Ojasuu

Esikoha tõi kontori müük

Ivar Kalma

70

Kulberti heade tulemuste taga seisab uue kontori ostmine, või pigem vana müük. KULBERTI juhi Ivar Kalma arvates on nende sattumine arvutifirmade edetabelisse jabur. “Hea koht tuli sellest, et müüsime 2005 oma vana kontori ja ostsime uue. Selle tehingu tõttu sattusin Äripäeva TOP 500 rikkama hulka, mis on samuti täielik mõttetus,” selgitab Kalma muigega. Samas avaldab ta irooniliselt lootust, et ehk on Kulbert arvutifirmade edetabeli eesotsas uuesti järgmise kontorivaheTOPi tuse ajal. Tõsinedes lisab Kalma, et I koht uue kontori ostu tingisid firma vähene laopind ja laienemiseks kitsaks jäänud kontor. Kulberti tulevikuplaanidest rääkides mainib Kalma, et firma muutis oma sihtgruppi. “Seni oleme rangelt ainult edasimüüjatele suunatud, kuid plaanis on vaadata tugevamalt ka jaekaubanduse poole,” räägib ta. “Ei taha enne kaagutada, kui muna on munetud,” lisab firmajuht salapärase ilmega. Jaemüügiturul sihib Kulbert tulevikus firmasid, mis soovivad osta kogu riist- ja tarkvara ühest kohast. “Sellega seoses ilmselt laiendame ka valdkondi,” selgitab Kalma. “Võtsime nende plaanide tõttu ka ühe inimese tööle seda organiseerima, eks aasta või paari jooksul selgub, mis meie jaoks toimuma hakkab.” Tema sõnul tuleb firmal laieneda, sest kontoritarvikute turg on Eestis liiga väike. “Kahjuks puudub numbriline ülevaade, kuna paljud ettevõtted ja hulgimüüjad ei anna oma statistikat välja,” räägib Kalma. Alates eelmisest aastast pöörab Kulbert Kalma ütlusel rohkem tähelepanu tarvikutele ning uutele valdkondadele. Ühtlasi hakati maale tooma uusi tooteid. “Püüdleme hea laoseisu poole: kui kellelgi konkurentidest pole mõnda toodet, siis meil ikka on,” lisab Kalma. Kulbert tegutseb Eestis 1992. aastast, seni parim koht arvutifirmade TOPis oli neil 2000. aasta kümnes koht. tt

Ove Tüksammeli (keskel) juhitav Proekspert kasvab endiselt kiiresti.

Ida-Eesti turg arenevale firmale kitsas

Proeksperdil suund välisturgudele PROEKSPERDI riigipiiride taha vaataTa loodab, et õigete otsustega firma misest annab märku 2005. aastal ekskiire kasv jätkub. Mullusega sarnane kasportmaade sekka lisandunud Prantvutempo on tänavu tõesti jätkunud. TOPi susmaa. Üheksa kuu müük on 40% parem kui Proeksperdi tegevjuhi Ove Tük- II koht eelmisel aastal. “Heaks tulemuseks sammeli arvates tasub hoida kurssi peame 30–40% kasvu aastas,” lisab rahvusvahelistele turgudele, kuna gloTüksammel. baalselt kasutatavaid maailmatasemel Tema sõnul ei tinginud kasvu mitte ainult tooteid tehes luuakse rohkem väärtust kui lisandunud tööjõud, vaid ka see, et firma üksikute suurettevõtete või riigiasutuste suutis olla efektiivsem ja toota ühe töötaja IT-süsteeme arendades. kohta rohkem väärtust. “Kuid häid inimesi “Käibe suurenemisele aitasid kaasa ka võtame juurde alati,” märgib Tüksammel. kindlad koostöösuhted klientidega, stabiilne “Töötajaid tuleb mujaltki kui Eestist. tööga varustatus ning tõsiasi, et tänu põne- Meil on inimesi näiteks Taanist ja Prantvatele töödele saame kaasata väga häid spet- susmaalt.” sialiste, mis annab käibenumbritele tublisti Samas tunnistab ta, et sarnaselt teiste lisa,” kirjeldab Tüksammel aastat 2005. kiiresti kasvavate ettevõtetega kimbutab Väliskonkurentsi ei peeta Proeksperdis neidki tööjõupuudus. “Õnneks on häid probleemiks, vaid pigem eeliseks. “Eesti inimesi ikka jätkunud ja tundub, et õigeid IT-firmade arengule on väga kasulik, kui motivaatoreid kasutades jätkub ka edaspidi,” suudetakse teha koostööd ettevõtetega märgib ta. Tüksammeli sõnul soovivad nookaugetes maades ja anda oma panus glo- red IT-spetsialistid peale palga ka põnevaid baalsete toodete valmimisse,” selgitab projekte, milles kaasa rääkida ja millega Tüksammel. koos ise areneda. tt Kulberti kasum enam kui kolmekordistunud

Proekspert jätkab stabiilsel kursil

tulemused, mln kroonides 80 60

kasum

7,01

70,1

käive

Argo Electronicsi kasum tegi suure hüppe

tulemused, mln kroonides

tulemused, mln kroonides

8

40

käive

37,3

12

88

6

30

kasum

10,2

9

66

käive

28

88,01 kasum

28,4

21

40

4

20

6

44

14

20

2

10

3

22

7

0

0

0

0

0

0

2003

2004

2005

2003

2004

VÄIKE Narva turg sunnib Argo Electronicsit vaatama välismaale. Ettevõtte juhi Oleg Fjodorovi sõnul on naeruväärne võrrelda Ida-Eesti ja Tallinna turgu. “Raha pöörleb Tallinnas ning Narva firmadel puudub võimalus midagi tõsist kohapeal müüa, seetõttu arendamegi firmat maailmaturul,” selgitab ta. 96% Argo Electronicsi tegevusest toimub välismaal, poole käibest andis mullu USA. Müük kasvas pärast Eesti astumist ELi, mis avas võimaluse tegutseda väga suurel turul, räägib Fjodorov. TOPi Ida-Eesti probleem on tema III koht sõnul tööjõu liikumine Tallinna – pole piisavalt kasumit toovat turgu, et head palka maksta. “Meie äris on päris tihe konkurents, mis ei lase loorberitele puhkama jääda. Prioriteedid on madal hind, ausus, õigeaegsed tarned ning see, et toode oleks alati laos. Püüame neid kriteeriume järgida,” kirjeldab Fjodorov kontoritehnika turu reegleid. Argo Electronics osales mullu kahel välismessil – Paperworld 2005 Saksamaal ja RechargEast Trade Show 2005 Moskvas –, mis suurendavad Fjodorovi arvates ettevõtte usaldusväärsust. Fjodorov kiidab Eesti maksu- ja tollisüsteemi ning teeninduskultuuri ja -kvaliteeti. “Areng on Eestis olnud metsikult kiire, kuid tulevikus tuleb fookus seada kas uutele turgudele või tehnoloogiale. Meie valime viimase,” lisab ta. tt

2005

2003

2004

2005

Firma omanikud Oleg Fjodorov (vasakul) ja Andrei Rabtsevits ei jää loorberitele puhkama.

Allikas: Äripäev

nr 1 • november 2006

71

t op

arvutifirmad

t op

omanikud

Telekommunikatsioonifirmad firma nimi ja põhiomanikud (osalusprotsendiga)

A Aspiro Baltics (end Inpoc Baltics) AS Aspiro AS 100% B Bonatel Mobiilsideteenused (end Polsmak) OÜ Aleksandr Tsvok, Ljudmilla Tsvok D Diler OÜ Pavel Kuzmin 44,9%, Jouri Djaliabov 34,7%%, Irina Kuzmina 10%, Edvard Saarma 4,5%, Leonid Tarkovski 4,5% E Elion Ettevõtted AS Eesti Telekom AS 100% Elisa Andmesideteenused AS Elisa OYj Elisa Mobiilsideteenused AS Elisa OYj EMT AS Eesti Telekom AS 100% Equant Estonia OÜ EGN B.V. Ericsson Eesti AS Telefonaktiebolaget LM Ericsson AB 100%

Z

Auto ID OÜ Marko Maalt

Zone Media OÜ ei avalda

B

T

BCS Infra AS Baltic Computer Systems AS 100%

Tele2 Eesti AS Tele2 Holding AS 51,99%, Beleggingsmaatschappij Belmus B.V. 47,99%, Tele2 Sverige AB 0,02% Tele-5 Worldwide Eesti OÜ Tele-5 Worldwide OY 47,5%, Zarscan Trade OY 47,5%, Sergei Korovin 5% Telegrupp AS Astronaut OÜ 45%, Remmelg & Pojad OÜ 35%, A-Elect AS 20% Televõrgu AS Eesti Energia AS 100% Telo OÜ Jüri Reier 82%

K Kernel AS Raivo Laats 50%, Priit Truusalu 50% L Levira AS Eesti Vabariik 51%, TDF S.A. 49% Linxtelecom Estonia OÜ Linx Telecommunications B.V. M Mobi Solutions OÜ Linnar Viik, Rain Rannu, Veiko Raime, Veljo Otsason, Janek Pello, Lauri Kinkar N Nokia Eesti OÜ OY Nokia AB O OMA MajaNet OÜ Jekaterina Orgla 100% OPR Konsultatsioonide OÜ Heiki Tulk 75%, DT Consulting OÜ 25% R RSTA AS Andrei Kondratjuk 50%, Fjodor Sossenkov 50% S Starman AS Royalton Capital Investors 33,38%, Constock OÜ 19,13%, Com Holding OÜ 17,82% STV AS Vjatšeslav Rabotšev

72

Business Software Partners OÜ ei avalda C Cell Network AS Mandator AB 100% CodeWiser OÜ A & Ü Majandustarkvara OÜ 42,42%, Nordic Investments OÜ 20%, Neeme Vool 10,19%, Artexchange OÜ 7,39%, Smart People OÜ

U

Columbus IT Partner Eesti AS Columbus IT Partner A/S 51%

Uus Programm OÜ Eeri Rässa 51%, Dmitri Varfolomejev 49%

CV Keskus AS Erko Kundla 50%, Raivo Hein 50%

W

Cybernetica AS Eesti Vabariik 100%

Wavecom AS Kristel Liivak 50%, Püü OÜ 50%

D

V

Datacatering OÜ Janek Palo, Kristjan Värton, Ranno Saarmann

Viru Net OÜ Elion Ettevõtted AS 100%

DataGate OÜ Anatoli Kudrjašov 90%

Y

Datel AS Urmas Kõlli 27,1%, Villem Alango 18,7%, Üllar Pauklin 18,8%, Andres Teder 18,7%, Datel AS 10%, Advokaadibüroo Aavo Aadli OÜ 6,7%

Yoyota Eesti OÜ Teraflex OÜ 100%

I Infonet AS Andrei Leškin 100%

BCS Itera AS ei avalda

Arvutifirmad

firma nimi ja põhiomanikud (osalusprotsendiga)

5D Vision OÜ Kristjan Adojaan 50%, Andres Janno 50% A A & Ü Majandustarkvara OÜ Alo Toom 50%, Ülo Säre 50% ADM Interactive OÜ eraisikud, IT Grupp AS AK Süsteemid OÜ Andrus Kaurson 50%, Lauri Mihkelson 50% Alna Business Solutions (end PerSimplex) OÜ Alna AB 80%, Kaal Konsult OÜ 10%, Nafthal Grupp OÜ 10% Altiris Estonia OÜ Altiris Inc 100% Andevis AS Valeri Seredenko 80%, Tatjana Tikerpuu 18.8% Andmevara AS Eesti Vabariik 100% Aqris Software AS Oliver David Wihler 50%, Sander Mägi 50% Argo Electronics AS Oleg Fjodorov 50%, Andrei Rabtsevits 50% Arvotek OÜ Lev Dolgatšjov 33.3%, Eduard Jevsejev 33.3% Arvutilinn OÜ ei avalda Astronoomiliste Kassasüsteemide OÜ Taimar Kallari, Erik Jõeveer

E Ebeling Data OÜ Peter Kiudmaa 100% EcoSoft OÜ Vallo Heinluht 67%, Raul Veesalu 19%, Kaido Rasva 14% E-Direct OÜ Ryno Karl-Erik Rutger Kahn 100% Ektaco AS 14 väikeaktsionäri, Rotortronix Estonia OÜ, Public Transport Engineering OÜ Elvior OÜ Andres Kull 50%, Margus Metsanurm 50% Epicor Software Estonia (end Scala Eesti) AS Scala Balticum AS 80%, Scala Business Solutions N.V. 20% EQ Computer OÜ Egon Kaljulaid 100% Esknet AS Heino Elvest 50%, Valeri Saar 50% Euroland.com OÜ E-Direct OÜ 100% Excellent Business Solutions Eesti AS ei avalda F Ferdida AS Endel Linask 70%, Raissa Kochurina 30% Fleksont AS Maia Metsla 20%, Rainer Ploom 20%, Reinar Ploom 20%, Margery Moorlat 20%, Marite Metsla 20% Fujitsu Services (end Fujitsu Invia) OÜ Fujitsu Services OY 100%

FusionOne Eesti OÜ FusionOne Inc 100%

Meediasüsteemid OÜ Eesti Meedia AS 100%

Spin TEK AS ei avalda

G

Merit Tarkvara AS Andres Kert, Kaja Kert

Sysdec AS Jaan Kosk 50%, Ain Tammik 50%

Gaiasoft AS Mati Männisalu 38%, Arvi Kahro 38%, Imbi Rooste 24%

MicroLink Eesti AS MicroLink AS 100%

Gennet Lab AS Redfox Invest OÜ 54,59%, Ain Nõmm 10,68%

Microsoft Estonia OÜ Microsoft Corporation

Girf OÜ Jaan Jääts 20%, Hannes Plinte 20%, Andres Anier 20%, Marko Aid 20%, Elmar Schasmin 20%

ML Arvutid AS Free36 OÜ 100%

GNT Eesti AS GNT Baltic Holding OY 100% GT Tarkvara OÜ Anneli Heinsoo, Data Trek OÜ H

M-Media (end Maripuu Meedia) OÜ Kari Maripuu 75%, Monica Maripuu 25% Modera Consulting OÜ Oma Varahalduse AS N

Haberst Infra AS Aivar Praks 50%, Alchemy Partners UÜ 50%

Net Group OÜ Eve Noor-Feldmann 42,56%, Priit Kongo 42,56%, Raul Reino 8,49%

Hansa Äritarkvara OÜ Sander Valvas 50%, Roland Kasela 50%

Nixor AD AS Andrus Alev 77,3%, Kaido Tomasberg 11,9%, Janno Aser 10,8%

HansaWorld Estonia AS HansaWorld CEMA Oy AB 100%

O

Helmes AS DSVH OÜ 92%

Ordi AS Sulev Sisask 95,8%

I ID Süsteemide AS Enn Lakspere 50%, Andres Kaukver 50% IE Tarkvara OÜ Andres Lomp 66%, Jaak Pahapill 34% IM Arvutid AS Ismo Kalevi Uosukainen 100% Infosüsteemide OÜ A & Ü Majandustarkvara OÜ 100% Infowebi AS ei avalda IT Expert OÜ Columbus IT Partner Eesti AS 60%, A & Ü Majandustarkvara OÜ 40% IT Grupp AS Jaak Ennuste 70%, Miflat OÜ 15%, Record OÜ 15% K Kernel AS Raivo Laats 50%, Priit Truusalu 50% Kris Grupp OÜ Kalev Kalma 100% Kulbert AS Ivar Kalma L Lynx Nebula OÜ Dmitri Udras 50%, Oleg Smoli 50% M Makato Eesti OÜ Kalmar Kumar

OK.EE OÜ Kaupo Kalda, Tank Grupi AS Osmar AA OÜ Ain Alver 100% Overall Eesti AS Andres Haamer 50,02%, Heino Raivet 26%, Tõnis Haamer 23,98% P PCT Arvutid AS ei avalda Piksel AS Jaak Vende 40%, Indrek Sander 30%, Jüri Tapfer 30% Playtech Estonia OÜ Playtech Cyprus Ltd. 100% PP Electronics OÜ Hannes Saar 100% Proekspert AS Danfoss Drivers A/S 54,8%, Ove Tüksammel 10% Profit Software AS Profit Software OY 100% Pro-STEP OÜ Indrek Kiolein 50%, Alo Saks 50% PT Mikro AS Peeter Trutsi 95% R Reaalsüsteemid AS Eesti eraisikud 100% Regio AS Fabian Holding OÜ 100% S Santa Monica Networks AS Eesti erakapital 100%

Stallion AS Net Group OÜ 34%

Z Zebra Infosüsteemid AS Peeter Tamm, Virko Püss, Tarmo Ausing, Risto Kõresoo, MarkIT.ee OÜ Zone Media OÜ ei avalda T Taavi Tarkvara OÜ Taavi Remmelg 100% Taig AS KTK Overall AS 49%, Erkki Ehrlich 17%, Eero Ratas 17%, Kaarel Rahu 17% TD Baltic AS Askembla Growth Fund Kommanditbolag 96,87% Telcontar OÜ Tapio Juhani Alakoski Telegrupp AS Astronaut OÜ 45%, Remmelg & Pojad OÜ 35%, A-Elect AS 20% Telema (end Telema Group) AS Bank of Bermuda / Baltic Republics Fund 82% The Euro-Baltic Software Alliance AS Peter Alexander Woolsey 40% Tigma AS ei avalda Trigger Software OÜ Helmes AS 70%, Knight Holding OÜ 30% TVG Eesti OÜ ei avalda U Uptime OÜ ET & Ko Konsultatsioonid OÜ 82%, Tanel Hiir 16%, Jaanus Tamm 2% USEsoft AS Erik Uibo 33%, Urmas Siitan 33%, Alar Eelmäe 33% Uus Programm OÜ Eeri Rässa 51%, Dmitri Varfolomejev 49% W WebMedia AS WMG AS 79,56%, väikeaktsionärid 20,44% V Vihmapuu OÜ Richard Welty 100% Voicecom OÜ EMT AS 26%, Heiki Silem, Ants Aher, Marko Pajula, Maidu Raudsepp, Toomas Ruuben, Tõnu Riisman Võrguvara AS Jüri Reitsakas 100%

SAS Institute OÜ SAS Institute Inc. 100%

Vöödiline VõrQtaja OÜ Andres Kast, Anti Kreem, Jaak Hohensee, Anu Kast, Erki Püve, Riin Mets

SIGN AS ei avalda

Y

Max 123 AS Poniard AS 100%

SmartLink OÜ Henrik Põder 30%, Mart Kangur 30%, Peeter Pappel 30%, Urve Tooming 10%

YEInternational (end A-Kaabel YE) AS Yleiselektroniikka OYj 100%

Medisoft AS ei avalda

Softronic Baltic AS Softronic AB 100%

MarkIT.ee OÜ Stars En Prix OÜ 60%, DSVH OÜ 40% Markus Tarkvara OÜ Teet Rajur 100% Matti Bürootehnika AS Valter Kraavi 100%

nr 1 • november 2006

73

t op

omanikud

uudis

Samsung esitles Louvre’is 3G-disainitelefone KUU TOODE

Samsung Z720 Ultra Edition 13,8

S

amsung toob Euroopa turule uued liugkorpusega 3G-telefonid, mis panustavad disaini (sellest ka esitluskoht – Louvre’i muuseum Pariisis). Uues seerias on ka maailma kõige õhem 3G-mobiil Samsung Z370 Ultra Edition 8,4. Viimane number näitab telefoni paksust millimeetrites. Nagu Samsung teatas, ei pruugi õhuke tähendada õrna, seda tänu uutele disainis kasutatud materjalidele, nagu magneesium ning plastiga segatud klaaskiud. 71grammisel Z370-l on suur horisontaalne TFT-ekraan ja kaks kaamerat (kahe- ja 0,3megapiksline). Telefon mängib muusikat mitmes heliformaadis ning toetab Java-mänge. Lisaks on sel mudelil valjuhääldi ja MicroSD mälukaardi pilu. Samsung Z620 ehk Ultra Edition 11,8 omapära on keerlev kahemegapiksline kaamera. See mahutab ligi tunnipikkuse QVGA-vormingus video. Kollektsiooni juhttelefoniks on maailma kõige õhem liugkorpusega HSDPA-telefon Samsung Z720 (Ultra Edition 13,8). Sel mobiilil on kolmemegapiksline autofookusega fotokaamera ning lisakaamera videokõnede jaoks. Sarnaselt Z370ga on ka sel mudelil programm dokumentide vaatamiseks. Kõik nimetatud telefonid on kolmesageduslikud ning nende sisemälu maht on 20 megabaiti. Samsungi uued 3G-mobiilid jõuavad Euroopas müügile aasta lõpus.

vibra 74

l Elion lõi IT nõuande- ja infokeskkonna Digitark. See ajaveebina töötav keskkond on suunatud keskmisele arvutikasutajale. Digitarka külastades saab lugeja vähemalt ühe uue teadmise või idee, lubab Elion ja märgib, et keskkond pole nende promokanal.

l Eesti serveriteenuse pakkuja virtuaal.com avab uudse kodulehtede valmistamise keskkonna. Väheste kogemustega internetikasutaja saab seal kodulehe luua vaid poole tunniga. Kasutajal on valida enam kui 200 valmis kujunduse vahel.

l Intel on kuulutanud, et toob kohe-kohe turule neljatuumalise protsessori. Konkureeriva AMD väitel on hoopis nende valmiv protsessor esimene neljatuumaline. Tegelikult vaieldakse mõistete tähenduse üle.

l Ühe Microsofti juhtiva tarkvaraarhitekti arvates jõuab firma Vista ja Office 2007 valmimise järel teelahkmeni, kust edasi on mõistlik minna veebipõhiste programmide poole.

Klient nõuab disaini IT-kaupade hulgimüüja GNT Eesti juht Anti Kuiv tõi siinsamas ajakirjas välja ühe lähiaastate trendi – disain, täpsemalt isikupära. Disain kui toote osa või omadus on mänginud kord suuremat ja siis väiksemat rolli. Mäletame ju 15 aasta tagant halle arvutikaste, mille ainuerinevuseks oli kaubamärk. Ka esimesed mobiilid polnud just disainiimed. Stiilse telefonina, mille juures oli rõhk pandud väljanägemisele, meenub ühe varasemana kaheksa aastat tagasi müüki tulnud Nokia 8810 – läikivhõbedases metallkorpuses pisike mobiil. Nüüd eelistab üha suurem osa ostjaid tooteid, mis peale vajalike tehniliste võimaluste pakkumise ka head välja näeksid. Seega tegi Samsung õige sammu, kui tõi turule disaini rõhutavad telefonid. Tõsi, need uudismudelid on küll väga õhukesed, kuid ei konkureeri siiski sel suvel tutvustatud Samsungiga, mis mahtus vabalt ka rahakoti vahele. tt

uudis

Pioneeri navigatsioonisüsteem tänu IBMile hääljuhitav IBM muutis oma kõnetuvastuslahendusega ViaVoice hääljuhitavaks Pioneeri navigatsioonisüsteemi AVIC-HD1BT. Seda süsteemi saab paigaldada igasse topeltkõrge raadiosahtliga autosse. Varem luksusautodel olnud hääljuhitav satelliitnavigatsiooni süsteem on seega muutunud kättesaadavaks ka uute tavaautode omanikele. Pioneeri mitmekülgne navigatsioonilahendus tugineb Tele Atlase andmebaasile, mis sisaldab 22 Euroopa riigi teedekaarte, teejuhtimisinfot ja vaatamisväärsuste andmeid. Mõne piirkonna osas on info isegi nii täpne, et juhile antakse nõu, millist sõidurada järgmisel ristmikul valida. Lisaks navigatsioonile toimib süsteem ka muusikakeskuse ja kodukinona: seadme abil saab kuulata

CDdelt muusikat ja vaadata seitsmetolliselt ekraanilt DVD-filme. Seadme 30gigabaidist kõvaketast saab kasutada ka muusikapalade hoidmiseks. Lisaks töötab süsteem käed-vabad-lahendusena igale sinihambaühendusega mobiilile. IBMi ViaVoice tehnoloogia abil on see kõik juhitav häälkäsklustega. Muusikapalasid saab käivitada, nimetades artisti nime, loo pealkirja, albumi nime või žanri. Navigatsioonisüsteemist saab häälkäskluste abil otsida sihtkohti ja salvestada nimelisi asukohti (näiteks tundmatust kohast kodutee juhatamise käivitamiseks saab kasutada käsklust “sõidame koju”). ViaVoice’i sõnavara lubab süsteemil aru saada paljudest käsklustest ning ühe ja sama käskluse eri sõnastustest.

HP-lt uued juhtmeta ühendusega kõik-ühes-seadmed HP uute kõik-ühes-seadmetega saab peale dokumentide ja fotode printida CD- ja DVD-plaatide etikette. Viimaseid saab ise ka kujundada. Värvilisi ja mustvalgeid etikette trükitakse spetsiaalsetele mittekortsuvatele kleebistele, tulemus on niiskuskindel. Kõik-ühes-seadmega Photosmart C7180 saab juhtmevabalt printida, skaneerida, kopeerida ja faksida. Sellel on värviline ekraan läbimõõduga 9,1 cm. Mudelil C6180 on mahukas, 50-leheline paberisöötja, värviekraan on eelmisest mudelist väiksem. Ka C5180-l on värviekraan, ent puudub paberisöötja. Kõik kolm seadet prindivad 32 mustvalget ning 31 värvilist lehte minutis, sama palju tehakse minutis ka koopiaid. Uute kõik-ühes-seadmete hind on 3200–6400 krooni.

nr 1 • november 2006

Navigatsioonisüsteem Peugeot’ mudelil 307.

HP sülearvuti dokkimisseade salvestab andmeid HEWLETT-PACKARD tõi septembris turule maailma esimese kõvakettaga dokkimisseadme, mis toimib failiserverina ja milles olevatele andmetele pääseb ligi üle võrgu. Seadme teeb eriliseks sellele lisatud 160gigabaidine kõvaketas, mis hõlbustab andmete salvestamist, jagamist ja taastamist. Dokkimisseade

on varustatud kuue USB-pordiga, lisaks saab sinna ühendada optilise seadme ja kaardilugeja. HP Baltimaade sülearvutite tootejuhi Almantas Liorentase sõnul lihtsustab seade eelkõige väiksemate ettevõtete tööd, sest teeb andmete salvestamise ja jagamise mugavamaks. Nii saab ka oma sülearvutiga kontorist eemal olles dokumentidega turvaliselt tööd teha, lisas ta. Dokkimisseade ühildub HP äriklassi sülearvutitega HP Compaq 4200, 4400, 6120, 6125, 6200, 6320, 6325, 6400, 7400, 8200, 8400, 9400 ja tahvelarvutitega HP Compaq 4200 ning 4400. Seade maksab 7500 krooni.

75

uudis

Intel: jõudluse kasv annab arvutile uue elu NOVEMBRIS turule tulema pidanud neljatuumalised lauaarvuti- ja serveriprotsessorid viivad Inteli presidendi Paul Otellini sõnul arvutite jõudluse täiesti uuele tasemele. “Arvutitööstuses on käimas mitmekümne aasta suurimad muutused. Edaspidi on jõudlus ja voolusäästlikkus tähtsad kõikidele arvutituru segmentidele,” sõnas ta.

Arvutilt nõuavad üha enam jõudlust elutruumad mängud, internetist vaadatavad filmid, kõrgeraldusega videopilt ja peatselt turule saabuvad uued operatsioonisüsteemid. Nii võib vaid aastavanune arvuti jääda hätta näiteks filmiklipi reaalajas allalaadimisega. Inteli uue mikroarhitektuuriga kahetuumaline esiprotsessor Core 2 Duo

oli ettevõtte ajaloo kiiremini valmivaid tooteid – alates turule toomisest valmistati 60 päevaga viis miljonit protsessorit. Novembris toob Intel turule arvutimänguritele ja -arendajatele mõeldud neljatuumalise protsessori, millel on 67% enam jõudlust kui kahetuumalisel. Massiturule mõeldud neljatuumaline protsessor saab tootmisküpseks järgmise aasta alguses.

Kodukontoris ei järgita arvutikasutuse turvanõudeid Kaugjuhtimispult Harmony 1000.

Koduelektroonikat juhib puuteekraaniga Logitechi pult LOGITECH esitles värvilise puuteekraaniga kaugjuhtimispulti Harmony 1000, mis hõlbustab koduste meelelahutussüsteemide juhtimist. Pult võimaldab juhtida kõiki infrapunavastuvõtjaga seadmeid, nt videomakid, digitaalsed videopleierid ja telerid. Ikoonid puldi 3,5tollisel ekraanil näitavad meelelahutusvahenditega seotud funktsioone, nagu teleri kasutamine, filmi vaatamine, muusika kuulamine või mängud. Valitud tegevuse rakendamiseks tuleb vajutada puutetundlikule ekraanile. Pärast tegevuse valimist ilmuvad ekraanile vajalikud juhtimisfunktsioonid. Harmony 1000 puldil on

76

üheksa klahvi, millega saab juhtida põhitegevusi: helitugevuse reguleerimine, kanalite valik, menüüs liikumine. Seadistuse alustamisel tuleb sisestada süsteemi komponentide mudelinumbrid. See info ühildatakse automaatselt parameetrite, koodide ja infrapunakäsklustega, Logitechi andmebaasis saab valida enam kui 5000 tootja 175 000 seadme hulgast. Toidet saab pult laetavatest akudest, selleks on kaasas laadimisalus. Laetuna töötab seade ühe nädala. Logitechi uus pult tuli Euroopas müüki sügisel soovitusliku jaehinnaga 500 eurot (7800 krooni).

Kümnes riigis läbiviidud uuringust selgus, et paljud kontorist väljas töötavad inimesed ei austa ettevõtete turvanõuded. Näiteks logitakse end naabrite WiFisse, avatakse tundmatute saatjate e-kirju ning jagatakse arvutit firmas mittetöötavate inimestega. Cisco Eesti juhi Endo Viirese sõnul investeerivad ettevõtted üha rohkem sisemiste IT-võrkude turvalisuse suurendamisse, kuid ei pööra piisavalt tähelepanu lahendustele, mis tagaksid turvalisuse näiteks sülearvutites. “Turvariskid muutuvad üha suuremaks, kuna aina enam töötajaid töötab väljaspool kontorit. See suurendab ettevõtte tootlikkust, kuid seab ärialase ja inimeste eraelulise turvalisuse löögi alla,” ütles Viires. Uuringust selgus, et viiendik kontorist väljas töötavatest inimestest jagab arvutit tuttavatega, kümnendik kasutab võõrast traadita internetivõrku, veerand avab tundmatute e-kirjade manuseid. Enamik küsitletutest kinnitas teadlikkust turvalisuse tähtsusest, samas tunnistati, et tegelikkuses neid põhimõtteid sageli ei järgita. IT-firma Cisco tellitud uuringus küsitleti tuhandet kodus tööd tegevat inimest mitmel mandril.

uudis Sülearvutile ergonoomiline alus ja klaviatuur Uus täismõõdulise klaviatuuriga sülearvutialus Logitech Alto tõstab arvuti kasutaja silmade kõrgusele. Alto raamatulaadselt avatava aluse ühel pool on tavamõõtmeis klaviatuur ja teisel kaldtugi sülearvutile. Altol on ka pehme käetugi. Aluse ülesseadmiseks kulub alla

poole minuti, selleks tuleb arvuti asetada alusele ja ühendada USB kaudu. Altot pärast kasutamist kokku voltides tekib õhuke ja kompaktne karp. Välisseadmetele, nagu juhtmeta hiir, veebikaamera, väline draiver või printer, on alusesse paigaldatud kolm USB-porti. Klaviatuuril on meedianu-

Olympuselt põrutus- ja veekindel digikaamera Uus Olympuse fotokaamera.

OLYMPUSE digikaamera µ 725 SW on kuni viie meetri sügavuseni veekindel ja pooleteise meetri kõrguselt kukkumisel põrutuskindel. Koos lisavarustusse kuuluva allveeümbrisega saab Olympust kasutada 40 m sügavusel. 7,1megapikslise resolutsiooniga kompaktkaamera standardvarustusse kuulub kolmekordse optilise suurendusega objektiiv (vastab tavalist fotofilmi kasutavatel kaameratel 38–114 millimeetrile). Andmekandjana kasutab kaamera sisemälu ja xD-Picture mälukaarte. Olympusel on hämaras pildistamisel kasulik BrightCapture tehnoloogia, see tõstab ka fotoaparaadi 6,4 cm LCD-ekraanil kujutise heledust tavapärasega võrreldes neli korda. Uuel Olympusel on 24 pildistamisprogrammi: spordisündmused, maastikuvaated, lähivõtted, portree, küünlavalgus jms. Selgitused pildistamisrežiimide ja menüüvalikute kohta esitatakse kaamera LCD-ekraanil. Olympus µ 725 SW on saadaval kolmes värvitoonis. Uus digikaamera on Eestis müügil oktoobrist ja maksab 6000 krooni. nr 1 • november 2006

pud, helitugevuse reguleerimisnupud ning lemmikteenuste, kaustade ja veebilehtede kiirklahvid. Logitech Alto hinged on ette nähtud kuni neljakilosele arvutile, sobib enamikule müügil olevatest sülearvutitest. Seade tuleb Euroopas müüki detsembris hinnaga 1600 krooni.

Cisco hakkab jaeturule rohkem panustama OMA logo uuendanud maailma juhtiv võrgutehnoloogiafirma Cisco keskendub äritegevuses senisest enam jaetarbijale. Cisco uus ärifilosoofia põhineb inimvõrgustikel, millel on suur võim arenguprotsesside juhtimisel. “Cisco on viimastel aastatel teinud olulisi samme, et arendada tegevust ettevõtete võrgulahenduste kõrval ka tavainimestele suunatud toodete-teenuste turul,” ütles Cisco Eesti juht Endo Viires. 2003 tuli Cisco lõpptarbijaturule Linksysi koduruuteritega, mullu lisati tooteportfelli kodused meelelahutusseadmed. Uued eraisikutele suunatud tooted tulevad turule Linksysi brändi all. Ciscol on väljatöötamisel või juba käigus mitu uut kodutarbijale suunatud tehnoloogiat – koduvõrgusüsteemid, traadita ühendusega DVD-mängijad ja nõudmisel allalaaditavate filmide süsteem.

Innovaatilised lahendused värvitrükis on saabunud

RICOH Geelprinterid Aficio GX3000 ja GX3050n (2735 kr)

(3900 kr)

Värvitrükk mustvalge hinnaga, 29 lk minutis nii mustvalgelt kui värviliselt, automaatne kahepoolne printimine, Võrgu valmidus, ülikiirelt kuivav vee ja päikesekindel trükk. Hantarex AS - Ricoh ametlik esindaja eestis. Tallinn Pärnu mnt. 21 tel 6 266 462 www.hantarex.ee [email protected]

77

uudis

lühidalt

Nikon pakub kaamera ostjatele tasuta fotokoolitust Nikon laiendas tegevust Eestis, avades eestikeelse kodulehe nikonbaltic.eu ja hakates pakkuma fotokoolitust. Alates oktoobrist saavad kõik Nikoni peegelkaamera ostjad tasuta neljatunnise fotokoolituse, koolitajaks on fotograaf Aivar Pihelgas. Koolitusel räägitakse kaamera ehitusest ja funktsioonidest, jagatakse näpunäited fotode tegemiseks, tutvustatakse lisatarvikuid ja printereid. Koolitused toimuvad kord kuus Tallinnas Olümpia hotellis. Elisa koduinternetil nüüd ka telefoniteenus Eestis kiireimat, 15megabitist koduinternetti pakkuv Elisa hakkas Tallinnas pakkuma internetis ka kõneteenust. Elisa internetiühenduse kaudu saab helistada kõikidesse võrkudesse ja vastu võtta kõnesid kõikidest võrkudest – klient maksab vaid helistatud kõnede eest. Kodutelefoniga saab helistada samaaegselt toimiva internetiühendusega, samuti on võimalik helistada ja vastata kõnedele siis, kui arvuti on välja lülitatud. Teenuse kasutamiseks on vaja VoIPruuterit või WiFi VoIP-ruuterit ning toonvalimisega telefoniaparaati. Teenus toimib praegu Tallinnas, kus on olemas Elisa DSL2+ tehnoloogial põhinev ülikiire internet. VoIP-tehnoloogial põhineval teenusel Kodutelefon puudub kuutasu. Tele2 avas Tallinnas 3G andmesidevõrgu Tele2 avas novembris Tallinnas kiiret andmesidet võimaldava 3G-võrgu ja langetas ajutiselt ka mobiilse andmeside hindu. Nüüd saab mobiiliga kõikjal Eestis surfata internetis ja lugeda e-kirju, 3G muudab selle veelgi mugavamaks ja kiiremaks, ütles Tele2 juht Toomas Tiivel. Tema teatel alustab Tele2 ulatuslikku andmeside kasutuse propageerimist. Aasta lõpuni langetas Tele2 mobiilse andmeside hinda 2,5 korda, üks megabait andmemahtu maksab sel perioodil 9,5 krooni. Andmesidepaketti M-Internet 15 pakutakse märtsikuuni kuutasuta ja videokõnesid tutvustusperioodil tavakõne hinnaga.

78

Hübriidvideokaameral nii kõvaketas kui ka DVD HITACHI tõi esimesena turule hübriid-videokaamerad, millel on nii kõvaketas kui ka DVD-le lindistamise võimalus. Sellise kaameraga saab filmida, ülesvõetut monteerida ja salvestada DVD-le ilma lisavarustuse või -programmideta. Hitachi videokaamerad DZ-HS301E ja 303E on Eestis müügil novembri algusest, makstes 11 000–15 000 krooni. Mõlemal uuel mudelil on kõvaketta mahuks kaheksa gigabaiti (salvestada saab seitse tundi materjali). Kõvaketas on kaitstud põrutust pehmendava kinnitusega. Kui

kaamera kukub maha, siis salvestamine ja taasesitamine peatub. Mõlemal uuel mudelil on 2,7tolline LCD-ekraan ja 16:9 laiekraan. Kaamerate DVD-seadeldis tunneb formaate DVD-R, DVD-RW, DVD-RAM ja DVD+RW. Uuendusena saab videofilmist teha üksikuid fotokaadreid ja salvestada need SD-mälukaardile.

korteriyhistu.net viib elamuhalduse internetti UUS veebikeskkond korteriyhistu.net muudab korteriühistute ja haldusfirmade tegevuse kortermajade haldamisel läbipaistvamaks ja lihtsamalt jälgitavaks. Keskkonda kasutab 75 ühistut üle Eesti. Kokku on Eestis umbes 45 000 ühistut. Selle keskkonna kaudu on info korteriühistu kohta kättesaadav igal korteriomanikul igast internetiühendusega arvutist. Arvutikasutuse põhioskusega korteriühistu esindaja peaks suutma koostada igakuiseid üüriarveid iseseisvalt ja väikese ajakuluga. Peale elanike info haldamise ja üüriarvestuse võimaldab korteriyhistu.net oluliste dokumentide nagu põhikiri, protokollid, aastaaruanded hoidmist internetis. Neile pääsevad ligi vaid ühistu volitatud liikmed. Erinevalt mitmest teisest üüriarvestuse programmist pole korteriyhistu.net-i kasutamisel mahupiiranguid ühistute ega korterite arvu osas. Teenuse kasutamiseks piisab internetilehitsejast. Kasutajaks saab registreeruda ID-kaardi või internetipanga kaudu. Keskkond on nii eesti- kui ka venekeelne, sisaldab internetipanga ja raamatupidamistarkvara liideseid. Igakuise teenuse hind oleneb ühistu korterite arvust.

uudis Neti tähistas 10. sünnipäeva Eesti külastatavaim veebikeskkond, otsimootor ja infokataloog neti.ee sai oktoobris kümneaastaseks. Kui 1997 märtsis külastas Neti avalehte 500 inimest päevas, avades seda ligi tuhat korda, siis nüüd külastab avalehte 300 000 inimest päevas, avades seda ligi kaks miljonit korda. Neti koondab 12 miljonit linki Eesti serverites asuvatele kodulehekülgedele, temaatilises infokataloogis on 25 000 linki

Eesti veebilehtedele. Esimene neti.ee versioon külastas otsinguindeksi koostamiseks kolme ööpäeva jooksul 75 000 veebilehte, praegu käiakse ööpäevas läbi kaks miljonit veebilehte. 1997. aasta alguses oli otsinguroboti nimekirjas 572 Eesti veebiserveri nime, praeguseks on number kasvanud 52 000ni. Esimestes nimekirjades sisaldunutest on 300 nime ka praegu olemas, näiteks Tartu Ülikooli, ETV ja MicroLinki veebilehed.

Samsungi uudistelefonid üha õhemad

SGH-D900

SAMSUNG tutvustas sügisel kahte pisikest mobiiltelefoni, millest SGHD900 oli turule toomise ajal maailma kõige õhem liugklapiga mobiil. Neljasageduslik GPRSi ja EDGEi toega D900 pakub nii töö- kui ka meelelahutusfunktsioone: dokumendilehitseja (Word, Excel, Powerpoint), kolmemegapiksline kaamera, muusikamängija. D900-l on 60megabaidine sisemälu ja MicroSD mälukaardi kasutamise võimalus. Mälukaarti ennast

neti.ee avaleht 1997. aasta veebruaris, kataloog sisaldas toona 1924 linki.

pole standardkomplekti lisatud. D900 kaalub 85 g ja maksab 5800 kr. SGH-D830 on D900st kolm millimeetrit õhem ja sama palju laiem. D830 on minimalistliku disainiga telefon kahemegapikslise kaameraga. Telefonil on mitme muusikaformaadi toega digitaalse võimendiga pleier ja sinihambastereo peakomplekti tugi. Mudelil pole värvilist välist ekraani, selle asemel on piirdutud kaherealise tekstiikoone (kell, kuupäev, sisenev kõne) kuvava sinise ribaga. D830 kaalub 91 g ja maksab 5000 kr. Kevadel tutvustas Samsung mudelit SGH-X820, mis oma 6,9 millimeetriga on maailma kõige õhem telefon.

SGH-D830

Tele2 tõi turule andmesidemodemi sülearvutile TELE2 hakkas kümne päeva eest müüma SIM-kaarti mahutavat andmesidemodemit sülearvutile, millega saab kasutada mobiilset internetti. Modem valib ise kiireima andmeedastusviisi internetis liikumiseks, kasutada saab GSM-, 3G- ja 3,5G-võrku ning ka GPRSi. Lisaseade ühendatakse arvuti USB-pordiga komplekti kuuluva kaabli abil. Arvutiga ühendades teeb modem ise kõik vajalikud installeerimised, Modem maksab Tele2 teenuse kasutamiseks tuleb sisestada SIM-kaardi PIN-kood. kliendile 2795 kr, teistele Veebis liikudes kuvatakse ekraanile liigutatavate andmete maht ja sessiooni on hind 3999 kr. kestus. Klikates ekraanil ikoonile SMS, on võimalik saata ja vastu võtta SMSe. Kontaktiikooni kaudu saab näha SIM-kaardil olevaid kontakte ning saata neile lühisõnumeid. 3G andmesidevõrgus on internetiühenduse maksimumkiiruseks kuni 384 kbit/s, see on GPRSist seitse korda kiirem. Andmesidemodemit testides õnnestus Tehnotrendil Tele2 3G-võrgus maksimaalseks kiiruseks saada 265 kbit/s. Tele2 pakub 3G-võrgus ka veelgi kiiremat andmesidet nimega HSDPA ehk 3,5G. Selle kiiruseks on 1,8 Mbit/s. 3,5Gd saab kasutada kõikjal Tele2 3G-levialas. Arvutiga saab üle GSM-võrgu internetti minna ka mobiiliga, nt sinihamba, infrapunaliidese või datakaabli abil.

nr 1 • november 2006

79

uudis

lühidalt

Tartu Ülikooli raamatukogu viib materjalid veebi Tartu Ülikooli raamatukogu soetas ainulaadse skanneri, et muuta võimalikult suur osa materjalidest internetis kättesaadavaks. Täisvärviline neljasekundilise kaadrikiirusega pealtvalgustusskanner Zeutschel võimaldab digiteerida kuni A2-formaadis trükiseid ja muid analooginfokandjaid neid kahjustamata. Skanner soetati Tiigrihüppe sihtasutuse abil. Esmajärjekorras digiteerib raamatukogu ainueksemplarid ja ülikooliga seotud materjalid, samuti väljaanded, mis on vaja nende füüsilise seisundi tõttu aktiivsest kasutusest eemaldada. Tulevikus hakkab TÜ raamatukogu pakkuma ka digiteerimise teenust. Ülemiste Cityst saab digilinn Tallinna lennuvälja kõrval asuv Ülemiste City hakkab koostöös Elioni ja EMTga pakkuma sideteenuste tipplahendusi: WiFi, 3G, mobiilmaksed, videokonverentsid, digi-TV äriklientidele, IP-põhised kõnesideteenused (VoIP). Ülemiste Citys saame hakata katsetama lahendusi, mis veel laiatarbekaubana saadaval pole, kuid mis vajavad testimiseks aktiivset kasutajaskonda, ütles EMT juht Valdo Kalm. 33 hektari suurusesse Ülemiste City innovatsioonilinna tuleb üle 150 000 m² bürooruume ja üle 70 000 m² tootmispinda. Ka on seal messi- ja tervisekeskus, parkimismajad, pangad ja pargid. Hansapank toetab TÜ tarkvaraprofessuuri loomist Hansapank toetab kuue miljoni krooniga Tartu Ülikooli tarkvaratehnoloogia professuuri loomist, see on esimene erasektori poolt täismahus toetatav professuur Eestis. Koostöös luuakse kõrgtasemel tarkvaratehnoloogia õppe- ja teadustööga tegelev teadusrühm, mis valmistab IT tippspetsialiste ette kõigi Balti riikide jaoks. Loengud ning praktikumid tehakse internetis avalikuks, et soodustada täiendusõpet ka neile, kes ei õpi ülikoolis. Uus professor valitakse konkursiga ning ta peaks tööle asuma 1. septembril 2007.

80

Logitechi uus klaviatuur maksab umbes 3200 kr.

Kaks laadimistundi tagab kaks kuud tööd MUSTAST poolläbipaistvast pleksiklaasist ja alumiiniumraamiga Logitechi uue klaviatuuri diNovo Edge paksus on vaid 19 millimeetrit. DiNovo Edge on Logitechi esimene dokist laetav klaviatuur, kahetunnise laadimise järel kestab aku kuni kaks kuud. Klaviatuuril on integreeritud puutetundlik navigeerimis- ja kerimispaneel ning sinihamba tugi klaviatuuri ja arvuti ühendamiseks. Lisaks on seadmel USBvastuvõtja. Varasemate klaviatuuridega võrreldes on sellel vähem jooni ja nuppe. Lisaks puutetundlik tehnoloogia ja kla-

viatuuri pinnaga ühel tasandil juhtnupud. Klaviatuuri oranži tagantvalgustusega ikoonid on valgustamata olekus nähtamatud, neid valgustab funktsiooniklahvi vajutamine. Klaviatuur pakub ka lisavõimalusi, näiteks Vista startmenüü käivitav stardiklahv ja otsingunupp. Puutetundliku TouchDisci abil saavad kasutajad kerida ja navigeerida graafilises kasutajaliideses ilma hiirt kasutamata. Ka kursorit saab liigutada TouchDisciga. Klaviatuur on varustatud kolme suuminupuga – sisse ja välja suumimiseks ning täisvaate jaoks.

Tallinna liikluspilt ka mobiiliekraanil

Kaameratega ristmike nimekiri mobiiliekraanil.

TALLINNA liikluskaamerate pilt on kättesaadav ka mobiiltelefonides EMT SurfPordi vahendusel. Pilt uueneb kaks korda sekundis. Teenust saab kasutada voogesitust toetavate telefonidega (kõik 3G- ja osad 2G-telefonid, nagu Nokia 6230, SonyEricsson K750i, Nokia 6280, Nokia E- ja N-seeria). Liikluspilti näitavaid telefone on EMT võrgus 50 000. Liikluskaamerad paiknevad Tallinna suurematel ristmikel. EMT-l on edaspidi plaanis rakendust täiendada, võimaldamaks vanemate telefonimudelite kasutajatel näha mobiiliekraanil liikluskaamera infot värske fotona.

Markeerimine kõikvõimalikes tingimustes: Exxi AS on kiiresti arenev rahvusvaheline ettevõte. Tegeleme kvaliteetsete markeerimislahendustega. Meie etiketid on nii mobiiltelefonides kui ka autodes, nii elektrikilpides kui ka alajaamades, nii laborites kui ka ladudes.

Otsime töötajaid ametitesse:

Müügisekretär Tööülesanded: suhtlemine meie klientidega, tellimuste vastuvõtt, arvete koostamine, kauba saatmine

Nõudmised kandidaadile: väga hea suhtlemisoskus, kohusetundlikkus, õppimisvõime

Kasuks tuleb: inglise, vene ja soome keele oskus

IT-spetsialist Tööülesanded: klientide nõustamine meie seadmete ja tarkvara valimisel ja kasutamisel, tugi müüjatele müügiprotsessis, printerite hooldus

Nõudmised kandidaadile: tehniline taip ja tehniline haridus

Kasuks tuleb: inglise ja vene keele oskus; mehaanika-, elektroonika- või IT-alane töökogemus

Müügiinsener Tööülesanded: markeerimislahenduste müük suurklientidele

Nõudmised: positiivne ellusuhtumine, müügitöökogemus

Kasuks tuleb: inglise ja vene keele oskus

Meie töölised naudivad konkurentsivõimelist palka, võrratut kollektiivi ja töötingimusi, koolitusi ja ühiseid üritusi. EXXI AS Kännu 72, Tallinn www.exxi.ee, [email protected] Tel 673 7747

noki p p nu

b

a t i n r i p a j e d i e r Pata

p m a l u k tas 27 0 –

49 0 k

r

R ei EV E iiFOR hlight ks patare hnoloog D e e s t s i e L a e E Fl töötam disaegs ülier voolu e ü a s t ü u kasu pirne. N ob valg sakeste ktroele a lo ga do sid e endusen e). Laetu sutades a h d . o a ,k lise l itting di ene ise himõtet rus mag õ o m m i t p e n s t e i e h s a (lig lleks etals aput iivsu ab se e indukt liigub m utiline r t i k e t t. in a, ilis inuti utad olem neet mag lampi rap voolu. Po pi viis m rne m i pi Kui itabk sutada la isid ega k e t e s a i r mi ab k pata äiest net, mald i kasuta lrõhul t i õ v a mine a seade e i norma aastaKun mosfäär tta selle . jä on at lema õite ning kindel, v uri vede ku us t niisk iteks puu tulijates l ä e n r e teks gi teie jä b ta suur e a e d k u i Ku b, su lega l i leia lamb susega se ua. o u l ä tõen valgust a k kohe

Uudised kogus Enn Heinsoo

T-kvalaiser

490 kr

RIIETUS on üks paremaid ajastu tehnoloogilise taseme näitajaid. Koopamehed tegid nahast katted, hiljem tulid linased särgid, puuvill ja sünteetiline polüester. Tänapäeva tunnusnähtuseks on aga keskkonnale reageeriv riietus. Näiteks T-kvalaiseri särgil on heli spektraalanalüüsi kuvav helendav ning muutuv graafik, mis kirjeldab visuaalselt kandja ümber heliliselt toimuvat. Sellega diskole minnes on kandja raudselt tähelepanu keskpunktis ning saab sotsiaalevolutsioonilisi boonuspunkte. Graafik liigub tänu neljale AAA-patareile, mis on peidetud särgi sisemusse.

Laisa inimese taskukaaslane

490 kr

Paberihunt õpib sööma plastmassi DIGITAALSETE andmekandjate ajastul ei ole kuhugi kadunud vajadus dokumentide jäljetu kaotamise järele. Kui ennemuiste olid salajased dokumendid paberist ning hävitamiseks rebiti need lihtsalt ribadeks, siis digitaalsele dokumendile käed ega paberihundi hambad peale ei hakka. Paljudest dokumentidest saab küll lahti neid andmekandjatelt kustutades, kuid CDdest vabanemiseks läheb vaja tugevate hammastega CD-hunti. CD-hunt hammustab plaati hästi palju pisikesi auke, mis muudab sellel asunud dokumentide taastamise võimatuks.

82

Kindlasti mäletavad paljud kunagi levinud virtuaalseid koduloomi Tamagochisid, mis siiski üpris kiiresti välja surid. Virtuaalse kodulooma kasimine ja hooldamine oli laisale inimesele üpris tüütav. Teine probleem oli see, et Tamagochi polnud päriselt elus. Lahendus on lihtne – kaasaskantav kaktus. See taskutaim ei vaja palju hoolitsust, kaktust tuleb kasta vaid kord kuus, kuid samas on teiega alati kaasas midagi elavat ning looduslikku.

Tehnikat saab ka kurjasti kasutada Internetist võib osta Mõistuse Ahistaja nimelise toote, mille valmistaja lubab teie kaaslaste täielikku hullumist. Käivitage seade ja peitke kontorisse ning jääge ootama, kuni see tööle asub. Aparaat teeb iga kolme minuti tagant piukse sagedusel, mis meenutab mõnd olulist tähelepanu nõudvat elektroonikaseadet. Väidetavalt on ka seadme tekitatava heli suund raskesti tajutav, mis peaks põhjustama paanilist otsimist ning närvilisust. Geniaalselt lihtne ja kuri.

110 kr

305 kr