AASTAARUANNE 2011
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 1
DANSKE BANK GROUP Aastaaruanne 2011 on tõlge taanikeelsest originaalaruandest (Årsrapport 2011). Lahknevuste korral kehtib taanikeelne versioon.
TÄIENDAV INFORMATSIOON DANSKE BANK GROUP’I KOHTA
Danske Bank Group on avaldanud Corporate Responsibility 2011 (Korporatiivne vastutus 2011), Risk Management 2011 (Riskijuhtimine 2011), Fact Book Q4 2011 (2011.aasta 4. Kvartali faktiraamat) ja CR Fact Book 2011 (2011. aasta korporatiivse vastutuse faktiraamat). Need trükised annavad üksikasjalikku teavet Danske Bank Group’i ja selle äriüksuste kohta ning on avaldatud veebisaidil www.danskebank.com/ir.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
2
TEGEVUSARUANNE Tegejuhtkonna deklaratsioon Olulised finantsnäitajad Ülevaade Finantsülevaade Äriüksused Pangandustegevus Danske Markets ja Treasury Danske Capital Danica Pension Muu tegevus Kapitali ja likviidsuse juhtimine Investorsuhted Organisatsioon ja juhtimine Korporatiivne vastutus
FINANSARUANNE 4 6 7 8 22 23 28 30 32 35 36 42 43 50
Sisukord Kasumiaruanne Koondkasumiaruanne Bilanss Kapitali aruanne Rahavoogude aruanne Lisad Danske Banks A/S
52 54 55 56 57 60 61 160
KINNITUSED JA JÄRELDUSOTSUSED Juhtkonna kinnitus Audiitori järeldusotsused
JUHTKOND JA NÕUKOGUDESSE KUULUMINE Juhtkond ja nõukogudesse kuulumine – nõukogu Juhtkond ja nõukogudesse kuulumine – juhatus
TÄIENDAV INFORMATSIOON
184 186
187
181 182
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
3
Tegevjuhtkonna deklaratsioon ____________________________________________________________ 2011. aasta alguses me lootsime, et finantskriis on taandumas ja et makromajanduslikud alused toovad kaasa järk-järgult paraneva ärikeskkonna. Kuid nagu selgus, oli 2011. aasta veel üks suurte väljakutsete aasta finantssektori ja meie klientide jaoks. Riigieelarve puudujäägid ja nõrgad majandused mitmes Lääneriigis tingisid märkimisväärse rahutuse kapitaliturgudel ja mitmed eurotsooni riigid vajasid ulatuslikke päästepakette. Mitmed ELi riigid kuulutasid välja ja rakendasid fiskaalpoliitika karmistamist ning kasvutempod langesid meie peamistel turgudel. 2011. aasta aprillis tugevdas grupp oma kapitalipositsiooni aktsiapakkumise läbiviimisega, milles ostueesõigus oli olemasolevatel aktsionäridel. Sellest saadi netotuluna 20 mld DKK. Täiendava kapitaliga oli Danske Bank’il võimalik juba 2012. aasta alguses maksta tagasi 2009. aastal Taani riigilt laenatud hübriidkapitali. Kuna aga Danske Bankil ei õnnestunud leppida riigiga kokku enda jaoks finantsiliselt rahuldavaid ennetähtaegse tagasimakse tingimusi, otsustasime me laenu ennetähtaegselt mitte tagasi maksta. Detsembris testis Euroopa Pangandusamet (EBA) Danske Bank'i ja 70 muu Euroopa panga kapitali tugevust. Testiga hinnati pankade vajadust ümberkapitaliseerimise järele. Nagu eeldati, läbis Danske Bank testi kapitalitasemega, mis ületas oluliselt EBA nõuet. Pankade ligipääs rahastamisele sai kannatada kapitaliturgudel toimuva rahutuse tõttu. Rahastamiskulud tõusid ja emiteerimisvõimalused vähenesid. Need tingimused avaldasid ilmselget mõju Taanis, kuna mitteelujõulised pangad likvideeriti 3. pangapaketi eeskirjade kohaselt, põhjustades kahjusid kõrgema nõudeõiguse järguga võlgu võtnud isikutele. Danske Bank’i reitingut alandati kaks korda, sest reitinguagentuuride arvates nõrgendas 3. pangapakett kaudselt süsteemset toetust. Surve pankadele vähenes mõnevõrra neljanda pangapaketi vastuvõtmisega hilissuvel ja perspektiiviga, et Taanis määratakse süsteemi jaoks olulised finantsinstitutsioonid. Kõrgema nõudeõigusega võla turg üldiselt sulgus 2011. aasta keskpaiku, samal ajal oli kaetud võlakirjade turg perioodiliselt ligipääsetav. Kuigi keeruline rahastamisolukord mõjutas gruppi, viisime me plaanitud emissioonid edukalt läbi.
Tulud said seevastu kannatada majanduse ja kapitaliturgude hädadest ning olid ebarahuldavad, arvestades grupi äriplatvormi ja potentsiaali. Seetõttu käivitasime me algatusi tulude parandamiseks ja selle tagamiseks, et meie ärimudel oleks konkurentsivõimeline ja looks väärtust ka aeglase majanduskasvu ning kõrgete kapitali- ja rahastamiskulude ajal. Selle töö põhielemendid on toodete ümberhindamine ja tugevam keskendumine headele, tõhusatele teenustele, mis on orienteeritud teatud kliendisegmentidele õigete kanalite kaudu. Lisaks võttis grupp vastu uue kolmeaastase kulude kokkuhoiu programmi. See keskendub nii klienditeeninduse kui ka tegevuse tõhususe parandamisele. Kulude vähendamisele aitab kaasa see, et kliendid saavad üha suurema arvu pangatehingute puhul kasutada grupi uusi iseteenindustooteid, nagu näiteks mobiilpangandus. Need algatused vähendavad järk-järgult vajadust personali järele. Me eeldame, et töötajate vähendamist saab suures osas teha ilma vallandamisteta, kui tööjõu voolavus, kaasa arvatud pensionile minek, jääb samaks. Olles Põhjamaade universaalpank, jääb grupp pühendunuks suurtele korporatiivsetele klientidele Põhjamaade piirkonnas nõustamisteenuste ja lahenduste pakkumise suunale. Samuti püüame saada turuliidriks ärisegmendis oma üha enam tehnolooogiliselt täiustatud tootevaliku tõttu. Grupp jätkab ulatuslikku investeerimist digitaaltoodete uuendustesse, keskendudes kasutatavusele ja suuremale ligipääsetavusele, eelkõige eraisikutest klientide hulgas. 2011. aastal arendati edasi nutitelefonide mobiilpanganduse rakendust ja aasta lõpus juurutati tablett-panganduse rakendus. Klientidele meeldivad need tooted ja sellised tehnoloogilised algatused võimaldavad meil toetada muutusi klientide käitumises. Meie arvates on grupil õige vundament oma tulude parandamiseks. Kapitali ja likviidsuse positsioonid on rahuldavad, meil on turgujuhtiv tehnoloogia, töötajate rahulolu on sektori keskmisest näitajast kõrgem ja klientide rahuolu üha kasvab. Tuginedes oma tugevale turupositsioonile Põhjamaades, keskendume me
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 4
jätkuvalt oma klientide võimalikult heale teenindamisele. Meie erinevate algatustega tahetakse suurendada oluliselt omakapitali tootlust kolme aasta jooksul. Meie eesmärk on saavutada konkurentsivõimeline tootlus, mis vastab vähemalt grupi kapitali maksumusele. 2011. aastal andsid meie töötajad taas olulise, silmapaistva ja hindamatu panuse, mille eest oleme me väga tänulikud.
Juhtkonna muudatused Pärast grupi juures 43 aasta pikkust teenistust – 25 aastat juhatuses ja 14 aastat tegevdirektorina – läheb Peter Straarup pensionile. Direktorite nõukogu on määranud Eivind Kolding’i uueks tegevdirektoriks alates 15. veebruarist 2012. Peter Straarup läheb samal ajal pensionile. Seetõttu astus Eivind Kolding 19. detsembril 2011 tagasi direktorite nõukogu esimehe ametikohalt ja kolmest nõukogu komiteest, milles ta teenis. Eivind Kolding’i asemel saab uueks esimeheks direktorite nõukogu endine aseesimees Ole Andersen. Niels B. Christiansen valiti aseesimeheks. Eivind Kolding jätab Danske Bank’i direktorite nõukogu liikmena kuni tegevdirektori ametikohale asumiseni.
Ole Andersen Direktorite nõukogu esimees
Peter Straarup Peadirektor
Olulised finantsnäitajad
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
5
KASUMIARUANNE (mln DKK)
Indeks 2011
2010
11/10
2009
2008
2007
Netointressitulu Neto teenustasude tulu Netotulu finantstehingutelt Muu tulu Netotulu kindlustustegevusest
23 537 8 298 7 325 3 648 569
23 843 8 699 7 707 3 882 2 146
99 95 95 94 27
27 524 7 678 18 244 3 083 2 810
27 005 8 110 6 076 3 585 -1 733
24 391 9 166 7 378 3 010 1 118
Tulud kokku Tegevuskulud
43 377 25 987
46 277 26 010
94 100
59 339 28 907
43 043 28 726
45 063 25 070
Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud
17 390 13 185
20 267 13 817
86 95
30 432 25 677
14 317 12 088
19 993 687
Kasum enne tulumaksu Tulumaks
4 205 2 482
6 450 2 786
65 89
4 755 3 042
2 229 1 193
19 306 4 436
Aasta puhaskasum Omistatav mittekontrollivatele osalustele
1 723 11
3 664 3
47 -
1 713 -14
1 036 25
14 870 57
Laekumised krediidiasutus ja keskpankadelt 74,041 89,619 Repolaenud 256,027 306,962 Laenud ja ettemaksed 1,698,025 1,679,965 Kauplemisportfelli varad 909,755 641,993 Investeerimisväärtpaberid 109,264 118,556 Kindlustuslepingute järgsed varad 230,668 217,515 Muud varad 146,623 159,276
83 83 101 142 92 106 92
109,236 239,183 1,669,552 620,052 118,979 196,944 144,531
79,795 369,999 1,785,323 860,788 140,793 181,259 126,017
128,242 504,940 1,700,999 652,137 37,651 190,223 135,338
Varad kokku
BILANSS (AASTA LÕPP) (mln DKK)
Võlad krediidiasutus ja keskpankadele Repohoiused Hoiused Realkredit Danmark'i emiteeritud võlakirjad Muud emiteeritud võlakirjad Kauplemisportfelli kohustused Kindlustuslepingute järgsed kohustused Muud kohustused Allutatud võlg Omakapital Kohustused ja omakapital kokku
3,424,403
3,213,886
107
3,098,477
3,543,974
3,349,530
177,592 269,515 795,275 557,699 366,920 697,913 248,966 117,340 67,328 125,855
175,825 202,603 800,613 555,486 450,219 478,386 238,132 130,544 77,336 104,742
101 133 99 100 81 146 105 90 87 120
184,653 182,164 803,932 517,055 514,601 380,567 223,876 110,968 80,002 100,659
434,334 202,785 800,297 479,534 526,606 623,290 210,988 110,033 57,860 98,247
522,750 280,326 798,274 518,693 402,391 331,547 213,419 118,750 59,025 104,355
3,424,403
3,213,886
107
3,098,477
3,543,974
3,349,530
SUHTARVUD JA VÕTMENÄITAJAD Kasum aktsia kohta (DKK) Lahjendatud kasum aktsia kohta (DKK) Keskmise omakapitali tootlus (%) Kulu/tulu suhtarv (%) Kogukapitali suhtarv (%) Esimese taseme omavahendite suhtarv (%) Aktsia hind (aasta lõpus) (DKK) Aktsia raamatupidamislik väärtus (DKK) Töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel aasta lõpp)
1,9 1,9 1,4 59,9 17,9 16,0 73,0 135,7
4,9 4,9 3,6 56,2 17,7 14,8 132,3 140,0
2,3 2,3 1,7 48,7 17,8 14,1 109,2 134,8
1,4 1,4 1,0 66,7 13,0 9,2 48,1 131,7
20,0 20,0 15,1 55,6 9,3 6,4 184,8 141,0
21 320
21 522
22 093
23 624
23 632
Aktsia suhtarvud on jagatud teguriga 1,0807 võtmaks arvesse 2011. aasta aprillis toimunud aktsiakapitali suurenemist. 2007. aasta näitajad hõlmavad Sampo Panga gruppi veebruari seisuga. Alates 2008. aastast on kogukapitali ja esimese taseme omavahendite suhtarvud arvutatud kooskõlas kapitalinõuete direktiiviga.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
6
Ülevaade 2011 Danske Bank Group teenis 2011. aastal tulumaksueelset kasumit summas 4,2 mld DKK. Puhaskasum oli 1,7 mld DKK. See tulemus oli ebarahuldav ja oodatust madalam tulenevalt olulisest finantsrahutusest ja majanduse jahenemisest teisel poolaastal. •
Tulud kokku oli 43,4 mld DKK, langedes 6% 2010. aasta tasemest. • Netointressitulu jäi põhiliselt eelmise aasta tasemele, kuid kasvas aasta lõpu poole pärast seda, kui grupp oli tõstnud laenuintressi. • Netotulu finantstehingutelt oli rahuldav 2011. aasta esimesel poolel, kuid sellele jättis jälje finantsrahutus teisel poolaastal. • Grupi kindlustustegevuse tulemused langesid peamiselt seetõttu, et riskieraldise teatud osa tulusse kandmine lükkus edasi ja investeeringu tulusus vähenes.
•
Tegevuskulud jäid eelmise aasta tasemele.
•
Laenude allahindluse kulud olid 13,2 mld DKK, langedes 5% võrreldes 2010. aasta tasemega. Oodatust suuremad olid kulud Taani tegevuses ning keerulised turutingimused jätkusid Iirimaal ja Põhja-Iirimaal.
•
2011. aasta aprillis tugevdas grupp oma kapitalipositsiooni aktsiapakkumise läbiviimisega, milles ostueesõigus oli olemasolevatel aktsionäridel. Sellest saadi netotuluna 19,8 mld DKK. Emissiooniga tõsteti grupi esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu ligikaudu 2,2 protsendipunkti (seisuga 31. detsember 2011). • Danske Bank ja Taani valitsus ei suutnud leppida kokku riigi hübriidkapitali tagasimaksmise tingimustes, mis oleksid finantsiliselt aktsepteeritavad Danske Bank’i jaoks. Laenulepingu kohaselt saab laenu tagasi maksta mitte enne 2014. aastat.
•
Seisuga 31. detsember 2011 olid esimese taseme omavahendite suhtarv ja kogukapitali suhtarv tugeval tasemel – vastavalt 6,0% ja 17,9%, võrreldes 14,8% ja 17,7%-ga 2010. aasta lõpus. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv oli 11,8% võrreldes 10,1%-ga 2010. aasta lõpus. • Aasta lõpus oli riskiga kaalutud varade summa 906 mld DKK, võrreldes 844 mld DKK-ga 31. detsembril 2010, see suurenemine oli osaliselt tingitud grupi riskimudelite ümberkalibreerimisest.
•
2011. aastal emiteeris grupp kaetud võlakirju ja andis kõrgema nõudeõiguse järguga võlakirju kogusummas 59,1 mld DKK. • Teisel poolaastal muutus panga ligipääs pikaajalisele rahastamisele äärmiselt piiratuks. Sellele vaatamata viis grupp edukalt läbi 2011. aastaks kavandatud emissioone.
•
Grupp käivitas algatusi, et suurendada tulu ja tagada oma ärimudeli konkurentsivõime ja väärtuse loomise võime.
•
Direktorite nõukogu soovitab mitte maksta dividende 2011. aasta eest.
2011. aasta neljas kvartal 2011. aasta neljandas kvartalis teenis grupp maksueelset kasumit summas 0,6 mld DKK. Netointressitulu järjekordne kvartaalne tõus ning kasvavad finantstehingute netotulud ja kindlustustegevuse netotulud tasaarveldavad küllaga allahindluse kulusid. • •
Kõrgemad laenuintressimäärad tingivad positiivse trendi netointressitulu osas. Laenude allahindluse kulud kasvasid 4,8 mld DKK-ni peamiselt seoses negatiivsete trendidega põllumajanduses ja laevanduses.
2012. aasta väljavaade Ülemaailmsetel krediiditurgudel valitsev ebakindlus tõenäoliselt jätkub ja riikide eelarved üldjuhul tõmbuvad kokku. Majanduskasvu potentsiaal on seega ilmselt piiratud ja grupi hinnangul on 2012. aastal oodata Euroopas väga madalaid kasvutemposid. • • • •
Pangandusüksustes ja Danske Capital’is jäävad tulud enne allahindluse kulusid tõenäoliselt stabiilseks, samal ajal teiste üksuste tulud sõltuvad rahvusvaheliste turgude trendidest, eriti Euroopas. Grupp keskendub tugevalt kulude kontrollile ja tulude parandamise meetmetele. Tarbimiskrediidi trend sõltub majanduskliimast grupi turgudel ja allahindluse kulude kogusumma jääb tõenäoliselt kõrgeks 2012. aastal. Grupi hinnangutel jäävad tulud 2012. aastal madalateks.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
7
Finantsülevaade
Danske Bank Group teenis 2011. aastal maksueelset kasumit summas 4,2 mld DKK. Puhaskasum oli 1,7 mld DKK. See tulemus oli ebarahuldav ja oodatust madalam tulenevalt olulisest finantsrahutusest ja majanduse jahenemisest teisel poolaastal. Majandustingimused paranesid enamikul grupi turgudel 2011. aasta esimeses pooles. Tingimused muutusid aga keerulisemaks teisel poolaastal, mil finants- ja majanduslik ebakindlus suurenes järsult grupi pangandustegevusele kasvavate rahastamiskulude ja marginaalide kokkukuivamise näol. Intressimäärad jäid madalaks kogu 2011. aasta jooksul. Majanduskriisi tõttu kärpis Euroopa Keskpank intressimäärasid novembris ja tegi seda uuesti detsembris. Need intressimäära kärped tasakaalustavad esimesel poolaastal tehtud järske suurendamisi. Taani keskpank järgis seda eeskuju, kuid alandas iseseisvalt ka hoiuste intressimäärasid. Selliste korrigeerimiste tulemusena langesid intressimäärad rekordiliselt madalale tasemele 2011. aasta lõpuks.
/Joonise tõlge: KASUM ENNE ALLAHINDLUSE KULUSID (mld DKK) Kasum enne laenude allahindluse kulusid Danske Markets’is, Treasury’s, Danica Pension’is ja muudes tegevustes Kasum enne laenude allahindluse kulusid Danske Capital’is ja pangandustegevuses, v.a riigi garantii tasu ja firmaväärtus/
Pangandustegevuse kasum kasvas 8% enne laenude allahindluse kulusid. Laenude allahindluse kulud langesid ainult marginaalselt 2010. aasta tasemelt, kusjuures kulud olid oodatust kõrgemad Taanis. Iirimaa ja Põhja-Iirimaa pangandusüksustes olid rekordiliselt kõrged laenude allahindluse kulud ning mõlemad üksused teenisid kahjumit. Moodustades 0,9 mld DKK, kasvas Danske Capital’i tulu 11% võrreldes 2010. aasta tasemega. Selle kasvu mootor oli suuremahulisemad hallatavad varad ja paranenud marginaalid. /Joonise tõlge: RAHATURU MARGINAALID (baaspunkti) 3 kuu Euribor Eonia marginaal/ Euroopa võlakriis ja sellest tulenev keskendumine pankade krediidiriskile ja rahastamisvajadusele häiris üha enam kapitaliturge. Pärast 2011. aasta suve laienesid rahaturu marginaalid oluliselt, kuigi mitte nii palju kui 2008. aasta kriisi jooksul. Ulatuslik finantsrahutus tõi kaasa üldjuhul keerulisema ärikeskkonna ja see mõjutas grupi netotulu finantstehingutelt ja Danica Pensioni tulemuslikkust eelkõige teisel poolaastal. Nii pangandustegevuse kui ka Danske Capital’i tulemused 2011. aastal olid stabiilsed.
Danske Markets ja and Treasury teenisid kasumit enne allahindluse kulusid summas 3,1 mld DKK, võrreldes 4,0 mld DKKga 2010. aastal, peamiselt rahuldavate tulude tõttu esimesel poolaastal. Danica Pensioni tulud langesid 2010. aastal tasemelt 2,1 mld DDK tasemeni 0.6 mld DKK, kuna riskieraldise teatud osa tuludesse ülekandmine lükkus edasi ja investeeringu tulusus langes. Muu tegevus teenis kahjumit seoses kohustusega hinnangulises summas 0,7 mld DKK Taani Hoiustajate ja Investorite Garantiifondi ees, mis on mõeldud raskustes olevate pankade kahjumite katmiseks.
Kasumlikkus Grupp on käivitanud algatusi tulude parandamiseks ja selle tagamiseks, et tema ärimudel looks väärtust isegi madala majanduskasvu aegadel. Üks põhimeede on DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
8
laiemad laenumarginaalid kasvavate kapitali- ja rahastamiskulude kompenseerimiseks. Paljude toodete ja teenuste hindu on juba korrigeeritud ja veel on oodata muutusi. Väljakuulutatud ja rakendatud algatused lisavad 2012. aastal tulule eeldatavasti 2,5 mld DKK. 2011. aasta neljandas kvartalis käivitas grupp kolmeaastase kulude kokkuhoiu programmi, et vähendada otseseid tegevuskulusid vähemalt 10% ehk ligikaudu 2 mld DKK võrra perioodil 2012-2014. Keskendutakse klienditeeninduse parandamisele ja automatiseerimisele ning tegevuste sujuvamaks muutmisele.
Netointressitulu oli 23,5 mld DKK, vastates suures osas eelmise aasta tasemele. 2011. aasta esimestel kuudel olid rahaturu intressimäärad madalad, kuid need tõusid aasta esimesel poolel ja see tõi kaasa laiemad hoiuste marginaalid. Suvel toimunud laenude intressimäärade kasv omas täiendavat positiivset mõju netointressitulule teisel poolaastal. Alates aasta keskpaigast rakendatud algatused parandasid 2011. aasta tulu ligikaudu 0,5 mld DKK võrra. Langevad turuintressimäärad vähendasid laenude kõrgemate intressimäärade mõju 2011. aasta teisel poolel.
Alates 2008. aastast on grupp kärpinud kulusid mitmes valdkonnas, vähendades personali ligikaudu 2000 töötaja võrra ja filiaalide arvu ligikaudu 160 võrra. Need muutused tulenevad sellest, et kliendid kasutavad epangandust, mobiilpangandust ja ööpäeva ringselt töötavat kontaktkeskust üha suurema arvu pangatehingute puhul. See trend jätkub tõenäoliselt ja klientide käitumise muutus aitab oluliselt kaasa kulude kokkuhoiule. Need arengud vähendavad järk-järgult vajadust personali järele. Kulude kokkuhoiu programm sisaldab seetõttu personali vähendamist 2000 töötaja võrra perioodil 2012-2014. Grupp eeldab, et töötajate vähendamist saab suures osas teha ilma vallandamisteta, kui tööjõu voolavus, kaasa arvatud pensionile minek, jääb tavapärasele tasemele.
/Joonise tõlge: NETOINTRESSITULU (mld DKK)/ Ettevõttesiseste rahastamiskulude jaotust laenamis- ja hoiustamistegevusele muudeti 1. jaanuaril 2011, et võtta paremini arvesse kasvavaid rahastamiskulusid ning laenude ja hoiuste tähtaegu.
Tulu Tulud kokku oli 43,3 mld DKK, langedes 6% 2010. aasta tasemest, peamiselt kindlustustegevusest saadud madalama tulu tõttu.
KASUMIARUANNE (mld DKK)
2011
2010
Indeks 11/10
4. KV. 2011
3. KV. 2011
2. KV. 2011
1. KV 2011
Netointressitulu Neto teenustasude tulu Netotulu finantstehingutelt Muu tulu Netotulu kindlustustegevusest
23 537 8 298 7 325 3 648
23 843 8 699 7 707 3 882
99 95 95 94
6 182 2 218 1 638 849
6 016 1 938 267 825
5 785 2 049 2 445 972
5 554 2 093 2 975 1 002
569
2 146
27
976
-735
261
67
Tulud kokku Tegevuskulud
43 377 25 987
46 277 26 010
94 100
11 863 6 459
8 311 5 499
11 512 6 678
11 691 7 351
Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud
17 390 13 185
20 267 13 817
86 95
5 404 4 789
2 812 2 802
4 834 2 753
4 340 2 841
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
9
Kasum enne tulumaksu Tulumaks
4 205 2 482
6 450 2 786
65 89
615 415
10 394
2 081 881
1 499 792
Aasta puhaskasum
1 723
3 664
47
200
-384
1 200
707
11
3
-
-1
-
14
-2
Omistatav mittekontrollivatele osalustele
See vähendas netointressitulu ligikaudu 250 mld DKK võrra ja suurendas grupi Treasury osakond netotulu finantstehingutelt sama summa võrra.
Varikonto saldo oli 1,2 mld DKK. Seda võib kanda tulusse hilisemal kuupäeval, kui tehniline baas seda lubab.
Neto teenustasude tulu langes 5% võrreldes eelmise aasta tasemega, peamiselt seoses Taani riigile makstud 281 miljoni DKK suuruse tasuga garanteeritud võlakirjade emissioonideks
Tegevuskulud
Netotulu finantstehingutelt oli 7,3 mld DKK, langedes 5% võrreldes 2010. aasta tasemega. Tulu oli rahuldav 2011. aasta esimesel poolaastal, kuid kolmandas kvartalis jättis sellele oma jälje ülemaailmne finantsrahutus. Turutingimused põhjustasid ulatuslikku riskide vältimist finantsturgudel osalejate poolt. Finantsrahutus tõi kaasa madalamad intressimäärad, kõrgema volatiilsuse ja väiksema likviidsuse pankadevahelistel turgudel. Turutingimused, eelkõige tuletisinstrumentide ja krediiditurgudel, paranesid siiski neljandas kvartalis. Samuti paranes tulu krediidipõhisest tegevusest.
Tegevuskulud olid 26,0 mld DKK, jäädes samale tasemele kui 2010. aastal. Otsesed tegevuskulud kasvasid perioodi jooksul 4% seoses kõrgemate IT arendus- ja turustuskulude ning üldise hinna- ja palgatõusu tõttu.
Muu tulu langes 6% võrreldes eelmise aasta tasemega seoses madalama ühekordse tuluga. Kindlustustegevus teenis kasumit summas 0,6 mld DKK, langedes 1,6 mld DKK võrra. Kasum vähenes, sest 1,1 mld DKK suuruse riskieraldise kandmine kasumisse lükkus edasi ja investeeringu tulusus langes. Neljandas kvartalis valitsenud erakorralise turutingimuste tõttu lubas Taani Finantsinspektsioon korrigeerida diskonteeritud tulukõverat. Seega võib ühte elementi nüüd arvutada 12-kuulise liikuva keskmisena. Danica Pension kasutas uut diskonteeritud tulukõverat elukindlustuse eraldiste arvutamisel ja selle alusel vähendati eraldisi 2,8 mld DKK võrra 31. detsembril 2011. Praeguste eeskirjade kohaselt ning kui Taani ja Saksa valitsuse võlakirjade vaheline tulukõver jääb ligikaudu nulli lähedale või muutub negatiivseks järgmisel aastal, siis sellest tingituna antakse 2012. aastal negatiivne panus kasumisse.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
10
TEGEVUSKULUD (mld DKK)
2011
2010
Tegevuskulud Tasu (1. pangapakett) Taani Garantiifond Tulemuslikkusel põhinev hüvitus Vallandustasud Kulum ja amortisatsioon
26, 0 0, 7 0, 6 0, 6 3, 5
26, 0 1, 9 0, 6 0, 2 3, 4
Otsesed tegevuskulud
20, 6
19, 9
Kulu/tulu suhtarv (%) Otseste tegevuskulude/tulu suhtarv (%)
59, 9 47, 6
56, 2 43, 1
Amagerbanken A/Si, Fjordbank Mors A/Si ja Max Bank A/Si resolutsioonist tulenevalt tekkis Taani Hoiustajate ja Investorite Garantiifondil 2011. aastal kohustus hinnangulises summas 0,7 mld DKK.
Laenude allahindluse kulud Laenude allahindluse kulud olid 2011. aastal 13,2 mld DKK võrreldes 13,8 mld DKKga 2010. aastal. Need kulud olid seotud peamiselt Iirimaa ja Põhja-Iirimaa ärikinnisvara segmentidega ning Taani põllumajandus-, ärikinnisvara ja eraisikutest klientide segmentidega. Aasta laenude allahindluse kogusumma oli kõrge peamiselt seoses neljandas kvartalis toimunud kiire suurenemisega Taani jaepangandustegevuses ning korporatiivses ja institutsionaalses panganduses.
/Joonise tõlge: LAENUDE ALLAHINDLUSE KULUD 2011. aastal (mln DKK) eraisikutest kliendid ärikliendid finantsettevõtted/ Kulud moodustasid 0,7% laenutegevusest ja garantiidest, jäädes 2010. aastaga samale tasemele. Individuaalsete kulude netosumma oli 13,8 mld DKK ja kollektiivsed kulud tühistati netona summas 0,6 mld DKK. Individuaalsete kuludega kaeti uusi ja suurenenud kulusid ja muid otse kasumiaruandesse kantud kulusid summas 20,7 mld DKK ning eelnevalt mahakirjutatud nõuete tühistamisi ja laekumisi summas 6,9 mld DKK. Kulud seoses tagasimakstud laenudega moodustasid 44% uutest ja suurenenud individuaalsetest kuludest. Kulude kogusumma koosnes kuludest seoses laenudega eraisikutest klientidele summas 1,7 mld DKK, kuludest seoses laenudega äriklientidele summas 12,4 mld DKK, millest väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osa oli 9,4 mld DKK, ning kuludest seoses laenudega tehingu vastaspooltele, mida netona tühistati summas 0,9 mld DKK. LAENUDE ALLAHINDLUSE KULUD (mln DKK) Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandustegevus Baltikumi pangandustegevus Muu pangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus Pangandustegevus kokku Danske Markets ja Treasury Danske Capital Kokku
2011
2010
4 316 187 202 380 2 178 6 334 -255 155
7 649 91 114 94 1 247 4 969 207 25
744
25
14 241
14 421
-1 033 -23
-617 13
13 185
13 817
Taani Taani jaepangandustegevuse laenude allahindluse kogusumma oli 4,3 mld DKK, millest enamuse moodustasid kulud seoses laenudega põllumajandus-, äriDANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 11
kinnisvara ja eraisikutest klientide segmentidele. Realkredit Danmark’i poolt kajastatud kulud moodustasid 1,1 mld DKK. Taani jaepangandustegevus võttis arvesse hüvitust summas 0,8 mld DKK krediidi swap’i (credit default swap) eest, millega kaetakse potentsiaalset kahju hüpoteeklaenudelt.
Realkredit Danmark Realkredit Danmark’i kulud seoses kinnisvara laenudega eraisikutele olid 0,5 mld DKK ja kulud seoses laenudega muu kinnisvara liikide osas moodustasid 0,6 mld DKK. Kulud moodustasid 0,2% laenutegevusest ja garantiidest.
Taani jaepangandustegevus (ilma Realkredit Danmark’ita) Taani jaepangandustegevuse (ilma Realkredit Danmark’ita) perioodi kulud olid peamiselt seotud põllumajanduse ja ärikinnisvara segmentidega. Elamumajandusturg hääbus ja hinnad langesid aasta jooksul. Seetõttu grupp eeldab, et üha suurem arv eraisikutest kliente kannatavad kahju oma kodude müügist. Kliendid on tundlikumad ka oma personaalfinantside muutuste suhtes. Eraisikutest klientide segmendiga seotud laenude allahindluse kulud moodustasid 2011. aastal 0,6 mld DKK. Põllumajandussegmendi turutingimused jäid endiselt keerulisteks. Kõrged söötade hinnad tabasid eelkõige seakasvatajaid. 2011. aasta lõpus olukord siiski paranes, kuna sealiha hind tõusis ja söötade hinnad langesid. Aasta lõpus moodustasid akumuleeritud individuaalsed laenude allahindluse kulud 2,0 mld DKK seoses laenudega põllumajanduse tootjatele, millest seakasvatajate osa oli 1,0 mld DKK. Grupp kajastas ka kollektiivseid allahindluse kulusid summas 0,3 mld DKK seoses laenudega, peamiselt tegevuslaenudega, põllumajandusklientidele, kogusummas 8,6 mld DKK Taani jaepangandustegevuses (ilma Realkredit Danmark’ita). Elamu- ja ärirendipindade turgudel olid kõrged vakantsuse määrad ning tarbimiskulutuste jätkuv madalseis tabas rängalt jaerenditegevust. Ärikinnisvara segmendiga seotud laenude allahindluse kulud moodustasid 2011. aastal 0,7 mld DKK.
Iirimaa Iirimaa pangandustegevuses moodustasid laenude allahindluse kulud 6,3 mld DKK ja olid seotud peamiselt ärikinnisvara segmendiga. Ärikinnisvara turul jäid tingimused halvaks. Kinnisvarainvesteeringute segmendis renditulu langes ja vakantsuse määrad kasvasid. Investorite poolt nõutud tulususe määr kasvas, surudes alla tagatise väärtust. Akumuleeritud kulude kogusumma oli 13,8 mld DKK ehk 21% riskipositsioonist. Akumuleeritud kulude kogusumma oli 13,8 mld DKK ehk 21% riskipositsioonist. Akumuleeritud kulud seoses laenudega ärikinnisvaraja ehitussegmendile moodustasid 9,6 mld DKK ehk 41% krediidiriskist. Moodustades kokku 3,0 mld DKK ehk 46% riskipositsioonist, tingis kinnisvaraarenduse segment kõige suurema osa laenude allahindluse kuludest. Iirimaa majanduse olukord mõjutab üha enam Iiri majapidamisi ning 2011. aastal olid laenude allahindluse kulud seoses laenudega eraisikutest klientidele summas 0,6 mld DKK. Akumuleeritud kulud moodustasid aasta lõpus 1,9 mld DKK. Akumuleeritud kulud seoses laenudega muudele ärisegmentidele moodustasid kokku 2,3 mld DKK ehk 14% riskipositsioonist.
Põhja-Iirimaa Põhja-Iirimaa pangandustegevuse laenude allahindluse kulud olid 2,2 mld DKK ja olid seotud peamiselt ärikinnisvara segmendiga. Kulud langesid mõnevõrra kolmandas ja neljandas kvartalis. Kulud jäid siiski kõrgeks peamiselt seoses ärikinnisvara hindade langemisega. Kulude osakaal oli kõige suurem kinnisvaraarenduse segmendis peamiselt madalama elamuehituse aktiivsuse tõttu. Akumuleeritud kulude kogusumma oli 5,1 mld DKK ehk 9% riskipositsioonist. Ärikinnisvara ja ehitussegmendiga seotud akumuleeritud kulud moodustasid sellest summast 4,2 mld DKK ehk 29% riskipositsioonist. Kinnisvaraarenduse segmendi akumuleeritud kulud olid 1,9 mld DKK ehk 51% riskipositsioonist. Akumuleeritud kulud seoses laenudega muudele ärisegmentidele, s.h põllumajanduse ja eraisikutest klientide segmendile, olid madalad.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
12
Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus Korporatiivse ja institutsionaalse panganduse laenude allahindluse kulud olid 0,7 mld DKK võrreldes 25 mln DKKga 2010. aastal. See suurenemine oli seotud laenudega väiksele arvule klientidele. Peamine põhjus seisnes negatiivsetes arengutes laevanduses, selle tööstusharu kulud moodustasid 2011. aastal 79% kulude kogusummast ja 18% riskipositsioonist. Korporatiivse ja institutsionaalse panganduse krediidikvaliteet jäi heaks. Kulud moodustasid 0,6% laenutegevusest ja garantiidest.
Muud üksused Norra ja Rootsi üksustes langes enamik laenude allahindluse kulusid mõne suurkliendi arvele. Soomes ja Balti riikides olid kulud madalad, üldjuhul madalamad äritsükli keskmisest eeldatavast näitajast. Kulud moodustasid 0,1% laenutegevusest ja garantiidest nendes üksustes. Laenude allahindluse kulud Danske Markets’is kahanesid seoses eelnevalt kajastatud kulude tühistamisega, näiteks kulud seoses riskipositsiooniga Lehman Brothers’i ees.
Tulumaks Tulumaks aasta kasumilt, s.h eelmise aasta tulumaksukulu korrigeerimised, moodustas 2,5 mld DKK. Tulumaks on suhteliselt kõrge võrreldes aasta kasumiga, peamiselt seetõttu, et grupp ei kajastanud kahjumite maksuväärtust Iirimaal. Kahjumite maksuväärtus kajastatakse ja kapitaliseeritakse ainult siis, kui on tõenäoline, et tulevikus kajastab grupp maksustatavat kasumit, mis võib katta maksukahjumite edasikandmisi.
Netotulu finantstehingutelt moodustas 1,6 mld DKK võrreldes 0,3 mld DKKga kolmandas kvartalis. Ülemaailmne finantsrahutus jätkus ka neljandas kvartalis ja tingis ulatusliku riskidest hoidumise finantsturgudel osalejate hulgas, jätkuva volatiilsuse ja halva likviidsuse pankadevahelistel turgudel. Netotulu finantstehingutelt kasvas peamiselt seoses paremate tingimustega tuletisinstrumentide ja krediiditurgudel 2011. aasta detsembris. Tulu kliendipõhisest tegevusest jäi kõrgeks. Grupi kindlustustegevus teenis kasumit summas 1,0 mld DKK võrreldes kahjumiga summas 0,7 mld DKK kolmandas kvartalis, kuna tehniliste eraldiste tugevdamise vajadus vähenes. Kulud moodustasid 6,5 mld DKK, kasvades 17% võrreldes kuludega kolmandas kvartalis, vähenedes seoses madalamate puhkusetasu kulude ja madalamate turustuskuludega. Vallandamistasude eraldised ja turustuskanalite korrigeerimisega seotud kulud andsid neljandas kvartalis 0,3 mld DKK suuruse panuse sellesse suurenemisse. Laenude allahindluse kulud moodustasid 4,8 mld DKK, kasvades 2,0 mld DKK võrreldes kolmanda kvartaliga. Kulude kõrge taseme peamiseks põhjuseks olid oluliselt kõrgemad kulud Taani jaepangandustegevuses ja korporatiivses ja institutsionaalses panganduses, mille tingisid negatiivsed trendid põllumajanduses ja laevanduses. Laenude allahindluse kulud jäid kõrgeks Põhja-Iirimaa ja Iirimaa üksustes, kuigi kulud langesid Northern Bank’is võrreldes kolmanda kvartali tasemega.
2011. aasta neljas kvartal Grupp teenis tulumaksueelset kasumit summas 0,6 mld DKK võrreldes 10 miljoni DKKga kolmandas kvartalis. Netointressitulu järjekordne kvartaalne tõus ning kasvavad finantstehingute netotulud ja kindlustustegevuse netotulud tasaarveldavad küllaga kõrgemaid allahindluse kulusid. Netointressitulu kasvas 3% võrreldes kolmanda kvartali tasemega. Taani jaepangandustegevuse kõrgemad laenuintressimäärad lisasid ootuspäraselt tulule 0,2 mld DKK.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
13
2011
2010
Indeks 11/10
4. KV. 2011
3.KV. 2011
2.KV. 2011
1.KV. 2011
967 672 150 484 185 418 132 102 53 326 63 728 20 501 16 833 108 769
961 686 140 587 178 715 124 774 52 130 70 233 23 833 16 126 102 578
101 107 104 106 102 91 86 104 106
967 672 150 484 185 418 132 102 53 326 63 728 20 501 16 833 108 769
963 637 148 387 180 317 129 799 52 831 66 657 21 444 17 095 108 034
950 340 146 803 182 218 130 249 48 929 67 861 22 254 16 318 103 483
945 213 142 693 182 866 125 488 49 229 69 251 23 198 16 661 102 550
1 698 833
1 670 662
102
1 698 833
1 688 201
1 668 455
1 657 149
44 330 6 075 -3 603 47 610
48 665 6 450 -6 163 39 649
91 94 120
44 330 6 075 -3 603 47 610
46 407 6 266 -936 46 420
40 671 6 293 -4 878 43 933
42 602 6 356 -3 571 40 553
1 698 025
1 679 965
101
1 698 025
1 693 518
1 666 608
1 661 983
LAENUTEGEVUS (PERIOODI LÕPP)
(mln DKK) Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandustegevus Baltikumi pangandustegevus Muu pangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus Pangandustegevus kokku Danske Markets ja Treasury Danske Capital Muu tegevus Allahindluse konto, laenutegevus Laenutegevus kokku
HOIUSED JA REALKREDIT DANMARK'I POOLT EMITEERITUD VÕLAKIRJAD (PERIOODI LÕPP)
(mln DKK) Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja- Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandustegevus Baltikumi pangandustegevus Muu pangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus
275 995 105 256 73 072 60 223 55 060 37 787 19 530 5 225 69 333
281 698 97 314 72 762 54 101 53 166 39 416 20 521 5 413 71 754
98 108 100 111 104 96 95 97 97
275 995 105 256 73 072 60 223 55 060 37 787 19 530 5 225 69 333
281 261 104 568 65 301 56 749 53 540 37 462 20 137 6 649 67 957
282 927 102 431 66 719 56 799 49 408 37 921 20 822 4 936 68 990
280 929 102 984 68 208 54 150 50 917 42 446 20 138 5 484 72 800
Pangandustegevus kokku
701 481
696 145
101
701 481
693 624
690 953
698 056
97 412 5 700 -9 318
102 777 5 869 -4 178
95 97 -
97 412 5 700 -9 318
96 768 6 584 -8 055
101 854 6 424 -7 194
97 840 6 075 -7 367
Hoiused kokku
795 275
800 613
99
795 275
788 921
792 037
794 604
Realkredit Danmark'i poolt emiteeritud võlakirjad Realkredit Danmark'ile endale kuuluvad võlakirjad
557 699 171 674
555 486 172 643
100 99
557 699 171 674
534 245 182 930
529 808 170 094
542 065 153 351
Realkredit Danmark'i võlakirjad kokku
729 373
728 129
100
729 373
717 175
699 902
695 416
1 524 648
1 528 742
100
1 524 648
1 506 096
1 491 939
1 490 020
111
110
111
112
112
112
Danske Markets ja Treasury Danske Capital Muu tegevus
Hoiused ja Realkredit Danmark'i poolt emiteeritud võlakirjad Laenutegevus protsendina hoiustest ja Realkredit Danmark'i poolt emiteeritud võlakirjadest
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
14
Laenutegevus
Laenutegevusest tulenev krediidiriski positsioon
Laenamine eraisikutest klientidele vastas suures osas 2010. aasta tasemele, samal ajal laenamine äriklientidele kasvas.
Laenutegevusest tulenev krediidiriski positsioon sisaldas laekumisi krediidiasutustelt ja keskpankadelt, garantiisid ja tagastamatuid laenukohustusi. Krediidiriski positsiooni mõõdetakse akumuleeritud allahindluse kulude netosummas ja see sisaldab repolaene.
Neljandas kvartalis kasvas laenutegevus Taani jaepangandustegevuses 4,0 mld DKK võrra võrreldes kolmanda kvartali tasemega peamiselt hüpoteeklaenude turuväärtuse korrigeerimiste tõttu. Taanis moodustasid uued laenud, arvestamata repolaene, 48,4 mld DKK. See summa sisaldas laene eraisikutest klientidele summas 22,2 mld DKK. Uute hüpoteeklaenude netosumma moodustas 6,8 mld DKK uutest laenudest eraisikutest klientidele.
Laenutegevusest tulenevast krediidiriski positsioonist oli eraisikutest klientide osa 39%, äriklientide osa 39% ja tehingu vastaspoolte osa 17%. Ülejäänud osa oli keskpankade ning keskvalitsuste ja kohalike omavalitsustega seotud positsioon. Äriklientidega seotud positsioonist moodustasid väike- ja keskmise suurusega ettevõtted 68%.
Laenud vastasid 111%le hoiuste ja Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjade kogusummast võrreldes 110%ga 2010. aasta lõpus.
LAENUTEGEVUSEST TULENEV KREDIIDIRISKI POSITSIOON
Hoiused ja Realkredit Danmarki poolt emiteeritud võlakirjad
(mln DKK)
Eraisikutest klientide hoiuste kogusumma vastas suures osas 31. detsembri 2010. aasta tasemele, samas äriklientide hoiused langesid. Taani jaepangandustegevuses langesid hoiused 2% võrreldes 2010. aasta lõpu tasemega. Arvestamata vahetuskursi mõjusid, tõusid hoiused väljaspool Taanit asuvates üksustes 3% võrreldes 2010. aasta lõpu tasemega. Realkredit Danmark’i poolt antud laenude rahastamiseks emiteeritud hüpoteekvõlakirjade, s.h grupi enda osaluse, kogusumma oli 729 mld DKK, mis vastas eelmise aasta tasemele.
Krediidiriski positsioon Seisuga 31. detsember 2011 oli krediidiriski positsioon kokku 3611 mld DKK võrreldes 3402 mld DKKga 2010. aasta lõpus. Ligikaudu 2299 mld DKK tulenes Taani ja rahvusvahelisest laenutegevusest ning 1020 mld DKK kauplemis- ja investeerimistegevusest.
31. dets.
Osakaal kogusu mast( %)
2011
Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandusteg. Baltikumi pangandusteg. Muu pangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus
2010
Osakaal kogusumast (%)
31. dets.
976 962
43
973 075
41
158 008
7
146 697
6
203 319
9
198 334
8
145 658
6
138 386
6
52 480 52 695 22 158 55 586
2 3 1 2
51 872 62 678 25 314 63 443
2 3 1 3
256 188
11
254 535
11
Pangandustegevus kokku
1 923 054
84
1 914 334
81
Danske Markets ja Treasury Danske Capital
365 692 9 965
16 -
439 065 10 057
19 -
2 298 711
100
2 363 456
100
Kokku
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 15
Eraisikutest kliendid Eraisikutest klientidega seotud krediidiriski positsioon hõlmab klientide varadega tagatud laene, tarbimislaene ja täielikult või osaliselt tagatud krediite. 31. detsembril 2011 moodustas eraisikutest klientidega seotud krediidiriski positsioon 889 mld DKK. Sellest summast oli kodulaenude osa 775 mld DKK ja Realkredit Danmark’i laenud 421 mld DKK. Enamik kodulaene olid muutuva intressimääraga laenud. LAENU JA VÄÄRTUSE SUHTARV, KODULAENUD (%) Taani jaepangandustegevus Realkredit Danmark Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandustegevus Baltikumi pangandustegevus Keskmine
31. dets
31. dets.
2011
2010
69,5 67,7 62,5 70,3 63,6 78,0 118,9 84,1
66,9 65,6 62,4 68,9 62,8 72,4 83,7 96,2
69,9
67,3
/Joonis: KLIENTIDE MAKSERASKUSTE MÄÄRAD, REALKREDIT DANMARK/ Muudes Põhjamaade jaepanganduse üksustes jäi krediidikvaliteet stabiilseks 2010. aasta tasemel. Iirimaal sai krediidikvaliteet kannatada kõrge tööpuuduse ning kasutada jääva sissetulekute osa jätkuva languse tõttu. Makseraskuste määrad tõusid, kuid jäid turu keskmisest näitajast madalamaks.
Madalamate kinnisvara väärtuste tõttu tõusis laenu ja väärtuse suhtarv. Lisaks korrigeeris grupp elamukinnisvara hindamiseks kasutatavaid indekseid ja sellel korrigeerimisel oli negatiivne mõju eelkõige Iirimaa pangandustegevuses.
Uute eraisikutest klientide nõudlus laenude järele jäi samaks võrreldes 2010. aasta tasemega. Eraisikutest klientide laenutaotlustest rahuldati 93%, mis oli võrdne 2010. aasta tasemega. Laenu taotlenud uute klientide osakaal vastas samuti 2010. aasta tasemele.
2011. aasta teisel poolel halvenes eraisikutest klientide portfelli krediidikvaliteet Taanis. Elamuhindade langus tähendas, et üha suurem arv eraisikutest kliente saab kannatada kahjumitest, mis on seotud oma kodude müügiga. Kuid suhteliselt madal tööpuuduse määr tähendab, et kliendid ei olnud sunnitud müüma ja võtma vastu sellest tuleneva kahjumi. Seoses intressimäärade madala tasemega langesid makseraskuste määrad mõnevõrra Realkredit Danmark’i klientide hulgas.
Eraisikutest klientide laenudega seotud akumuleeritud allahindluse kulud moodustasid 18% kulude kogusummast ning moodustasid 1% laenudest ja garantiidest eraisikutest klientidele.
Ärikliendid Äriklientidega seotud krediidiriski positsioon puudutab täielikult või osaliselt tagatud laene tegevuskulude finantseerimiseks ja varadega tagatud laene. 2011. aasta lõpus oli äriklientidega seotud krediidiriski positsioon 899 mld DKK. Äriklientide krediidi kvaliteet jäi suures osas samaks ning Iirimaa ja Põhja-Iirimaa kliendid maadlesid endiselt probleemidega. Taanis mõjutas üldist krediidikvaDANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
16
liteeti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete madalam krediidikvaliteet.
kinnisvarasektorid kannatasid jätkuvalt langevate kinnisvara hindade tõttu. Eelkõige maadlesid just kinnisvaraarendajad madalate kinnisvara väärtustega. Renditasude langus ja vakantsuse määrade kasv kahandas tulu rendikinnisvarast, mis omakorda vähendas krediidi kvaliteeti. Väike- ja keskmise suurusega Taani ettevõtete hulgas oli eelkõige põllumajanduslikel klientidel madal krediidi kvaliteet madalate tulude, kõrge finantsvõimenduse ja langevate kinnisvara hindade tõttu. Sealiha hind tõusis aasta lõpupoole ja vaatamata langusele jäid enamiku muude oluliste põllumajandustoodete müügihinnad kõrgeks. Aasta kokkuvõttes halvenes põllumajanduse portfelli krediidikvaliteet.
/Joonise tõlge: ÄRIKLIENTIDE REITINGUD Norra Rootsi Soome Taani CIB Reitingute tõstmine protsendina reitingute muutusest riskipositsiooni summa osas – 12 kuu keskmine näitaja/
Äriklientide tõstetud reitingute arv on pidevalt suurenenud alates 2009. aastast. 2011. aasta lõpus ületas alandatud reitingute arv endiselt tõstetud reitingute arvu Taani jaepangandustegevuses, samas oli Norra jaepangandustegevuses ning korporatiivses ja institutsionaalses panganduses oluliselt rohkem tõstetud reitinguid kui alandatud reitinguid. Grupi poolt oma reitingumudelite üldine ümberkalibreerimine mõjutas äriklientide reitinguid, eriti Soomes. 31. detsembril 2011 moodustas kinnisvaralaenudega seotud krediidiriski positsioon 257 mld DKK. Taani jaepangandustegevuses mõjutasid kinnisvara krediidiriski positsiooni kvaliteeti negatiivselt kõrged vakantsuse määrad elamu- ja ärikinnisvara osas. 31. detsembril 2011 moodustas Iirimaa ja PõhjaIirimaa kinnisvarasektoritega seotud krediidiriski positsioon vastavalt 11,4 mld DKK ja 7,7 mld DKK. Iirimaa kinnisvaraarendajate arvele langes 3,5 mld DKK (7% kogu krediidiriski positsioonist Iirimaal). Põhja-Iirimaal oli vastav näitaja 1,8 mld DKK (3% kogu krediidiriski positsioonist Põhja-Iirimaal). Iirimaa ja Põhja-Iirimaa
EL vaatab parajasti läbi põllumajanduse toetusi. Pikas perspektiivis võib see suurendada riske, eelkõige nõrgimate põllumajandusega seotud krediidiriski positsioonide osas. 2011. aasta lõpus moodustas põllumajanduslike klientidega seotud krediidiriski positsioon 67,9 mld DKK, millest 45,0 mld DKK tulenes Realkredit Danmark’i poolt antud laenudest. Keskmine laenu ja väärtuse suhtarv Realkredit Danmark’ile hüpoteegitud põllumajandusliku kinnisvara osas oli 74% võrreldes 73%ga 2010. aasta lõpus. 2011. aasta lõpus oli laevandus surve all. Negatiivne trend ei piirdunud üksikute segmentidega, vaid puudutas kogu tööstusharu. Üleliigne võimsus ja madalad lasti tariifid vähendasid nii tagatise väärtust kui ka likviidsust. Sellest tulenevalt sattusid kõrge finantsvõimendusega ettevõtted ohtu. Ka 2012. aastal prognoositakse transpordi nõudluse aeglasemat kasvu võrreldes pakkumisega ning riski all on eelkõige väikesed ettevõtted. Laevandusega seotud krediidiriski positsioon moodustas 48,4 mld DKK võrreldes 50,9 mld DKKga 2010. aasta lõpus. Äriklientide laenudega seotud akumuleeritud allahindluse kulud moodustasid 73% kulude kogusummast ning moodustasid 4% laenudest ja garantiidest äriklientidele.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
17
Tehingu vastaspooled Tehingu vastaspoolega seotud krediidiriski positsioon moodustas 2011. aasta lõpus 389 mld DKK võrreldes 442 mld DKKga eelmisel aastal. Enamuse sellest moodustasid kõrgekvaliteetse tagatisega pangalaenud, peamiselt repotehingud. Tehingu vastaspoolte krediidikvaliteet jäi heaks. Viimastel aastatel on grupp aktiivselt vähendanud oma tehingu vastaspooltega seotud krediidiriski positsiooni. Väikeste Taani krediidiasutustega seotud krediidiriski positsioon oli piiratud. Väikeste ja keskmise suurusega Taani pankadega (grupid 2-4 vastavalt Taani keskpanga definitsioonile) seotud krediidiriski positsioon oli 3,2 mld DKK aasta lõpus. Tehingu vastaspoolte laenudega seotud akumuleeritud allahindluse kulud moodustasid 8% kulude kogusummast. Täiendav teave grupi krediidiriskide kohta on toodud dokumendis “Riskijuhtimine 2011” (Risk Management 2011), mis on avaldatud veebisaidil www.danskebank.com/ir.
Allahindluse konto Allahindluse kontol asuvad akumuleeritud laenude allahindluse kulud. 2011. aasta lõpus oli kulusid kajastatud summas 48,6 mld DKK võrreldes 43,8 mld DKKga eelmisel aastal. Kollektiivsed allahindluse kulud moodustasid 4,1 mld DKK. ALLAHINDLUSE KONTO (mln DKK) Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandustegevus Baltikumi pangandustegevus Muu pangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus
31 . dets
31. dets.
2011
2010
18 180 1 974 1 226 1 474 5 083 13 820 2 244 381
19 089 2 036 1 193 1 469 3 078 9 564 2 892 348
1 455
935
Danske Markets ja Treasury Danske Capital Kokku
2 599 168
2 954 211
48 604
43 769
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arvele langes enamik laenude allahindluse kuludest Taani jaepangandustegevuses. Iirimaa pangandustegevuse allahindluse konto saldo oli peamiselt seotud kinnisvara sektoriga, samas korporatiivse ja institutsionaalse panganduse allahindluse konto saldo oli seotud laevatööstusega. Reitingukategooriad 11 ja 10 hõlmavad individuaalselt vähenenud väärtusega riskipositsioone. KREDIIDIRISK SEISUGA 31. DETS. 2011 (mld DKK)
Reitingukategooria 11
10
Krediidirisk enne allahindluse kulusid Akumuleeritud allahindluse kulud
66,6 33,4
46,7 11,1
Krediidirisk Tagatise väärtus
33,2 27,8
35,6 21,5
5,4
14,1
91,9
69,8
Tagamata krediidirisk kokku Kaetud allahindluse kulude ja tagatisega (%)
Reitingukategooria 11 hõlmab selliste klientidega seotud krediidiriski positsioone, kes grupi definitsiooni kohaselt ei täida oma kohustusi. Selliste klientide puhul kohaldatakse võlgade sissenõudmist, restruktureerimist või pankrotti, või neil on üks või mitu laenu, mille puhul hilinetakse tagasimaksetega üle 90 päeva. Kui klient hilineb tagasimaksega vaid ühe laenu puhul, alandatakse kliendi kogu krediidiriski reitingut kategooriani 11. Alandamine toimub ka juhul, kui krediidirisk on täielikult tagatud. Reitingukategooria 10 hõlmab kliente, kelle puhul on riskipositsiooni väärtus vähenenud ja kes ei ole jätnud täitmata lepingulisi kohustusi. Samas eksisteerib muid tõendeid nende klientide finantsraskuste, nt finantsilise ümberstruktureerimise vajaduse kohta tulevikus. Enamik neist klientidest teenindavad jätkuvalt oma
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
18
laene õigeaegselt. Reiting alandatakse ka juhul, kui riskipositsioon on täielikult tagatud. Klientidega seotud krediidirisk reitingukategoorias 10 oli 35,6 mld DKK võrreldes 34,0 mld DKKga 2010. aasta lõpus. Tegelik kahjum oli 11,2 mld DKK võrreldes 8,9 mld DKKga 2010. aastal. See näitaja sisaldab 3,3 mld DKK tasumist grupi 1. pangapaketi kohase kohustuse täitmiseks. 2011. aasta tegelikust kahjumist oli 1,0 mld DKK seotud laenudega, mis ei kuulunud varem allahindlusele (2010: 0,9 mld DKK).
Kauplemis- ja investeerimistegevus Kauplemis- ja investeerimistegevusega seotud krediidirisk kasvas 761 mld DKK-ilt 31. detsembril 2010 kuni 1020 mld DKK-ni 2011. aasta lõpus. See kasv tulenes peamiselt tulenes peamiselt tuletisinstrumentide väärtuse suurenemisest, kuna madalamad turuintressimäärad tingisid tavapäraste intressimääralepingute õiglase väärtuse suurenemise. Grupp on sõlminud kokkuleppeid oma mitme tehingupoolega, et tasaarveldada positiivseid ja negatiivseid turuväärtusi. Krediidiriski netopositsioon oli 99 mld DKK võrreldes 75 mld DKKga 2010. aastal ja enamik sellest oli kindlustatud tagatise haldamise lepingutega. Võlakirjade portfelli väärtus oli 464,6 mld DKK, milles 70,5 mld DKK oli kajastatud õiglases väärtuses vastavalt müügivalmis finantsvarade suhtes kehtivatele eeskirjadele. Võlakirjade portfelli kogusummast oli 97,6% kajastatud õiglases väärtuses ja 2,4% korrigeeritud soetusmaksumuses. Grupp ei ole võlakirju ümber liigitanud alates 2008. aastast. Enamik võlakirjade portfellist on likviidne ja seda saab kasutada tagatisena keskpankade poolt antavatele laenudele ja seega moodustab see likviidsusreservi osa. VÕLAKIRJADE PORTFELL
(%) Valitsuse võlakirjad ning keskvalitsuse ja
31. dets
31 . dets.
2011
2010
28
29
kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud võlakirjad Kvaasi-valitsusasutuste poolt emiteeritud võlakirjad Taani hüpoteekvõlakirjad Rootsi kaetud võlakirjad Muud kaetud võlakirjad Lühiajalised võlakirjad (kommertspaberid jms), peamiselt pankadelt Ettevõtete võlakirja Võlakirjad kokku Eelmises kirjes sisalduvad müügivalmis võlakirjad
2 46 14 5
2 45 13 5
2 3
2 4
100
100
15
21
Grupile kuulunud valitsuste võlakirjad koosnesid peamiselt võlakirjadest, mis on emiteeritud Põhjamaade, Saksamaa ja Ühendkuningriigi poolt. Iirimaa, Portugali, Hispaania ja Itaaliaga seotud võlakirjade riski netopositsioon moodustas 2,5 mld DKK. Iirimaa, Portugali, Hispaania ja Itaalia poolt emiteeritud võlakirjade omand kajastati turuväärtuses. Võlakirjade portfell ei sisaldanud Kreeka poolt emiteeritud valitsuse võlakirju.
Kapital ja maksevõime 2011. aasta aprillis kaasas grupp uut aktsiakapitali õiguste emissiooni kaudu. Sellest saadi brutotulu 20,0 mld DKK ja netotulu 19,8 mld DKK. Emissiooniga tõsteti grupi esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu ligikaudu 2,2 protsendipunkti võrra (31. detsembri 2011 seisuga). 2011. aasta lõpus oli kogukapitali suhtarv 17,9%, millest 16,0 protsendipunkti tulenes esimese taseme omavahenditest. Taani riigilt kaasatud allutatud laenukapital moodustas 2,9 protsendipunkti kogukapitali ja esimese taseme omavahendite suhtarvudest. Seisuga 31. detsember 2010 oli kogukapitali suhtarv 17,7% ja esimese taseme omavahendite suhtarv 14,8%.
Likviidsus ja finantseerimine Grupi likviidsuspositsioon oli väga tugev kogu aasta jooksul. Seega saab grupp jätkata tegevust ka juhul, kui ligipääs kapitaliturule on ära lõigatud kauemaks kui 12 kuud, nagu on illustreeritud Moody’se likviidsusekõveral. Grupp kasutab seda kõverat likviidsuse juhtiDANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
19
mise ühe elemendina. Grupi 12 kuu likviidsusekõver on olnud positiivne enam kui kaks ja pool aastat.
mesel poolaastal alandas Moody’s Danske Bank’i reitingut tasemelt Aa3 tasemele A2 ja detsembris alandas Fitch Danske Bank’I reitingut tasemelt A+ tasemeni A. Selle reitingu alandamise tulemusena on Fitch’ise antud reiting kooskõlas teiste reitinguagentuuride poolt antud reitingutega. 2011. aasta lõpus oli reitinguagentuuride arvates Danske Bank’il endiselt negatiivne väljavaade. 2011. aasta novembris kinnitas Standard & Poor’s reitingut A Danica Pensionile (koos negatiivse väljavaatega). Pärast allutatud laenu tagasimaksmist 2011. aasta oktoobris otsustas Danica Pension reitingut mitte säilitada. Hüpoteekvõlakirjadele kõrgete reitingute andmise tingimusena on reitinguagentuurid nõudnud seadusest tulenevat täiendavat tagatist ületavat lisatagatist.
/Joonise tõlge: 12 KUU LIKVIIDSUS (mld DKK) Kuu 31. dets 2011 31. dets 2010 31. dets 2009 31. dets 2008/ 2011. aastal emiteeris grupp kaetud võlakirju summas 37,8 mld DKK ja veel on kasutamata potentsiaali laenude puhul, mida saab kasutada kaetud võlakirjade tagatisena. Lisaks emiteeris grupp kõrgema nõudeõiguse järguga võlakirju summas 21,3 mld DKK. Suur osa neist võlakirjadest emiteeriti aprillis, mil USA võlakirjade programmi kohaselt emiteeriti võlakirju väärtuses 1,9 mld USD ehk 9,8 mld DKK. 16. juunil 2009. aastal sõlmis Danske Bank lepingu kuni kolmeaastase tähtajaga riigi garantiiga võlakirjade emiteerimiseks (2. pangapakett). 2011. aasta lõpuks oli Danske Bank emiteerinud riigi garantiiga võlakirju summas 36,4 mld DKK, mille tähtaeg saabub 2012. aastal. Võlakirjade lunastamiseks vajalik summa sisaldub likviidsuse reservis.
Reitingud 2011. aastal jättis Standard & Poor’s Danske enda poolt Danske Bank’ile antud reitingu tasemele A. Esi-
2011. aasta juunis lõpetas Realkredit Danmark koostöö Moody’sega. Põhjus seisnes lahkarvamuses mudeli aluste üle, mida Moody’s kasutas Taani hüpoteekvõlakirjadele reitingu määramisel. Realkredit Danmark’i arvates oli lisatagatise nõue ebamõistlikult kõrge. Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud hüpoteekvõlakirjad ja hüpoteegiga kaetud võlakirjad said Standard & Poor’silt reitingu AAA.
Juhatus Juhatuse esimees Peter Straarup sai 2011. aastal 60 aastaseks ja soovib minna pensionile vastavalt oma töölepingu tingimustele. Direktorite nõukogu määras Eivind Kolding’u tegevdirektoriks alates 15. veebruarist 2012. Peter Straarup läheb samal ajal pensionile. 19. detsembril 2011 astus Eivind Kolding tagasi direktorite nõukogu ametikohalt ja kolmest nõukogu komiteest, kus ta teenis. Ta jätkab Danske Banki direktorite nõukogu liikmena kuni tegevdirektori ametisse astumiseni. Direktorite nõukogu endisest aseesimehest Ole Andersen saab uus esimees Eivind Kolding’u asemel. Niels B. Christiansen valiti aseesimeheks. Juhatuse liige Per Skovhus soovib tagasi astuda isiklikel põhjustel ja lahkub juhatusest hiljemalt 1. juulil 2012. DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
20
2012. aasta väljavaade 2011. aasta esimesel poolel alanud taastumisele järgnesid kasvavad probleemid ja rahutus finantsturgudel aasta teisel poolel. Lõuna-Euroopas alanud Euroopa võlakriis sai hoogu juurde ja mõjutas ka teisi ELi riike. Kõhklused selle osas, kuidas USA tuleb toime oma tohutu eelarve puudujäägiga, takistas ka ülemaailmset majanduskasvu. See ebakindlus jätkub tõenäoliselt ka 2012. aastal ja majanduskasvu vundament tundub olevat nõrk. Majandusolukord jääb ebastabiilseks. Intressimäärad jäävad eeldatavasti samaks või alanevad. 2011. aasta teisel poolel tõstis Danske Bank kaks korda laenude intressimäärasid Taanis kuni 0,5 protsendipunkti võrra, et katta kõrgemaid kulusid seoses raskustes olevate Taani pankade abistamisega ja kõrgemate finantseerimiskuludega. Laenude intressimäärade täiendav kuni 0,5 protsendipunktine tõus jõustus 3. veebruaril 2012.
tegevuskulusid vähemalt 10% perioodil 2012-2014. 2012. aastal jäävad tegevuskulud eeldatavasti samale tasemele nagu 2011. aastal. Turuga seotud tegevuste – Danske Markets’is ja Danica Pension’is – tulemused sõltuvad suurel määral trendidest finantsturgudel. Tulenevalt väärtpaberite hindade trendidest 2011. aastal ei saa grupp tõenäoliselt kajastada täielikku riskide allahindlust 2012. aastal ja 2011. aastal kasutatud diskonteeritud tulukõver võib hiljem tingida negatiivse panuse kasumisse. Varikonto saldo oli 1,2 mld DKK. Seda võib hilisemal kuupäeval kanda tuludesse, kui tehniline baas seda lubab. Iirimaa majandus seisab jätkuvalt vastastikku struktuursete muudatustega ja majanduskliima tõttu on tulevaste allahindluse kulude tase ebakindel. Rendikinnisvara ja kinnisvaraarendajate olukord PõhjaIirimaal on samuti ebakindel. Laenude allahindluse kulud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa üksustes jäävad tõenäoliselt kõrgeks vähemalt eelolevatel kvartalitel.
Rangemad nõuded hüpoteegiga kaetud võlakirjade täiendavale tagatisele tingisid finantseerimiskulude kasvu ja vajaduse tõsta haldusmarginaale. Seetõttu tõstis Realkredit Danmark marginaale 1. jaanuaril 2012.
Krediidikvaliteedi trend sõltub üldjuhul majanduskliimast grupi turgudel. Grupi hinnangul jääb allahindluse kulude kogusumma kõrgeks.
Enamik väljaspool Taanit asuvaid üksusi tõstis samuti laenude intressimäärasid.
Arvestades ka tagasihoidliku majanduskasvu väljavaadet, tähendab grupi tugev rahastamispositsioon, et 2012. aastal on piiratud vajadus uute emissioonide järele.
Grupp jätkab pingutusi oma tulude tugevdamiseks ja tõenäoliselt tõstetakse hindu. Väljakuulutatud ja elluviidud algatused parandavad eeldatavasti tulu enam kui 2,5 mld DKK võrra aastas võrreldes 2011. aasta tasemega. Madalamad intressimäärad kärbivad aga hindade suurenemise mõju. Kokkuvõttes netointressitulu kasvab tõenäoliselt võrreldes 2011. aasta tasemega.
Grupp eeldab, et 2012. aasta tulud jäävad madalateks, kuid majanduskliima tõttu võib see hinnang olla üsna ebakindel.
Kliendikeskse organisatsiooni sujuvamaks muutmine ja üldised protsessi täiendused vähendavad otseseid
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 21
Äriüksused
KASUM ENNE LAENUDE ALLAHINDLUSE KULUSID (mln DKK)
2011
2010
Indeks 11/10
Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandustegevus Baltikumi pangandustegevus Muu pangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus
7 735 353 1 509 716 320 336 366 443 1 973
6 776 358 1 331 955 414 364 412 392 1 757
114 99 113 75 77 92 89 113 112
44 2 9 4 2 2 2 3 11
33 2 6 5 2 2 2 2 9
13 751
12 759
108
79
63
3 064 887 569 -881
4 035 833 2 146 494
76 106 27 -
18 5 3 -5
20 4 11 2
17 390
20 267
86
100
100
Pangandustegevus kokku Danske Markets ja Treasury Danske Capital Danica Pension Muu tegevus Grupp kokku
Osakaal kogusummast (%) 2010 2011
Danske Bank Group on juhtiv finantsteenuste pakkuja Taanis ja üks suuremaid Põhjamaade piirkonnas. Grupp pakub klientidele mitmeid erinevaid teenuseid panganduse, hüpoteekfinantseerimise, kindlustuse, kinnisvara vahenduse ja varahalduse valdkonnas ning püsituluga toodete, valuutade ja aktsiatega kauplemisel. Danske Bank on rahvusvaheline jaepank, mis tegutseb 15 riigis, põhiliselt Põhjamaades. Universaalse Põhjamaade pangana on grupp turuliider Taanis ja üks suuremaid panku Põhja-Iirimaal ja Soomes ning turuliidriks pürgiv Rootsis, Norras, Iirimaal ja Balti riikides. Grupp koosneb mitmest äriüksusest ja tugifunktsioonist. Äriüksuste tegevus on jaotatud segmentideks vastavalt seadusandlusele ning toodete ja teenuste tunnustele.
/Joonise tõlge: Taani jaepangandus, Soome jaepangandus, Rootsi jaepangandus, Norra jaepangandus, Põhja-Iirimaa pangandustegevus, Iirimaa pangandustegevus, Baltikumi pangandustegevus, muu pangandustegevus, korporatiivne ja institutsionaalne pangandus, Danske Markets ja Treasury, Danske Capital, Danica Pension, muu tegevus/
Lisas 2 kirjeldatakse äriüksusi põhjalikumalt.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
22
PANGANDUSTEGEVUS
PANGANDUSTEGEVUS
Indeks
4. KV.
3.KV.
2.KV.
1.KV.
2011
2010
11/1 0
2011
2011
2011
2011
Netointressitulu Neto teenustasude tulu Netotulu finantstehingutelt Muu tulu
23 307 6 533 1 386 3 326
23 541 7 029 1 100 3 085
99 93 126 108
6 150 1 666 375 791
5 964 1 542 344 788
5 724 1 648 328 930
5 469 1 677 339 817
Tulud kokku
34 552
34 755
99
8 982
8 638
8 630
8 302
Riigi garantii tasu (1. pangapakett) Muud kulud
20 801
1 875 20 121
103
5 537
4 788
5 316
5 160
Tegevuskulud
20 801
21 996
95
5 537
4 788
5 316
5 160
Kasum enne laenude allahindluse kulusid
13 751
12 759
108
3 445
3 850
3 314
3 142
Riigi garantii kohased allahindluse kulud Muud laenude allahindluse kulud
14 241
1 393 13 028
109
4 817
3 552
3 148
2 724
Laenude allahindluse kulud
14 241
14 421
99
4 817
3 552
3 148
2 724
-490
-1 662
-
-1 372
298
166
418
1 698 833 45 837 701 481
1 670 662 40 604 696 145
102 113 101
1 698 833 45 837 701 481
1 688 201 44 486 693 624
1 668 455 41 853 690 953
1 657 149 38 399 698 056
729 373 86 122
728 129 67 396
100 128
729 373 91 174
717 175 90 383
699 902 90 011
695 416 72 926
16.0
18.9
15.1
17.0
14.7
17.2
-0.6 60.2 13 470
-2.5 63.3 13 426
-6.0 61.6 13 470
1.3 55.4 13 538
0.7 61.6 13 524
2.3 62.2 13 423
(mln DKK)
Kasum enne tulumaksu Laenud ja ettemaksed (perioodi lõpp) Allahindluse konto, kokku (perioodi lõpp) Hoiused (perioodi lõpp) Realkredit Danmark'i poolt emiteeritud võlakirjad (perioodi lõpp) Jaotatud kapital (keskmine) Kasum enne laenude allahindluse kulusid protsendimäärana jaotatud kapitalist Kasum enne tulumaksu protsendimäärana jaotatud kapitalist (ROE) Kulu/tulu suhtarv (%) Töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel
Kasum enne laenude allahindluse kulusid tõusis 8% summani 13,8 mld DKK. Netointressitulu vastas suures osas 2010. aasta tasemele Laenude allahindluse kulud jäid enam-vähem samaks Laenutegevus ja hoiused tõusid veidi üle 2010. aasta taseme
100
Turutingimused 2011. aastal grupi turgudel valitsenud väga madalad intressimäärad mõjutasid tema pangandusüksuste tulemusi. Erinevate riikide keskpangad järgisid mitmesuguseid rahapoliitikaid, et toetada oma riigi majandust. Pärast intresside kasvu esimesel poolaastal oli Euroopa Keskpank sunnitud halveneva Euroopa võlakriisi tõttu kärpima intressimäärasid novembris ja detsembris.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
23
Taani keskpank järgis seda eeskuju, kuid samuti alandas sügisel hoiuste intressimäära iseseisvalt neli korda, osaliselt Taani krooni stabiliseerimiseks. Sellise viimase korrigeerimise tulemusena langes intressimäär rekordiliselt madalale tasemele 0,30%. Sellest tulenevalt alandas ka Taani jaepangandustegevus hoiuste intressimääraga seotud toodete intressimäärasid. Seevastu tõstis ta teatud laenutoodete intressimäärasid rohkem kui üks kord, et tasakaalustada rahastamiskulude suurenemist. Rootsis tõusid repotehingute intressimäärad kogu aasta jooksul, kuid Rootsi keskpank teatas intressimäära kärpimisest 2011.aasta lõpus. Kõrgemad intressimäärad suurendasid üldjuhul Rootsi jaepangandustegevuse tulu. Üksus tõstis samuti laenude intressimäärasid ja hindas ringi valitud kliendisegmentide tooteid, et tasakaalustada kõrgemaid rahastamiskulusid ja parandada kulu. Norras oli keskpanga valitsev intressimäär üldjuhul kõrgem kui teistes Põhjamaades. Norra jaepangandustegevus tõstis 2011. aasta lõpus teatud laenude intressimäärasid üldise ümberhindluse käigus. Nii Norra jaepangandustegevus kui ka Rootsi jaepangandustegevus püüavad saavutada paremat tasakaalu laenude ja hoiuste vahel, et minimiseerida rahastamiskulusid. Kodulaenude marginaalid olid märkimisväärse surve all eriti Norras, kuid ka Rootsis.
/Joonise tõlge: Peamised intressimäärad (%) Taani Ühendkuningriik Norra Euroala Rootsi/
Teisel poolaastal sattus Soome jaepangandustegevus Euroopa intressimäärade surve alla ja suuremate rahastamiskuludega seoses viis see üksus samuti läbi toodete üldise ümberhindluse teatud kliendisegmentide osas. Iirimaa ja Põhja-Iirimaa majandused vaevlesid jätkuvalt suurte riigieelarve puudujääkide all ja jäid surve alla. Iirimaa pangandustegevus viis läbi kodulaenude ümberhindamise ja Põhja-Iirimaa pangandustegevus korrigeeris nii eraisikutest klientidele kui ka äriklientidele antavate uute laenude hindu. Baltikumi majandused said kasu paranenud majanduskeskkonnast. Korporatiivses ja institutsionaalses panganduses sattusid hinnad suure surve alla osaliselt paranevate turutingimuste ootuste ja piiratud laenunõudluse tõttu. Laiem turu ebakindlus ja kõrgemad rahastamiskulud muutsid selle trendi kolmandas kvartalis aga vastupidiseks ja laenumarginaalid rahvusvahelistel turgudel kasvasid teisel poolaastal.
Finantskokkuvõte Pangandustegevuses oli tulumaksueelne kahjum 0,5 mld DKK võrreldes kahjumiga 1,7 mld DKK eelmisel
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
24
aastal. See paranemine tulenes peamiselt tegevuskulude vähenemisest. Pangandustegevuse Tulud kokku summas 34,6 mld DKK vastas sisuliselt 2010. aasta tasemele. Netotulu finantstehingutelt kasvas, kuid neto teenustasude tulu langes. 2011. aastal oli netointressitulu 23,3 mld DKK, vastates suures osas 2010. aasta tasemele. Taani jaepangandustegevuses langes netointressitulu 4% võrreldes 2010. aasta tasemega. Kõrgematest laenu intressituludest lisandus tuludesse 0,4 mld DKK, kuid see tasakaalustati langevate intressimäärade ja kahaneva laenamismahu mõjuga. Mitmes äriüksuses täheldati siiski positiivseid trende. Soome jaepangandustegevuses, Rootsi jaepangandustegevuses ning korporatiivses ja institutsionaalses panganduses kokku tõusis netointressitulu 9% laiemate hoiuste marginaalide tõttu. Seevastu Iirimaa pangandustegevuses langes netointressitulu 12% kitsamate laenumarginaalide, madalama laenutegevuse mahu ja intressimaksete peatumise tõttu. Netointressitulu kahanes samuti seoses rahastamisja hoiustamistegevuse rahastamiskulude jaotamise muutustega, mis jõustusid 1. jaanuaril 2011. 2011. aasta teisel poolel vähendasid langevad intressimäärad kõrgemate laenu intressimäärade mõju. Netointressitulu tõusis aga 0,9 mld DKK võrreldes esimese poolaasta tasemega ja ületas küllaga plaanilist näitajat 0,5 mld DKK suuruse lisatulu näol.
Seoses ebakindlusega ülemaailmse majanduse suhtes olid pangandussektori rahastamiskulud kõrged ja krediidikvaliteet sattus surve alla. Seetõttu tõstis Taani jaepangandustegevus taas laenu intressimäärasid 3. veebruaril 2012. Tegevuskulude kogusumma langes 5% peamiselt 1. pangapaketi tähtaja lõppemise tõttu. Pärast korrigeerimist selle teguri ja muude ühekordsete maksete suhtes tõusid tegevuskulud 2%. Selle tõusu peamised põhjused olid turunduskulud ning palkade ja hindade üldine suurenemine. Sellesse tõusu andsid 0,4 mld DKK suuruse panuse ka vallandustasude eraldised ja turustuskanalite korrigeerimisega seotud kulud. Laenude allahindluse kulud vastasid enam-vähem 2010. aasta tasemele. Kulude positiivne trend jätkus mitmetel grupi turgudel. Allahindluse kulud Taani jaepangandusüksuses langesid 44% peamiselt seetõttu, et 2010. aasta näitaja sisaldas riigi garantii kulusid. Kuludes võetakse arvesse ka 0,8 mld DKK suurust hüvitust, mis tuleneb krediidi swapi (credit default swap), millega kaetakse potentsiaalseid kahjumeid hüpoteeklaenudest, lõpetamisest. Norra jaepangandustegevuses ja Rootsi jaepangandustegevuses suurenesid kulud peamiselt seoses mõne suure riskipositsiooniga seotud kuludega. Rootsi jaepangandustegevus kajastas enamiku kuludest neljandas kvartalis. Jätkuvad keerulised turutingimused Iirimaal ja PõhjaIirimaal sundisid sealseid üksusi hindama laene olulisel määral alla. Ärikinnisvara, põllumajanduslike ja eraisikutest klientidega seotud riskipositsioonist tingitud kõrgemate kulude tõttu Taanis tõusid laenude allahindluse kulud kolmandas kvartalis 36% võrreldes neljanda kvartaliga. Korporatiivses panganduses tõusid kulud peamiselt mõne suure riskipositsiooni tõttu. Iirimaa ja PõhjaIirimaa pangandusüksustes olid neljanda kvartali kulud seotud peamiselt ärikinnisvara segmendiga.
Neljandas kvartalis kasvas netointressitulu 3% võrreldes kolmanda kvartali tasemega. Sellesse kasvu panustasid mitmed äriüksused. Taani jaepangandustegevuses ei tasakaalustanud hindade kasv langevaid intressimäärasid ja netointressitulu vastas kolmanda kvartali tasemele.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
25
Hoiuste kogusuma jäi põhiliselt 2010. aasta lõpu tasemele ja moodustas 701 mld DKK.
Tegevus Grupp jätkas pangandustegevusüksuste toetamist, investeerides suures mahus digitaaltehnoloogiasse, et suurendada toodete innovatsiooni, keskendudes kasutatavusele ja suuremale ligipääsetavusele. Näiteks on grupp alates 2010. aasta septembrist juurutanud nutitelefonide mobiilpanganduse rakendusi Põhjamaade ja Iirimaa turgudel. Kliendid suhtusid mobiilpangandusse positiivselt ja 2011. aasta lõpuks oli rakendusi alla laaditud ligikaudu 509 000 korda. /Joonise tõlge: TULU - % grupi Tulud kokkust LAENUTEGEVUS - % grupi kogu laenutegevusest Soome jaepangandustegevus, Rootsi jaepangandustegevus, Norra jaepangandustegevus, Põhja-Iirimaa pangandustegevus, Baltikumi pangandustegevus, muu pangandustegevus, korporatiivne ja institutsionaalne pangandus/
Laenutegevuse kogusumma oli 1699 mld DKK, mis on veidi kõrgem kui 2010. aastal.
Pangandustegevusüksused hoiavad alati silma peal klientide suurema paindlikkuse vajadusel. 2011. aasta detsembris juurutati iPad rakendus Põhjamaade turgudel. Kliendid võtsid hästi vastu ka tabletirakendused ja seisuga 31. detsember 2011 oli rakendust App laaditud alla ligikaudu 67 000 korda. 50% kliendibaasist poolt.
Lisaks suhtlevad pangandustegevusüksused klientidega vahetult Facebooki ja Twitteri kaudu, hiljuti töötasid nad välja ja rakendasid iPad rakenduse klientide sisendite alusel Danske ideepanga kampaania raames. Kampaaniaga kutsuti Facebooki kasutajaid tegema ettepanekuid mobiilpanganduse lahenduste täiustamiseks.
teenindatakse
kontaktkeskuse
Turuosad Laenutegevuse turuosa suurenes 2011. aastal Taanis ja grupi turuosa jäi samaks Rootsi ja Norra turgudel. Soome pangandusüksus säilitas oma laenutegevuse turuosa, kuid hoiuste osakaal vähenes veidi. Iiri üksus parandas oma laenamis- ja hoiustamistegevuse turuosa.
Alates 2010. aasta algusest on online personaalpangandus kasvanud ligikaudu 20%. Samal ajal pangakontorites tehtavad tehingud langesid vastavalt. 2011. aasta lõpus mobiilpanganduse lahenduse kaudu sisselogimine moodustas ligikaudu 15% online sisselogimistest. Seitse protsenti kõikidest online sisselogimistest ja online tehingutest tehakse mobiilpanganduse kaudu. Sama trendi valitseb ka äriklientide osas - kolm neljast ärikliendist kasutavad online äriklienditeenindust. Taanis on online äriklientide teenindus (Business Direct) saavutanud suurt edu – 76 000 äriklienti ehk
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
26
elamute hinnad Norras tõenäoliselt lähevad jätkuvalt üles.
2012. aasta väljavaade Oodatav makromajanduslik kliima tingib madala kasvu grupi turgudel, mida iseloomustavad madalad intressimäärad ja jätkuvad probleemid mitmetel elamumajandusturgudel. Viimased andmed elamute hindade kohta Taanis näitavad hindade langust 2011. aastal ja see trend jätkub tõenäoliselt ka 2012. aastal. Sama võib oodata ka Iirimaal ja Põhja-Iirimaal. Prognooside kohaselt langevad ka Rootsi ja Soome kinnisvara hinnad, samal ajal Elanike arv SKT prognoos (%) (miljon) PANGANDUSTEGEVUS
Prognooside kohaselt jäävad intressimäärad üldjuhul samaks või langevad 2012. aastal. Makromajanduslike tingimuste tõttu keskendub pangandustegevus tõhususe parandamisele kõrgema kasumlikkuse ja suurema konkurentsivõime kaudu. Tulude suurendamiseks keskendub pangandustegevus hindade diferentseerimisele, kaasa arvatud hindade korrigeerimisele. Range kulutuste kontroll vähendab tegevuskulusid.
Laenutegevus (mld DKK)
Turuosa (%)
Hoiused (mld DKK)
Turuosa (%)
2011
2012
2011
2011
2010
2011
2010
2011
2010
2011
2010
5,6 5,4 9,4 4,9 1,8 4,5 1,3 2,2 3,2 -
1,0 -1,0 -1,4 3,0 1,2 1,0 2,2 2,1 2,7 -
1,1 2,6 4,3 2,6 0,9 0,8 7,7 5,0 6,0 -
998,1 167,4 206,9 172,1 53,3 63,7 10,1 2,0 8,4 16,8
997,5 158,4 192,1 160,5 52,1 70,2 12,0 2,4 9,4 16,1
29 12 6 5 4 9 1 6 -
28 12 6 5 3 10 2 7 -
303,2 110,4 86,5 83,7 55,1 37,8 12,8 1,4 5,4 5,2
312,5 105,0 88,1 72,0 53,2 39,4 12,7 1,1 6,7 5,4
30 12 5 5 3 14 1 7 -
30 13 5 5 2 16 1 8 -
Kokku - 1,698,8 1,670,7 * Sealhulgas korporatiivne ja institutsionaalne pangandus ** Eesti, Läti ja Leedu moodustavad Baltikumi pangandustegevuse. Andmed turuosa kohta põhinevad kohalikele pankadele teada antud andmetel.
-
-
701,5
696,1
-
-
Taani* Soome* Rootsi* Norra* Põhja-Iirimaa Iirimaa Eesti** Läti** Leedu** Muu
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
27
TÖÖTAJAD 852
TULU KOKKU 5 716 mln DKK
KASUM ENNE TULUMAKSU 4 097 mln DKK
DANSKE MARKETS VASTUTAB GRUPI TEGEVUSE EEST FINANTSTURGUDEL. KAUPLEMINE HÕLMAB KAUPLEMIST FIKSEERITUD TULUGA TOODETE, VÄLISVALUUTA, AKTSIATE JA INTRESSI KANDVATE VÄÄRTPABERITEGA, PAKKUDES SUURTELE KORPORATIIVSETELE KLIENTIDELE JA INSTITUTSIONAALSETELE KLIENTIDELE FINANTSTOOTEID NING ABISTADES KLIENTE SEOSES AKTSIATE JA VÕLA KÜSIMUSTEGA RAHVUSVAHELISTEL FINANTSTURGUDEL. GRUPI TREASURY HÕLMAB GRUPI STRATEEGILIST FIKSEERITUD TULU, VÄLISVALUUTA JA AKTSIA PORTFELLE. INSTITUTSIONAALNE PANGANDUS HÕLMAB KREDIIDILIINE RAHVUSVAHELISTE FINANTSASUTUSTEGA VÄLJASPOOL PÕHJAMAADE PIIRKONDA. KREDIIDILIINID PÕHJAMAADE FINANTSASUTUSTEGA MOODUSTAVAD GRUPI PANGANDUSTEGEVUSE OSA. .
DANSKE MARKETS JA TREASURY
Rahuldav tulu keerulistes majanduslikes tingimustes Tugev klientide aktiivsus ja rahulolu Piiratud riskipositsioon Lõuna-Euroopa valitsusevõlakirjade suhtes
Turutingimused 2011. aasta oli keeruline aeg kapitaliturgudel, ajalooliselt kõrge volatiilsusega ja likviidsuse kahanemisega. Kahtlused mitme Euroopa riigi võlgade tagasimaksmise suutlikkuse osas tekitasid kahtlust Euroopa finantssüsteemi osas, mis omakorda põhjustas rahastamiskulude tõusu.
Finantskokkuvõte Kasum enne tulumaksu langes DKK 4,1 mld DKKni 2010. aasta tasemelt 4,7 mld DKK. Laenude allahindluse kulud langesid seoses eelnevalt kajastatud kulude netotühistamisega summas 1,0 mld DKK võrreldes tühistamisega summas 0,6 mld DKK 2010. aastal. Tegevuskulude tase jäi ligikaudu samaks nagu 2010. aastal seoses madalama tulemuslikkusel põhineva hüvitusega.
Danske Markets Kasum enne tulumaksu oli 3,8 mld DKK, võrreldes 3,7 mld DKKga 2010. aastal. Püsituluga ja välisvaluuta toodetega kauplemisest saadud tulu oli rahulda. Tulu aktsiatega kauplemisest langes 50%, mis oli ebarahuldav. Kogu aasta vältel oli kliendipõhine kauplemine püsituluga ja välisvaluuta toodete ning tuletisinstrumentidega rahuldav. Institutsionaalsed kliendid olid eriti aktiivsed muutmas riskimaandamise positsioone eurodest Põhjamaade valuutadesse. See avaldas positiivset mõju tulule, eriti tuletisinstrumentidest saadavale tulule. Rahvusvahelised uurimisinstituudid hindavad regulaarselt Danske Markets’i kliendirahulolu taste ja turuosasid. 2011. aastal oli Danske Markets’i turuosa kõrge või tõusmas kõikides tootevaldkondades ja riikides. Aktsiaturul tõusid vahendustasud, kuigi üldjuhul langesid vahendustasud järsult sel turul. Mahu kasv oli
tingitud eelkõige Rootsi ja teistest rahvusvahelistest klientidest, kelle puhul oli ka kliendirahulolu suurem. Siiski jäi turuloomise tegevus ebarahuldavaks. Kliendipõhised tulud võlakapitali turgudelt olid ebarahuldavad, sest Danske Markets osales mitmes olulises võlakirjade emissioonis. Üldjuhul oli pankadel kulukam rahastada oma tegevust seoses halvasti toimiva pankadevahelise turuga. Tulenevalt kõrgematest rahastamise kuludest ja ka kõrgemast volatiilsusest turul, oli Danske Markets sunnitud võtma kasutusele konservatiivsema riskiprofiili. See avaldas negatiivset mõju tulule, mis saadakse turu loomisest mitme toote osas. Rootsis tõusis tulu kauplemistegevusest. Taanis ja Soomes jäi tulu 2010. aasta tasemele, samas langedes Norras. Iirimaa tegevusest saadi rahuldavat tulu. Kogu aasta vältel oli grupi netoriskipositsioon seoses Lõuna-Euroopa valitsuse võlakirjadega piiratud. selliste võlakirjade turuväärtuste kõikumised avaldasid piiratud mõju netotulule kauplemistegevusest.
Grupi Treasury osakond Grupi Treasury osakonna kasum enne tulumaksu langes 0,3 mld DKK võrra tasemelt 1,0 mld DKK 2010. aastal. Üksuse tulu sisaldas realiseerimata kapitalitulu Danske Bank’i osalusest Nets Holding A/Sis summas 0,4 mld DKK 2011. aastal võrreldes 0,7 mld DKKga eelmisel aastal. Keerulised turutingimused avaldasid negatiivset mõju tulule. /Joonise tõlge:TULU - % GRUPI TULUD KOKKUST LAENUTEGEVUS - % GRUPI KOGU LAENUTEGEVUSEST Danske Markets ja Treasury/
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
28
Indeks
4. KV
3. KV
2. KV.
1. KV.
(mln DKK)
2011
2010
11/10
2011
2011
2011
2011
Tulud kokku Tegevuskulud
5 716 2 652
6 659 2 624
86 101
1 246 684
-106 544
2 049 682
2 527 742
Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud
3 064 -1 033
4 035 -617
76 -
562 -52
-650 -750
1 367 -396
1 785 165
Kasum enne tulumaksu
4 097
4 652
88
614
100
1 763
1 620
330 068 44 330 2 599 423 235 97 412 8 883
396 581 48 665 2 954 350 990 102 777 4 964
83 91 88 121 95 179
330 068 44 330 2 599 423 235 97 412 10 693
300 496 46 407 2 518 442 221 96 768 10 435
340 381 40 671 2 583 408 688 101 854 8 303
349 064 42 602 2 916 357 452 97 840 6 099
34,5
81,3
21,0
-24,9
65,9
117,1
46,1 46,4
93,7 39,4
23,0 54,9
3,8 -
84,9 33,3
106,2 29,4
Danske Markets Grupi Treasury
5 305 411
5 944 715
89 57
1 428 -182
218 -324
1 389 660
2 270 257
Danske Markets ja Treasury kokku
5 716
6 659
86
1 246
-106
2 049
2 527
DANSKE MARKETS JA TREASURY
Laekumised krediidiasutustelt ja repolaenud (aasta lõpp) Laenud ja ettemaksed (aasta lõpp Allahindluse konto kokku (aasta lõpp) Neto kauplemis- ja investeerimisportfell (aasta lõpp) Hoiused (aasta lõpp) Jaotatud kapital (keskmine) Kasum enne laenude allahindluse kulusid protsendimäärana jaotatud kapitalist Kasum enne tulumaksu protsendimäärana jaotatud kapitalist (ROE) Kulu/tulu suhtarv (%)
TULUD KOKKU
(mln DKK)
Negatiivne väärtuse korrigeerimine summas 0,9 mld DKK müügivalmis võlakirjade portfelli osas kajastati otse omakapitalis. 2010. aastal kajastas grupp negatiivset väärtuse korrigeerimist summas 0,1 mld DKK.
Tegevus Vaatamata rasketele tingimustele jätkas Danske Markets keskendumist klientide teenindamisele, pakkudes likviidsuse ja riskimaandamise vahendeid. 2011. aastal tugevdas Danske Markets oma turupositsiooni ja kliendirahulolu taset.
investeerimisettevõttena Taanis. Nende poolt läbiviidud küsitlusest nähtusid ka paranenud reitingud teistel turgudel.
Turu väljavaade 2012. aastal jätkub ilmselt Danske Markets’i tugev tegevus ja ta säilitab oma turupositsiooni. Kuid Danske Markets ja Treasury tulemuslikkus sõltub suurel määral turutingimustest ja trendidest finantsturgudel, sealhulgas väärtpaberite hindade tasemest.
Uurimisinstituut Prospera kinnitas seitsmendat aastat järjest Danske Markets Equities'i positsiooni parima
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 29
DANSKE CAPITAL
Kasum enne laenude allahindluse kulusid tõusis 6% Tugev müük institutsionaalsetele klientidele PEP V edukas käivitamine Danske Private Equity poolt
Turutingimused Eriti 2011. aasta teisel poolel esines kapitaliturgudel märkimisväärne rahutus ja volatiilsus Euroopa võlakriisi tõttu. Pärast üsna stabiilset aasta algust langes augustis enamik aktsiaturge 15-20% võrra, samas võlakirjade hinnad kasvasid ja nende tulusus langes. 2011. aasta lõpuks oli enamik aktsiaindekseid 5-10% madalamad, kui nad olid aasta alguses. Danske Capital tugevdas oma positsiooni Põhjamaade avatud investeerimisfondide (unit trust) turgudel, saavutades ligikaudu 40% osakaalu netokäibest. Mõõdetuna turu kapitaliseerituse suhtes oli Danske Capitalil 11,9% turuosa Põhjamaadel, kasvades 0,7 protsendipunkti võrreldes eelmise aastaga.
31. detsember 2010. aasta tasemega. Netomüük institutsionaalsetele klientidele ja jaepanganduse klientidele moodustas 15 mld DKK. Arengud finantsturgudel tingisid aga negatiivse turuväärtuse korrigeerimise summas 11 mld DKK. Netomüügist summas 15 mld DKK oli institutsionaalsete klientide osa 11 mld DKK ja jaepanganduse klientide osa 4 mld DKK. Avatud investeerimisfondide (unit trust) tulemused olid võrdlusalusest kõrgemad 48% fondide puhul. Võlakirjapõhistest fondidest saavutasid 42% võrdlusalusest kõrgemad tulemused ja aktsiapõhiste fondide puhul oli see näitaja 52%. Tasakaalustatud toodetest oli 44%il võrdlusalusest kõrgemad tulemused. /Joonise tõlge: TULU - % GRUPI TULUD KOKKUST LAENUTEGEVUS - % GRUPI KOGU LAENUTEGEVUSEST
Finantskokkuvõte Danske Capital’i tulu kasvas 6% tasemeni 1980 mln DKK võrreldes 1873 mln DKKga 2010. aastal. Tulu mõjutasid negatiivselt madalamad tulemuslikkusega seotud tasud, mis langesid 219 mln DKKni võrreldes 271 mln DKKga 2010. aastal. Eelkõige kolmandas ja neljandas kvartalis sai tulu kannatada finantsturgudel toimuvate arengute tõttu, kaasa arvatud langus aktsiatesse investeeritavate hallatavate varade kogusumma osakaalus, mis 2011. aasta esimesel poolel moodustas keskmisest 31% ja langes 27%ni teisel poolaastal. Tegevuskulude kogusumma kasvas 5% võrreldes eelmise aasta tasemega. Seisuga 31. detsember 2011 moodustasid hallatavad varad 606 mld DKK, kasvades 4 mld DKK võrreldes
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
30
Indeks
4. KV.
3.KV.
2.KV.
1.KV.
(mln DKK)
2011
2010
11/10
2011
2011
2011
2011
Neto intressitulu Neto teenustasude tulu Muu tulu
119 1 795 66
120 1 707 46
99 105 143
31 566 17
33 399 10
28 410 15
27 420 24
Tulud kokku Tegevuskulud
1 980 1 093
1 873 1 040
106 105
614 313
442 230
453 283
471 267
Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud
887 -23
833 13
106 -
301 24
212 -
170 1
204 -48
Kasum enne tulumaksu
910
820
111
277
212
169
252
6 075 168 5 700 311
6 450 211 5 869
94 80 97
6 075 168 5 700
6 266 161 6 584
6 293 163 6 424
6 356 160 6 075
291
107
336
319
315
273
55,2 606
55,5 602
101
51,0 606
52,0 587
62,5 603
56,7 598
DANSKE CAPITAL
Laenud ja ettemaksed (aasta lõpp) Allahindluse konto kokku (aasta lõpp) Hoiused (aasta lõpp) Jaotatud kapital (keskmine) Kulu/tulu suhtarv (%) Hallatavad varad (mld DKK)
Tooted ja algatused 1. novembril 2011 sooritas Danske Private Equity esimese tehingu oma viienda fondiga - Danske PEP V, mille kogukohustus on ligikaudu 2,9 mld DKK. Selle tulemusena on Danske PEP V teine suurim börsil mittenoteeritud aktsiate fondide fond (private equity fundof-funds) Euroopas 2010. ja 2011. aastal moodustatud selliste fondide hulgas. Danske PEP V eeldatav kogukohustus 2012. aasta lõpuks on ligikaudu 4,5 mld DKK. Esimeses kvartalis ja kolmandat aastat järjest nimetas investeeringute uurimisfirma Morningstar Danske Invest’i parimaks avatud investeerimisfondiks Taanis aktsiatega seotud tulemuslikkuse alusel. Thompson Reutersi läbiviidud uurimuse alusel nimetati Danske Capital parimaks varahalduriks Taanis.
Turuväljavaade 2012. aastal loodab Danske Capital säilitada oma positsiooni varahalduses ja tugevdada oma positsiooni rahvusvahelises erapanganduses.
HALLATAVAD VARAD (mld DKK ) 2011 2010
Osakaal (%) 2011 2010
Aktsiad Börsil mittenoteeritud aktsiad (Private equity) Võlakirjad Raha
158
178
26
29
15 416 17
12 396 16
2 69 3
2 66 3
Kokku
606
602
100
100
JAOTUS INVESTORITE LÕIKES (mld DKK ) 2011 2010
Osakaal (%) 2011 2010
Elukindlustus Avatud investeerimisfondid - jaeinstitutsioonid, s.h avatud investeerimisfondid
187
194
31
32
229 190
241 167
38 31
40 28
Kokku
606
602
100
100
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 31
DANICA PENSION
Tulu kindlustustegevusest 0,6 mld DKK Kindlustusmaksete kogusumma kasvas 13% summani 27,3 mld DKK Tegevuskulude suhtarv langes 5,0%lt 4,6%ni
hakse nii olemasolevatele kui ka potentsiaalsetele klientidele. Danica Pension säilitas oma positsiooni ühe juhtiva elukindlustuse ja pensioni pakkujana Taani turul.
Grupi kindlustustegevusest saadi tulu summas 0,6 mld DKK võrreldes 2,1 mld DKKga 2010. aastal. Tulemust mõjutasid madalam investeeringute tulusus ja asjaolu, et riskieraldist võis kajastada neljast intressimäära rühmast vaid ühe suhtes. Aasta lõpus oli varikonto saldo 1,2 mld DKK.
Taani valitsus võttis vastu uue õigusakti, millega kärbitakse maksude mahaarvamise piirmäära igaaastastelt pensioni sissemaksetelt 100 000 DKKi 50 000 DKKni alates 1. jaanuarist 2012. Ettevõtte pensioniplaani kohaselt säästusid koguvate klientide jaoks võttis Danica kasutusele automaatse ülekande mehhanismi, mille tulemusena kõik uut piirmäära ületavad sissemaksed kantakse automaatselt eluaegsesse pensionikindlustusse.
Erakorralise finantsolukorra tõttu oli Taani Finantsinspektsioon sunnitud detsembris lubama diskonteeritud tulukõvera korrigeerimist selliste toodete osas nagu Danica Traditionel. Sellest tulenevalt võib kõvera ühte elementi arvutada nüüd 12 kuu liikuva keskmise näitajana. Danica kasutas uut diskonteeritud tulukõverat oma arvestustes ja selle mõju oli elukindlustuse eraldiste vähendamine summas 2,8 mld DKK 31. detsembril 2011. Intressimäära, kulu ja riskirühmade kollektiivse boonuse potentsiaal moodustas 0,4 mld DKK. Makstud poliiside boonuse potentsiaalist kasutasDanica Pension 1,8 mld DKK, et katta kahjumeid seoses kahe intressimäära rühmaga ning seetõttu võttis kasutusele poliiside üleandmise ja loovutamise tasu. Kõrgeima hüvitiste garantiiga kolmel intressimäära rühmal ei ole praktiliselt mitte mingit boonuse potentsiaali, mida saaks kasutada tulevase negatiivse investeeringu tulususe katmiseks. Kindlustusmaksed Taanis kasvasid 11,3% kogusummani 18,8 mld DKK. Kindlustusmaksed Danica Balance ja Danica Link turu toodete osas kasvasid 20%, moodustades 11,7 mld DKK. 2011. aasta lõpuks oli ligikaudu 162 000 klienti valinud need tooted. Danica Traditionel’iga seotud kindlustusmaksed langesid ootuspäraselt – 5,3% tasemele 7,1 mld DKK.
Turutingimused Taanis
Tulu Võlakirjade tootlikkus oli positiivne, sest intressimäärad langesid kogu aasta jooksul. Intressimäärade langus põhjustas aga tehniliste eraldiste suurenemise summas 8,8 mld DKK. Klientide vahendite ebapiisav tootlikkus oli veel üks põhjus, miks Danica pidi tugevdama eraldisi 40 mln DKK võrra. Netotulu mõjutas negatiivselt eriväljamaksed teatud kindlustusvõtjatele summas 94 mln DKK. Investeerimisriskiga äritegevuses (Danica Balance ja Danica Link) saadi tehniliseks tulemuseks 269 mln DKK, langedes 58 mln DKK võrreldes 2010. aasta tasemega. Selle languse peamised põhjused olid Iirimaa tegevuse likvideerimisega seotud kulud ja madalam riskitulemus Rootsis. Tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustuse tulemused langesid suurema surve tõttu hindadele ja seoses sellega, et Taani üksusest saadi lisatulu vähem kui 2010. aastal. Rohkem teavet Danica Pensioni kasumipoliitika ja Danske Bank Group’i finantsaruannetes konsolideerimise kohta on toodud veebisaidil www.danskebank.com/ir.
2011. aastal konkurents suurenes, palju pakkumisi te-
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
32
DANICA PENSION (mln DKK)
2011
2010
Indeks 11/10
4.kv. 2011
3. kv 2011
2. kv 2011
1.k. 2011
Danica Traditionel Avatud investeerimisfondide tegevus Tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustus Investeeringute tulusus Rahastamise tulemus Eriväljamakse Varikonto muutus
1 120 269 10 585 -163 -94 -1 158
1 126 327 81 799 -130 -641 584
99 82 12 73 -
298 24 -23 240 -37 56 418
275 66 21 199 -48 -25 -1 223
283 89 13 125 -45 -62 -142
264 90 -1 21 -33 -63 -211
569
2 146
27
976
-735
261
67
20 547 6 730
18 371 5 778
112 116
5 596 1 681
4 786 1 016
4 973 2 076
5 192 1 957
Eraldised, kindlustuslepingud Eraldised, investeerimislepingud
243 304 24 540
233 062 22 397
104 110
243 304 24 540
236 708 22 302
233 336 24 770
232 363 23 990
Klientide vahendid, investeerimisvarad Danica Traditionel Danica Balance Danica Link
188 699 28 596 47 201
188 057 21 752 44 509
100 131 106
188 699 28 596 47 201
185 849 25 527 42 622
182 456 25 410 46 438
183 280 23 313 45 655
7 362 7,7
5 732 37,4
128
9 048 43,1
8 778 -33,5
5 822 17,9
5 800 4,6
Netotulu kindlustustegevusest Kindlustusmaksed, kindlustuslepingud kindlustusmaksed, investeerimislepingud
Jaotatud kapital (keskmine) Netotulu protsendimäärana jaotatud kapitalist
Tegevus väljaspool Taanit
Investeeringute tulusus
Väljaspool Taanit kasvasid kindlustusmaksed 18,1% tasemeni 8,5 mld DKK. See kasv tulenes peamiselt kindlustusmaksetelt Norras osaliselt tänu portfelli üleandmisele. Väiksemahulise tegevuse tõttu Iirimaal algatas Danica Pension protsessi tegevuse müümiseks või likvideerimiseks Iirimaal 12-18 kuu jooksul.
Danica Balance ja Danica Link investeeringute tulusus oli -1,1 mld DKK, kujutades keskmist tulususe määra 2,5% võrreldes 12,9%ga 2010. aastal. Danica Balance’i keskmine aastane tulusus viimase kolme aasta jooksul on 10,2% ja Danica Link'i vastav näitaja on 11,4%.
KINDLUSTUSMAKSED KOKKU
(mld DKK)
2011
2010
Kindlustusmaksed, Taani Danica Traditionel Investeerimisriskiga seotud äritegevus Tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustus Siseriiklikud ülekanded Kindlustusmaksed
7,1 11,7 1,3 -1,3 8,5
7,5 9,8 1,3 -1,7 7,2
Rahvusvaheline
27.3
24.1
Klientide vahendite tulusus Danica Traditionel’is oli 6,8%, võrreldes 5,8%ga 2010. aastal. Arvestades ka tehniliste eraldiste muutusi oli klientide vahendite tulusus 2,1%. Aasta jooksul vähendas Danica Pension aktsiate ja krediidivõlakirjade investeeringutega seotud riski Danica Traditionel’is ja korrigeeris oma intressimäära riskipositsiooni. Aasta lõpus oli aktsiate, krediidivõlakirjade ja kinnisvara riskipositsioon kokku 29,2%.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 33
Seisuga 31. detsember 2011 oli kolme intressimäära rühmadega, millel on kõrgeimad hüvitiste garantiid, seotud aktsiate ja krediidivõlakirjade riskipositsioon vastavalt 3,5 mld DKK ja 15,5 mld DKK. Samal ajal sisaldas Danica Pension’i valitsuse võlakirjadega seotud riskipositsioon Itaalias emiteeritud võlakirju summas 5,5 mld DKK, Hispaanias emiteeritud võlakirju summas 1,5 mld DKK ja Iirimaal emiteeritud võlakirju summas 0,3 mld DKK. Sellest riskipositsioonist langes otse 3,7 mld DKK investeeringute arvele, mille edasine negatiivne tulusus võib mõjutada tulemust. Danica Pensionil ei olnud riskipositsiooni seoses Kreeka või Portugali poolt emiteeritud valitsuse võlakirjadega. KLIENTIDE VAHENDID - DANICA TRADITIONEL Aktsia (%) Omandus ja tootlus 2011 2010
Kinnisvara Võlakirjad Aktsiad Kokku
Tootlus (%) 2011 2010
10 84 6
10 80 10
6,2 8,4 -5,4
2,6 5,1 17,1
100
100
6,8
5,8
Finantstugevus 2011. aasta lõpus oli Danica grupi finantstugevus kokku – s.t ülemäärane kapitalibaas ja kollektiivse boonuse potentsiaal – 10,0 mld DKK. Tema kapitalivajadus moodustas 9,4 mld DKK ja ületas maksevõime nõuet 0,9 mld DKK võrra. Danica otsustas rajada oma kapitalivajaduse “kollase tule stsenaariumile”, mis hõlmab negatiivsemaid riskistsenaariume kui Taani Finantsinspektsiooni “punase tule stsenaariumid” (vt allpool). Makstud poliiside boonuse potentsiaal moodustas 4,0 mld DKK ja seda võib osaliselt kasutada kahjumi absorbeerimiseks.
protsendipunktiline tõus oleks suurendanud makstud poliiside boonuse potentsiaali 3,1 mld DKK võrra, samas oleks see vähendanud kollektiivse boonuse potentsiaali 0,2 mld DKK võrra ja suurendanud omakapitali 0,5 mld DKK võrra. Novembris 2011 kinnitas Standard & Poor’s taas Danica Pension’i A reitingut (negatiivse väljavaatega). Danica Pension’i S&P reiting sõltub suurel määral Danske Bank’i reitingust, mis samuti kinnitati taas. Pärast allutatud laenu tagasimaksmist oktoobris 2011 otsustas Danica Pension mitte säilitada reitingut.
2012. aasta väljavaade 2012. aastal loodab Danica Pension säilitada oma positsiooni ühe juhtiva Taani elukindlustaja ja pensionipakkujana. 2012. aasta tulemus sõltub suuresti arengutest finantsturgudel ja võimalusest kajastada riskieraldist ja varikonto saldot tulus. Makstud poliiside boonuse potentsiaali kasutamist 2011. aastal tuleb taastada iga intressimäära rühma puhul, et grupil oleks võimalik kajastada riskieraldist 2012. aasta tulus. Praeguste eeskirjade kohaselt ning kui marginaal Taani ja Saksa valitsuse võlakirjade vahel jääb nulli lähedale või muutub negatiivseks aasta jooksul, siis see tingib 2012. aastal negatiivse panuse kasumisse. Selleks, et Danica saaks kajastada riskieraldist täielikult tulus, peab uute skeemide rühma, samuti keskmise riskiga rühma investeeringute tulusus olema 4-5%, madala hüvitise garantiiga intressimäära rühma tulusus peab olema 8-9% ja kõrge hüvitise garantiiga intressimäära rühma tulusus peab olema 5-6%. See- tõttu on ebatõenäoline, et intressimäära rühmade riskieraldis kajastatakse täielikult 2012. aastal.
Taani pensionitööstuse puhul tuleb kohaldada Taani Finantsinspektsiooni “valgusfoori” stressitestimise nõuet, mis hõlmab kapitalibaasi stressitesti. Danica Pension on hästi valmistunud selleks riskistsenaariumiks, mille puhul aktsiahinnad langevad 12% ja intressimäär muutub 0,7 protsendipunkti. 2011. aasta lõpus oleks aktsiahindade 12 protsendipunktiline langus vähendanud makstud poliiside boonuse potentsiaali 0,8 mld DKK võrra, kollektiivse boonuse potentsiaali 0,1 mld DKK võrra, ja omakapitali 0,3 mld DKK võrra. Intressimäärade 0,7
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 34
TÖÖTAJAD 5596
KASUM ENNE TULUMAKSU -881 MLN DKK
MUU TEGEVUS HÕLMAB KINNISVARA ALAST TEGEVUST JA TUGIFUNKTSIOONE. MUU TEGEVUS SISALDAB KA TULUSUSE ELIMINEERIMIST OMA AKTSIATELT JA VÕLAKIRJADELT.
MUU TEGEVUS
MUU TEGEVUS (mln DKK)
Indeks
4. KV.
3. KV.
2. KV.
1. KV.
2011
2010
11/10
2011
2011
2011
2011
111 -30 158 321
182 -37 -91 790
61 41
1 -14 -1 59
19 -3 19 37
33 -9 54 41
58 -4 86 184
560 1 441
844 350
66 -
45 -75
72 -63
119 397
324 1 182
Laenude allahindluse kulud
-881 -
494 -
-
120 -
135 -
-278 -
-858 -
Kasum enne tulumaksu
-881
494
-
120
135
-278
-858
266 274
283 -84
94 -
61 22
74 94
80 99
51 59
-1 421
295
-
37
-33
-457
-968
-881
494
-
120
135
-278
-858
Netointressitulu Neto teenustasude tulu Netotulu finantstehingutelt Muu tulu Tulud kokku Tegevuskulud Kasum enne laenude allahindluse kulusid
KASUM ENNE TULUMAKSU (mln DKK) Kinnisvara Omaaktsiad Muu, sealhulgas grupi tugifunktsioonid Muu tegevus kokku
Muu tegevuse all kajastati tulumaksu eelset kahjumit summas 0,9 mld DKK võrreldes kasumiga 0,5 mld DKK 2010. aastal. See langus oli tingitud peamiselt kuludest seoses kohustusega Taani Hoiustajate ja Investeerijate Garantiifondi ees, mis kajastati 2011. aastal. Kinnisvara alases tegevuses moodustas kasum 266 mln DKK, langedes 17 mln DKK võrreldes eelmise aasta tasemega. Selle languse peamine põhjus oli kõrgemad hoolduskulud.
Tegevuskulude kogusumma oli 2011. aastal 1,4 mld DKK võrreldes 0,4 mld DKKga 2010. aastal. Kohustus hinnangulises summas 0,7 mld DKK Taani Hoiustajate ja Investorite Garantiifond ees seoses Amagerbanken A/Si, Fjordbank Mors A/Si ja Max Bank A/Si resolutsiooniga oli selle suurenemise peamine põhjus. Lahkumishüvitised ja 161 mln DKK suurune korrigeerimine seoses ajutiselt omandatud ettevõtte varade allahindlusega põhjustasid samuti tegevuskulude tõusu.
Omaaktsiate tootluse elimineerimine tingis 2011. aastal tulu summas 274 mln DKK võrreldes kuludega 84 mln DKK 2010. aastal. Muu tulu oli 0,3 mld DKK võrreldes 0,8 mld DKKga eelmisel aastal. See peegeldab eelmistel aastatel liigselt makstud käibemaksu tagasimaksmist.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 35
Kapitali- ja likviidsuse juhtimine
Grupi kapitalijuhtimise poliitikad ja praktikad toetavad tema äristrateegiat ja tagavad, et tal on piisavalt kapitali, et tulla toime ränkade makromajanduslike langustega.
hulgas. See tulemus kinnitab grupi tugevat finantsseisundit.
Lisaks omakapitalile koosneb grupi kapitalibaas hübriidkapitalist ja teise taseme omavahenditest. 2010. aasta lõpus oli kapitalibaasi maksumus oli 162 mld DKK ja kogukapitali suhtarv oli 17,9%. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv oli 11,8%. KAPITALIBAAS
(mld DKK)
2011
2010
Esimese taseme põhiomavahendid Hübriidkapital, miinus seadusjärgsed mahaarvamised Teise taseme omavahendid, miinus seadusjärgsed mahaarvamised
107
85
38
40
17
25
Kapitalibaas
162
150
2011. aasta lõpus oli grupi kapitalivajadus 90,5 mld DKK ehk 10% riskiga kaalutud varadest. Seega sisaldas kapitalibaas kapitalipuhvrit summas 71,6 mld DKK seisuga 31. detsember 2011. Euroopa Pangandusamet (EBA) lisas Danske Bank Group’i 90 Euroopa pangast koosnevasse rühma, mille suhtes viidi 2011. aasta esimesel poolel läbi ELiülene stressitestimine. Stressitestis kasutati kahte majanduse stsenaariumi, millega hinnatakse Euroopa pangandussektori vastupanuvõimet turu- või makromajanduslike tingimuste ootamatu halvenemise suhtes. Grupp läbis EBA testid hästi. Negatiivse stsenaariumi korral olid nad 90 testitud pangast esimese kümne
/Joonise tõlge: ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE SUHTARVU MUUTUS EBA NEGATIIVSE STSENAARIUMI KORRAL Kasum enne laenude allahindluse kulusid* Aktsiate emissioon Riskiga kaalutud varade muutus Laenude allahindluse kulud Kahjumid kauplemisportfellist Tulumaks, pension, dividendid jms *Välja arvatud kauplemisportfelli kahjum/
Märkus: Esimese taseme omavahendite suhtarv arvutatakse kooskõlas EBA stressitesti juhenditega, kus riskiga kaalutud varad vastavad 80%le Basel I riskiga kaalutud varadest. Grupi tugev finantsseisund sai samuti kinnitust Euroopa pankade suhtes läbiviidud EBA kapitaliseerimis-
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
36
testi kaudu, mis avaldati 2011. aasta detsembris. Test viidi läbi eesmärgiga hinnata Euroopa pankade ümberkapitaliseerimise vajadust. Oodatult läbis grupp testi kapitalitasemega, mis ületas oluliselt EBA nõude. Grupp määrab oma kogu kapitalivajaduse kindlaks vastavalt kapitalinõuete hinnangule kehtivate kapitaliadekvaatsuse ja üleminekueeskirjade kohaselt ning vastavalt hinnangule tulevase regulatsiooni (s.h neljas kapitalinõuete direktiiv) mõjude kohta. Kapitalivajaduse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka selliseid kriteeriume, nagu eeldatav kasv ja tulu, dividendipoliitika ning stressitesti stsenaariumid. Grupp püüab parandada oma krediidireitinguid, mis on olulised likviidsusele juurdepääsu saamiseks ja oma pikaajalise finantseerimise hinnastamiseks. Seetõttu on soovitud reitinguid võetud arvesse kapitalivajaduse kindlaks määramisel. 2011. aasta kevadel tugevdas grupp oma kapitalipositsiooni täielikult tagatud õiguste emiteerimise kaudu, millest laekub netotulu 19,8 mld DKK. Aktsiakapitali suurendamise üks eesmärk oli võimaldada grupil maksta juba 2012. aasta alguses tagasi Taani riigilt 2009. aastal kaasatud hübriidkapitali. Paraku ei õnnestunud saavutada finantsiliselt rahuldavat lepingut tagasimaksmise tingimuste kohta ja grupp otsustas laenu ennetähtaegselt mitte tagasi maksta. Laenulepingu kohaselt ei ole seega võimalik laenu enne 2014. aastat tagasi maksta. Taani valitsusega laenulepingu suhtes peetavate läbirääkimiste tulemusena võib osutuda võimalikuks tühistada optsioon ja kohustus konverteerida laenukapital kas tervikuna või osaliselt aktsiakapitaliks enne 2014. aasta maid vastavalt laenulepingu tingimustele. Tühistamine ei muuda iga-aastast laenumakset. Direktorite nõukogu otsustas siiski mitte esitada 27. mail 2012. aastal üldkoosolekule ettepanekut, kuna regulatiivsed nõuded hübriidkapitalile jms ei ole veel selgunud. 2011. aastal käivitas grupp mitmeid algatusi, et tugevdada oma vahendeid krediidiriskiga kaalutud varade arvutamiseks, kaasa arvatud muudetud ja täiustatud
mudelid ja parameetrid, nagu näiteks uus meetod majandustsükli jooksul maksejõuetuse tõenäosuse arvutamiseks. Nende algatustega suurendati riskiga kaalutud varasid kokku 34 mld DKK võrra. Grupi arvates tema mudelid kindlad ja piisavalt konservatiivsed. Grupp hoiab jätkuvalt silma peal oma mudelitel ja nende tulemustel ning vajaduse korral teeb korrigeerimisi seoses muudatustega majanduslikes, finantsilistes või regulatiivsetes tingimustes. 2011. aasta lõpus jõustunud uued kapitalinõuded (3. kapitalinõuete direktiiv) sisaldas nõuet kasutada stressiolukorra VaR riskiväärtust tururiski puhul, kui arvutatakse riskiga kaalutud varasid. 2011. aasta neljandas kvartalis kasvasid riskiga kaalutud varad 11,5 mld DKK tulenevalt kolmandast kapitalinõuete direktiivist. 31. detsembril 2011 moodustasid riskiga kaalutud varad 906 mld DKK võrreldes 844 mld DKKga 31. detsembril 2010.
ICAAP Grupi kapitalijuhtimise poliitikad ja praktikad põhinevad sisemise kapitali adekvaatsuse hinnangu protsessil (internal capital adequacy assessment process (ICAAP)). Selles protsessis tuvastab grupp regulaarselt oma riske ja määrab kindlaks kapitalivajaduse. ICAAP käigus teeb juhtkond kindlaks riskid, millele grupp on avatud, et hinnata riskiprofiili. Grupp määrab kindlaks ka riskid, mida tuleb katta kapitaliga. Lisaks hõlmab ICAAP kapitali planeerimist tagamaks, et grupp on piisavalt kapitaliseeritud tulevasteks aastateks. Üks planeerimisvahendeid on stressitestimine. Selle protsessi olulise osana hinnatakse seda, kas grupi kapitalivajaduse puhul on arvestatud kõiki olulisi riske, millega grupp puutub kokku. Grupp on kehtestanud protsessi, et määrata grupisiseste ekspertide abil kindlaks tegurid, mis suurendavad kapitalivajadust (solvncy need). Kapitali lisandumised on täiendid, kuigi see võib kattuda kapitalivajadusega. Seega kujutab see protsess kapitalivajaduse konservatiivset hinnangut.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
37
Grupi kapitalijuhtimise regulatiivne raamistik tugineb kapitalinõuete direktiivil. See direktiiv sisaldab kolme sammast, mis põhinevad Baseli II juhistel:
I sammas sisaldab eeskirjade komplekti kapitalinõuete arvutamiseks (8% riskiga kaalutud varadest krediidi-, turu- ja tegevusriskide puhul). II sammas kirjeldab ICAAPi ja Taani Finantsinspektsiooniga peetava dialoogi raamistikku. ICAAP määrab kindlaks kapitalivajaduse (vt allpool). III sammas käsitleb turudistsipliini ja sätestab avalikustamise nõuded riski- ja kapitalijuhtimisele. Grupp vastab III samba kohasele avalikustamise nõuetele Risk Managament 2011 (“Riskijuhtimine 2011”) avaldamisega, mis on toodud veebisaidil www.danskebank.com/ir.
Kui I samba kohaselt arvutatakse riskid ja kapitalinõuded kõikide krediidiinstitutsioonide suhtes kehtivate ühtsete eeskirjade alusel, siis II samba kohases ICAAPis võetakse arvesse antud institutsiooni individuaalseid tunnusjooni ja see hõlmab kõiki asjaomaseid riskitüüpe, sealhulgas I samba all käsitlemata riske.
Kapitalivajadus Grupp arvutab oma kapitalivajaduse järgmiste mõõtmiste kõrgeima tulemuse alusel:
Kapitalinõue vastavalt grupisisesele majanduskapitali mudelile. I samba kohane kapitalinõue (koos lisanduva kapitaliga), et käsitleda I sambaga mittekaetud riske ( I+ sammas). Kapitalinõue vastavalt Basel I üleminekueeskirjadele.
Basel I üleminekueeskirjade kohane kapitalinõue arvutatakse määral 80% Basel I kohasest kapitalinõudest, ehk 6,4% Basel I kohastest riskiga kaalutud varadest. Neljanda kapitalinõuete direktiivi läbivaatamisel tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada üleminekueeskirju seitsmeks aastaks. Lõplik otsus selles küsimuses tehakse eeldatavasti 2012. aastal.
Nii I+ samba kohasele nõudele kui ka majanduskapitalile lisanduvad täiendused võtmaks arvesse riskimudelite ebakindlust ja teostatakse pidevalt kapitalitaseme kvalitatiivse adekvaatsuse hindamisi. Danske Bank Group’i ja Danske Bank A/Si kapitalivajaduse arvutamine on üksikasjalikumalt kirjeldatud dokumentides “Riskijuhtimine 2011” (Risk Management 2011), mis on avaldatud veebisaidil www.danskebank.com/ir. “Riskijuhtimine 2011” kirjeldab ka krediidi-, turu- ja likviidsusriski juhtimist.
/Joonise tõlge: KAPITALIVAJADUS JA KAPITALIBAAS, 2011. A. LÕPP (mld DKK) Majanduskapital I+ sammas Üleminekueeskirjad Kapitalipuhver Kapitalibaas/
Stressitestimine Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessis (ICAAP) kasutab grupp makromajanduse stressiteste, et prognoosida oma kapitali vajadust ja kapitali tasemeid erinevate ebasoodsate stsenaariumide korral. Stressitestid on oluline vahend grupi riskiprofiili analüüsimisel, sest nad annavad juhtkonnale parema arusaamise sellest, kuidas portfelle mõjutavad makromajanduslikud muudatused, s.h negatiivsete sündmuste mõju grupi kapitalile. PEAMISED STRESSISTSENAARIUMID Stsenaarium
Kirjeldus
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
38
Nõrk majandussurutis
Ränk majandussurutis
Seadusjärgsed stsenaariumid
Geopoliitiline kriis summutab ajutiselt ülemaailmset nõudlust. Selle stsenaariumi puhul eeldatakse väikest majanduse kokkutõmbumist esimesel aastal, millele järgneb majanduse taastumine järgnevatel aastatel, kasv on väiksem kui on eeldatud baasjuhtumi stsenaariumi puhul. Selle stsenaariumi puhul eeldatakse sügavat rahvusvahelist majandussurutist, mida iseloomustab ülemaailmse kaubanduse oluline langus, sealhulgas madalam ekspordi nõudlus. Siseriiklikud investeeringud ja tarbimine vähenevad ning kinnisvara hinnad langevad. Keskpangad kõikjal maailmas on võtnud kasutusele paindlikumad rahapoliitika seisukohad. Taani Finantsinspektsioon: Baasjuhtum ja stressistsenaarium. EBA: Baasjuhtum ja negatiivne stsenaarium.
/Joonise tõlge: 12 KUU LIKVIIDSUS (mld DKK)/ Rohkem teavet stressitestide kohta on toodud dokumendis „Riskijuhtimine 2011“ (Risk Management 2011).
Likviidsus ja rahastamine Likviidsuse juhtimisega tahetakse tagada, et grupil on alati piisav likviidsus oma kohustuste täitmiseks. Selle eesmärgi täitmiseks on grupp korraldanud oma likviidsuse juhtimist nii, et tal on tagatud kindlad rahastamisvõimalused, mis võimaldavad tal tulla toime isegi vähem tõenäoliste olukordadega, mis võiksid avaldada olulist negatiivset mõju tema likviidsusele. 2011. aastal finantsturgudel toimunud arengud ning majandusväljavaade Euroopas ja USAs avaldasid negatiivset mõju pangandussektorile. Taani kolmandat pangapaketti kasutati Amagerbanken A/Si resolutsiooni puhul ja see halvendas negatiivset olukorda Taani pangandussektoris. Grupi reitingut alandati kaks korda, peamiselt seetõttu, et reitinguagentuuride arvates nõrgendas kolmas pangapakett kaudselt süsteemset toetust. Neljanda pangapaketi vastuvõtmine hilissuvel ja Taani süsteemse olulisusega finantsasutuste kindlaksmääramise väljavaade vähendas mõnevõrra survet Taani pankadele. Survet aitas vähendada ka kompenseerimisskeemi pikendamine, mille kohaselt tugevad pangad võtavad kas tervikuna või osaliselt üle raskustes olevaid panku.
Vaatamata aasta sündmustele säilis grupil tugev likviidsuse positsioon ja tema 12 kuu likviidsuskõver on positiivne enam kui kahel ja poolel eeloleval aastal. Pikaajalise suuremahulise rahastamise kaasamine ning soodsad muutused 2009. ja 2010.aasta laenude ja hoiuste suhtarvus aitasid säilitada grupi positiivset likviidsuse positsiooni ja aitavad tal täita tulevasi seadusjärgseid likviidsuse nõudeid. Grupp jälgib oma rahastamise koosseisu tagamaks, et see oleks hästi mitmekesine. Hästi tasakaalustatud kohustuste portfell loob stabiilse rahastamise voo ja kaitseb gruppi turu volatiilsuse suhtes. Grupi ulatuslikud ja hästi koostatud rahastamisprogrammid Euroopas ja USAs ning eraisikutest klientide suuremahulised hoiused on olulise tähtsusega tema likviidsuse juhtimisele. Kaetud võlakirjad etendavad üha suuremat osa rahastamises. 2011. aastal emiteeris grupp kaetud võlakirju summas 37,8 mld DKK. Hetkel põhinevad võlakirjad Taani, Norra, Rootsi ja Soome laenudel ning on veel kasutamata potentsiaaliga laene, mida saab kasutada selliste võlakirjade tagatisena. Lisaks emiteeriti 2011. aastal kõrgema nõudeõiguse järguga võlakirju summas 21,3 mld DKK, millest suur osa emiteeriti aprillis, mil USA võlakirjade programmi
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
39
kohaselt emiteeriti võlakirju väärtuses 1,9 mld DKK ehk 9,8 mld DKK. 16. juunil 2009. aastal sõlmis Danske Bank lepingu riigi garantiiga võlakirjade emissiooni kohta, kus võlakirjade tähtaeg on kuni kolm aastat (2. pangapakett). 2011. aasta lõpus emiteeris Danske Bank riigi garantiiga võlakirju summas 36,4 mld DKK, mille lunastustähtaeg on 2012. aastal. Võlakirjade lunastamiseks vajalik summa sisaldub likviidsuse reservis. 2011. aasta sügisel laiendas Taani keskpank enda antavaid laene Taani pankadele, lubades neil laenu võtta kõrgekvaliteetsetest laenudest koosneva tagatise alusel. Mitmel Euroopa riigil on sarnased programmid. Taani keskpank järgis Euroopa Keskpanga (EKP) eeskuju, võttes kasutusele optsiooni kolmeaastase tähtajaga laenude kaasamiseks. Need algatused üldjuhul peaksid tulema kasuks rahastamisturgudele ja pakkuma pankadele võimaluse oma likviidsuse juhtimise optimiseerimiseks. 2011. aasta lõpuks oli grupp saanud ligikaudu 11 mld DKK EKP laenudest.
Grupp ei eelda, et Euroopa Komisjoni ettepaneku tulemusena neljanda kapitalinõuete direktiivi kohta võetakse vastu kapitalinõuded, mis on rangemad Basel III eeskirjades toodud nõuetest ja seega on grupp hästi valmistunud ELi tulevastele kapitalinõuetele vastamiseks. Täielikult ülevõetud neljanda kapitalinõuete direktiivi eeskirjad vähendavad hinnanguliselt grupi praegust esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu 11,8% ligikaudu 0,7 protsendipunkti võrra. Riskiga kaalutud varade suurendamine seoses näiteks tehingu vastaspoole riski suhtes kehtivate kõrgemate kapitalinõuetega moodustab grupi hinnangute kohaselt 0,6 protsendipunkti suhtarvu vähenemises. Tulenevalt aga turutingimuste muutumisest võivad hinnangud riskiga kaalutud varade suurenemise kohta olla suhteliselt volatiilsed aja jooksul Esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu ülejäänud osa vähenemine tuleneb mahaarvamistest, eelkõige eeldatavast mahaarvamisest kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanide netovarade osas.
Regulatsioonid Euroopa Liidus ja väljaspool seda tehakse ettepanekuid finantssektori uute regulatsioonide kohta. Grupp järgib hoolega seda protsessi ja toetab meetmeid, mis tugevdavad sektori elastsust ja selle suutlikkust toetada majanduslikku kasvu. 2011. aasta juulis avaldas Euroopa Komisjon oma ettepaneku neljanda kapitalinõuete direktiivi põhjalikuks ülevaatamiseks. Selle ettepanekuga rakendatakse Basel III eeskirju ELis. Poliitilised läbirääkimised jätkuvad kuni 2013. aastani ja lõplikud eeskirjad võivad erineda esialgsest ettepanekust. Eeskirjad jõustuvad 2013. aasta alguses. Ettepaneku kohaselt määratakse likviidsuse eeskirjade üksikasjad kindlaks hiljem ja liikmesriigid peavad määrama kindlaks kapitalinõuetele ülemineku kuni 2019. aastani. Grupp peab oluliseks, et uutele kapitalinõuetele üleminek ELis ei kalduks kõrvale Basel III üleminekuperioodist, mis on kokku lepitud rahvusvaheliselt.
/Joonise tõlge: IV KAPITALINÕUETE DIREKTIIVI KOHASELT KORRIGEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE SUHTARV (%) Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Mahaarvamised Suurenemine riskiga kaalutud varades IV kapitalinõuete direktiivi kohaselt korrigeeritud esimese taseme põhiomavahendite suhtarv/
ELi eeskirjade kohaselt on grupp määratletud finantskonglomeraadina. Seetõttu kuulub Danica
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
40
Pension grupi konsolideeritud järelevalve alla. Grupp kasutab ELi eeskirju finantskonglomeraatide kohta, et arvutada mahaarvamine Danica Pensionisse tehtud investeeringu osas. Neljanda kapitalinõuete direktiiviga teeb Euroopa Komisjon ettepaneku, et riiklikud järelevalveametid võivad lubada finantsasutustel jätkuvalt kasutada konglomeraatide eeskirju neljanda kapitalinõuete direktiivi kohaste tulevaste mahaarvamise eeskirjade asemel. 2013. aasta alguses teeb Euroopa Pangandusamet (EBA) ettepaneku selgitada finantskonglomeraatide direktiivi kohaseid kehtivaid mahaarvamise eeskirju. Euroopa Komisjon teeb eeldatavasti 2013. aastal samuti ettepaneku muuta põhjalikult finantskonglomeraatide direktiivi. Samuti võidakse vastavalt muuta Taani eeskirju finantskonglomeraatide poolt kindlustusega tegelevate tütarettevõtete kajastamise kohta maksevõime aruannetes. Neljanda kapitalinõuete direktiivi hinnanguline mõju grupi kapitali positsioonile ei tingi kapitalinõuete võimalikku muutust Danica Pensioni osas tulenevalt EBA poolsetest selgitustest või finantskonglomeraatide direktiivi muutustest. Eeldades, et praegu tehtav mahaarvamine summas 8,4 mld DKK seoses grupi investeeringuga Danica Pensioni tehakse täielikult esimese taseme põhiomavahendite arvel, siis esimese taseme põhiomavahendite eraldiseisev vähenemine on hinnanguliselt 0,9 protsendipunkti. Seoses Danica Pensioni tehtud investeeringuga tehakse mahaarvamine hetkel kehtivate eeskirjade kohaselt võrdsetes osades esimese taseme omavahenditest ja teise taseme omavahenditest. Mahaarvamise eeskirjad, mis on toodud neljandas kapitalinõuete direktiivis ja Basel III eeskirjades finantskonglomeraati mittekuuluvatesse kindlustustütarettevõtetesse tehtavate investeeringute kohta, sisaldavad mahaarvamise nõuet investeeringu selle osa suhtes, mis ületab 10% krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahenditest. Selle nõude rakendamisel Danica Pensionisse tehtud 18,9 mld DKK suuruse investeeringu suhtes oleks selle eraldiseisev mõju esimese ta-
seme põhiomavahenditele suhtarvu vähenemine ligikaudu 1,0 protsendipunkti võrra 2011. aasta lõpus. Likviidsuse suhtes sisaldab IV kapitalinõuete direktiiv lühiajalise likviidsuse kattekordaja kohaste likviidsete varade mõistet, mis on laiem kui Basel III eeskirjade kohane mõiste. Sellest tulenevalt saab Taani hüpoteekvõlakirju lisada likviidsuspuhvrisse koos Taani valitsuse võlakirjade ja muude võlakirjadega. Likviidsuse kattekordaja lõplikud kriteeriumid tuleb määrata kindlaks enne seda, kui likviidsuse kattekordaja jõustub miinimumnõudena 2015. aastal. Grupi arvates on positiivne, et neljanda kapitalinõuete direktiivi ettepanek sisaldab plaane lükata kuni 2016. aastani edasi otsus selle kohta, kas võtta 2018. aastal kasutusele pikaajalise stabiilse rahastamise nõuded, nagu näiteks Basel III eeskirjade kohane pikaajalise rahastamise määr (Basel III Net Stable Funding Ratio, NSFR). 2011. Aasta novembris leppisid G20 riigid kokku rahvusvaheliste juhiste paketis süsteemse olulisusega finantsasutuste (systemically important financial institutions, SIFIs) reguleerimise ja järelevalve kohta. Nende juhiste kohaselt peab SIFIdel olema kahjumit absorbeeriv suutlikkus lisaks Basel III miinimumnõuetele. Kindlaks on määratud rühm ülemaailmseid SIFIsid pangandussektoris. Nende suhtes kohalduvad järelevalve ja kapitalipuhvri nõuded on rangemad Basel III eeskirjades sisalduvatest nõuetest. Neljandat pangapaketti käsitleva 2011. aasta septembri poliitilise kokkuleppe osana moodustatakse komitee, mis hakkab tulevaste ELi regulatsioonide alusel analüüsima kriteeriume, millele pank peab vastama selleks, et teda saaks pidada Taani SIFIks. Komitee kehtestab ka nõuded Taani SIFIde suhtes ja instrumentide suhtes, mida saab kasutada raskustes olevate SIFIde puhul. Selle taustal grupp eeldab, et teda peetakse Taani SIFIks. Grupp on seisukohal, et Taani SIFIdele kehtestatud nõuded peavad põhinema selgetel rahvusvahelistel nõuetel, et vältida konkureerivaid moonutusi tulenevalt kohalikest erinevustest SIFIde käsitlemisel.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
41
Investorsuhted
Investorsuhete osakond vastutab grupi suhtlemise eest investorite ja analüütikutega, Grupi üldise avatuse ja läbipaistvuse poliitika kohaselt tagab investorisuhete osakond, et huvirühmad saaksid täpset ja piisavat teavet regulaarse kontakti kaudu ja veebisaidil www.danskebank.com/ir. 2011. aastal võitis Danske Bank IR Global Rankingsi parima investorsuhete veebisaidi auhinna. Huvirühmadega suhete toetamiseks viib investorsuhete osakond neli korda aastas läbi tutvustavate ürituste seeria pärast grupi finantsaruannete avaldamist. 2011. aastal viidi selliseid tutvustavaid üritusi läbi Põhjamaades, Euroopas, USAs ja Kanadas ning nende kaudu kaasati ligikaudu 450 investorit. Investorsuhete osakond ja tippjuhtkond arendavad suhteid samuti analüütikute, aktsionäride ja potentsiaalsete investoritega, tutvustades ja käsitledes Danske Bank Group’i jaoks olulisi jooksvaid küsimusi seminaridel ja konverentsidel Taanis ja mujal.
DANSKE BANK'I AKTSIAD (DKK)
2011
2010
Aktsiakapital (miljon) 9 317 6 988 Aktsiahind (aasta lõpp) 73,0 132,3 Turu kapitaliseerimine (aasta lõpp) (miljard) 68 99 Kasum aktsia kohta 1,9 4,9 Aktsiadividend Aktsia raamatupidamislik väärtus 135,7 140,0 Aktsiahind/aktsia raamatupidamislik väärtus 0,5 0,9 Aktsia suhtarvud on jagatud teguriga 1,0807 võtmaks arvesse 2011. aasta aprillis toimunud aktsiakapitali suurenemist. 2010. aasta lõpus oli Danske Bank'i aktsiate tegelik hind 143,0 DKK.
Viimase viie aasta jooksul on Danske Bank’i aktsiad andnud keskmise tootluse -19% aastas, kaasa arvatud dividendid. Sama perioodi jooksul andis MSCI Europe Banks Index aasta keskmiseks tootluseks -24%.
2011. aasta lõpus avaldasid 28 aktsiate analüüsimisega tegelevat asutust (neist seitse Taanis) aruanded Danske Bank’i kohta.
Danske Bank’i aktsiad Danske Bank’i aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Kopenhaageni börsil ning need sisalduvad mitmes Taani ja rahvusvahelises aktsiaindeksis, näiteks OMX Kopenhaagen 20 indeks (OMXC20). 2011. aasta lõpu seisuga oli Danske Bank’i aktsiate indeksikaal ligikaudu 7,3%. Aktsiahind tõusis tasemelt 132,3 DKK seisuga 31. detsember 2010 tasemeni 73,0 DKK seisuga 31. detsember 2011, langedes 45%. Võrdluseks langes OMXC20 indeks 15%, samas MSCI Europe Banks Index langes 34%. 2010. aastal oli Danske Bank’i aktsiate keskmine kauplemismaht päevas 227 mln DKK võrreldes 207 mln DKKga 2010. aastal. Danske Bank’i aktsiad olid ühed kõige enam kaubeldavamad aktsiad indeksis OMXC20.
/Joonise tõlge: DANSKE BANK’I AKTSIAD Indeks 2006=100/
Dividendipoliitika Danske Bank’i üldine finantseesmärk on anda aktsionäridele konkurentsivõimeline tootlus aktsiahinna tõstmise ja dividendide maksmise kaudu. Alates 2010. aasta oktoobrist ja seni, kuni Taani riik omab Danske Bank’is hübriidkapitali, võib pank jagada dividende ainult juhul, kui dividende saab maksta täie-
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 42
likult puhaskasumi arvelt. Lisaks sätestatakse Taani riigiga sõlmitud laenulepingus intressimäära suurendamine, kui aasta dividendimaksed ületavad 4,9 mld DKK. Võttes arvesse grupi kapitali vajadusi, soovib direktorite nõukogu jaotada kuni üks kolmandik aasta puhaskasumist, eeldades, et dividendide väljamaksed ei tingi Taani riigilt hangitud hübriidkapitalilt tasutavate intressimaksete kasvu. Arvestades aga makromajanduslikku ja seadusandlikku ebakindlust, ei soovita nõukogu maksta dividend 2011. aasta eest.
väärtus ületab 5% aktsiakapitalist. Aktsionärid peavad teavitama aktsiakapitali osaluse muutustest, kui need ületavad teatud protsendimääras väljendatud künnist või jäävad sellest allapoole. Kolm aktsionäri on teavitanud Danske Bank’i, et neile kuulub üle 5% selle aktsiakapitalist:
A.P. Møller ja Chastine Mc-Kinney Møller Foundation ning A.P. Moller’i ettevõtted - Maersk Group, Copenhagen - omavad 22,84% aktsiakapitalist. Realdania, Kopenhaagen omab 10,07% aktsiakapitalist. Cevian Capital II GP Limited omab 5,02% aktsiakapitalist.
Aktsionärid
2011. aasta lõpus oli Danske Bank’il ligikaudu 338 000 aktsionäri. Paarikümnele investorile kuulus ligikaudu 49% aktsiakapitalist.
Danske Bank’I hinnangute kohaselt kuulub üle 37% aktsiakapitalist aktsionäridele, kes ei asu Taanis, vaid peamiselt Ühendkuningriigis ja USAs.
Iga aktsia annab selle omanikule ühe hääle ja kõikide aktsiatega kaasnevad samad õigused.
2011. aasta lõpus kuulus Danske Bank’ile endale ligikaudu 0,5% aktsiakapitalist. Neid aktsiaid omatakse kohustuse jaoks anda töötajatle hüvitust eelmistel aastatel aktsiaprogrammide kohaselt emiteeritud tingimuslike aktsiate ja aktsiaoptsioonide näol, samuti investeerimiseks kindlustusvõtjate ja ühisskeemide nimel.
/Joonise tõlge; DANSKE BANK’I AKTSIONÄRID 2011 Muu 8% A.P.Moller 23% USA ja Kanada 9% Ühendkuningriik 15% Realdania 10% Cevian Capital 5% Taani, muu 30%/
Taani äriühingute seaduse kohaselt peavad aktsionärid äriühingut teavitama, kui nende aktsiatega seotud hääleõigused ületavad 5% äriühingu aktsiakapitaliga seotud hääleõigusest või kui nende aktsiate nominaal-
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
43
Organisatsioon ja juhtimine
Hea ärijuhtimise tava on oluline investorite usalduse hoidmisel, finantseesmärkide täitmisel ning aususe ja lugupidamise tagamisel huvirühmade suhtes, sealhulgas aktsionäride, töötajate, klientide, tarnijate ja ametiasutuste suhtes. Grupi juhtimisstruktuur peegeldab seadusest tulenevaid nõudeid, mis reguleerivad börsinimekirja kantud Taani ettevõtteid üldiselt ja eelkõige finantsteenuste asutusi. Igas olulises osas järgib grupp Taani ärijuhtimise komitee poolt välja antud soovitusi, mida on muudetud 2011. aasta augustis. Soovitused on toodud veebisaidil www.corporategovernance.dk. NASDAQ OMX Copenhagen A/S nõuab, et kõik börsinimekirja kantud ettevõtted järgiksid soovitusi või selgitaksid, miks nad seda ei tee. Veebisaidil www.danskebank.com/CGreport on toodud selgitused ja teave selle kohta, kuidas grupp järgib soovitusi. Lisaks seadustest tulenevatele nõuetele vastavuse tagamise suhtes tagab juhtimisstruktuur optimaalse turvalisuse grupi tegevuse haldamisel. Juhtimisstruktuuri põhielemendid on hästi määratletud volitused ja äriprotseduurid, regulaarne aruandlus ja läbipaistvus grupiga seotud asjaolude suhtes. Standardid aruandluse, finantsplaneerimise ja
-kontrolli, riskijuhtimise, krediidi kinnitamise, personali arendamise ja vastavuse kohta ning ühine IT platvorm tagavad kogu tegevuse hästi struktureeritud juhtimise. Juhtkond püüab pidevalt kohandada juhtimisstruktuuri ja selle aluseks olevaid protsesse selle tagamiseks, et grupp säilitaks kõrgeimad võimalikud juhtimisstandardid ja läbipaistvuse aktsionäride jaoks.
JOONISE TÕLGE: DANSKE BANK’IJUHTIMISSTRUKTUUR DIREKTORITE NÕUKOGU SISEAUDIT DIREKTORITE NÕUKOGU SEKRETARIAAT
JUHATUS JUHTKOND PANGANDUSTEGEVUS DANSKE MARKETS JA TREASURY DANSKE CAPITAL DANICA PENSION MUU/
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
44
Üldkoosolek Danske Bank’i põhikirja kohaselt tuleb üldkoosolek viia läbi igal aastal hiljemalt 30. aprillil. Erakorralisi üldkoosolekuid võib läbi viia üldkoosoleku või direktorite nõukogu otsusel, või üldkoosoleku poolt määratud audiitori või kokku vähemalt 5% aktsiakapitalist omavate aktsionäride nõudmisel. Danske Bank pidas oma korralise üldkoosoleku 29. märtsil 2011. Koosoleku päevakord, sõnavõtud ja juhataja aruannete veebilevi on toodud veebisaidil www.danskebank.com/CGreport. Järgmine korraline üldkoosolek toimub 27. märtsil 2012. Üldkoosolek kutsutakse kokku direktorite nõukogu poolt teadaandega, mis avaldatakse Taani äriregistri elektroonilises informatsioonisüsteemis ja grupi veebisaidil. Kirjalik teade üldkoosoleku kohta tuleb esitada kõikidele registreeritud aktsionäridele, kes on esitanud vastava taotluse. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda sellest kolm kuni viis nädalat ette teatades. Aktsionäridel on õigus esitada üldkoosolekul ettepanekuid tingimusel, et nad järgivad lihtsaid formaalsusi. Üldkoosolekul võib teha ettepanekuid päevakorra fikseeritud punktide alusel. Igal aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku päevakorda eripunkti lisamist. Aktsionär peab esitama kirjaliku taotluse direktorite nõukogule, kes peab selle kätte saama hiljemalt kuus nädalat enne koosoleku toimumist või ühe nädala jooksul aastaaruande avaldamisest. Aktsionäridel on õigus osaleda üldkoosolekul, kui hiljemalt kolm päeva enne koosolekut on nad taotlenud endale sissepääsu kaarti. Koosolekul on neil õigus ühele häälele iga aktsia kohta, mis neile kuulub registreerimispäeva seisuga, s.t üks nädal enne üldkoosoleku kuupäeva. On ainult üks liik aktsiaid ja puuduvad piirangud osalusele, hääleõigusele või aktsionäride muudele võimalustele mõjutada otsuseid.Direktorite nõukogu poolt
määratud üldkoosoleku juhataja tagab koosoleku nõuetekohase läbiviimise. Sel eesmärgil antakse põhikirjaga koosoleku juhatajale vajalikud volitused, sealhulgas õiguse korraldada arutelusid, hääletatavaid küsimusi ja hääletusmeetodeid ning lõpetada vaidlusi. Üldkoosolekul kasutatakse jätkuvalt elektroonilist hääletamist. Otsused tehakse endiselt lihthääleenamusega, kui seaduse või põhikirjaga ei ole teisiti sätestatud. Põhikirja muutmise otsuseid, mida Taani seaduste kohaselt ei saa teha direktorite nõukogu, võetakse vastu ainult siis, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud hääleõiguslikust aktsiakapitalist. Otsust Danske Bank’i tegevuse lõpetamiseks ühinemise või vabatahtliku likvideerimise teel saab vastu võtta ainult siis, kui selle poolt on vähemalt kolm neljandikku häältest ning vähemalt kolm neljandikku üldkoosolekul esindatud hääleõiguslikust aktsiakapitalist.
Direktorite nõukogu Nõukogu kandidaadid nimetatakse aktsionäride või direktorite nõukogu poolt ning seejärel valitakse üldkoosoleku kui grupi kõrgeima juhtorgani poolt. Igal aastal vaatab direktorite nõukogu üle nõukogu pädevuse nõuded. Danske Bank püüab tagada, et nõukogul oleks alati nõuetekohane suurus, koosseis ja mitmekesisus vanuse, soo ja rahvuse osas, et võimaldada tal täita oma kohustusi ja juhtimisülesandeid. Danske Bank on kehtestanud direktorite nõukogu liikme pensionile mineku ea: nad peavad minema pensionile esimesel korralisel üldkoosolekul pärast 70 aastaseks saamist. Nõukogu koosneb hetkel 13 liikmest, kellest kaheksa valitakse üldkoosoleku ja viis töötajaskonna esindajate
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
45
poolt. Taani seaduste kohaselt on töötajaskonnal õigus valida enda hulgast esindajaid arvul, mis on pool üldkoosoleku poolt valitud liikmete arvust sel hetkel, mil kuulutatakse välja töötajaskonna esindajate valimine.
Direktorite nõukogu muutused 19. detsembril 2011. aastal sai Ole Andersen Eivind Kolding’i asemel direktorite nõukogu esimeheks ja Niels B. Christiansen valiti aseesimeheks.
Üldkoosoleku poolt valitud nõukogu liikmed kandideerivad valimistel igal aastal. Taani seaduste kohaselt on töötajaskonna esindajad nõukogus ametiajaga neli aastat ja nad valitakse eraldi grupi töötajate poolt. Praegused viis töötajaskonna esindajat valiti märtsis 2010 ja nende ametiaeg lõppeb seega 2014. aastal.
Direktorite nõukogu teeb 2011. aasta korralisele üldkoosolekule ettepaneku üldkoosoleku poolt valitud liikmete uuesti valimiseks, välja arvatud Peter Højland, kes otsustas mitte kandideerida ja Claus Vastrup, kes astub direktorite nõukogust tagasi direktorite nõukogu poolt nõukogu liikmetele kehtestatud vanusepiirangu tõttu.
Praeguse juhtimisstruktuuri kohaselt koostab direktorite nõukogu grupi tegevust reguleerivad üldised põhimõtted, samal ajal vastutab juhatus igapäevase juhtimise eest, järgides direktorite nõukogu poolt väljaantud juhiseid ja eeskirju.
Direktorite nõukogu teeb üldkoosolekule ettepaneku A.P. Møller – Mærsk A/Si finantsdirektori Trond Ø. Westlie, Carlsberg A/Si tegevdirektori Jørn P. Jensen, ja Rootsi Ettevõtete Keskliidu peadirektori Urban Bäckström nõukogusse valimiseks.
Direktorite nõukogu ja juhatuse sisekorraeeskirjad sätestavad ülesannete ja kohustuste täpse jaotuse. Nende eeskirjade kokkuvõte on toodud veebisaidil www.danskebank.com.
Nõukogu komiteed
Direktorite nõukogu liikmed tulevad kokku umbes 12 korda aastas, nagu on kavandatud iga kalendriaasta koosolekute plaanis. Üks või kaks korda aastas peab direktorite nõukogu pikema koosoleku, et arutada grupi strateegilist olukorda. Grupp pidas 17 koosolekut 2010. aastal; neli olid konverentskõned otsuste tegemiseks ja üks oli pikem strateegiline koosolek. Direktorite nõukogu määrab juhatuse, direktorite nõukogu sekretäri, grupi peaaudiitori ja tema asetäitja ning määrab kindlaks nende tasu. Viimase kolme aasta jooksul on direktorite nõukogu süstemaatiliselt hinnanud oma tulemuslikkust mitmete kriteeriumite alusel. Selles protsessis on nõukogu liikmed vaadelnud nõukogu üldist tulemuslikkust ja üksikute liikmete panuseid. Hindamisprotsess jätkub juhataja järelevalve all. Direktorite nõukogu arutab hindamisprotsessi tulemust ja see mõjutab uute nõukogu liikmete määramist.
Direktorite nõukogu on moodustanud neli komiteed, et teostada järelevalvet spetsiifiliste valdkondade üle ja valmistada ette juhtumeid hilisemaks käsitlemiseks täisnõukogu poolt: auditikomitee, krediidi- ja riskikomitee, töötasukomitee ning ametisse nimetamise komitee. Komiteede töö põhineb selgelt määratletud ja avalikustatud põhikirjadel, mis sätestavad nende eesmärgid ja kohustused. Need neli komiteed, mis annavad aru direktorite nõukogule, ei ole volitatud tegema iseseisvaid otsuseid. Auditikomitee uurib raamatupidamise, auditeerimise ja turvalisuse küsimusi. Need on küsimused, mis auditikomitee enda, grupi peaaudiitori või välisaudiitorite arvates väärivad uurimist enne nende panemist täisnõukogu ette. Auditikomitee pidas kuus koosolekut 2011. aastal. Krediidi- ja riskikomitee jälgib olulisi krediidiriske, et esitada juhtumeid täisnõukogule. Krediidikomitee tegutseb krediidi arutelu komiteena ning vaatab üle konkreetseid pikendamise avaldusi ja krediidiriske. See komitee jälgib ka üldist grupi riskiprofiili, riski-
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
46
juhtimise meetodit ja kapitali struktuuri. Krediidi- ja riskikomitee pidas 2011. aastal neli koosolekut. Töötasukomitee jälgib palgatasemete ja preemiaprogrammide trende, et tagada pidev ja pikaajaline väärtuse loomine aktsionäridele. Töötasukomitee pidas 2011. aastal kolm koosolekut. Ametisse nimetamise komitee teeb kindlaks potentsiaalsed juhatuse ja nõukogu kandidaadid ja soovitab kandidaate direktorite nõukogule valimiseks üldkoosolekul. Ametisse nimetamise komitee pidas 2011. aastal kuus koosolekut.
Hea ärijuhtimise tava soovitused Danske Bank järgib Taani hea ärijuhtimise tava komitee kõiki soovitusi, välja arvatud see, et ta ei avalikusta sõltuvaks/ sõltumatuks liigitamist. Hea ärijuhtimise tava soovituste kohaselt liigitatakse direktorite nõukogu liikmed kas sõltuvateks või mittesõltuvateks. Soovituste alusel loetakse üldkoosoleku poolt valitud direktorite nõukogu vähemust “sõltuvaks” nende nõukogus teenimise aja pikkuse või oluliste ärisuhete tõttu. Claus Vastrup ühines direktorite nõukoguga 1. jaanuaril 1995 ja on seega olnud nõukogu liige enam kui 12 aastat ning teda tuleb pidada sõltuvaks. Danske Bank on avatud krediidiriskile seoses ettevõtetega, kus direktorite nõukogu liikmed on kaasatud juhtkonnas ja direktorite nõukogu on hinnanud nende liikmete sõltumatust vastavalt olulise ärisuhte kriteeriumile. See hõlmab kaalumist, kas konkreetne riskile avatus võib kanduda üle teisele pangale ja selle tagajärgi Danske Bank’i jaoks. Pangandussuhte konfidentsiaalsuse tõttu on nõukogu otsustanud mitte avalikustada otsuseid üksikute liikmete sõltumatuse kohta.
Ühelgi nõukogu liikmel ei ole lubatud osaleda nende ettevõtete suhtes riskile avatuse käsitlemisel, milles liikmel on mis tahes huvi. Nõukogu püüab edaspidi saavutada, et üle poole liikmetest oleksid sõltumatud, sellega järgides soovitusi. Nii oli see 2011. aastal. Ole Andersen on auditikomitee sõltumatu ja pädev liige vastavalt Taani määrusele, mis käsitleb auditikomiteesid ettevõtetes ja gruppides Taani Finantsinspektsiooni järelevalve all. Grupp püüab säilitada mitmekesisust ja tuua rohkem naisi juhtivatele ametikohtadele, sest juhtkonna arvates läheb muidu palju andekaid kandidaate kaotsi. Seetõttu osaleb grupp mitmes algatuses, kaasa arvatud „Taani valitsuse hartas kaasamaks rohkem naisi juhtimisse“, mille grupp on allkirjastanud, ja „Tegevusahela reaktsioonis: soovitused kaasata rohkem naisi nõukogudesse”. Nendes kampaaniates osalemisega on grupp kehtestanud konkreetsed eesmärgid mitmekesisuse kohta. Direktorid arutavad eesmärke vähemalt üks kord aastas vastavalt hea ärijuhtimise tava soovitustele.
Juhatus Juhatusse kuuluvad Peter Straarup, tegevdirektor; Tonny Thierry Andersen, Taani jaepangandusüksuse juht; Thomas F. Borgen, grupi rahvusvahelise pangandustegevuse, korporatiivse ja institutsionaalse pangandustegevuse, Danske Markets’i ja Treasury juht; Henrik Ramlau-Hansen, grupi finantsüksuse juht; Georg Schubiger, üldtegevuste juht (grupi äritegevus, grupi turundus, grupi IT, grupi asjaajamine ja grupi hanketegevus); ja Per Skovhus, grupi krediidiüksuse juhataja. 15. veebruaril 2012läheb Peter Straarup pensionile ja Eivind Kolding saab tema asemel tegevdirektoriks. Grupi krediidiüksuse juhataja Per Skovhus soovib tagasi astuda isiklikel põhjustel ja soovib juhatusest lahkuda hiljemalt 1. juulil 2012.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
47
Juhtkomitee Juhtkomitee on koordineeriv foorum, mille peaeesmärk on anda üleüldine arvamus tegevuse kohta kogu grupi lõikes, pöörates erilist tähelepanu tugifunktsioonide, konkreetsete äriüksuste ja riigipõhiste organisatsioonide vahelisele koostoimele. Juhtkomitees on 19 liiget, kaasa arvatus juhatuse liikmed.
Juhtkonna tasustamin ja tasustamispoliitika Direktorite nõukogu on võtnud vastu tasustamispoliitika, mis kiideti viimati heaks üldkoosoleku poolt 2011. aasta märtsis. Grupi tasustamispoliitika põhimõtted kajastavad hea ärijuhtimistavaga seotud eesmärke ning pidevat ja pikaajalist väärtuse loomist aktsionäridele. Direktorite nõukogu ülesanne on muuta vajadusel seda poliitikat ja esitada poliitika muudetud versioonid üldkoosolekule heakskiitmiseks. Direktorite nõukogu liikmed saavad fikseeritud tasu, kuid nad ei ole kaetud ergutusprogrammiga ja ei saa tulemuslikkusel põhinevat hüvitust. Direktorite nõukogu tasustamine tuleb heaks kiita üldkoosoleku poolt. Direktorite nõukogu määrab kindlaks juhatuse tasu, mis koosneb fikseeritud palkadest, erinevat liiki tulemuslikkusel põhinevatest hüvitustest ja pensioni maksetest. Kui direktorite nõukogu ja juhatuse liikmed omavad direktori ametikohta Danske Bank’i tütarettevõtetes, siis arvatakse direktori ametikoha tasud maha nende fikseeritud lepingulistest palkadest. Tulenevalt Euroopa Pangandusameti (EBA) juhistest on Taani finantstegevuse seaduses toodud eeskirjad Taani finantssektori tasustamise kohta muutunud rangemaks. Väljaspool Taanit asuvad tütarettevõtted peavad samuti järgima rangemaid eeskirju seoses EBA juhiste ülevõtmisega siseriiklikesse õigusaktidesse. Seega peab grupp järgima uusi tasustamiseeskirju ja ulatuslikumaid avalikustamise nõuded direktorite nõukogu, juhatuse ja teiste riskivõtjate tasustamise kohta.
Direktorite nõukogu, juhatuse ja riskivõtjate tasustamise eeskirjad tähendavad, et tulemuslikkusel põhinevate hüvituste suurusele kehtestatakse piirangud ja et töötasu selle osa väljamaksmine lükatakse edasi hilisemale kuupäevale. Tasu saajad võivad jääda edasilükatud töötasust ilma kas osaliselt või tervikuna, sõltuvalt edaspidistest tulemustest. Grupp on määratlenud 2011. aastal oluliste riskide võtjatena 158 isikut, kaasa arvatud direktorite nõukogu ja juhatuse liikmed, kes on registreeritud Taani Äriameti poolt. 2011. aasta aprillis toimunud üldkoosolek kiitis heaks kaks algatusprogrammi: Algatusprogramm juhatusele, koos tulemuslikkusel põhineva hüvitusega kuni 20% fikseeritud palgast. Tulemuslikkusel põhinevast palgast on aktsiate osa 50% ning 75% lükatakse edasi ja see sõltub edaspidistest tulemuslikkuse eesmärkidest. Algatusprogramm teatud spetsialistidele ja juhtidele (ligikaudu 700 osalejat), koos tulemuslikkusel põhineva hüvitusega kuni kolme kuu palga ulatuses. Kuna Danske Bank kaasas Taani riigilt hübriidkapitali, siis direktorite nõukogu ja juhatuse liikmed ei pruugi saada aktsiaoptsioonidel põhinevat tasu. Kooskõlas rahvusvaheliste ja Taani riigi soovitustega I saa kontrollfunktsioonidega töötajad tulemuslikkusel põhinevat hüvitust. Tasustamistavadest aruandmise eeskirjade kohaselt on grupp väljastanud eriaruande, näidates ära uute eeskirjadega kaetud töötajate tasustamise põhimõtted. See aruanne on toodud grupi veebisaidi hea ärijuhtimise tava rubriigis. Konsolideeritud finantsaruannete lisas 9 on toodud direktorite nõukogu ja juhatuse liikmete tasustamise ja palga andmed üksikisikute kohta.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
48
Sisekontrolli ja riskijuhtimise süsteemid finantsaruandluses Vastavalt Taani finantstegevuse seaduses sätestatule vastutab direktorite nõukogu selle tagamise eest, et juhatusel on tõhusad protseduurid riskide avastamiseks, jälgimiseks ja neist teavitamiseks ning piisavad kontrolliprotseduurid, samuti rahuldavad IT kontrollimehhanismid ja turvameetmed. Kohustuste jaotus direktorite nõukogu ja juhatuse vahel on toodud eespool. Juhatus hindab ja kohandab regulaarselt finantsaruandluse protsessis kasutatavaid sisekontrolli ja riskijuhtimise süsteeme, et säilitada aruandluse kõrge tase. Heade raamatupidamistavade põhielemendid on hästi määratletud volitused, kohustuste eraldamine, regulaarne aruandlus ja läbipaistvus grupiga seotud asjaolude suhtes. Ühine IT platvorm aitab tagada arvestusandmete dokumenteerimise kogu grupis ja vähendada finantsaruandluse riske. Grupi finantsüksus hindab regulaarselt finantsaruandluse riske, keskendudes eriti kirjetele, kus hinnangud ja prognoosid võivad avaldada olulist mõju varade ja kohustuste väärtusele. Need kirjed on loetletud lisas, mis käsitleb olulisi arvestuspoliitikaid. Juhatus on rakendanud kontrollimehhanisme, et kõrvaldada tuvastatud finantsaruandluse riskid ning jälgib regulaarselt vastavate õigusaktide ja muude finantsaruandluse regulatsioonide muudatusi ning vastavust neile. Kontrollimehhanismide eesmärk on vältida, avastada ja parandada aruandluse vigu ja rikkumisi. Kuigi kontrollimehhanismidega vähendatakse riski, ei anna need mitte mingit garantiid selliste vigade ja rikkumiste suhtes.
raalsed üksused kasutavad samu andme- ja aruandlussüsteeme. Grupi finantsüksus kontrollib aruandeid ja kasutab neid juhatusele esitatavate konsolideeritud finantsaruannete koostamiseks. Grupil on siseauditi üksus (siseaudit). See üksus annab aru direktorite nõukogule ning vaatab regulaarselt üle grupisisesed juhtimisaruanded ja grupivälised aruanded (vahe- ja aastaaruanded). Siseauditi osakond teostab ka tegevuse auditeid, keskendudes grupi riskijuhtimise protseduuride põhivaldkondadele, sealhulgas riskiaruandlusele. Juhatus esitab direktorite nõukogule ja selle komiteedele regulaarselt aruandeid kehtestatud riskija investeerimisraamistikule ning seadusest tulenevatele investeerimiseeskirjadele vastavuse kohta. Direktorite nõukogu saab ka jooksvalt arvestusandmeid. Grupi vastavuse ja siseauditi üksus esitab regulaarselt direktorite nõukogule aruandeid eeskirjadele ja regulatsioonidele vastavuse kohta, sealhulgas grupisiseste äritegevuse protseduuride ja poliitikate rikkumiste kohta. Üks kord aastas esitab siseauditi üksus auditikomiteele aruande, mis sisaldab andmeid finantsaruandluse ja riskijuhtimise protsesside tõhususe kohta. Täielik ülevaade Danske Bank’i vastavusest Taani hea ärijuhtimise komitee soovitustele ja täpsemad andmed ärijuhtimise kohta Danske Bank’is on toodud grupi veebisaidil www.danskebank.com/CGreport.
Grupp on kehtestanud igapäevase ja igakuise aruandluse protseduuri, sealhulgas kõrvalekaldumise aruanded üksikutele organisatsiooni tasemetele. Grupisisesed juhtimisaruanded põhinevad samadel põhimõtetel nagu grupivälised aruanded, ning kohalikud ja tsent-
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
49
Korporatiivne vastutus
Ülemaailmse finantsrahutuse ja ebastabiilsuse praeguses keskkonnas on korporatiivsel vastutusel keskne osa Danske Bank Group’i pikaajalises strateegias ühiskonda oma panuse andmisel.
Noorte finantskirjaoskus Alates 2007. aastast on grupp arendanud isiklike finantsasjade korraldamise õpet lastele ja noortele. Grupi finantskirjaoskuse ja haridusse investeerimise programmi neli esimest algatust olid väga edukad - üle kuue miljoni mängu mängiti Moneyville' Taani versioonis. Muudes versioonides peale Taani versiooni mängitud mängude arv pärast nende käivitamist ulatub üle 2 miljoni. 2011. aastal laiendas grupp programmi 15-17-aastastele noortele mõeldud mänguga Dream On (“Unista edasi”). Selle mänguga jätkas grupp ulatusliku koostöö tegemist õpetamisekspertide, mängu arendajate, psühholoogide ja teistega mängude välja töötamiseks. Mängijad peavad tegema finantsotsuseid ja viima läbi virtuaalseid tegevusi, millega tehakse kindlaks, kas nad suudavad viia ellu oma unistusi või peavad edasi unistama finantsiliselt turvalisest tulevikust. 2012. aastal käivitatakse Dream On ka teistes grupi äriüksustes. Grupp jätkab finantskirjaoskuse edendamist eelolevatel aastatel.
Korporatiivse vastutuse juhtimine 2011. aastal täiustas grupp oma eetikakoodeksit ja ühendas selle oma eetikajuhistega. Nagu ka eelmised poliitikad, kehtib uus eetikakoodeks kõikide töötajate suhtes ja selles kirjeldatakse grupi eetikajuhiseid kliendisuhete, töötajate käitumise, korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste meetmete osas. Eetikakoodeksis on võetud arvesse ka Ühendatud Kuningriigi altkäemaksuvastaste meetmete seaduse viimaseid täiendusi. See on heaks kiidetud direktorite nõukogu poolt ja on avaldatud grupi sisevõrgus ja on ül-
disele avalikkusele kättesaadav www.danskebank.com.
veebisaidil
Kahtlasest tegevusest teavitamise süsteem Grupp soovib moodustada ja säilitada keskkonda, mis julgustab info vaba liikumist ning tagab kahtlasest tegevusest teavitavate töötajate turvalisuse ja kaitse kättemaksu eest. Kahtlasest tegevusest teavitamise süsteemi kaudu saadud raporteid ja küsimusi käsitletakse konfidentsiaalselt ja edastatakse grupi peaaudiitorile, peajuristile ja direktorite nõukogu auditikomiteele. Ebaregulaarsuste käsitlemisel läbipaistvuse suurendamiseks hakkas grupp avaldama kahtlasest tegevusest teavitamise süsteemi kaudu saadud raportite ja küsimuste arvu. 2011. aastal teavitati kahtlasest tegevusest teavitamise süsteemi kaudu kolmest juhtumist. Neist tulenevalt anti kaks hoiatust ja üks töötaja vallandati.
Sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine Alates 2008. aastast on grupp rakendanud sotsiaalselt vastutustundlikku investeerimispoliitikat tagamaks, et ta ei investeeri klientide vahendeid äritegevusse, mis ei ole vastavuses rahvusvaheliste juhistega inimõiguste, keskkonna, töötajate õiguste, relvastuse ja korruptsioonivastase võitluse suhtes. 2011. aastal arvati sotsiaalselt vastutustundliku investeerimise jälgimise protsessi tulemusena mõned ärivaldkonnad välja grupi investeerimisvaldkondadest, samas mõned ärivaldkonnad edenesid, mistõttu oli võimalik lisada need taas investeerimisvaldkondade hulka.
Vastutustundlik hankimine
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 50
Alates 2006. aastast on grupp nõudnud, et teatud tarnijad ja tooterühmad vastaksid konkreetsetele keskkonnakriteeriumitele. Neid nõudeid laiendati 2010. aastal, et lisada sellesse uus ostmispoliitika, mille kohaselt grupp hindab tarnijatega seotud keskkonnaalaseid, eetilisi ja sotsiaalseid riske. 2011. aastal hakkas grupp rakendama poliitikat, mis hõlmab tarnijatega seotud riski põhjalikku hindamist. Aasta lõpuks läbisid riskihindamise 429 tarnijat, keda juhitakse ostuosakonna kaudu.
Naised juhtimises Pärast seda, kui grupp allkirjastas Taani valitsuse harta kaasamaks rohkem naisi juhtimisse, on ta võtnud kohustuse teha pingutus suuremal arvul naisjuhtide ametisse määramiseks. Esimene hartaga seotud tegevus oli 2010. aastal koostatud raport. Sellest nähtus, et naisjuhtide osakaal grupis oli 35%, samas naiste osakaal töötajate üldarvust oli ligikaudu 57%. Raportis seadis grupp eesmärgiks suurendada naisjuhtide osakaalu 2012. aastal 36%ni ja 2015. aastal 37%ni, osaliselt piisaval arvul naiskandidaatide tagamisega värbamisprotsessis. Seetõttu on grupp oma talentide arendamise programmiskehtestanud eesmärgid naisjuhtide osakaalu kohta ja juhtivatele ametikohtadele määratavate naiskandidaatide osakaalu kohta. 2011. aasta lõpuks oli grupp juba saavutanud 36%lise osakaalu eesmärgi.
keskkonna ja korruptsioonivastaste meetmete kohta. Osaledes globaalses kokkuleppes alates 2007. aastast, on grupp kohustunud igal aastal andma aru selle kohta, kuidas ta püüab täita neid kümmet põhimõtet. Grupp täidab oma aruandluskohustust Taani finantsinspektsiooni ees, viidates ÜRO esitatavale iga-aastasele eduaruandele (Communication on Progress), mis on avaldatud veebisaidil www.unglobalcompact.org. Grupi korporatiivse vastutuse aruandlus on kooskõlas jätkusuutliku aruandluse juhistega, mille on andnud välja Global Reporting Initiative (GRI). Ülemaailmse kokkuleppe kümnele üldpõhimõttele vastav GRI Indeks on toodud veebisaidil www.danskebank.com/responsibility. Sotsiaalselt kohusetundlikule investeerimisele suunatud jõupingutuste suurendamise käigus andis grupp esimest korda aru ulatusest, mil ta järgib ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ja kirjeldas nende põhimõtete rakendamist oma investeerimisprotsessides.
Korporatiivse vastutuse aruandlus Grupp avaldas 2011. aasta korporatiivse vastutuse aruande samaaegselt 2011. aasta majandusaruandega. Kõik grupi korporatiivse vastutuse andmed on toodud “2011. aasta korporatiivse vastutuse faktiraamaatus”, mis on avaldatud koos dokumendiga “Korporatiivne vastutus 2011”. ÜRO globaalne kokkulepe on suurim korporatiivse vastutuse vabatahtlik võrgustik maailmas. See põhineb kümnel ülemaailmselt aktsepteeritud põhimõttel inimõiguste, töötajate õiguste,
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
51
FINANTSARUANDED - DANSKE BANK GROUP
54
Kasumiaruanne
86
17 Investeerimisväärtpaberid
55
Koondkasumiaruanne
86
18 Laenud ja ettemaksed
56
Bilanss
87
58
Kapitaliaruanne
19 Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses
60
Rahavoogude aruanne
87
61
Lisad
20 Ühisskeemid ja investeerimisriskiga lepingud
61
1 Olulised arvestuspõhimõtted
66
2 Ärisegmendid
70
3 Pangandustegevus – geograafiline jaotus
89
22 Osalused sidusettevõtetes
90
23 Immateriaalne põhivara
4 Netointressitulu ja puhaskasum
94
24 Kinnisvarainvesteeringud
finantstehingutelt
95
25 Materiaalne põhivara
5 Teenustasutulud ja teenustasukulud
96
26 Muud varad
96
27 Võlgnevused krediidiasutustele
73 74
88
21 Kindlustuslepingute varad ja kohustused
74
6 Muud tulud
74
7 Netokindlustusmaksed
96
28 Hoiused
75
8 Netokindlustushüvitised
97
29 Edasilükkunud tulumaks
75
9 Personali- ja halduskulud
98
30 Muud kohustused
79
10 Audiitortasud
99
31 Muud emiteeritud võlakirjad
79
11 Amortisatsioon, kulum ja
100
32 Allutatud laenud
103
33 Eeldatavad lõpptähtajad
allahindluse kulud 79
12 Laenude allahindluse kulud
104
34 Lepingulised tähtajad
80
13 Tulumaks
105
35 Pensioniplaanid
82
14 Raha kassas jms.
107
36 Riskiga kaalutud varad
82
15 Nõudeded krediidiasutustele
108
82
16 Kauplemisportfell
37 Tingimuslikud kohustused ja bilansipäevajärgsed sündmused
109
38 Repo- ja pöördtehingud
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
52
109
39 Tagatisena hoiustatud varad
185 JUHTKOND JA NÕUKOGUDESSE KUULUMINE
110
40 Liisingtegevus
185 Direktorite nõukogu
111
41 Seotud osapooled
187 Juhatus
112
42 Direktorite nõukogu ja juhatuse osalused
113
43 Õiglase väärtuse informasioon
117
44 Grupi osalused ja ettevõtted
118
45 Olulised arvestuspõhimõtted
131
Peamiste mõisted
132
Riskijuhtimine
finantssuhtarvude
132
Riskipositsioon
132
Kapitalibaas
132
Krediidirisk
150
Tururisk
153
Likviidsusrisk
155
Kindlustusrisk
159
Pensionirisk
160
Olulised finantsnäitajad ja suhtarvud
162
EMAETTEVÕTTE DANSKE BANK AS FINANTSARUANDED
182
KINNITUSED JA JÄRELDUSOT SUSED
182
Juhtkonna kinnitus
183
Audiitorite järeldusotsused
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
53
KASUMIARUANNE – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2011
2010
Intressitulu Intressikulu
80 819 47 478
79 625 43 642
9 11
Netointressitulu Teenustasutulud Teenustasukulud Netotulu finantstehingutelt Muud tulud Netokindlustusmaksed Netokindlustushüvitised Tulu sidusettevõtetest Kasum sidusettevõtete ja grupiettevõtete müügist Personali- ja halduskulud Amortisatsioon, kulum ja allahindluse kulud
33 341 11 760 4 034 -3 326 5 469 20 475 18 705 125 16 24 280 3 451
35 983 11 803 3 714 5 984 4 798 18 253 26 172 84 659 24 014 3 397
12
Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud
17 390 13 185
20 267 13 817
13
Kasum enne tulumaksu Tulumaks
4 205 2 482
6 450 2 786
Aurandeaasta puhaskasum
1 723
3 664
Kasumiosa, mis on omistatav Danske Bank A/S'i aktsionäridele (emaettevõte) mittekontrollivatele osalustele
1 712 11
3 661 3
Aruandeaasta puhaskasum
1 723
3 664
1,9 1,9 -
4,9 4,9 -
4 4 5 5 4 6 7 8
Kasum aktsia kohta (DKK) Lahjendatud kasum aktsia kohta (DKK) Väljakuulutatud dividendid aktsia kohta (DKK)
Kasum aktsia kohta ja lahjendatud kasum aktsia kohta on jagatud teguriga 1,0807 arvestamaks aktsiakapitali suurendamisega 2011.aasta aprillis.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 54
KOONDKASUMIARUANNE – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2011
2010
1,723
3,664
13
Aruandeaasta puhaskasum Muu koondkasum Mitte-Taani üksuste ümberarvestus Mitte-Taani üksuste riskimaandamisinstrumendid Müügivalmis finantsvarade realiseerimata väärtuse korrigeerimised Müügivalmis finantsvarade realiseerunud väärtuse korrigeerimised Tulumaks muult koondkasumilt
223 -273 -951 28 285
1,009 -961 -145 44 242
-688
189
Aruandeaasta koondkasum kokku
1,035
3,853
Kasumiosa, mis on omistatav Danske Bank A/S'i aktsionäridele (emaettevõte) mittekontrollivatele osalustele
1,024 11
3,850 3
Aruandeaasta koondkasum kokku
1,035
3,853
Muu koondkasum kokku
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
55
BILANSS – DANSKE BANK GROUP Lisa 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 29 26
27 16 28 19 20 21 31 29 30 32
(mln DKK)
2011
2010
VARAD Raha ja nõudmiseni hoiused keskpankades Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadele Kauplemisportfelli varad Investeerimisväärtpaberid Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses Laenud õiglases väärtuses Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad Kindlustuslepingute varad Investeeringud sidusettevõtetesse Immateriaalne põhivara Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Tasumisele kuuluva tulumaksu varad Edasilükkunud maksude nõuded Muud varad
28 617 180 870 909 755 109 264 1 126 482 720 741 61 888 230 668 989 22 233 4 624 7 267 580 1 791 18 634
35 403 228 100 641 993 118 556 1 146 731 701 715 59 698 217 515 1 040 22 936 4 799 7 861 1 404 1 693 24 442
Varad kokku
3 424 403
3 213 886
393 388 697 913 848 994 557 699 69 211 248 966 366 920 423 6 278 41 428 67 328
317 988 478 386 861 053 555 486 67 277 238 132 450 219 858 6 003 56 406 77 336
3 298 548
3 109 144
OMAKAPITAL Aktsiakapital Valuuta ümberhindluse reserv Müügivalmis finantsvarade reserv Eelmiste perioodide jaotamata kasum Väljakuulutatud dividendid
9 317 -186 -2 253 118 917 -
6 988 -136 -1 330 99 205 -
Danske Bank A/S'i (emaettevõte) aktsionärid Mittekontrollivad osalused
125 795 60
104 727 15
Omakapital kokku
125 855
104 742
3 424 403
3 213 886
KOHUSTUSED Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele Kauplemisportfelli kohustused Hoiused Realkredit Danmark'i poolt emiteeritud võlakirjad Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute hoiused Kindlustuslepingutest tulenevad kohustused Muud emiteeritud võlakirjad Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused Edasilükkunud tulumaksu kohustused Muud kohustused Allutatud laenud Kohustused kokku
Kohustused ja omakapital kokku
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
56
KAPITALIARUANNE – DANSKE BANK GROUP (mln DKK) millions) Omakapitali muutused Danske Bank A/S'i (emaettevõte) aktsionärid
Aktsiakapital Omakapital 1.jaanuaril 2011 Aruandeaasta puhaskasum Muu koondkasum Mitte-Taani üksuste ümberarvestus Mitte-Taani üksuste riskimaandamisinstrumendid Müügivalmis finantsvarade realiseerimata väärtuse korrigeerimised Müügivalmis finantsvarade realiseerunud väärtuse korrigeerimised Tulumaks muult koondkasumilt
Valuuta
Müügi-
ümber-
valmis
hindluse reserv
Eelmiste perioodide
varade jaotamata reserv kasum
Väljakuulutatud dividendid
Kokku
Mittekontrollivad osalused
Kokku
6 988 -
-136 -
-1 330 -
99 205 1 712
-
104 727 1 712
15 11
104 742 1 723
-
223
-
-
-
223
-
223
-
-273
-
-
-
-273
-
-273
-
-
-951
-
-
-951
-
-951
-
-
28 -
285
-
28 285
-
28 285
Muu koondkasum kokku
-
-50
-923
285
-
-688
-
-688
Aruandeaasta koondkasum kokku
-
-50
-923
1 997
-
1 024
11
1 035
Tehingud omanikega Aktsiakapitali suurendamine Aktsiapakkumise kulud Omaaktsiate soetamine Omaaktsiate müük Aktsiapõhised maksed Mittekontrollivate osaluste soetamine Tulumaks omakapitali kirjetelt
2 329 -
-
-
17 703 -271 -16 470 16 596 127 30
-
20 032 -271 -16 470 16 596 127 30
34 -
20 032 -271 -16 470 16 596 127 34 30
Omakapital 31.detsembril 2011
9 317
-186
-2 253
118 917
-
125 795
60
125 855
Omakapital 1.jaanuaril 2010 Aruandeaasta puhaskasum Muu koondkasum Mitte-Taani üksuste ümberarvestus Mitte-Taani üksuste riskimaandamisinstrumendid Müügivalmis finantsvarade realiseerimata väärtuse korrigeerimised Müügivalmis finantsvarade realiseerunud väärtuse korrigeerimised Tulumaks muult koondkasumilt
6 988 -
-184 -
-1 229 -
95 084 3 661
-
100 659 3 661
3
100 659 3 664
-
1 009
-
-
-
1 009
-
1 009
-
-961
-
-
-
-961
-
-961
-
-
-145
-
-
-145
-
-145
-
-
44 -
242
-
44 242
-
44 242
Muu koondkasum kokku
-
48
-101
242
-
189
-
189
Aruandeaasta koondkasum kokku
-
48
-101
3 903
-
3 850
3
3 853
Tehingud omanikega Omaaktsiate soetamine Omaaktsiate müük Aktsiapõhised maksed Mittekontrollivate osaluste soetamine Tulumaks omakapitali kirjetelt
-
-
-
-19 195 19 316 154 -57
-
-19 195 19 316 154 -57
12 -
-19 195 19 316 154 12 -57
6 988
-136
-1 330
99 205
-
104 727
15
104 742
Omakapital 31.detsembril 2010
Seni, kuni Taani riik hoiab hübriidkapitali Danske Bank’is ja annab emiteeritud võlakirjadele garantii, võib Danske Bank A/S jaotada dividende tingimusel, et neid dividende saab täies ulatuses kasumist välja maksta.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
57
KAPITALIARUANNE – DANSKE BANK GROUP (mln DKK)
2011
2010
Kasum aktsia kohta Aruandeaasta puhaskasum
1 712
3 661
1.jaanuaril emiteeritud aktsiate keskmine arv Grupi omaaktsiate arv
698 804 276 6 115 822
698 804 276 7 271 671
Ringluses olevate aktsiate keskmine arv enne aktsiakapitali suurendamist Emiteeritud aktsiate keskmine arv aktsiakapitali suurendamisel Eelisostuemissiooni boonuse komponent kapitali suurendamisel, aktsiate arv
692 688 454 171 669 726 14 823 492
691 532 605 56 360 151
Ringluses olevate aktsiate korrigeeritud arv pärast omakapitali suurendamist Aktsiapõhisteks makseteks emiteeritud lahjendavate aktsiate arv
879 181 672 -
747 892 756 -
Ringluses olevate aktsiate keskmine arv, k.a lahjendavad aktsiad
879 181 672
747 892 756
1,9 1,9
4,9 4,9
Kasum aktsia kohta (DKK) Lahjendatud kasum aktsia kohta (DKK)
Kasum aktsia kohta ja lahjendatud kasum aktsia kohta on jagatud teguriga 1,0807 arvestamaks aktsiakapitali suurendamisega 2011.aasta aprillis. Aktsiakapital koosneb aktsiatest, mille nominaalväärtus on 10 DKK. Kõik aktsiad annavad aktsionäridele võrdsed õigused, seega on ainult üks liik aktsiaid. Ringluses olevate aktsiate arv Välja antud 31.detsembril Grupi omaaktsiate osalus
931 739 034 4 627 536
698 804 276 7 013 181
Ringluses olevad aktsiad 31.detsembril
927 111 498
691 791 095
Arv 2011
Arv 2010
Väärtus 2011
Väärtus 2010
Kauplemisportfell Klientide nimel sooritatud investeeringud
540 255 4 087 281
3 364 430 3 648 751
39 299
481 522
Kokku
4 627 536
7 013 181
338
1 003
Kauple misportfell
Investeering klientide nimel
Kokku 2011
Kokku 2010
481 16 200 16 375 -267
522 270 221 -272
1 003 16 470 16 596 -539
1 020 19 195 19 316 104
39
299
338
1 003
Omaaktsiate osalus
Osalus 1.jaanuaril Omaaktsiate soetamine Omaaktsiate müük Väärtuse korrigeerimine Osalus 31.detsembril
Direktorite nõukogul on õigus Danske Bank’i nimel soetada omaaktsiaid nominaalväärtuses kuni 10% Danske Bank’i aktsiakapitalist. Aktsiaid võidakse hoida omandis või kasutada tagatisena. Kui aktsiad soetatakse omamise eesmärgil, ei tohi ostuhind erineda rohkem kui 10% noteeritud aktsiahinnast soetamise hetkel.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
58
KAPITALIARUANNE – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2011
2010
Kapitalibaas ja maksevõime suhtarv Omakapital Kodumaise kinnisvara ümberhindlus õiglasesse väärtusesse Pensionikohustused õiglases väärtuses Maksude mõju Proportsionaalselt konsolideeritud ettevõtete reservid
125 855 1 281 348 -58 2 991
104 742 1 253 -73 2 3 002
Taani Finantsinspektsiooni reeglitega kooskõlas arvutatud omakapital Väljakuulutatud dividendid Pangandustegevuse immateriaalne põhivara
130 417 -22 127
108 926 -22 666
-1 600 923 -743 -44
-1 548 1 069 -675 -
Esimese taseme põhiomavahendid Hübriidkapital Hinnanguliste kahjumite ja allahindluse kulude vaheline erinevus Kohustuslik mahaarvamine kindlustusega tegelevate tütarettevõtete puhul Muud kohustuslikud mahaarvamised
106 826 42 366 -4 175 -
85 106 42 208 -2 422 -55
Esimese taseme omavahendid kokku
145 017
124 837
20 480 743 -4 175 -
26 710 675 -2 422 -55
Kapitalibaas
162 065
149 745
Riskiga kaalutud varad
905 979
844 209
11,8 16,0 17,9
10,1 14,8 17,7
Edasilükkunud tulumaksu varad Edasilükkunud tulumaks immateriaalselt põhivaralt Kodumaise kinnisvara ümberhindlus Muud kohustuslikud mahaarvamised
Allutatud laenud, v.a hübriidkapital Hübriidkapital Kodumaise kinnisvara ümberhindlus Hinnanguliste kahjumite ja allahindluse kulude vaheline erinevus Kohustuslik mahaarvamine kindlustusega tegelevate tütarettevõtete puhul Muud kohustuslikud mahaarvamised
36
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (%) Esimese taseme omavahendite suhtarv (%) Kogukapitali suhtarv (%) Kogukapitali ja esimese taseme omavahendite suhtarvud arvutatakse kooskõlas kapitalinõuete direktiiviga.
Osas ‚Riskijuhtimine 2011‛ tuuakse üksikasjad grupi kapitalivajaduste kohta. Osa ‚Riskijuhtimine 2011‛ suhtes ei teostata kohustuslikku auditit.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
59
RAHAVOOGUDE ARUANNE – DANSKE BANK GROUP (mln DKK) millions)
2011
2010
Rahavood äritegevusest Kasum enne tulumaksu Äritegevusega seotud mitterahaliste kirjete korrigeerimine Sidusettevõtetest saadud tulude korrigeerimine Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus Laenude allahindluse kulud Tasutud tulumaks Muud äritegevusega seotud mitterahalised kirjed
4 205
6 450
-125 1 127 1 215 13 185 -671 1 857
-84 984 1 385 13 817 -1 076 -3 721
Kokku
20 793
17 755
Muutused käibekapitalis Raha ja nõudmiseni hoiused keskpankades Kauplemisportfell Muud finantsinstrumendid õiglases väärtuses Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses Laenud õiglases väärtuses Hoiused Realkredit Danmark'i poolt emiteeritud võlakirjad Kindlustuslepingute varad/kindlustuslepingutest tulenevad kohustused Muud varad/kohustused
75 106 -48 236 -9 734 7 065 -19 026 -12 060 2 213 -2 320 -76 455
14 204 75 878 -2 490 -33 406 -13 242 1 474 38 431 -6 315 -52 024
Rahavood äritegevusest kokku
-62 654
40 265
Rahavood investeerimisest Grupiettevõtete ja muude äriüksuste soetamine Grupiettevõtete ja muude äriüksuste müük Omaaktsiate soetamine Omaaktsiate müük Immateriaalse põhivara soetamine Materiaalse põhivara soetamine Materiaalse põhivara müük
19 -16 470 16 596 -418 -349 10
-19 195 19 316 -362 -452 80
-612
-613
-10 850 19 761 45
-4 848 15
8 956
-4 833
Raha ja raha ekvivalendid 1. jaanuaril Raha ja raha ekvivalentide muutus
260 607 -54 310
225 788 34 819
Raha ja raha ekvivalendid 31.detsembril
206 297
260 607
Raha ja raha ekvivalendid 31.detsembril Raha ja nõudmiseni hoiused keskpankades Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadelt 3 kuu jooksul
28 617 177 680
35 403 225 204
Kokku
206 297
260 607
Rahavood investeerimistegevusest kokku Rahavood finantseerimistegevusest Allutatud laenude ja hübriidkapitali suurendamine Allutatud laenude ja hübriidkapitali lunastamine Dividendid Aktsiakapitali suurendamine Mittekontrollivate osaluste muutus Rahavood finantseerimistegevusest kokku
Grupi osaluste ja ettevõtete nimekiri annab informatsiooni grupiettevõtetest saadud rahavoogude kasutusele seatud piirangute kohta.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
60
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
1
Olulised arvestuspõhimõtted ja hinnangud Danske Bank Group koostab oma konsolideeritud finantsaruanded kooskõlas Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega (International Financial Reporting Standards (IFRS)), mis on välja antud Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt ja mille on heaks kiitnud Euroopa Liit. Grupi olulised arvestuspõhimõtted on esitatud lisas 45. Konsolideeritud finantsaruannete koostamine põhineb juhtkonna hinnangutel ja prognoosidel tulevaste sündmuste kohta, mis mõjutavad oluliselt varade ja kohustuste bilansilisi väärtusi. Peamised kriitilised hinnangud ja prognoosid konsolideeritud finantsaruannete seisukohast on
finantsinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmine laenude ja ettemaksete mõõtmine firmaväärtuse mõõtmine kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste mõõtmine kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanide väärtuse mõõtmine edasilükkunud tulumaksuvarade kajastamine
Hinnangud ja prognoosid põhinevad eeldustel, mida juhtkond peab mõistlikeks, kuid mis on oma iseärasuse tõttu ebakindlad ja ettearvamatud. Eeldused võivad olla ebapiisavad ja võib esineda ootamatuid tulevasi sündmusi või situatsioone. Muud inimesed võivad anda muid hinnanguid. Finantsinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmine Finantsinstrumentide, mille hinnad on noteeritud aktiivsel turul või mis põhinevad jälgitavat turuinformatsiooni kasutavatel üldtunnustatud hindamismudelitel, mõõtmine ei tugine kriitilistel hinnangutel. Hinnanguid antakse finantsinstrumentidele, mis põhinevad ainult osaliselt jälgitaval turuinformatsioonil, nagu näiteks börsil noteerimata aktsiad ja teatud võlakirjad, millel puudub aktiivne turg. Mittelikviidsete võlakirjade hinnanguline õiglane väärtus sõltub olulisel määral krediidimarginaali hinnangust. Kui krediidimarginaal suureneb 50 baaspunkti, väheneb võlakirjade õiglane väärtus 3 mln DKK võrra. Üksikasjalikum ülevaade on esitatud õiglase väärtuse määramist puudutavates lisades 45 ja 43. 2011.aasta lõpus moodustasid mittejälgitavate sisendite põhjal mõõdetavad finantsinstrumendid umbes 0,7% varade kogusummast. Laenude ja ettemaksete mõõtmine Grupp kajastab allahindluse kulusid arvestamaks laenude ja nõuete väärtuse langusega, mis leidis aset pärast esmast kajastamist. Allahindluse kulud põhinevad individuaalsetel ja kollektiivsetel kuludel ning nende puhul kasutatakse mitmeid hinnanguid, kaasa arvatud laenude või laenuportfellide, mille vara väärtuse languse kohta esineb objektiivseid tõendeid, eeldatavate tulevaste rahavoogude ja tagatise väärtuse hindamist. Grupp määrab allahindluse kulu kajastamise vajaduse kindlaks selle põhjal, kas klient suudab eeldatavasti oma võlga tasuda. See sõltub mitmest tegurist, kaasa arvatud kliendi tuluteenimise võimalus ning üldise majanduskasvu ja töötuse trendid. Kui tagasimakse
võimalused halvenevad, väheneb krediidikvaliteet ja kliendi reitingut alandatakse. Kui kõikide klientide reitingut alandatakse ühe reitingukategooria võrra, suureneksid kollektiivsed allahindluse kulud umbes 5,0 mld DKK võrra. Mittetoimivate laenulepingute kahjumid sõltuvad muuhulgas saadud tagasi väärtusest. Kui tagatise väärtus väheneb 10% võrra, suurenevad individuaalse allahindluse kulud 3,4 mld DKK võrra. Riskijuhtimise lisades esitatakse täpsem informatsioon laenude ja nõuete allahindluse kulude kohta ning selliste kulude tundlikkuse kohta reitingute liikumise ja tagatise väärtuse suhtes. 2011.aasta lõpus moodustasid laenud ja ettemaksed 54% varade kogusummast. Firmaväärtuse mõõtmine Omandamisel tekkinud firmaväärtuse väärtuse langust testitakse vähemalt kord aastas või sagedamini, kui eksisteerivad väärtuse langusele viitavad asjaolud. Väärtuse languse test nõuab, et juhtkond hindaks omandatud üksuste tulevasi rahavoogusid. Selliste rahavoogude väärtust mõjutavad mitmed tegurid, kaasa arvatud diskontomäärad, muutused reaalmajanduses, klientide käitumises ja konkurentides. Firmaväärtus on eriti tundlik firmaväärtuse testis kasutatavate eelduste suhtes, mis puuduvad normaliseeritud pikaajalist tulusust. Kui seda tulusust vähendatakse 20% võrra, vähem firmaväärtus 0,3 mld DKK võrra. Lisa 23 sisaldab täpsemat informatsiooni läbiviidud väärtuse languse testi kohta. 2010.aasta lõpus moodustas firmaväärtus 18,6 miljonit DKK , s.t vähem kui 1% varade kogusummast. Kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste mõõtmine Kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste arvutamine põhineb mitmetel kindlustusmatemaatilistel arvutustel, milles kasutatakse mitmeid hinnanguid, nagu näiteks suremus- ja invaliidsusmäärad. Need eeldused põhinevad kontserni enda kindlustuslepingute portfellil. Kohustusi mõjutab samuti diskontomäär – nullkupongiga võlakirjade tulukõver, mis määratakse kindlaks euro swapi turumäärade põhjal, millele lisatakse Taani ja Saksamaa valitsuse võlakirjade vahe ja hüpoteekide võlakirja vahe. 2011.aasta lõpus arvutati tulukõver 12-kuu keskmisena, mille tulemusena vähenesid elukindlustuse eraldised 2,8 mld DKK võrra. Riskijuhtimise lisades on toodud sensitiivsusanalüüs. 2011.aasta lõpus moodustasid kindlustuslepingutest tulenevad kohustused umbes 8% kohustuste kogusummast. Kindlaksmääratud hüvitisega pensioniplaanide mõõtmine Kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanide netokohustuse arvutamine põhineb väliste aktuaaride poolt tehtud arvutustel. Need arvutused põhinevad mitmetel eeldusel, kaasa arvatud diskonto- ja suremusmäärad ning palgatõus. Koridorimeetodi rakendamine kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanide suhtes piirab kõikumisi esitatud arvnäitajates, välja arvatud juhul, kui muutusi põhjustavad plaanide korrigeerimised. Kindlaksmääratud hüvitistega plaanide netokohustus on eriti tundlik diskontomäära muutuste suhtes. Kui diskontomäära vähendatakse ühe protsendipunkti võrra, suureneb netokohustus 2,5 mld DKK võrra. Suurem osa sellest suurenemist, ehk 2,0 mld DKK ei ületa koridorimeetodi piirväärtusi, samas kui ülejäänud summa, ehk 0,5 mld DKK kantakse kulusse järgmise kümne aasta jooksul. Lisas 35 kirjeldatakse neid eelduDANSKE BANK AASTAARUANNE 2011
61
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa si ja riskijuhtimise lisade pensioniriski käsitlevas osas on toodud sensitiivsusanalüüs. 2010.aasta lõpus moodustas
pensioni netokohustus vähem kui 0,01% kohustuste kogusummast.
1 Finantsinstrumendid ja kindlustuslepingutest tulenevad kohustused, nende liigitamine ja mõõtmine (järg) 2011
Korrigeeritud soetusmaksumus
Õiglane väärtus Otse läbi kasumiaruande
(mld DKK)
Müügivalmis
Lunastustähtajani hoitavad
Laenud ja ettemaksed
Kohustused
Kokku
-
-
-
-
-
29
-
29
512 358 -
25 3
39 -
70 -
11 -
181 -
-
181 551 464 3
-
721
3 -
-
-
1,123 -
-
1,126 721
-
62 201
-
-
-
-
-
62 201
870
1 012
42
70
11
1 333
-
3 338
-
-
-
-
-
393
393
-
13 -
-
-
-
849
698 849
558
-
-
-
-
-
558
69
-
-
-
-
-
69
249 -
11 5
-
-
-
356 62
249 367 67
-
-
-
-
-
-
-
876
29
-
-
-
1 660
3 250
Kauplemiseesmärgil hoitavad
VARAD Raha ja nõudmiseni hoiused keskpankades Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadele Tuletisinstrumendid Võlakirjad Aktsiad Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses Laenud õiglases väärtuses Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad Kindlustuslepingute varad Finantsvarad kokku
Määratletud
Intressimäära maandav instrument**
KOHUSTUSED Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele Kauplemisportfelli kohustused 475 Hoiused Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute hoiused Kindlustuslepingutest tulenevad kohustused* Muud emiteeritud võlakirjad Allutatud laenud Tagastamatud laenukohustused ja garantiid Finantskohustused kokku
685
* Kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi kajastatakse eeldatavate kindlustushüvitiste nüüdisväärtuses. ** Fikseeritud intressimääraga finantsvarade ja -kohustustega seotud intressiriski maandatakse tuletisinstrumentidega (õiglase väärtuse riskimaandamine). Fikseeritud intressimääraga võlakirjade intressiriski maandatakse samuti tuletisinstrumentidega.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
62
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa 1 (järg)
Edasilükkunud tulumaksu varad Edasilükkunud tulumaksu varasid, mis tekivad seoses kasutamata maksukahjumitega, kajastatakse summas, millega saab neid kahjumeid tasaarveldada tulevikus teenitavalt kasumilt makstava tulumaksuga. Edasilükkunud tulumaksu varade kajastamisel peab juhtkond hindama tulevase maksustatava kasumi tõenäosust ja summat nendes üksustes, kus esineb kasutamata maksukahjumeid. 2011.aasta lõpus oli edasilükkunud tulumaksu varade kogusumma 1,4 mld DKK, ehk 0.04% varade kogusummast. Kajastamata edasikantavate maksukahjumite, mis on peamiselt seotud grupi pangandusüksustega Iirimaal, tulumaksubaas moodustas 1,7 mld DKK. Lisas 29 esitatakse täpsem informatsioon edasilükkunud tulumaksu varade kohta. Finantsinstrumendid – ülevaade Finantsinstrumendid moodustavad enam kui 95% varade ja kohustuste kogusummast. Finantsinstrumentide oste ja müüke mõõdetakse nende õiglases väärtuses väärtuspäeval. Liigitamine Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvarad järgmisesse viide kategooriasse:
õiglases väärtuses mõõdetav kauplemisportfell korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad lunastustähtajani hoitavad investeeringud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvara õiglases väärtuses mõõdetavad müügivalmis finantsvarad, mille realiseerimata väärtuse korrigeerimisi kajastatakse muus koondkasumis
Esmasel kajastamisel liigitatakse finantskohustused järgmisesse kolme kategooriasse:
õiglases väärtuses mõõdetav kauplemisportfell finantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused
Kauplemisportfell Kauplemisportfell sisaldab grupi poolt omandatud finantsvarasid ja võetud kohustusi, mida ta kavatseb realiseerida või tagasi osta lähitulevikus. Kauplemisportfell sisaldab samuti finantsvarasid ja – kohustusi, mida hallatakse ühiselt ja mille puhul eksisteerib lühiajaline kasumivõtmise mudel. Kõik tuletisinstrumendid, kaasa arvatud eraldatud varjatud tuletisinstrumendid, on osa kauplemisportfellist. Õiglase väärtuse optsioon – finantsvarad ja kohustused, mis on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Laenud õiglases väärtuses ja Realkredit Danmark'i poolt emiteeritud võlakirjad Taani hüpoteekfinantseerimise seaduse kohaselt antud laene finantseeritakse noteeritud hüpoteekvõlakirjade emiteerimisel võrdsetel tingimustel. Laenuvõtjad võivad selliseid laene maksta tagasi laenude aluseks olevate võlakirjade üleandmise teel. Grupp ostab ja müüb Realkredit Danmark'i poolt emiteeritud võlakirju pidevalt, kuna sellised väärtpaberid mängivad olulist rolli Taani finantsturul. Kui neid laene ja võlakirju mõõdetaks korrigeeritud soetusmaksumuses, esineksid oma võlakirjade ostmisel ja müügil olulised ajalised erinevused kasumi ja kahjumi kajastamisel. Seega on grupp otsustanud kajastada laene, ettemakseid ja emiteeritud võlakirju õiglases väärtuses kooskõlas IAS 39-s võimaldatud õiglase väärtuse optsiooniga, tagamaks, et oma võlakirjade ostul või müügil ei tekiks kasumit ega kahjumit. Muud õiglases väärtuses määratletud finantsvarad Muud õiglases väärtuses määratletud finantsvarad hõlmavad väärtpabereid, mida ei liigitata kauplemisportfelli varadeks. Need väärtpaberid ei ole osa kauplemisportfellist, kuna nende puhul ei eksisteeri lühiajalist kasumivõtmise skeemi, kuid neid juhitakse siiski õiglase väärtuse põhjal. Siia kategooriasse kuuluvad kindlustuslepingute finantsvarad, aktiivsel turul noteeritud võlakirjad ja aktsiad, mis ei ole kauplemisportfelli osa. Realiseeritud ja realiseerimata kapitalikasumeid ja kahjumeid ning dividende kajastatakse kasumiaruande kirjel „Netotulu finantstehingutelt‛. Finantsvarasid kajastatakse bilansi ridadel „Investeerimisväärtpaberid‛ ja „Kindlustuslepingute varad‚. Müügivalmis finantsvarad Müügivalmis finantsvarad koosnevad võlakirjadest, mida vaatamata sellele, et nendega kaubeldakse aktiivsel turul soetamise hetkel, ei kavatse grupp lähitulevikus realiseerida ega hoida lunastustähtajani. Riskimaandamisarvestus Grupp kasutab tuletisinstrumente, et maandada korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud fikseeritud intressimääraga varade ja fikseeritud intressimääraga kohustuste, välja arvatud lunastustähtajani hoitavad investeeringud ja müügivalmis finantsvarad, intressimäära riski. Maandatud riske, mis vastavad õiglase väärtuse riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele, käsitletakse vastavalt. Maandatavate varade ja kohustuste intressimäära riski mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. 2011.aasta lõpus moodustasid õiglases väärtuses mõõdetavad riskimaandmise eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid umbes 1,1% varade kogusummast ning umbes 0,4% kohustuste kogusummast. Kui lõpeb vastavus riskimaandamise kriteeriumitele, amortiseeritakse maandatavate objektide akumuleeritud
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
63
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa väärtuse korrigeerimisi eluea jooksul kuni lunastustähtajani.
1 (järg)
Finantsinstrumentide mõõtmise korrigeerimine tulevikus
Investeerimislepingud Kindlustuslepingud sisaldavad nii investeerimiselementi kui ka kindlustuselementi, mida kajastatakse üheskoos. Elukindlustuse eraldisi kajastatakse nende nüüdisväärtuses kirjel „Kindlustuslepingutest tulenevad kohustused‚.
2010.aasta oktoobris andis IASB uuesti välja IFRS 9 ‚Finantsinstrumendid‛. Kogu selle projekti eesmärk on asendada IAS 39 muudatuste järgselt standardiga täiest ulatuses. IFRS 9-s esitatakse finantsinstrumentide liigitamise ja kajastamise lõpetamise põhimõtted. Väärtuse languse ja riskimaandamisarvestuse põhimõtted on plaanis välja anda 2012. või 2013.aastal.
Kindlustuslepingutele eraldatud varasid kajastatakse kirjel „Kindlustuslepingute varad‚, kui kindlustusvõtjad saavad enamuse varade tootlusest. Enamikke nimetatud varasid mõõdetakse õiglases väärtuses.
Muudetud IFRS 9 üleminekureeglitega sätestatakse standardi kasutuselevõtt 2015.aastaks. EL on otsustanud lükata muudetud IFRS 9 vastuvõtmine edasi, kuni on kogu standardi üksikasjad teada. Grupi arvates ei mõjuta muudetud IFRS 9 oluliselt tema finantsinstrumentide mõõtmist.
Kindlustuslepingute järgseid sissemakseid kajastatakse kirjel „Netokindlustusmaksed‚. Netokindlustushüvitised koosnevad hüvitistest, mida makstakse välja kindlustuslepingute alusel ning aastane muutus kindlustuskohustustes ületab osa, mis tekib hüvitiste garantiide lisaeraldistest. Eraldatud varadelt saadud tulu jaotatakse oluliste kirjete vahel kasumiaruandes. Kasum kindlustusvõtjatele ning samuti muutused hüvitiste garantiide lisaeraldistes kajastatakse kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚.
2011.aasta detsembris täpsustas IASB IAS 32-s finantsinstrumentide võrdluse nõudeid. Täpsustus suurendab eeldatavasti tuletisinstrumentide positiivse ja negatiivse õiglase väärtuse võrdlust.
Investeerimislepingud Investeerimislepingud võetakse arvele finantskohustustena ja seega kajastatakse investeerimislepingute järgseid sissemakseid ja hüvitisi otse bilansis kohustuste korrigeerimisena. Deposiite mõõdetakse hoiuste väärtuses kirjel „Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute hoiused‚.
Lisas 45 ‚Olulised arvestuspõhimõtted‛ kirjeldatakse IFRS 9 ja IAS 32 täpsustust üksikasjalikumalt. Kindlustustegevus –ülevaade Grupi netotulu kindlustustegevusest hõlmab omakapitalist finantseeritud Danica Pension’i varade tootlust, tulu investeerimisriskiga äritegevusest ning ravi- ja õnnetusjuhtumite äritegevusest, ja traditsioonilise elukindlustuse riskieraldist. Riskiprovisjon määratakse kindlaks kooskõlas Taani Finantsinspektsiooni poolt välja antud määrusega sissemaksete põhimõtte kohta. Kui traditsioonilise elukindlustuse äritegevuse tehniline alus on teatud perioodil ebapiisav riskiprovisjoni reserveerimiseks, võib seda summat reserveerida hilisematel perioodil, kui tehniline alus seda lubab. Kindlustuslepingud garanteerivad kindlustusvõtjatele nende raha pikaajalise tulususe. Kui tehniline baas ületab kindlustusvõtjatele kogunenud intresse ja riskiprovisjoni, jaotatakse erinevus boonuse potentsiaalile. Boonuse potentsiaal toimib riskipuhvrina. Kui tehniline baas on ebapiisav kindlustusvõtjatele kogunenud intresside katmiseks, kaetakse puudujääk boonuse potentsiaalist. Kui boonuse potentsiaal on ebapiisav puudujäägi katmiseks, maksab vahe kinni grupp. Sarnaselt riskiprovisjoni eraldamisele reserveeritakse summad varikontol ja seda võidakse kasutada hilisemal kuupäeval, kui tehniline baas seda lubab. Elukindlustuse poliisid jagatakse kindlustus- ja investeerimislepinguteks. Investeerimislepingud on lepingud, mis sisaldavad olulist kindlustusriski või annavad kindlustusvõtjatele õiguse saada boonust. Investeerimislepingud on lepingud, mis ei sisalda olulist investeerimisriski ja hõlmavad investeerimisriskiga lepinguid, mille kohaselt võtab investeerimisriski kindlustusvõtja.
Investeerimisriskiga lepingute järgseid hoiuseid kajastatakse nende õiglases väärtuses kirjel „Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad‚. Varade tootlus ja summade krediteerimine kontoomanikele kajastatakse kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚. Omakapitalist finantseeritud varad Eraldi varakogumit, mis on võrdne omakapitaliga, kajastatakse õiglases väärtuses ja konsolideeritakse koos grupi teiste varadega. Võtmenäitajad Nagu on näidatud ärisegmente käsitlevas lisas 2, erinevad võtmenäitajad vastavatest arvnäitajatest konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Danske Markets’i segmendist teenitud tulu on kajastatud konsolideeritud kasumiaruande ridadel „Netotulu finantstehingutelt‚ ja „Netointressitulu‚, kuid oluliste finantsnäitajate all on kogusumma kajastatud kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚. Netotulud kindlustusest näidatakse ühel real oluliste finantsnäitajate all. 2
Ärisegmendid ja ärimudel Danske Bank Group on Taani juhtiv finantsteenuste pakkuja ja üks suurematest omalaadsetest Põhjamaades.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
64
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa Grupp pakub klientidele mitmeid erinevaid teenuseid panganduse, hüpoteekfinantseerimise, kindlustuse, kinnisvaravahenduse ja varahalduse valdkonnas ning püsituluga toodete, valuutade ja aktsiatega kauplemisel. Danske Bank on rahvusvaheline jaepank, mis tegutseb 15 riigis, põhiliselt Põhjamaades. Danske Bank on turuliider Taanis, ja ta on üks suuremaid panku Põhja-Iirimaal ja Soomes, ning turuliidriks pürgiv Rootsis, Norras, Iirimaal ja Balti riikides. Danica Pension viib ellu grupi tegevust elukindlustuse ja pensioniturgudel. Grupp koosneb mitmest äriüksusest ja tugifunktsioonist. Grupi tegevus on jaotatud äriüksustesse vastavalt seadusandlusele ja toote ning teenuse tunnustele. Pangandustegevus hõlmab grupi jaepangandusüksuseid ning korporatiivset ja institutsionaalset pangandustegevust (Corporate & Institutatioal Banking, CIB). Jaepangadusüksused pakuvad teenuseid kõikidele eraklientidele, väikse ja keskmise suurusega ettevõtetele ja erapanganduse klientidele finantskeskustes. Taanis toimub hüpoteekfinantseerimine Realkredit Danmark’i kaudu. Kinnisvaraagentuuri tegevust teostavad grupi ‚kodu‛ kinnisvaraagentuuride ketid, Skandia Mäklarna ja Fokus Krogsveen. Grupi hüpoteekfinantseerimise alane ja kinnisvara finantstegevus on esitatud pangandustegevuse all. CIB üksused pakuvad teenuseid kõige suurematele ja keerulisematele ettevõtetele Põhjamaades (pensionifondid, kindlustusettevõtted ja muud finantsasutused) ja rahvusvahelistele ettevõtetele, millel on oluline äritegevus Põhjamaades. CIB tooted ja teenused hõlmavad laenutegevust, finantsinstrumente riskijuhtimise eesmärgil, rahahalduse teenused, ühinemisi ja ülevõtmisi puudutavaid nõustamisteenuseid ja abi aktsiate ja võlakirjade emissioonil rahvusvahelistel finantsturgudel. Selline kaheastmeline kohalike, spetsialiseeritud CIB ja jaeüksuste struktuur on omane Põhjamaadele.
Danica Pension teostab grupi tegevust elukindlustus- ja pensioniturul. Danica Pension’i klientideks on nii eraisikud kui ärikliendid. Ta turustab oma tooteid grupi turustuskanalite, peamiselt pangandusüksuste ja Danica Pension’i enda kindlustusmaaklerite ja –nõustajate kaudu. Danica Pension pakub kahte turupõhist toodet: Danica Balance ja Danica Link. Need tooted võimaldavad klientidel valida oma investeerimisprofiili ja tulu hoiustelt sõltub turutrendidest. Danica Pension pakub samuti Danica Traditionel’i. See toode ei võimalda individuaalset investeerimisprofiili loomist ja Danica Pension määrab intressimäära kindlustusvõtjate hoiuste põhjal. Muu tegevus hõlmab grupi kinnisvaraalast tegevust, kulusid grupi tugifunktsioonidele ja tühistamisi, kaasa arvatud omaaktsiatelt saadud kasumi tühistamine. Kapital jaotatakse individuaalsele äriüksusele osakaalu põhjal, mille moodustavad individuaalse äriüksused grupi keskmise riskiga kaalutud varadest, mis on arvutatud enne kapitalinõuete direktiivile üleminekut. Kindlustusettevõtted peavad järgima teatud kohustuslikke kapitalinõudeid. Seega on kindlustustegevusele jaotatud omakapital vastavuses nende kohustuslike nõuetega. Arvutatud tulu, mis on võrdne riskivaba tuluga jaotatud kapitalilt, jaotatakse igale äriüksusele. See tulu arvutatakse lühiajalise rahaturu määra põhjal. Kulud jaotatakse äriüksustele turuhinna tasandil. Muu tegevus osutab teenuseid äriüksustele ja tehinguid sooritatakse osakuhinnas või sõltumatute osapoolte vaheliste tehingute põhjal ja võimalusel tarbimise ja tegevuse alusel. Varad ja kohustused, mida kasutatakse äriüksuse tegevuse säilitamiseks, esitatakse selle üksuse finantsaruannetes.
Danske Markets vastutab grupi tegevuse eest finantsturgudel. Kauplemistegevus hõlmab püsituluga tooteid, valuutaturge ja aktsiaid. Grupi Treasury osakond vastutab grupi strateegiliste püsitulu-, valuuta- ja aktsiaportfellide eest ning toimib grupi enda pangana. Institutsionaalne pangandus hõlmab pangandusvõimalusi rahvusvahelistes finantsasutustes, mis asuvad väljaspool Põhjamaid. Üksused Põhjamaade finantsasutustes on osa pangandustegevusest. Danske Capital töötab välja ja müüb varahalduse tooteid ja teenuseid, mida pakutakse grupi pangandusüksuste kaudu ja otse äridele, institutsionaalsetele klientidele ja välistele edasimüüjatele. Danske Capital toetab grupi pangandustegevuse nõustamis- ja varahaldusalast tegevust ning pakub Luksemburgis asuva Danske Bank International’i kaudu rahvusvahelise erapanganduse teenuseid klientidele väljaspool grupi koduturge. Danske Capital on esindatud Taanis, Rootsis, Norras, Soomes, Eestis, Leedus ja Luksemburgis.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
65
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2
Ärisegmendid 2011
(järg) Pangandustegevus
Danske Markets ja Treasury
Danske Capital
Danica Pension
Muu tegevus
Elimineerimine
Kokku
Ümberliigitamine
Võtmenäitajad
Netointressitulu Netoteenustasutulud Netotulu finantstehingutelt Muud tulud Netokindlustusmaksed Netokindlustushüvitised Tulud omakapitali investeeringutelt Netotulu kindlustustegevusest
23 307
3 877
119
5 764
105
169
33 341
-9 804
23 537
6 533
371
1 795
-943
-33
3
7 726
572
8 298
1 386 3 319
1 405 12
65 1
-6 177 1 095
-115 1 163
110 -121
-3 326 5 469
7 325 3 648
-
20 475
-
-
20 475
-
-
18 705
-
-
18 705
10 651 -1 821 -20 475 -18 705
-
-
7
51
-
45
38
-
141
-141
-
-
-
-
-
-
-
-
569
569
Tulud kokku Tegevuskulud
34 552 20 801
5 716 2 652
1 980 1 093
1 554 985
1 158 2 313
161 -113
45 121 27 731
-1 744 -1 744
43 377 25 987
Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud
13 751
3 064
887
569
-1 155
274
17 390
-
17 390
14 241
-1 033
-23
-
-
-
13 185
-
13 185
-490
4 097
910
569
-1 155
274
4 205
-
4 205
1 659 808
41 731
5 929
-
8 950
-18 393
Kasum enne tulumaksu Laenud ja ettemaksed, v.a pöördtehingud Muud varad
558 251
6 010 023 17 378
291 166
36 116
-5 186 556
1 698 025 1 726 378
Varad kokku
2 218 059
6 051 754 23 307
291 166
45 066
-5 204 949
3 424 403
Hoiused, v.a repohoiused
701 481
5 700
-
2 928
-12 246
Muud kohustused Jaotatud kapital
1 430 456 86 122
5 945 459 17 296 8 883 311
283 804 7 362
18 961 23 177
-5 192 703 -
795 275 2 503 273 125 855
Kohustused ja omakapital kokku
2 218 059
6 051 754 23 307
291 166
45 066
-5 204 949
3 424 403
Sisesed tulud Amortisatsioon ja kulum Immateriaalse ja materiaalse põhivara allahindluse kulud Allahindluse kulude tühistamine Kasum enne tulumaksu protsendina jaotatud kapitalist (keskm.) Kulude/tulude suhe (%)
97 412
-1 614
16 775
203
1 759
-17 123
-
-
2 390
6
39
11
814
-
3 260
-
-
-
-
255
-
255
-
-
-
-
64
-
64
-0 ,6 60 ,2
46 ,1 46 ,4
292 ,6 55 ,2
7 ,7 63 ,4
-5 ,0 199 ,7
-
3 ,3 61 ,5
-
-
1 698 025 1 726 378
-
3 424 403
-
-
795 275 2 503 273 125 855
-
3 424 403
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
66
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa Täisajaga töötava personali ekvivalent (keskm.)
13 601
857
552
841
5 636
-
21 487
Grupp kajastab oluliste finantsnäitajate all Danske Markets'i poolt teenitud tulusid puhaskasumina finantstehingutelt ja Danica Pension'i poolt teenitud tulusid kindlustuse netotuludena. Muud tulud hõlmavad tulusid, mis on saadud täielikult konsolideeritud tütarettevõtetest, mille grupp on võtnud üle mittetoimivate laenulepingute alusel ja mida hoitakse müügiks. Veerus „Ümberliigitamine‚ näidatakse võtmenäitajate arvutamisel kasutatud detailsete andmete korrigeerimisi. Täisajaga töötava personali ekvivalendi arv ei hõlma umbes 1 100 töötajat täielikult konsolideeritud tütarettevõtetes, mille grupp on võtnud üle mittetoimivate laenulepingute alusel ja mida hoitakse müügiks. Grupisisesed tulud ja kulud jaotatakse üksikutele segmentidele sõltumatute osapoolte vaheliste tehingute põhjal. Laenutegevuse ja hoiustamisega seotud finantseerimiskulud jaotatakse laenude ja hoiuste tähtaegade analüüsi, pankadevaheliste intressimäärade ja finantseerimisvahede põhjal ning need sõltuvad trendidest finantsturgudel. Grupp muutis oma finantseerimiskulude jaotust 1.jaanuaril 2011, et arvestada paremini finantseerimiskulude tõusu ning laenude ja hoiuste kestusega. See muutus mõjutab ainult segmentidevahelist jaotust ja võtmenäitajaid.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
67
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2
Ärisegmendid 2010
2011
Pangandustegevus
Danske Markets ja Treasury
Danica
Danske Capital
Pension
Muu tegevus
Elimineerimine
2010
Ümber-
Võtmenäitajad
Kokku liigitamine
Netointressitulu Netoteenustasutulud Netotulu finantstehingutelt Muud tulud Netokindlustusmaksed Netokindlustushüvitised Tulud omakapitali investeeringutelt Netotulu kindlustustegevusest
23 541
5 765
120
6 202
181
174
35 983
-12 140
23 843
7 029
152
1 707
-762
-37
-
8 089
610
8 699
1 100 3 085
-2 21
39 5
5 112 491
-7 1 299
-258 -103
5 984 4 798
1 723 -916
7 707 3 882
-
-
-
18 253
-
-
18 253
-18 253
-
-
-
-
26 172
-
-
26 172
-26 172
-
-
723
2
20
-2
-
743
-743
-
-
-
-
-
-
-
-
2 146
2 146
Tulud kokku Tegevuskulud
34 755 21 996
6 659 2 624
1 873 1 040
3 144 998
1 434 856
-187 -103
47 678 27 411
-1 401 -1 401
46 277 26 010
Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud
12 759
4 035
833
2 146
578
-84
20 267
-
20 267
14 421
-617
13
-
-
-
13 817
-
13 817
Kasum enne tulumaksu
-1 662
4 652
820
2 146
578
-84
6 450
-
6 450
Laenud ja ettemaksed, v.a pöördtehingud
1 637 714
45 786
6,260
-
1 584
-11 379
Muud varad
491 860
4 710 477
10,025
274 443
203 103
-4 155 987
1 679 965 1 533 921
Varad kokku
2 129 574
4 756 263
16,285
274 443
204 687
-4 167 366
3 213 886
Hoiused, v.a repohoiused
102 777
5,869
-
3 474
-7 652
Muud kohustused Jaotatud kapital
696 145 1 366 033 67 396
4 648 522 4 964
10,125 291
268 711 5 732
174 854 26 359
-4 159 714 -
800 613 2 308 531 104 742
Kohustused ja omakapital kokku
2 129 574
4 756 263
16,285
274 443
204 687
-4 167 366
3 213 886
Sisesed tulud Amortisatsioon ja kulum Immateriaalse ja materiaalse põhivara allahindluse kulud Allahindluse kulude tühistamine Kasum enne tulumaksu protsendina jaotatud kapitalist (keskm.) Kulude/tulude suhe (%) Täisajaga töötava personali ekviva-
4 140
15 814
117
2 153
-22 224
-
-
2 341
7
40
16
931
-
3 335
-
-
-
-
62
-
62
-
-
-
-
-
-
-
-2 ,5
93 ,7
281 ,8
37 ,4
2 ,2
-
6 ,2
63 ,3
39 ,4
55 ,5
31 ,7
59 ,7
-
57 ,5
13 673
826
538
894
5 867
-
21 798
-
1 679 965 1 533 921
-
3 213 886
-
-
800 613 2 308 531 104 742
-
3 213 886
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
68
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK) lent (keskm.)
2 (järg)
Tulude jaotus tooteliikide järgi Korporatiivpangandus Eluaseme finantseerimine ja hoiustamine Kauplemine Igapäevapangandus Varahaldus Liising Kindlustus Muu
12 567 9 279 7 799 5 992 3 250 3 299 1 616 1 319
13 655 9 978 8 819 4 665 3 053 3 047 3 214 1 247
Kokku
45 121
47 678
Korporatiivpangandus hõlmab intressi- ja teenustasutulusid tehingutelt äriklientidega. Eluaseme finantseerimine ja hoiustamine hõlmab intressi- ja teenustasutulusid elusaseme finantseerimise ja hoiustamise toodetelt. Kauplemine hõlmab tulusid püsitulu- ja valuutatoodetelt, kaasa arvatud vahendus. Igapäevapangandus hõlmab personaalpanganduse toodetelt saadud tulusid isiklike laenude, kaartide ja hoiuste näol. Varahaldus hõlmab varade haldamisest saadud tulusid, ühisvarasid ja varasid varakogumites. Li ising hõlmab tulusid nii kapitali- kui ka kasutusrendist grupi liisingutegevuse kaudu. Kindlustus hõlmab tulusid Danica Pension’ist ja teenuseid, mis on müüdud klientidele pangaüksuste kaudu. Danske Bank Group peab kooskõlas IFRSidega avalikustama igalt kliendilt, kellelt saadud tulud moodustavad 10% või enam kogutuludest, saadud tulud. Grupil sellised kliendid puuduvad. Geograafiline jaotus Välistelt klientidelt saadud tulud jaotatakse kliendi asukohamaa järgi, välja arvatud kauplemisest saadud tulud, mis jaotatak se asukohamaade, kus tegevus toimub, järgi. Varad (mis hõlmavad nii immateriaalset põhivara, kinnisvarainvesteeringuid, materiaalset põhivara kui ka osalusi sidusettevõtetes) jaotatakse asukoha järgi. Firmaväärtus jaotatakse riigile, kus tegevus toimub. Tulude jaotamine geograafilise asukoha järgi on vastavuses IFRSidega ja see ei peegelda grupi juhtimisstruktuuri. Juhtkond usub, et äritegevuse jaotamise segmentideks kirjeldab informatiivsemalt grupi tegevust. Tulu välistelt klientidelt 2011 2010
Varad 2011
2010
Taani Soome Rootsi Norra Iirimaa Balti riigid Ühendatud Kuningriik Saksamaa Luksemburg Poola Ameerika Ühendriigid Muu
23 030 4 960 7 153 4 491 1 129 768 2 104 243 302 126 238 577
26 682 5 005 5 162 4 622 1 649 924 2 407 295 281 129 45 477
14 133 14 697 558 609 147 2 180 2 679 21 88 1
15 196 15 034 577 705 208 2 167 2 594 24 130 1
Kokku
45 121
47 678
35 113
36 636
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
69
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
3
Pangandustegevus 2011
Taani
Soome
Rootsi
Norra
PõhjaIirimaa
Iirimaa
Balti riigid
Muu
CIB
Kokku
Netointressitulu Netoteenustasutulud Netotulu finantstehingutelt Muud tulud
12 269 3 214
2 108 993
2 440 577
1 553 255
1 141 316
936 66
478 151
351 111
2 031 850
23 307 6 533
649 444
91 389
137 71
125 631
119 11
43 9
94 9
36 1 706
92 56
1 386 3 326
Tulud kokku Tegevuskulud
16 576 8 841
3 581 3 228
3 225 1 716
2 564 1 848
1 587 1 267
1 054 718
732 366
2 204 1 761
3 029 1 056
34 552 20 801
7 735
353
1 509
716
320
336
366
443
1 973
13 751
4 316
187
202
380
2 178
6 334
-255
155
744
14 241
Kasum enne tulumaksu
3 419
166
1 307
336
-1 858
-5 998
621
288
1 229
-490
Laenud ja ettemaksed
967 672
150 484
185 418
132 102
53 326
63 728
20 501
16 833
108 769
Krediidirisk Allahindluse konto
976 962 18 180
158 008 1 974
203 319 1 226
145 658 1 474
52 480 5 083
52 695 13 820
22 158 2 244
55 586 381
256 188 1 455
1 698 833 1 923 054 45 837
18 ,0
5 ,5
15 ,1
10 ,2
15 ,2
10 ,6
27 ,9
26 ,2
17 ,3
16 ,0
7,9
2,6
13,1
4,8
-88,1
-189,7
47,4
17,1
10,8
-0,6
53,3
90,1
53,2
72,1
79,8
68,1
50,0
79,9
34,9
60,2
0,68 1,11
0,56 0,58
0,78 1,07
1,04 0,62
0,77 2,03
0,26 1,39
0,15 1,72
0,44
0,12
0,11
0,27
4,21
12,52
-1,35
0,73
0,56
0,82
Netointressitulu Netoteenustasutulud Netotulu finantstehingutelt Muud tulud
12 733 3 452
2 024 981
2 078 604
1 704 299
1 188 306
1 067 96
503 155
336 114
1 908 1 022
23 541 7 029
465 449
82 373
119 46
117 560
85 18
37 8
98 9
33 1 592
64 30
1 100 3 085
Tulud kokku Tegevuskulud
17 099 10 323
3 460 3 102
2 847 1 516
2 680 1 725
1 597 1 183
1 208 844
765 353
2 075 1 683
3 024 1 267
34 755 21 996
6 776
358
1 331
955
414
364
412
392
1 757
12 759
7 649
91
114
94
1 247
4 969
207
25
25
14 421
Kasum enne tulumaksu
-873
267
1 217
861
-833
-4 605
205
367
1 732
-1 662
Laenud ja ettemaksed
961 686
140 587
178 715
124 774
52 130
70 233
23 833
16 126
102 578
Krediidirisk
973 075
146 697
198 334
138 386
51 872
62 678
25 314
63 443
254 535
Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud
Kasum enne laenude allahindluse kulusid protsendina jaotatud kapitalist Maksueelne kasum protsendina jaotatud kapitalist (ROE) Kulude/tulude suhe (%) Hoiustamise marginaal Laenumarginaal Allahindluse kulud protsendina laenudest ja garantiidest
0,65 1,06
Pangandustegevus 2010
Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
1 670 662 1 914 334
70
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK) Allahindluse konto Kasum enne laenude allahindluse kulusid protsendina jaotatud kapitalist Maksueelne kasum protsendina jaotatud kapitalist (ROE) Kulude/tulude suhe (% Hoiustamise marginaal Laenumarginaal Allahindluse kulud protsendina laenudest ja garantiidest
19 089
2 036
1 193
1 469
3 078
9 564
2 892
348
935
40 604
19.8
7.6
19.3
18.2
21.9
13.0
35.9
26.3
19.6
18.9
-2.6
5.7
17.6
16.4
-44.1
-164.7
17.8
24.6
19.3
-2.5
60.4
89.7
53.2
64.4
74.1
69.9
46.1
81.1
41.9
63.3
0.42 1.18
0.24 0.77
0.45 1.15
0.94 0.85
0.60 2.02
0.13 1.56
0.01 1.80
0.7 7
0.06
0.06
0.07
2.46
8.11
0.96
0.47 1.07
0.12
0.02
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
0.83
71
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
3 (järg)
Kasum enne laenude allahindluse kulusid 2011
2010
Indeks 11/10
IV kv 2011
III kv 2011
II kv 2011
I kv 2011
7 735 353 1 509 716 320 336 366 443
6 776 358 1 331 955 414 364 412 392
114 99 113 75 77 92 89 113
1 953 67 400 184 -17 99 86 101
2 154 161 395 197 154 88 102 106
1 850 102 355 179 81 70 89 104
1 778 23 359 156 102 79 89 132
1 973
1 757
112
572
493
484
424
13 751
12 759
108
3 445
3 850
3 314
3 142
3 064 887 569 -881
4 035 833 2 146 494
76 106 27 -
562 301 976 120
-650 212 -735 135
1 367 170 261 -278
1 785 204 67 -858
17 390
20 267
86
5 404
2 812
4 834
4 340
3 419 166 1 307 336 -1 858 -5 998 621 288
-873 267 1 217 861 -833 -4 605 205 367
62 107 39 78
286 -63 245 75 -541 -1 524 185 42
1 037 99 399 66 -565 -1 490 125 103
1 108 136 350 163 -525 -1 780 182 28
988 -6 313 32 -227 -1 204 129 115
1 229
1 732
71
-77
524
504
278
-490
-1 662
-
-1 372
298
166
418
Danske Markets ja Treasury Danske Capital Danica Pension Muu tegevus
4 097 910 569 -881
4 652 820 2 146 494
88 111 27 -
614 277 976 120
100 212 -735 135
1 763 169 261 -278
1 620 252 67 -858
Grupp kokku
4 205
6 450
65
615
10
2 081
1 499
Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandustegevus Balti riikide pangandustegevus Muu pangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandustegevus Pangandustegevus kokku Danske Markets ja Treasury Danske Capital Danica Pension Muu tegevus Grupp kokku
Kasum enne tulumaksu Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandustegevus Balti riikide pangandustegevus Muu pangandustegevuse Korporatiivne ja institutsionaalne pangandustegevus Pangandustegevus kokku
Alates 1.jaanuarist 2011 pakub korporatiivse ja institutsionaalse panganduse (CIB) teenuseid suurematele äriklientidele ja institutsionaalsetele klientidele, mida eelnevalt pakkusid grupi Põhjamaade üksused ning ettevõtete finantsteenuseid, mida eelnevalt pakkus Danske Markets. Ettevõtete finantstegevuse üleviimisel jaotati ümber ka umbes 200 mln DKK suurune aastane tulu ja 150 mln DKK suurune aastane kulu. Võrdlusandmeid on korrigeeritud.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
72
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
4
Netointressitulu ja netotulu finantstehingutelt
2011
2010
Intressi-
Intressi-
Netointressi-
Puhaskasum finants-
tulu
kulu
tulu
tehingutelt
Kokku
2 323 4 587 34 928
2 137 3 631 8 916
186 956 26 012
-10 732
176 956 26 744
343 471
9 219 4 592 576
343 -9 219 -4 592 -105
-6 198 -1 006 -
343 -15 417 -5 598 -105
42 652
29 071
13 581
-6 482
7 099
25 250 7 427
18 407 -
6 843 7 427
10 299
6 843 17 726
5 490
-
5 490
-14 -7 129
-14 -1 639
Kokku
38 167
18 407
19 760
3 156
22 916
Netointressitulu ja netotulu finantstehingutelt kokku
80 819
47 478
33 341
-3 326
30 015
Finantsportfellid korrigeeritud soetusmaksumuses Laekumised/võlgnevused krediidiasutustelt/le ja pankadelt/le Repo- ja pöördtehingud Laenud, ettemaksed ja hoiused Lunastustähtajani hoitavad investeeringud Muud emiteeritud võlakirjad Allutatud laenud Muud finantsinstrumendid
1 861 1 955 32 203 180 591
1 948 1 091 6 653 8 474 4 812 398
-87 864 25 550 180 -8 474 -4 812 193
-263 -367 -337 -1 394 3
-350 864 25 183 180 -8 811 -6 206 196
Kokku
36 790
23 376
13 414
-2 358
11 056
27 213 9 926
20 266 -
6 947 9 926
17 003
6 947 26 929
5 696
-
5 696
-266 -8 395
-266 -2 699
Kokku
42 835
20 266
22 569
8 342
30 911
Netointressitulu ja netotulu finantstehingutelt kokku
79 625
43 642
35 983
5 984
41 967
2011 Finantsportfellid korrigeeritud soetusmaksumuses Laekumised/võlgnevused krediidiasutustelt/L ja pankadelt/le Repo- ja pöördtehingud Laenud, ettemaksed ja hoiused Lunastustähtajani hoitavad investeeringud Muud emiteeritud võlakirjad Allutatud laenud Muud finantsinstrumendid Kokku Finantsportfellid õiglases väärtuses Laenud õiglases väärtuses ning Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad Kauplemisportfell ja investeerimisväärtpaberid Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad ja hoiused Varad ja kohustused kindlustuslepingutest
2010
Finantsportfellid õiglases väärtuses Laenud õiglases väärtuses ning Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad Kauplemisportfell ja investeerimisväärtpaberid Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad ja hoiused Varad ja kohustused kindlustuslepingutest
Netotulu finantstehingutelt hõlmab dividende aktsiatelt summas 2 064 mln DKK (2010: 1 284 mln DKK) ja valuutakursside korrigeerimist summas 2 207 mln DKK (2010:1 479 mln DKK ). Kindlustuslepingute alusel saadud netotulu finantstehingutelt hõlmab varade tootlust summas 1 759 mln DKK (2010: -2 274 mln DKK), täiendavate eraldiste korrigeerimist summas -8 753 mln DKK (2010: -5 308 mln DKK), kollektiivse boonuse potentsiaali korrigeerimist summas1 403 mln DKK (2010: 1 107 mln DKK ) ja tulumaksu pensionitulult summas -1 538 mln DKK (2010: -1 920 mln DKK).
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
73
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK) Individuaalselt alla hindamisele kuuluvatele finantsvaradele lisatud intressid olid kokku summas 1 757 mln DKK (2010: 1 492 m ln DKK).
5
Teenustasutulud Finantseerimine (laenud, ettemaksed ja garantiid) Investeerimine (kauplemine väärtpaberitega ja nõustamisteenused) Teenused (kindlustus ja välisvaluutadega kauplemine)
1 595 2 234 84
1 745 2 546 98
Tegevusest saadud tasud
3 913
4 389
Finantseerimine (garantiid) Investeerimine (varahaldus ja depooteenused) Teenused (makseteenused ja kaardid)
686 3 699 3 462
715 3 296 3 403
Portfellidelt saadud teenustasud
7 847
7 414
11 760
11 803
Teenustasukulud Finantseerimine (kinnisvara hindamine) Investeerimine (kauplemine väärtpaberitega ja nõustamisteenused) Teenused (soovitused)
59 1 067 36
64 1 221 18
Tegevusest saadud teenustasud
1 162
1 303
Finantseerimine (garantiid) Investeerimine (varahaldus ja depooteenused) Teenused (makseteenused ja kaardid)
345 683 1 844
253 549 1 609
Portfellidelt saadud teenustasud
2 872
2 411
Kokku
4 034
3 714
Kokku
Tegevusest saadud teenustasud hõlmavad teenustasusid ühekordsete tehingute sooritamise eest. Portfellidelt saadud teenust asud hõlmavad korduvaid teenustasusid tooteportfellilt. Teenustasud, mis on laenude, ettemaksete või hoiuste sisemise intressimäära lahutamatuks osaks, on kajastatud ridadel „Intres situlud‚ ja „Intressikulud‚. Õiglases väärtuses kajastatud teenustasud laenude ja ettemaksete eest on kajastatud kirjel „Teenustasutulud‚. Teenustasusid õiglases väärtuses mittekajastatavate finantsinstrumentide eest, nagu laenud, ettemaksed ja emiteeritud võlaki rjad, kajastatakse finantseerimise teenustasutulude või -kuludena. Sellised tulud olid kokku summas 2 052 mln DKK (2010: 2 219 mln DKK), ja kulud olid kokku summas 345 mln DKK (2010: DKK 253 mln DKK). Portfellidelt tekkinud teenustasukulud hõlmavad vahendustasusid summas 281 mln DKK (2010: 75 mln DKK), mis on tasutud Taani riigile garanteeritud võlakirjade emissioonide eest. 6
Muud tulud Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse korrigeerimine Kindlustusvõtjatele jaotatud kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse korrigeerimine Kasum kodumaiste kinnisvaraobjektide ja kinnisvarainvesteeringute müügist Tulu liisitud varadest ja kinnisvarainvesteeringutest Tulu kinnisvaravahendusest Eelmise aasta käibemaksu ja tollimaksu tagastus Muud tulud
22 176 7 3 255 564 164 1 281
-359 42 3 240 514 702 659
Kokku 5 469 Muud tulud sisaldavad tulusid summas 758 mln DKK, mis on saadud ülevõetud äriüksustelt (2010: 403 mln DKK). 7
Netokindlustusmaksed Regulaarsed kindlustusmaksed, elukindlustus Ühekordsed kindlustusmaksed, elukindlustus Regulaarsed kindlustusmaksed, turupõhised tooted Ühekordsed kindlustusmaksed, turupõhised tooted Kindlustusmaksed, ravi- ja õnnetusjuhtumite kindlustus Makstud edasikindlustuspreemiad Muutus ettemakstud preemiate eraldistes Kokku
4 798
5 192 1 095 6 823 6 059 1 378 -121 49
6 545 927 5 912 3 552 1 434 -141 24
20 475
18 253
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
74
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
8
9
2011
2010
Netokindlustushüvitised Makstud hüvitised Omandatud edasikindlustajate osa Makstud nõuded ja boonused Muutus rahuldamata nõuete eraldistes Muutus elukindlustuse eraldistes Muutus investeerimisriskiga lepingute eraldises
16 663 -154 1 340 29 -4 937 5 764
16 715 -110 1 299 -8 -4 294 12 570
Kokku
18 705
26 172
Personali- ja halduskulud Personalikulud Halduskulud
13 941 10 339
13 213 10 801
Kokku
24 280
24 014
Personalikulud Palgakulud Aktsiapõhised maksed Pensionid Finantsteenuste tööandja tulumaks ja sotsiaalmaksu kulu
10 992 127 1 402 1 420
10 530 154 1 321 1 208
Kokku
13 941
13 213
‚Töötasude aruandes 2011‛, mis on kättesaadav kodulehel at www.danskebank.com/remuneration, kirjeldatakse lähemalt Danske Bank Group’i töötasude määramise poliitikat ja maksutud töötasusid. ‚Töötasude aruande 2011‛ suhtes ei viida läbi kohustuslikku auditit. Palgakulud olid kokku 12,5 mld DKK (2010: 12,0 mld DKK), kusjuures muutuvtasu moodustas sellest summast 4,5% (2010: 5,0%). Direktorite nõukogu töötasud (tuhat DKK) Alf Duch-Pedersen (kuni 29.märtisni 2011) Eivind Kolding Ole Andersen Niels Bjørn Christiansen (kuni 29.märtsini 2011) Henning Christophersen (kuni 23.märtsini 2010) Michael Fairey Peter Højland Mats Jansson Niels Chr. Nielsen (kuni 23.märtsini 2010) Sten Scheibye (kuni 29.märtsini 2011) Majken Schultz Claus Vastrup Birgit Aagaard-Svendsen (kuni 29.märtsini 2011) Susanne Arboe Helle Brøndum Carsten Eilertsen Charlotte Hoffmann Per Alling Toubro Verner Usbeck (kuni 23.märtsini 2010) Solveig Ørteby (kuni 23.märtsini 2010)
325 1 753 1 205 338 581 581 581 131 581 700 141 419 419 419 419 419 -
1 300 1 250 488 131 394 525 525 131 525 525 650 565 244 325 244 325 325 81 81
Töötasud kokku
9 012
8 634
Töötasud eelmises kirjes sisalduva komiteetöö eest
2 149
2 809
Danske Bank’i direktorid saavad ainult fikseeritud töötasu ja nende puhul ei rakendata grupi soodusprogramme. Lisaks saavad direktorid fikseeritud tasu nõukogu komitee liikmeks olemise eest. Direktorite nõukogule maksab töötasu emaettevõte, Danske Bank A/S. Ükski direktor ei ole saanud töötasu ühe või mitme grupi tütarettevõtte nõukogus või juhatuses osalemise eest. Grupil puuduvad pensionikohustused direktorite nõukogu ees. FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
75
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa 9 (järg)
Juhatuse töötasud Peter Straarup
Tonny Thierry Andersen
Thomas F. Borgen
Henrik Ramlau-Hansen
Georg Schubiger
Per Skovhus
Lepinguline töötasu Pension Rahaline preemia Aktsiapõhised maksed
10,1 2,3 0,6 0,6
5,9 0,9 0,4 0,4
6,0 0,9 0,4 0,4
6,2 1,0 0,4 0,4
6,0 0,9 0,4 0,4
5,8 0,9 0,3 0,3
Teenitud kokku
13,6
7,6
7,7
8,0
7,7
7,3
Makstud kokku
11,5
7,5
6,9
7,5
6,9
7,4
2011
Rida ‚Makstud kokku‛ sisaldab lepingupõhiseid töötasusid ja sissemakseid kindlaksmääratud sissemaksetega pensioniplaanidesse 2011.aastal ja tingimuslike aktsiate õiguste kasutamist 2007.aasta eest (mis anti 2008.aastal). Muutuvtasu 2011.aasta eest makstakse välja hiljem majandusaasta jooksul. Kooskõlas grupi üldise personalipoliitikaga sai Henrik Ramlau-Hansen 25.nda tööaasta puhul hüvitist, mille summa oli võrdne ühe kuu palgaga. Juhatuse töötasu oli 2011.aastal kokku summas 51,9 mln DKK, kusjuures fikseeritud töötasud oli 46,9 mln DKK ja muutuvtasud olid 5,0 mln DKK. Juhatuse liikmetega sõlmitud lepingud on vastavuses finantsasutustele kehtestatud muutuvtasude lepingute nõuetega, mis kehtivad alates 1.jaanuarist 2011. Juhatuse esimees Peter Straarup otsustas pensionile jääda ja tema asemele tuleb Eivind Kolding 15.veebruaril 2012. Per Skovhus jääb pensionile hiljemalt 1.juulil 2012. Peter Straarup
Tonny Thierry Andersen
Thomas F. Borgen
Sven Lystbæk
Georg Schubiger
Per Skovhus
Lepinguline töötasu Pension Rahaline preemia Aktsiapõhised maksed
7,1 2,1 -
4,9 0,7 -
4,9 0,7 -
5,2 3,2 -
1,2 0,2 -
4,7 0,7 -
Kokku teenitud
9,2
5,6
5,6
8,4
1,4
5,4
2010
Juhatuse liikmete fikseeritud tasu oli 2010.aastal kokku summas 35,6 mln DKK. Georg Schubiger liitus juhatusega 1.oktoobril 2010 ja Henrik Ramlau-Hansen liitus juhatusega 1.jaanuaril 2011. Lepinguline töötasu ja pension on seotud perioodiga alates kuupäevast, mil hr. Schubiger ja hr.Ramlau-Hansen liitusid juhatusega. Sven Lystbæk lahkus juhatusest ja läks pensionile 31.detsembril 2010. Juhatuse töötasud hõlmavad töötasu ühe või mitme grupi tütarettevõtte direktorite nõukogus liikmeks olemise eest. Peter Straarup sai 2011.aastal sellist liikmetasu summas 248 000 DKK (2010: 240 000 DKK), Tonny Thierry Andersen 173 000 DKK (2010: 120 000 DKK) ja Georg Schubiger 113 000 DKK (2010: DKK 0). Grupiettevõtete juhtivorganite töötasu arvestatakse Danske Bank A/S’ist saadavast lepingulisest töötasus maha. Taani Krediidiasutuste riiklike kapitalisüstide seaduse kohaselt on ainult 50% juhtkonna palgast tulumaksuvaba kuni ajani, m il kaasatud kapital on tagasi makstud. 2011.aastal oli see mahaarvamine 24 mln DKK (2010: 18 mln DKK).
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
76
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
9 (järg)
Pension ja töösuhte lõpetamine
Pensioniplaani liik Vanus, mil juhatuse liikmel on õigus pensionile jääda
Peter Straarup
Tonny Thierry Andersen
Thomas F. Borgen
Henrik Ramlau-Hansen
Georg Schubiger
Per Skovhus
Kindlaksmääratud hüvitis
Kindlaksmääratud sissemakse pensionifondi kaudu
Kindlaksmääratud sissemakse pensionifondi kaudu
Kindlaksmääratud sissemakse pensionifondi kaudu
Kindlaksmääratud sissemakse pensionifondi kaudu
Kindlaksmääratud sissemakse pensionifondi kaudu
60
60
60
60
60
60
Iga-aastane hüvitis või sissemakse
4,1 mln DKK
Panga panus 20% of palgast
Panga panus 20% of palgast
Panga panus 22% of palgast
Panga panus 20% of palgast
Panga panus 20% of palgast
Danske Bank'i poolne töösuhte lõpetamise teade
12 kuud elupensioniga
12 kuud
12 kuud
12 kuud
12 kuud
12 kuud
12 kuud
3 kuud
3 kuud
3 kuud
3 kuud
3 kuud
Pensionikohustus, 2011.a.lõpp
90
-
-
-
-
-
Pensionikohustus, 2010.a.lõpp
67
-
-
-
-
-
Juhatusepoolne töösuhte lõpetamise teade
Peter Straarup'iga seotud pensionikohustused on määratletud pensionifondis „Danske Bank A/S’ pensionfond for medlemmer af direktionen, deres enker og efterladte børn‛. Mis tahes puudujäägi korral vastutab selle eest Danske Bank A/S. Kohustused mää ratakse kindlaks kindlustusmatemaatiliste arvutuste ja mitmete eelduste põhjal (täpsem informatsioon on lisas 35). Seega ei saa pensionikohustusi mõistlikult lisada iga-aastasele töötasule. Teiste oluliste riskivõtjate töötasud Alates 1.jaanuarist 2011 on grupp olnud vastavuses uute riiklike nõuetega, mille kohastel tuleb lisaks juhatuse liikmetele identifitseerida need töötajad, kelle on oluline mõju grupi riskiprofiilile. Nende töötajate töötasud on viidud vastavusse muutuvtasu riiklike reeglitega. 2011.aastal määratleti 140 isikut oluliste riskivõtjatena ja nende töötasud kokku olid 377 mln DKK, millest fikseeritud tööta sud olid 245 mln DKK ja muutuvtöötasud olid 132 mln DKK. Nendest 2011. aasta töötasudest maksis emaettevõte Danske Bank A/S maksis 329 mln DKK 113-le olulisele riskivõtjale, kusjuures fikseeritud töötasud olid kokku 204 mln DKK ja muutuvtöötasud olid kokku 125 mln DKK. Kuna grupp hakkas määrama olulisi riskivõtjaid 2011.aastal, ei ole 2010.aasta kohta võrdlusandmeid esit atud. Grupi pensionikohustused teiste oluliste riskivõtjate suhtes olid 2011.aasta lõpus kokku summas54 mln DKK. Osalused Danske Bank’i aktsiate kogusumma, v.a optsioonid ja õigused osta tingimuslikke aktsiaid, mida omasid direktorite nõukogu ja juhatus 31.detsembril 2011 olid vastavalt 160 700 DKK ja 144 787 DKK (31.detsembril 2010: 132 731 DKK ja 74 345 DKK). Lisa 42 „Danske Bank’i aktsiad, mida omavad direktorite nõukogu ja juhatus‚ sisaldab täpsemat informatsiooni. Aktsiapõhised maksed Kuni 2008. aastani võimaldas grupp juhtivtöötajatele ja teatud väljavalitud töötajatele toetusprogrammi, mis koosnes aktsiaoptsioonidest ja tingimuslikest aktsiatest. Ergutusmaksed peegeldavad individuaalseid saavutusi ja sõltuvad samuti finantstulemustest ning muudest väärtuse loomise vahenditest. Optsioonid ja aktsiad väljastati nende väljateenimisele järgneva aasta esimeses kvartalis. Panga paketi I aegumise järgselt väljastas grupp 2010.ja 2011.aastal Danske Markets’i ja Danske Capital’i töötajatele ja 2011.aastal juhatuse liikmetele ja valitud juhtivtöötajatele õiguse omandada tingimuslikke aktsiaid. Hüvitis on osa muutuvtasust ja vastab rahvusvahelistele juhistele. Emiteeritud optsioonid annavad õiguse osta Danske Bank’i aktsiaid, mida saab kasutada kolme kuni seitse aasta jooksul nende väljastamise järgselt, tingimusel, et töötaja ei ole grupist lahkunud (v.a pensionile jäämine). Optsioonide täitmishind arvutata kse Danske Bank’i aktsiate keskmise hinnana 20 börsipäeva jooksul pärast aastaaruande avaldamist, millele lisandub 10%.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
77
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
9 (järg)
Õigus Danske Bank’i aktsiatele tingimuslike aktsiate programmi raames tekib pärast kolme aasta möödumist, tingimusel, et tööt aja ei ole grupist lahkunud (v.a pensionile jäämine). Lisaks sellele nõudele saab omandada 2010.ja 2011.aastal teenitud aktsiaõig usi tingimusel, et grupp tervikuna ja töötaja osakond täidavad teatud majandustulemustele püstitatud eesmärke järgmise viie aasta jooksul. Aktsiaoptsioonide õiglane väärtus arvutatakse dividendidega korrigeeritud Black & Scholes’i mudeli kohaselt. Õiglase väärtuse arvutamine 2011.aasta lõpus põhines järgmistel eeldustel: aktsia hind: 73 DKK (2010: 143 DKK); dividendide väljamakse suhtarv: 2,5% (2010: 1,5%); intressimäär: 0,8-0,9% (2010: 1,2-1,8%), mis on võrdne swapi määraga; volatiilsus: 50% (2010: 35%); keskmine täitmisaeg: 0-2 aastat (2010: 0-2 aastat). Volatiilsust hinnatakse ajaloolise volatiilsuse põhjal. Tagatisaktsiate õiglane väärtus väljastamise kuupäeval on võrdne aktsiahinnaga, millest on maha arvatud töötaja poolt tehtud makse. Sisemist väärtust kajastatakse aastal, mil aktsiaoptsioonid ja õigused tagatisaktsiatele omandatakse, samal ajal, kui ajaline väärtus tekib ülejäänud teenistusperioodi jooksul, milleks on kolmeaastane omandamisperiood. Omakapital suureneb vastavalt sellel e, kuidas täidetakse kohustust Danske Bank’i aktsiate arveldamisel. Aktsiapõhine makse Aktsiaoptsioonid
Õiglane väärtus (ÕV)
Arv
Väljastamisel (mln DKK)
Aasta lõpus (mln DKK)
118,5-294,1 118,5
202,3
125,4
157,1-294,1
195,2
50,5
191,6
5,1
2005-2008 Arv
ÕV
460 642 218 136 210 195 20 100 104 967 197 708
0,3 0,1 0,1 0,1 0,1
2004-2008 Arv
ÕV
542 931
3,0
232 135 202 981 18 600 182 954
1,3 1,2 1,1
Juhatus
Juhtivtöötajad
Muu personal
Kokku
Väljastatud 2003-08 1.jaanuaril 2010 Kasutatud 2010 Lunastatud 2010 Muud muutused 2010 31.detsember 2010
1 489 463 -72 600 -237 262 1 179 601
5 195 531 -103 200 -59 002 -302 136 4 731 193
3 088 414 -112 900 -3 400 539 398 3 511 512
9 773 408 -288 700 -62 402 9 422 306
Kasutatud 2011 Lunastatud 2011 Muud muutused 2011 31.detsember 2011
-199 861 232 008 1 211 748
-359 972 -152 974 4 218 247
-483 000 645 933 3 674 445
-1 042 833 724 967 9 104 440
-
Juhatuse osalused ja nende õiglane väärtus, 31.detsember 2011 Väljastamise aasta (mln DKK) Peter Straarup Tonny Thierry Andersen Thomas F. Borgen Georg Schubiger Henrik Ramlau-Hansen Per Skovhus
Juhatuse osalused ja nende õiglane väärtus, 31.detsember 2010 Väljastamise aasta (mln DKK) Peter Straarup Tonny Thierry Andersen Thomas F. Borgen Georg Schubiger Per Skovhus
Täitmishind (DKK)
176,0-272,2
Aktsiaoptsioone väljastati 2008.aastal või varem. Aktsiate arvu ja täitmishinda korrigeeriti seoses aktsiakapitali suurendami sega 2011.aasta aprillis. Aktsiaoptsioone ei kasutatud 2011.aastal. 2010. aastal täideti aktsiaoptsioone keskmise hinnaga 123,2 DKK.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
78
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa 9
Aktsiapõhine makse
(järg) Tingimuslikud aktsiad
Õiglane väärtus (ÕV)
Arv Töötaja poolt makstud hind (DKK)
Väljastamisel (mln DKK)
Aasta lõpus (mln DKK)
1,8-2,7 1,8-2,7
287,8
158,4
856 502
1,8
154,0
120,9
1,8
Juhtivtöötajad
Muu personal
303 318 -101 398 -1 404 -3 292 197 224
1 013 477 -373 788 -12 482 9 137 636 344 -632 822 -3 522 -
-852 980 -3 522
2 249 -
-194 975 -2 249 -
-
-
-
-
Väljastatud 2011 Väljastatud 2011 Kasutatud 2011 Lunastatud2011
-
214 055 -
874 731 -3 050 -8 209
1,2 1,2
135,7
78,1
31.detsember 2011
-
214 055
863 472
1 088 -3 050 786 -8 209 1 077 527
1,2
134,3
77,3
2008 Arv
ÕV
11 240 5 847 -
1,6 0,8 -
-
0,8
Juhatus
Kokku
Väljastatud 2007-08
1.jaanuaril 2010 Omandatud 2010 Lunastatud 2010 Muud muutused 2010 31.detsember 2010
49 831 -21 052 -
Kasutatud 2011 Lunastatud2011 Muud muutused 2011 31.detsember 2011
-25 183
-5 845 22 934
-
1 366 626 -496 238 -13 886
-
-
Juhatuse osalused ja nende õiglane väärtus, 31.detsember 2011 2011.aasta lõpus juhatuse liikmetel tingimuslikke aktsiaid ei olnud.
Juhatuse osalused ja nende õiglane väärtus, 31.detsember 2010 Väljastamise aasta (mln DKK) Peter Straarup Tonny Thierry Andersen Thomas F. Borgen Georg Schubiger Per Skovhus
5 847
2011. aastal oli keskmine hind tingimuslike aktsiate õiguste omandamise kuupäeval 125,7 DKK (2010: 127,2 DKK).
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
79
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
10
2011
2010
Audiitortasud Üldkoosolekul määratud audiitorfirmad Konsolideeritud ja emaettevõtte finantsaruannete kohustusliku auditi tasud Muude kindlustandvate töövõttude tasus Maksunõustamise tasud Muude teenuste tasud
17 4 2 10
17 2 5
Kokku
33
24
5
5
38
29
953 1 329 978 175
957 1 717 661 32
80 64
30 -
3 451
3 397
Laenude allahindluse kulud Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadele Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses Laenud õiglases väärtuses Hoiuste tagamise erasektori assotsiatsiooni kohustus Muud kohustused
7 11 806 1 269 103
-24 11 811 835 1 393 -198
Kokku
13 185
13 817
Uued ja suurenenud allahindluse kulud Allahindluse kulude tühistamine Otse kasumiaruandes kajastatud allahindlused Saadud eelnevalt allahinnatud nõuetelt Intressitulu, sisemise intressimäära meetod
20 900 6 347 1 015 2 277 -106
21 158 7 453 945 958 125
Kokku
13 185
13 817
Muud audiitorfirmad Konsolideeritud ja emaettevõtte finantsaruannete kohustusliku auditi tasud Kokku Grupil on suur auditiosakond. Osakonna personalikulud kajastatakse ‚Personali- ja halduskulude‛ all. 11
Amortisatsioon, kulum ja allahindluse kulud Immateriaalse põhivara amortisatsioon Materiaalse põhivara kulum Müüdud liisitud varade jääkväärtuse allahindamine Immateriaalse põhivara allahindluse kulud Materiaalse põhivara allahindluse kulud Materiaalse põhivara allahindluse kulude tühistamine Kokku Lisa 23 sisaldab täpsemat informatsiooni immateriaalse põhivara allahindluse kulude kohta.
12
Rida ‚Saadud eelnevalt allahinnatud nõuetelt‚ sisaldab hüvitist summas 0,8 mld DKK hüpoteeklaenudega seotud potentsiaalsete kahjumite katmiseks sõlmitud krediidiswapi lepingu (credit default swap) tühistamise eest. Laenude allahindluse kulud äriüksuste kaupa Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandustegevus Balti riikide pangandustegevus Muu pangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandustegevus Pangandustegevus kokku Danske Markets ja Treasury Danske Capital Kokku
4 316 187 202 380 2 178 6 334 -255 155 744
7 649 91 114 94 1 247 4 969 207 25 25
14 241
14 421
-1 033
-617
-23
13
13 185
13 817
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
80
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
13
Tulumaks 2011
Tulumaks aruandeaasta kasumilt Tulumaks omakapitali muutustelt Tulumaks aruandeaasta kasumilt Tasumisele kuuluva tulumaksu kulu Edasilükkunud tulumaksu muutus Eelmise aasta tulumaksukulu korrigeerimine Edasilükkunud tulumaksu muutus madalama tulumaksumäära tõttu Kokku Tegelik tulumaksumäär Tulumaksumäär Mittemaksustatav tulu ja mahaarvamisele mittekuuluvad kulud Tulumaks aruandeaasta kasumilt Eelmise aruandeaasta tulumaksukulu korrigeerimine Edasilükkunud tulumaksu muutus madalama tulumaksumäära tõttu Tegelik tulumaksumäär Tulumaks muult koondkasumilt Mitte-Taani üksuste riskimaandamisinstrumendid Müügivalmis finantsvarade realiseerimata väärtuse korrigeerimine Müügivalmis finantsvarade realiseeritud väärtuse korrigeerimine Kokku
Taani
Soome
Rootsi
Norra
UK
Iirimaa
Kokku O t h e r
864 -30
319 -
876 -
391 -
-57 -
38 -
51 -
2,482 -30
492 368
203 130
772 103
409 -25
-150
8 4
83 31
1 967 461
4
-15
1
7
-3
26
-63
-43
-
1
-
-
96
-
-
97
864
319
876
391
-57
38
51
2 482
25,0
26,0
26,3
28,0
26,5
12,5
11,6
41,7
-2,3
0,2
0,3
-2,5
-1,5
-12,7
-0,2
16,0
22,7
26,2
26,6
25,5
25,0
-0,2
11,4
57,7
0,1
-1,1
-
0,5
0,5
-0,4
-6,3
-1,0
-
0,1
-
-
-16,0
-
-
2,3
22,8
25,2
26,6
26,0
9,5
-0,6
5,1
59,0
-54
-
-
-
-
-
-
-54
-238
-
-
-
-
-
-
-238
7
-
-
-
-
-
-
7
-285
-
-
-
-
-
-
-285
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
81
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
13
Tulumaks 2010
(järg)
Tulumaks aruandeaasta kasumilt Tulumaks omakapitali muutustelt Tulumaks aruandeaasta kasumilt Tasumisele kuuluva tulumaksu kulu Edasilükkunud tulumaksu muutus Eelmise aasta tulumaksukulu korrigeerimine Edasilükkunud tulumaksukulu muutus madalama tulumaksumäära tõttu Kokku Tegelik tulumaksumäär Tulumaksumäär Mittemaksustatav tulu ja mahaarvamisele mittekuuluvad kulud Tulumaks aruandeaasta kasumilt Eelmise aruandeaasta tulumaksukulu korrigeerimine Edasilükkunud tulumaksukulu muutus madalama tulumaksumäära tõttu Tegelik tulumaksumäär Tulumaks muult koondkasumilt Mitte-Taani üksuste riskimaandamisinstrumendid Müügivalmis finantsvarade realiseerimata väärtuse korrigeerimine Müügivalmis finantsvarade realiseeritud väärtuse korrigeerimine
Kokku
Taani
Soome
Rootsi
Norra
UK
Iirimaa
Muu
Kokku
712 57
272 -
707 -
523 -
111 -
332 -
129 -
2 786 57
92 630
229 76
753 -48
581 -9
73
9 23
124 -2
1 788 743
-10
-33
2
-49
-2
300
7
215
-
-
-
-
40
-
-
40
712
272
707
523
111
332
129
2 786
25,0
26,0
26,3
28,0
28,0
12,5
17,0
34,7
-6,3
-0,2
0,2
-2,2
3,7
-13,1
-1,4
4,5
18,7
25,8
26,5
25,8
31,7
-0,6
15,6
39,2
-0,2
-2,7
-
-2,2
-0,2
-6,6
0,9
3,3
-
-
-
-
4,9
-
-
0,6
18,5
23,1
26,5
23,6
36,4
-7,2
16,5
43,1
-217
-
-
-
-
-
-
-217
-36
-
-
-
-
-
-
-36
11
-
-
-
-
-
-
11
-242
-
-
-
-
-
-
-242
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
82
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
14
15
2011
2010
Raha ja nõudmiseni hoiused keskpankades Raha Nõudmiseni hoiused keskpankades
10 602 18 015
9 741 25 662
Kokku
28 617
35 403
Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadele Pöördtehingud Muud laekumata summad Allahindluse kulud
106 829 74 134 93
138 481 89 706 87
Kokku
180 870
228 100
Allahindluse kulud 1.jaanuaril Uued ja suurenenud allahindluse kulud Allahindluse kulude tühistamine Välisvaluutade ümberarvestus Muud lisandumised ja müügid
87 7 2 1 -
113 4 32 4 -2
31.detsembril
93
87
Kolme kuu jooksul maksmisele kuuluvad summad olid kokku 177 680 mln DKK (31.detsember 2010: 225,204 mln DKK). See summa on kajastatud rahavoogude aruande kirjel „Raha ja raha ekvivalendid‚.. 16
Kauplemisportfelli varad Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Noteeritud võlakirjad Noteerimata võlakirjad Noteeritud aktsiad Noteerimata aktsiad
550 970 349 079 9 015 316 375
333 743 300 577 6 183 1 140 350
Kokku
909 755
641 993
Kauplemisportfelli kohustused Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Kohustused väärtpaberite tagasiostmiseks
534 061 163 852
318 936 159 450
Kokku
697 913
478 386
Kauplemisportfelli varasid ja kohustusi mõõdetakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
83
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa 16 (järg)
(mln DKK) Tuletisinstrumendid Grupi tegevus finantsturgudel hõlmab tuletisinstrumentidega kauplemist. Tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mille vää rtus sõltub alusinstrumendi või -indeksi jne. väärtusest. Tuletisinstrumente võib näiteks kasutada tururiski juhtimisel. Grupp kaupleb suures koguses kõige enamkasutatavate intressimäära, valuuta ja aktsiatuletisinstrumentidega, kaasa arvatud
swapid forvardid ja futuurid optsioonid
Grupp kaupleb samuti piiratud arvu swappidega, mille väärtus sõltub spetsiifilistest krediidi - või kaubariskide, või inflatsiooniindeksite muutustest. Grupp kaupleb tuletisinstrumentidega kolmel peamisel põhjusel. Esiteks, klientidele pakutakse tuletisinstrumente individuaalsete tehingutena või muude teenuste lahutamatute osadena, nagu näiteks võlakirjade, mille tulusus sõltub aktsia või valuutaindeksi te muutustest, emiteerimisest. Teiseks, grupp kaupleb tuletisinstrumentidega enda kauplemisportfellis. Kolmandaks, tuletisinstrumente kasutatakse grupi enda valuuta, intressimäära, aktsiaturu ja krediidiriski juhtimisel. Grupi riskijuhtimise poliitika detailne kirjeldus on esitatud lisas „Riskijuhtimine‚. Grupi tururiski juhtimise ja maandamise eest vastutab Danske Markets. Tuletisinstrumente kajastatakse ja mõõdetakse õiglases väärtuses. Grupi mõnede pangalaenude, ettemaksete, hoiuste, emiteeritud võlakirjade jne. intressid on fikseeritud. Üldiselt kajastatakse selliseid fikseeritud intressiga objekte korrigeeritud soetusmaksumuses. Vastavalt üldtunnustatud raamatupidamisstandarditele ei ole fikseeritud määraga laenude intressiriski õiglane väärtus ka jastatud kasumiaruandes erinevalt riskimaandamise tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutustest. Lisaks liigitab grupp teatud võlakirju müügivalmis finantsvaradeks. Selliste võlakirjade realiseerimata väärtuse korrigeerimisi kajastatakse muus koondkas umis. Grupp kasutab oma majandusaasta aruandes õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumentide arvestust siis, kui fikseeritud määraga finantsvarade ja –kohustuste intressiriski maandatakse tuletisinstrumentidega. Õiglase väärtuse riskimaandamisarvestus Pikema kui kuus kuud lunastustähtajaga fikseeritud määraga varade ja kohustuste intressiriski maandatakse tavaliselt tuletisinstrumentidega. Kuid fikseeritud määraga laenude ja ettemaksete, mida grupp annab Soome, Põhja-Iirimaa ja Iirimaa filiaalidele, intressiriski maandatakse omavahenditega (core free funds). Mis tahes ülejäänud intressiriski maandatakse tuletisinstrumentidega. Maandatavate varade ja kohustuste, mille puhul fikseeritud intressimäär kehtib kindlaksmääratud perioodi jooksul alates lepingu sõlmimiskuupäevast, jagatakse tulevased intressimaksed baasintressiks ja kasumimarginaalis, ning perioodideks. Sõlmides sarnaste makseprofiilidega swapi- või forvardilepinguid samas valuutas ning samade perioodi kohta, maandab grupp riski alates alguskuupäevast. Maandatava intressiriski ja riskimaandamise tuletisinstrumentide õiglasi väärtusi mõõdetakse tihti, kindlustamaks, et maandatava intressimääri riski õiglase väärtuse muutused jäävad 80-125% vahemikku riskimaandamise tuletisinstrumentide õiglasest väärtusest. Vajadusel korrigeeritakse riskimaandamise tuletisinstrumentide portfelle. Efektiivse riskimaandamise puhul mõõdetakse maandatavate varade ja kohustuste intressiriski õiglases väärtuses ja kajastatakse maandatavate objektide väärtuse korrigeerimisena. Väärtuse korrigeerimist kajastatakse kasumiaruande kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚. Mis tahes riskimaandamisinstrumendi ebaefektiivne osa jääb efektiivse riskimaandamise vahemikku ja seega kajastatakse samuti kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚. 2011. aasta lõpus olid efektiivselt maandatud fikseeritud määraga finantsvarade ja kohustuste bilansilised väärtused vastavalt 68 815 mln DKK (31.detsember 2010: 71 074 mln DKK) ja 676 546 mln DKK (31.detsember 2010: 798 713 mln DKK ). Alljärgnevas tabelis esitatakse nende varade ja kohustuste ning riskimaandamise tuletisinstrumentide väärtuse korrigeerimised. Väärtuse korrigeerimisi kajastatakse kasumiaruande kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚. Grupp maandab netoinvesteeringute valuutariski väljaspool Taanit asuvates filiaalides ja tütarettevõtetes, sõlmides finantsee rimise kokkuleppeid ühesugustes valuutades. Grupp ei maanda väljaspool Taanit asuvate üksuste või muude tulevikus aset leidvate t ehingute eeldatavat finantstulemust. Investeeringute valuutakursside korrigeerimisi kajastatakse muus koondkasumis koos raha stamise kokkulepete, mis on määratletud valuutakursside kõikumiste riskimaandamiseks, korrigeerimistega. Koondkasumiaruandes näidatakse ümberarvestuse summad. 2011. aasta lõpus on väljaspool Taanit asuvate netoinvesteeringute maandamiseks k asutatud finantskohustuste bilansilised väärtused kokku summas 50 329 mln DKK (31.detsember 2010: 48 103 mln DKK).
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
84
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
16 (järg)
Intressimäära riskimaandamise mõju kasumile
2011
2010
Fikseeritud määraga vara riskimaandamise mõju kasumile Krediidiasutustelt laekumata maandatud summad Maandatud laenud ja ettemaksed Maandatud müügivalmis võlakirjad Riskimaandamise tuletisinstrumendid
-3 977 735 -1 714
-295 -470 44 708
-5
-13
-7 -245 -6 198 -1 006 7 466
32 103 -337 -1 394 1 604
10
8
Kokku Fikseeritud määraga kohustuse riskimaandamise mõju kasumile Krediidiasutustele maksmata maandatud summad Maandatud hoiused Maandatud emiteeritud võlakirjad Maandatud allutatud laenud Riskimaandamise tuletisinstrumendid Kokku
16
Tuletisinstrumendid
2011
(järg)
Valuutalepingud Forvardid ja swapid Optsioonid Intressimäära lepingud Forvardid/swapid/tähtpäevaintressiga lepingud (FRA) Optsioonid Omakapitali lepingud Forvardid Optsioonid Muud lepingud Kaubalepingud Ostetud krediidituletisinstrumendid Müüdud krediidituletisinstrumendid
Nominaalsumma
Positiivne õiglane väärtus
Negatiivne õiglane väärtus
Nominaalsumma
Positiivne õiglane väärtus
Negatiivne õiglane väärtus
7 002 857 149 690
106 715 1 139
107 238 1 201
5 655 168 90 700
87 918 1 444
82 052 1 681
27 823 811 2 266 524
366 781 34 632
379 448 30 447
18 595 823 1 752 806
204 098 25 134
206 578 23 042
56 845 155 531
543 1 413
513 1 410
9 051 151 070
268 1 050
232 1 092
17 276 10 175 9 864
868 228 71
754 67 224
10 783 10 814 8 776
726 126 129
781 169 187
512 390
521 302
320 893
315 814
1 495 37 085
1 179 11 580
1 400 11 450
310 2 812
550 970
534 061
333 743
318 936
Kauplemiseesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid kokku Riskimaandamise tuletisinstrumendid Valuutalepingud Intressimäära lepingud Tuletisinstrumendid kokku
2010
206 224 577 570
347 944 597 686
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
85
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
17 (järg)
2011
2010
Investeerimisväärtpaberid Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Noteeritud võlakirjad Noteerimata võlakirjad Noteeritud aktsiad Noteerimata aktsiad
24 686 134 2 586
14 841 1 010 2 363
Finantsvarad õiglases väärtuses kokku
27 406
18 214
Müügivalmis finantsvarad Noteeritud võlakirjad
70 460
89 485
Müügivalmis finantsvarad kokku
70 460
89 485
Õiglases väärtuses kokku
97 866
107 699
Lunastustähtajani hoitavad finantsvarad Noteeritud võlakirjad
11 398
10 857
109 264
118 556
Investeerimisväärtpaberid kokku
Kauplemiseesmärgil hoitavad müügivalmis finantsvaradeks liigitatud võlakirjad Seoses võlakirjade hindades esineva olulise moonutusega, liigitas grupp 2008. aastal võlakirjad nominaalväärtusesga120 607 mln DKK ja õiglase väärtusega 116 722 mln DKK kauplemiseesmärgil hoitavate finantsvarade kategooriast müügivalmis finantsvarade kategooriasse. Müügivalmis finantsvarade portfell koosneb peamiselt Taani hüpoteekvõlakirjadest ja kõrgekvaliteedilist est välismaistest kattega võlakirjadest. 95% portfellist on reiting AA või kõrgem, ülejäänud portfellil on investeerimisjärgu reiting. Portfell ei sisaldanud Iirimaa, Portugal, itaalia, Kreeka või Hispaania valitsuses võlakirju. 2011. aasta lõpus oli ülejäänu d võlakirjade õiglane väärtus 70 460 mln DKK (31.detsember 2010: 89 485 mln DKK). 2011.aastal kajastas grupp ümberliigitatud võlaki rjade realiseerimata väärtuse korrigeerimisi summas 735 mln DKK kasumiaruandes, mis vastab intressiriski sellele osale, mida maandatakse tuletisinstrumentidega (2010: 44 mln DKK). Grupp kajastas realiseerimata väärtuse korrigeerimisi summas -951 mln DKK (2010: -145 mln DKK) muus koondkasumis, mida oleks kajastatud kasumiaruandes juhul, kui ümberliigitamist ei oleks toimunud. Alates 2009.aastast on see moonutus vähenenud ja grupp on müünud osa oma portfellist. 2010.aastal müüdud portfelli osa eest realiseeris grupp väärtuse korrigeerimisi summas 28 mln DKK (2010: 44 mln DKK), mis viidi muust koondkasumist üle kasumiaruandesse. Grupp kajastas ümberliigitatud võlakirjadelt intressitulu summas 1 884 mln DKK (2010: 1 961 mln DKK). Lunastustähtajani hoitavad finantsvarad Lunastustähtajani hoitavad finantsvarad koosnevad võlakirjades, millel on noteeritud turuhinnad aktiivsel turul ja mida hoitakse kuni lunastustähtajani tulu teenimise eesmärgil. Võlakirju, peamiselt valitsuse võlakirju ja valitsuse poolt tagatavaid võlakirju, mõõdetakse õiglases väärtuses. Portfell ei sisaldanud Iirimaa, Portugal, Itaalia, Kreeka ja Hispaania valitsuse võlakirju.
18
Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses Pöördtehingud Muud laenud ja ettemaksed Allahindluse kulud
149 198 1 022 228 44 944
168 481 1 015 880 37 630
Kokku
1 126 482
1 146 731
Allahindluse kulud 1.jaanuaril Uued ja suurenenud allahindluse kulud Allahindluse kulude tühistamine Allahindluse kontol debiteeritud allahindlused Välisvaluutade ümberarvestus Muud lisandumised ja müügid
37 630 18 900 5 902 6 277 199 394
32 645 18 266 6 515 7 685 896 23
31.detsembril
44 944
37 630
FINANCIALSTATEMENTS – DANSKE BANK GROUP 2011
86
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa 19
(mln DKK)
2011
2010
Laenud õiglases väärtuses ning Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad Laenud õiglases väärtuses Nominaalväärtus Alusvõlakirjade õiglase väärtuse korrigeerimine Krediidiriski korrigeerimine
705 339 18 069 2 667
700 704 3 042 2 031
Kokku
720 741
701 715
914 702 19 398
934 395 5 525
376 401
384 434
557 699
555 486
Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad Nominaalväärtus Olemasolevate laenude finantseerimise õiglase väärtuse korrigeerimine Blokeeritud emissioonide ja eelnevalt emiteeritud võlakirjade õiglase väärtuse korrigeerimine Oma hüpoteekvõlakirjad Kokku
Realkredit Danmark’i poolt antud laene ja Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirju mõõdetakse õiglases väärtuses kasutades õiglase väärtuse optsiooni. Lisas 45 esitatud arvestuspõhimõtetes on toodud täpsem informatsioon. Grupi oma võlakirjad hõlmavad eelnevalt emiteeritud võlakirju summas 179 mld DKK (2010: 213 mld DKK), mida saab kasutada FlexLån® refinantseerimisel jaanuaris 2012 ja võlakirju summas 25 mld DKK (2010: 28 mld DKK), mida kajastatakse kirjetel „ Kindlustuslepingute varad‚ ja „Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad‚. Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjade nominaalväärtus on võrdne lunastustähtajal lunastatava summaga. 2011.aastal toimunud muutused õiglases väärtuses kajastatud laenude krediidiriski kogu õiglase väärtuse korrigeerimisest olid kokku summas 236 mln DKK (2010: 367 mln DKK). Emiteeritud hüpoteekvõlakirjade krediidiriski õiglase väärtuse korrigeerimine arvutatakse optsiooniga korrigeeritud vahe (optionadjusted spread (OAS)) põhjal valitsusvõlakirjade suhtes või muutuvmääraga laenude puhul, swapi määra põhjal. Arvutuses arvestatakse lunastustähtaja, normaalosaluste ja OAS sensitiivsusega. Kuna antakse erinevaid hinnanguid, ei ole arvutus täpne. 2011.aastal suurenes Taani hüpoteekvõlakirjade tootluse vahe ja hüpoteekvõlakirjade õiglane väärtus vähenes umbes 4 mld DKK võrra. 2010.aastal vähenes õiglane väärtuse hüpoteekvõlakirjade tootluse vahe suurenemise tulemusena 4 mld DKK võrra. Võrreldes võlakirjade emiteerimisel mõõdetud õiglase väärtusega vähenes 2010.aasta lõpus õiglane väärtus umbes 8 mld võrra (2010: 3 mld DKK). Puhaskasum ja omakapital ei muutunud, kuna vahe suurenemine tõstis vastavalt hüpoteeklaenude väärtust. Emiteeritud hüpoteekvõlakirjade krediidiriski suhtes õiglase väärtuse korrigeerimist võib samuti arvutada Taani emiteerijate poolt pakutud sarnaste AAA reitinguga hüpoteekvõlakirjades toimunud muutuste põhjal. Selliste võlakirjade turgu iseloomustab erinevate emitentide sarnaste tunnustega võlakirjade vaheliste mõõdetavate hinnaerinevuste puudumine. Selle meetodi kohaselt ei olnud 2010.aastal või perioodi jooksul alates emissioonist vaja õiglast väärtust krediidiriski suhtes korrigeerida . 20
Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad Ühisskeemid 2011 2010 Varad Võlakirjad Aktsiad Investeerimisühingute sertifikaadid Sularaha hoiused
Investeerimisriskiga lepingud 2011 2010
Kokku 2011 2010
21 651 4 866 17 218 935
18 693 5 761 17 810 2 616
24 541 -
22 397 -
21 651 4 866 41 759 935
18 693 5 761 40 207 2 616
Kokku kaasa arvatud grupi oma võlakirjad grupi oma aktsiad muud grupisisesed saldod
44 670
44 880
24 541
22 397
69 211
67 277
5 564 117 1 051
4 588 305 2 686
231 6 354
-
5 795 123 1 405
4 588 305 2 686
Varad kokku
37 938
37 301
23 950
22 397
61 888
59 698
Kohustused Hoiused
44 670
44 880
24 541
22 397
69 211
67 277
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 87
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
21
Kindlustuslepingute varad Nõuded krediidiasutustele Investeerimisväärtpaberid Investeeringud sidusettevõtetesse (lisa 22) Kinnisvarainvesteeringud (lisa 24) Materiaalne põhivara (lisa 25) Edasikindlustajate osa eraldistest Muud varad
2011
2010
8 192 223 153 896 18 664 429 2 210 4 464
1 195 217 995 974 18 165 433 2 042 3 225
Kokku kaasa arvatud grupi oma võlakirjad grupi oma aktsiad muud grupisisesed saldod
258 008
244 029
20 980 175 6 185
24 673 216 1 625
Varad kokku
230 668
217 515
Investeerimisväärtpaberid kindlustuslepingutest Noteeritud võlakirjad Noteeritud aktsiad Noteerimata aktsiad Investeerimisühingute sertifikaadid Muud väärtpaberid
145 691 15 691 4 728 51 257 5 786
155 379 14 157 3 253 43 865 1 341
Kokku
223 153
217 995
Kindlustuslepingutest tulenevad kohustused Elukindlustuse eraldised Investeerimisriskiga kindlustuslepingute eraldised Kollektiivse boonuse potentsiaal Muud tehnilised eraldised
181 645 52 116 375 9 168
178 552 43 913 1 740 8 857
Kindlustuslepingute eraldised kokku Muud kohustused Kontsernisisesed saldod
243 304 13 550 -7 888
233 062 6 878 -1 808
Kokku
248 966
238 132
Muud muutused
233 062 19 169 -16 663 2 590 8 631 120 -1 403 -2 202
222 378 16 937 -16 715 9 482 3 107 489 -1 107 -1 509
Saldo 31.detsembril
243 304
233 062
Edasikindlustajate osa kindlustuslepingute eraldistest Saldo 1.jaanuaril Makstud kindlustusmaksed Makstud hüvitised Kindlustusvõtjate hoiustele lisatud intressid Õiglase väärtuse korrigeerimine Muud muutused
2 042 121 -154 41 210 -50
1 948 141 -110 40 94 -71
Saldo 31.detsembril
2 210
2 042
Kindlustuslepingute eraldised Saldo 1.jaanuaril Makstud kindlustusmaksed Makstud hüvitised Kindlustusvõtjate hoiustele lisatud intressid Õiglase väärtuse korrigeerimine Välisvaluutade ümberarvestus Muutus kollektiivse boonuse potentsiaalis
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 88
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
22
2011
2010
Investeeringud sidusettevõtetesse Soetusmaksumus 1.jaanuaril Lisandumised Müük
895 154
853 44 2
Soetusmaksumus 31.detsembril
741
895
Ümberhindlused 1.jaanuaril Kasumiosa Osa muust koondkasumist Dividendid Ümberhindluste tühistamine
145 125 -18 76 72
233 84 5 107 -70
Ümberhindlused 31.detsembril
248
145
Bilansiline väärtus 31.detsembril
989
1 040
Investeeringud sidusettevõtetesse Infrastruktuur BAB Bankernas Automatbolag AB, Stockholm Bankernes Kontantservice A/S, Kopenhaagen Bankpension Sverige AB, Stockholm BDB Bankernas Depå AB, Stockholm LR Realkredit A/S, Kopenhaagen Danmarks Skibskredit A/S, Kopenhaagen Multidata Osalus A/S, Ballerup E-nettet Osalus A/S, Kopenhaagen Automatia Pankkiautomaatit Oy, Helsingi Irish Clearing House Limited, Dublin Investeerimis- ja kinnisvaraalane tegevus DKA I P/S, Kopenhaagen DKA I Komplementar A/S, Kopenhaagen Ejendomsaktieselskabet af 22. juni 1966, Kopenhaagen Interessentskabet af 23. dec. 1991, Kopenhaagen MB Equity Fund Ky, Helsingi Muu Tapio Technologies OY, Helsingi Sanistål A/S, Aalborg
Osalus (%)
Varad kokku
Kohustused kokku
Tulud
Puhaskasum
20 25 20 20 31 24 44 25 33 22
22 2 360 13 635 84 346 724 158 2 062 1
2 2 328 10 211 74 850 499 100 1 876 1
18 37 552 3 218 821 117 426 5
2 3 171 493 -41 -5 43 -
32 32
46 1
-
1 -
-5 -
50 30 21
25 803 -
6 8 -
2 71 -
45 -
20 44
11 2 714
9 2 789
7 3 822
1 -130
Avalikustatud informatsioon on võetud ettevõtete kõige viimastest majandusaasta aruannetest. Sanistål on ainuke börsil noteeritud ettevõte selles nimekirjas. Investeeringu turuväärtus oli 31.detsembril 2011.aastal 234 mln DKK.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 89
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
22 (järg)
2011
2010
Investeeringud sidusettevõtetesse kindlustuslepingute alusel Õiglane väärtus 1.jaanuaril Lisandumised Müük Õiglase väärtuse korrigeerimine
974 99 21
996 30 8
Õiglane väärtus 31.detsembril
896
974
Ejendomsselskabet af Januar 2002 A/S, Kopenhaagen Dantop Ejendomme ApS, Kopenhaagen DNP Ejendomme Komplementarselskab ApS, Kopenhaagen DNP Ejendomme P/S, Kopenhaagen DAN-SEB 1 A/S, Kopenhaagen Hovedbanegårdens Komplementarselskab ApS, Kopenhaagen
Osalus (%)
Varad kokku
Kohustused kokku
Tulud
Puhaskasum
50 50
716 238
191 6
27 8
-6 -8
50 50 50
1,151 74
20 51
89 2
71 -1
50
-
-
-
-
Avalikustatud informatsioon on võetud ettevõtete kõige viimastest majandusaasta aruannetest. Grupil on osalused kahes investeerimisfirmas, milles Danica koos Danske Bank Group’iga omavad enam kui 20% kapitalist. Danica osalusi kajastatakse õiglases väärtuses kirjel „Kindlustuslepingute varad‚. Grupi muid osalusi kajastatakse kirjel „Kauplemisportfelli varad‚. Kuna investeerimisfirmad investeerivad ainult õiglases väärtuses kajastatavatesse väärtpaberitesse, erineb nende jääkväärtus õiglasest väärtusest ainult minimaalselt. Alljärgnevas tabelis esitatakse grupi osalused nendes firmades 2011. aasta lõpus:
P-N 2001 A/S, Kopenhaagen Nordic Venture Partners K/S, Kopenhaagen
Osalus (%)
Varad kokku
Kohustused kokku
Tulud
Puhaskasum
27 26
6 320
2
-
-
102
-1 102
Avalikustatud informatsioon on võetud ettevõtete kõige viimastest majandusaasta aruannetest.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 90
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
23
Immateriaalne põhivara Firmaväärtus
Arendatud tarkvara
Kliendisuhted
Muu
Kokku
Soetusmaksumus 1.jaanuaril Lisandumised Müük Välisvaluutade ümberarvestus
18 773 5 161 14
2 861 398 37 -4
4 497 23
1 151 15 -3
27 282 418 198 30
Soetusmaksumus 31.detsembril
18 631
3 218
4 520
1 163
27 532
161
1 928 424 14
1 838 436 -
580 92 -
4 346 952 175
161 -
37 -1
30
-5
198 24
-
2 328
2 304
667
5 299
18 631
890
2 216
496
22 233
Iga-aastane allahindluse test
3 aastat
3-10 aastat
Soetusmaksumus 1.jaanuaril Lisandumised Müük Välisvaluutade ümberarvestus
18 250 388 135
2 515 346 -
4 435 62
1 144 6 1
26 344 740 198
Soetusmaksumus 31.detsembril
18 773
2 861
4 497
1 151
27 282
-
1 480 415 32
1 345 437 -
482 100 -
3 307 952 32
-
1
56
-2
55
-
1 928
1 838
580
4 346
18 773
933
2 659
571
22 936
Iga-aastane allahindluse test
3 aastat
3-10 aastat
2011
Amortisatsioon ja allahindluse kulud 1.jaanuaril Amortisatsioon aasta jooksul Allahindluse kulud aasta jooksul Amortisatsioon ja allahindluse kulude tühistamine Välisvaluutade ümberarvestus Amortisatsioon ja allahindluse kulud 31.detsembril Bilansiline väärtus 31.detsembril Amortisatsiooniperiood
2010
Amortisatsioon ja allahindluse kulud 1.jaanuaril Amortisatsioon aasta jooksul Allahindluse kulud aasta jooksul Amortisatsioon ja allahindluse kulude tühistamine Välisvaluutade ümberarvestus Amortisatsioon ja allahindluse kulud 31.detsembril Bilansiline väärtus 31.detsembril Amortisatsiooniperiood
Muid immateriaalseid põhivarasid kajastati Sampo Bank Group’i omandamisel 2007.aastal ja need sisaldavad peamiselt lepingulisi õigusi summas 6 mln DKK (2010: 75 mln DKK) ja nimeõigusi summas 463 mln DKK (2010: 465 mln DKK). Lepingulisi õigusi amortiseeritakse 1-5 aasta jooksul. Nimeõigused on seotud Sampo panga margitoote nimega. Juhtkonna hinnangul on nime kasutusõigusel määramata eluiga ja nimi on hästi tuntud. Seega nimeõigusi ei amortiseerita, kuid nende suhtes viiakse kord aastas läbi väärtuse languse test. 2011.aastal kandis grupp kuludesse 2 132 mln DKK (2010: 2 128 mln DKK), mis oli seotud arendusprojektidega. 2009.aasta juuli lõpus omandas grupp Rootsi rajatiste haldusteenuseid pakkuva ettevõtte Addici Holding AB. Grupp on Addici gr upi, mille soetusmaksumus oli seoses tema finantsolukorraga null, peamine pank. 2010.aasta juulis muudeti Addici konsolideerimist; müügiks hoitavate varade reeglitega kooskõlas kajastatav konsolideerimine muudeti täiskonsolideerimiseks, kuna ettevõte t ei võõrandatud. Omandamisel tekkinud firmaväärtus oli kokku summas 388 mln DKK. Grupp kavatseb ettevõtte endiselt võõrandada.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 91
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
23 (järg)
Väärtuse languse test Grupi firmaväärtust ja määramata elueaga nimeõigusi testitakse väärtuse languse suhtes kord aastas identifitseeritavate raha teenivate üksuste, mille juurde firmaväärtus ja nimeõigused kuuluvad, tasandil.
2011
2010
Alates 1.jaanuarist 2011 esitatakse korporatiivne ja institutsionaalne pangandustegevus eraldi grupi muust pangandustegevusest Põhjamaades. Grupp on seega omandatud firmaväärtuse jaotanud ümber Soome jaepangandustegevuse, korporatiivse ja institutsionaalse pangandustegevuse ning Danske Markets’ ja Treasury osakonna vahel tulenevalt iga äriüksuse väärtusest. Muutusi kajastatakse real ‚Lisandumised‛. 2011.aastal läbi viidud väärtuse languse testi tulemusena ei hinnatud firmaväärtust ja nimeõigusi alla. Grupp pidi kajastama all ahindluse kulusid ülevõetud äriüksuste suhtes summas 161 mln DKK tulenevalt äriüksuste langenud müügihinnast. 2010.aastal läbi viidud väärtuse languse testi tulemusena ei hinnatud firmaväärtust ja nimeõigusi alla.
1.jaan. 2010 Firmaväärtus
31.dets. 2010
Välisvaluutade
ja
Soome jaepangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandustegevus Balti riikide pangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Danske Markets ja Treasury Danske Capital Muu Kokku
31.dets. 2011
Välisvaluutade
nimeõigused
Lisandumised
ümberarvestus
Firmaväärtus ja nimeõigused
Lisandumised
Allahindluse kulud
ümberarvestus
Firmaväärtus ja nimeõigused
11 653
-
20
11 673
-2 238
-
-19
9 416
-
-
-
-
506
-
-1
505
2 061
-
-
2 061
-
-
-6
2 055
1 890
-
100
1 990
-
-
54
2 044
1 164 1 815 130
388
1 4 10
1 165 1 819 528
1 732 5
161
-6 -4 -4
2 891 1 815 368
18 713
388
135
19 236
5
161
14
19 094
Väärtuse languse testidega võrreldakse eeldatavate tulevaste rahavoogude bilansilist väärtust ja hinnangulist nüüdisväärtust. Finantsinstitutsioonide spetsiaalne võlastruktuur eeldab lihtsustatud omakapitali mudeli kasutamist tulevaste rahavoogude nüüdi sväärtuse arvutamiseks. See mudel põhineb raha teenivate üksuste kinnitatud strateegiatel ja hinnangulistel tuludel järgmise viie aasta kohta (eelarveperiood). Eelarveperioodi lõpus diskonteeritakse hinnangulisi tulusid mitmetes makromajanduslikes tegurites aset leidvate eeldatavate arengutega seni, kuni tulud normaliseeruvad. Eeldatavasti ei toimu see hiljem, kui kümne aasta möödudes (normaliseerimisperio od) Lõpp-perioodi puhul määratakse kasvuhinnangud asjaomastel turgudel kindlaks SKT reaalkasvu prognooside põhjal. Hinnangulised rahavood diskonteeritakse grupi riskiga korrigeeritud tulumääraga 12% (tulumaksueelne määr) ja 9% (tulumaksujärgne määr). Rahavoogude hinnangud arvestavad ettevõttele omaste ebakindlustega. Majandustingimused grupi pangandusüksuste seisukohalt olid endiselt keerulised. Madalate rahaturu intressimäärade tõttu olid tulemused nõrgad ja Põhja Iirimaa pangandusüksuses olid suured laenukahjumeid. Grupp eeldab tagasihoidlikku kasvuperioodi, enne kui majandused taastuvad. Normaliseeritud intressimäära tasemed suurendavad eeldatavasti puhaskasumit. Juhul, kui maja ndused ei taastu ootuspäraselt või tulevaste regulatsioonide tõttu suurenevad kulud oodatust enam, võib kapitaliseeritud immateriaalseid põhivarasid alla hinnata. Eelarveperioodi madalate tuluhinnangute tõttu luuakse ligikaudu 61% tulevaste rahavoogude neto nüüdisväärtusest lõpp-perioodil (2010: 70%). Väikese muutused eeldustes võivad tingida allahindluse kulude kajastamise Balti riikide pangandustegevusele ja Põhja-Iirimaa pangandustegevusele jaotatud firmaväärtuse suhtes. Juhul, kui grupi riskiga kaalutud nõutavat tulumäära tõstetakse 12 protsendilt 13 protsendini, väheneb grupi pangandustegevusega (kaasa arvatud jaepangandusüksused ning korporatiivne ja institutsio-
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 92
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2011
2010
naalne pangandustegevus) seotud firmaväärtus umbes 0,4 mld DKK võrra (2010: vähenemine 0,4 mld DKK võrra). Kogu grupi pangandustegevusele jaotatud firmaväärtus on vastupidav kasvuhinnangute vähendamise suhtes ühe protsendipunkti võrra lõppperioodil (2010: mõju puudus). Kui aga lõpp-perioodi normaliseeritud nõutavat tulusust vähendatakse 10% või 20%, väheneb firmaväärtus vastavalt 0,1 mld DKK ja 0,3 mld DKK võrra. 2010.aastal oli mõju firmaväärtusele vastavalt null ja 0,8 mld DKK. Kogu firmaväärtus on vastupidavam esimese taseme omavahendite nõudes toimuva ühe protsendipunktise suurenemise suhtes (2010: mõju puudus). Danske Markets’i firmaväärtus on tundlik nii lõpp-perioodi nõutava tulumäära kui ka kasvuhinnangutes tehtavate muutuste suhtes. Danske Capital’i puhul võib nõutavat tulumäära suurendada kuni 2,2 protsendipunkti enne, kui väärtus langeb (2010: 1,1 protse ndipunkti) ja kajastatud firmaväärtus ei ole tundlik lõpp-perioodi kasvuhinnangute muutuste suhtes.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 93
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa 23 (järg)
Väärtuse languse testis kasutatud eeldused 2011
(%) Soome jaepangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandustegevus Balti riikide pangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Danske Markets ja Treasury Danske Capital
2010
Iga-aastane kasv >10 aastat
Nõutav maksueelne tulumäär
Iga-aastane kasv >10 aastat
Nõutav maksueelne tulumäär
2,0 2,0 3,0 2,5 2,0 1,8
12,0 12,0 12,0 12,0 12,0 12,0
1,8 4,0 2,5 1,8 1,8
12,0 12,0 12,0 12,0 12,0
Soome jaepangandustegevus (Sampo Pankki) 2007. aastal omandas Danske Bank Sampo Bank Group’i aktsiad. Sampo Bank Group’i tegevus ühendati Danske Bank Group’i äristruktuuriga 2007.aasta alguses ja seda kajastati Soome pangategevuse all. Omandamise tulemusena tugevdas grupp oma konk urentsipositsiooni kogu Põhja-Euroopa turul. 2008. aastal lähenes Soome pangandustegevus grupi platvormile. 2011.aasta alguses eraldati korporatiivne ja institutsionaalne pangandustegevus Soome pangandustegevusest, mille tulemusena firmaväärtus jaotati ümber. Samal ajal muudeti nimi Soome jaepangandustegevuseks. Korporatiivne ja institutsionaalne pangandustegevus (CIB) CIB loodi eraldiseisva üksusena 2011.aasta alguses, mille tulemusena jaotati firmaväärtus ümber sellele üksusele. Balti riikide pangandustegevus 2007. aastal omandas Danske Bank Sampo Bank Group’i aktsiad. Sampo Bank Group’i Baltimaade tegevus ühendati Danske Bank Group’i äristruktuuriga 2007. aasta alguses ja seda kajastatakse Balti riikide pangandustegevuse all. Selle ostuga sisenes gr upp Balti riikidesse, eelkõige Eestisse ja vähemal määral, Leedusse. Grupi äritegevus Lätis on väga tagasihoidlik. Grupp hindas 2009.aastal alla Läti ja Leedu pangaüksuste firmaväärtuse, mis peegeldas majanduskriisi Balti riikides. Jätkatakse ainult Ees ti äritegevuse firmaväärtuse kapitaliseerimist. Põhja-Iirimaa pangandustegevus (Northern Bank) Danske Bank omandas 2006.aastal Northern Bank’i, mis on osa Põhja-Iirimaa pangandustegevusest. Soetamine vastab grupi strateegiale tugevdada konkurentsipositsiooni oma Põhja-Euroopa turul. Uute tootepakettide ja muude teenuste lansseerimine tugevdab Northern Bank’i positsiooni juhtiva jaepangana äärmiselt konkurentsitihedal Põhja-Iirimaa turul. Danske Markets ja Treasury Sampo Bank’i kauplemistegevus ühendati Danske Markets'i ja Treasury osakonna äristruktuuriga 2007.aastal. Omandamise järgselt tugevdas grupp oma konkurentsipositsiooni kauplemistegevusega. Integratsiooniprotsess ning eelarved ja äriplaanid on vastavuses finantseeldustega, millel põhines grupi poolne omandamine. Danske Capital Sampo Bank’i varahaldusalane tegevus ühendati Danske Capital'i äristruktuuriga 2007.aastl. Lisaks Sampo Bank’i omandamisele on Danske Capital’i poolt kajastatud firmaväärtus jaotatud mitmele vähemtähtsale omandamisele. Sampo Bank’i omandamisega tugevdas grupp oma varahalduse konkurentsipositsiooni Soomes.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 94
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2011
2010
24
Kinnisvarainvesteeringud Õiglane väärtus 1.jaanuaril Lisandumised Kinnisvara parendamise kulutused Müük Õiglase väärtuse korrigeerimine
4 799 382 577 20
4 948 360 530 21
Õiglane väärtus 31.detsembril
4 624
4 799
4,5-9,0 6,6
4,8-8,0 6,8
Nõutav tulumäär õiglase väärtuse arvutamiseks Keskmine nõutav tulumäär
Kinnisvarainvesteeringutelt saadud renditulu oli 2011. Aastal summas 318 mln DKK (2010: 333 mln DKK). Kulud, mis olid ots eselt omistatavad renditulu teenivatele kinnisvarainvesteeringutele, olid kokku summas 40 mln DKK (2010: 38 mln DKK), samas kui kulud, mis olid otseselt omistatavad renditulu mitteteenivatele kinnisvarainvesteeringutele, olid kokku summas 8 mln DKK (2010: 5 mln DKK). Kinnisvarainvesteeringud kindlustuslepingute alusel Õiglane väärtus 1.jaanuaril Lisandumised Kinnisvara parendamise kulutused Müük Õiglase väärtuse korrigeerimine
18 165 242 248 160 169
17 757 448 329 10 -359
Õiglane väärtus 31.detsembril
18 664
18 165
Nõutav tulumäär õiglase väärtuse arvutamiseks Keskmine nõutav tulumäär
4,5-8,0 6,0
4,5-8,5 6,1
Kinnisvarainvesteeringutelt saadud renditulu oli kokku summas 1 197 mln DKK (2010: 1 184 mln DKK). Kulud, mis olid otseselt omistatavad renditulu teenivatele kinnisvarainvesteeringutele, olid kokku summas 370 mln DKK (2010: 360 mln DKK). 2011.aastal hakkas grupp kasutama diskonteeritud rahavoogude meetodit kindlustuslepingute kohaste kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse arvutamiseks. Diskonteeritud rahavoogude põhjal saab täpsemalt arvutada tühjalt seisvate objektidega seotud riskid ja oodatavate rahavood. Uue meetodi kohaselt vähenes kinnisvaraobjektide väärtus 30 mln DKK võrra. Kontsern ei muutnud tulu eesmärki.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 95
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
25
Materiaalne põhivara Kodumaine kinnisvara
Masinad, mööbel ja sisseseade
Renditud varad
Kokku
Soetusmaksumus 1.jaanuaril Lisandumised Müük Kantud üle müügiks hoitavatesse renditud varadesse Kantud üle müügiks hoitavasse kinnisvarasse Välisvaluutade ümberarvestus
4 647 47 104 20 9
2 537 302 206 41
5 871 1 306 1 372 626 4
13 055 1 655 1 682 626 20 54
Soetusmaksumus 31.detsembril
4 579
2 674
5 183
12 436
Amortisatsioon ja allahindluse kulud 1.jaanuaril Kulum aasta jooksul Allahindluse kulud aasta jooksul Kantud üle müügiks hoitavatesse renditud varadesse Kantud üle müügiks hoitavasse kinnisvarasse Amortisatsiooni ja allahindluse kulude tühistamine Välisvaluutade ümberarvestus
1 116 57 71 4 216 -18
2 031 343 189 60
2 047 735 9 354 520 1
5 194 1 135 80 354 4 925 43
Amortisatsioon ja allahindluse kulud 31.detsembril
1 006
2 245
1 918
5 169
Bilansiline väärtus 31.detsembril
3 573
429
3 265
7 267
20-50 aastat
3-10 aastat
3 aastat
Soetusmaksumus 1.jaanuaril Lisandumised Müük Kantud üle müügiks hoitavatesse renditud varadesse Kantud üle müügiks hoitavasse kinnisvarasse Välisvaluutade ümberarvestus
4 893 74 180
2 346 378 258
6 458 1 084 1 522
13 697 1 536 1 960
170 30
71
216 67
216 170 168
Soetusmaksumus 31.detsembril
4 647
2 537
5 871
13 055
Amortisatsioon ja allahindluse kulud 1.jaanuaril Kulum aasta jooksul Allahindluse kulud aasta jooksul Kantud üle müügiks hoitavatesse renditud varadesse Kantud üle müügiks hoitavasse kinnisvarasse Amortisatsiooni ja allahindluse kulude tühistamine Välisvaluutade ümberarvestus
1 160 37 25
1 731 473 -
2 006 845 5
4 897 1 355 30
27 87 8
226 53
105 717 13
105 27 1 030 74
Amortisatsioon ja allahindluse kulud 31.detsembril
1 116
2 031
2 047
5 194
Bilansiline väärtus 31.detsembril
3 531
506
3 824
7 861
20-50 aastat
3-10 aastat
3 aastat
2011
Amortisatsiooniperiood
2010
Amortisatsiooniperiood
2010. aasta lõpus oli kodumaise kinnisvara õiglane väärtus 4 993 mln DKK (31.detsember 2010: 4 941 DKK). Nõutav tulumäär 6,6% (2010: 6,8%) määrati kindlasti kooskõlas Taani Finantsinspektsiooni reeglitega. Kindlustuslepingute varad hõlmavad kodumaist kinnisvara summas 429 mln DKK (2010: 433 mln DKK) ning masinaid, mööblit ja sisseseadmeid summas 0 mln DKK (2010: 0 mln DKK). 2011.aasta lõpus oli selle kodumaise kinnisvara õiglane väärtus 450 mln DKK (31.detsember 2010: 449 mln DKK).
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 96
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2011
2010
26
Muud varad Saadaolevad intressid ja vahendustasud Muud laekumata summad Pensionivarad Müügiks hoitavad liisinguvarad Müügiks hoitav kodumaine kinnisvara Ülevõetud, müügiks hoitav kinnisvara
7 209 9 887 627 276 190 445
6 370 16 777 415 283 189 408
18 634
24 442
Kokku
Ülevõetud, müügiks hoitav kinnisvara hõlmab kinnisvaraobjekte Taanis bilansilise väärtusega 317 mln DKK (2010: 282 mln DKK) ja kinnisvaraobjekte teistes riikides bilansilise väärtusega 128 mln DKK (2010: 126 mln DKK). Grupp on võtnud need objektid üle mittetoimivate laenulepingute alusel ja grupp loodab need objektid kinnisvara agentuuri abil realiseerida ühe aasta jooksul alates omandamise kuupäevast. Ülevõetud kinnisvara õiglast väärtust vähendatakse selle hinnanguliste müügikulutuste võrra. Muud sa adaolevad summad sisaldavad 165 mln DKK, mis on seotud grupi poolt mittetoimivate laenulepingute alusel ülevõetud ettevõtete müügiks hoitavate varadega. 27
28
Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele Repotehingud Muud tasumisele kuuluvad summad
215 796 177 592
142 163 175 825
Kokku
393 388
317 988
Hoiused Tehingukontod jne. Tähtajalised hoiused Repohoiused Pensionihoiused .
546 533 226 519 53 719 22 223
545 454 232 545 60 440 22 614
Kokku
848 994
861 053
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 97
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2011
2010
29
Edasilükkunud tulumaks Edasilükkunud tulumaksu varad Edasilükkunud tulumaksu kohustused
1 791 6 278
1 693 6 003
Edasilükkunud tulumaks, netona
4 487
4 310
Edasilükkunud tulumaksu muutus 2011
1.jaan.
Välisvaluutade ümberarvestus
Kajastatud aasta kasumis
Kajastatud omakapitalis
31.dets.
Immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Väärtpaberid Kohustuste eraldised Edasikantavad tulumaksu kahjumid Maksukahjumi korvamine Muu
826 2 303 -8 12
-3 2
-170 16 14 133
-
656 2 316 6 147
-1 232 3 157 -748
-23 -5
-176 371 18
-
-1 431 3 528 -735
Kokku
4 310
-29
206
-
4 487
Eelnevas kirjes kajastatud eelmise aasta tulumaksukulu korrigeerimine
-352
2010 Immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Väärtpaberid Kohustuste eraldised Edasikantavad tulumaksu kahjumid Maksukahjumi korvamine Muu
1 210 2 441 -58 -248
-1 29 1 -5
-383 -167 49 265
-
826 2 303 -8 12
-1 527 2 047 -594
-46 -29
341 1 110 -125
-
-1 232 3 157 -748
Kokku
3 271
-51
1 090
-
4 310
Eelnevas kirjes kajastatud eelmise aasta tulumaksukulu korrigeerimine
307
31.detsembril 2011 oli kapitaliseerimata maksukahjumite maksubaas 1,7 mld DKK (31.detsember 2010: 1,1 mld DKK).
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 98
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
30
2011
2010
Muud kohustused Muud võlausaldajad Tekkepõhised intressid ja vahendustasud Pensionikohustused Muud personali puudutavad siduvad tulevikukohustused Tagastamatud laenukohustused ja garantiid jne. Hüvitamisele kuuluvad reservid Muud kohustused
21 331 16 024 472 2 629 465 188 319
32 884 16 089 594 2 632 3 753 206 248
Kokku
41 428
56 406
Real ‚Muud võlausaldajad‛ kajastatud summa 262 mln DKK on seotud grupi poolt mittetoimivate laenulepingute alusel ülevõetud ettevõtete müügiks hoitavate varadega.
1.jaanuaril 2011 Uued ja suurenenud kohustused Kohustuste tühistamised Kasutatud Diskontomäära või tähtaja korrigeerimise mõju Välisvaluutade ümberarvestus 31.detsember 2011
Tühistamatud laenukohustused
Hüvitamisele kuuluvad reservid
Muud kohustused
3 753 262 217 3 334
206
248 264 84 113
-
-
35 17
1
-
4
465
188
319
-
Grupp on andnud välja mitmeid tagastamatuid laenukohustusi ja garantiisid jne. Selliseid vahendeid hinnatakse kõrgemal kahest alljärgnevast näitajast: saadud preemia, mida amortiseeritakse individuaalse kohustuse eluea jooksul või mis tahes moodustatud e raldis. Eraldisi moodustatakse siis, kui on tõenäoline, et toimuvad raha väljavõtmised vastavalt laenukohustustele või nõudeid kajastatakse vastavalt garantiile ja tasumisele kuuluvat summat saab usaldusväärselt mõõta. Kohustusi kajastatakse eeldatavate makse te õiglases väärtuses. Tagastamatud laenukohustused hõlmasid kohustusi Hoiuste tagamise erasektori assotsiatsioon ees summas 0 mld DKK (2010: 3,3 mld DKK). Varasemate seeriate reservide, mis kuuluvad hüvitamiskohustuse alla, on seotud hüpoteeklaenude lepingutega, mille kohaselt in dividuaalsete laenuvõtjate osa seeriareservi fondis jaotatakse laenuvõtjale laenu tagastamisel vastavalt seeriale kohaldatavatele tingimustele. Kuni 2031. aastani vähendatakse grupi kohustust vastavalt individuaalse laenuvõtja tagasimaksetele. Tegurid, mis m õjutavad tagasimakse skeemi, hõlmavad muutusi intressimäärades ja kokkulepitud tagasimakse graafikus.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 99
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
31
2011
2010
Muud emiteeritud võlakirjad Kommertspaberid Muu
69 500 297 420
163 384 286 835
Kokku
366 920
450 219
31.dets. 2011
Muid emiteeritud võlakirju kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
1.jaan. 2011
Välja antud
Lunastatud
Välisvaluutade ümberarvestus
Kommertspaberid Muu
261 614 309 857
1 338 751 60 422
1 494 507 60 746
-6 967 2 236
98 891 311 769
Muud emiteeritud võlakirjad
571 471
1 399 173
1 555 253
-4 731
410 660
Nominaalväärtus
1.jaan. 2010
Välja antud
Redeemed
Välisvaluutade ümberarvestus
Kommertspaberid Muu
271 408 365 419
1 493 469 63 704
1 526 954 131 079
23 691 11 813
261 614 309 857
Muud emiteeritud võlakirjad
636 827
1 557 173
1 658 033
35 504
571 471
Nominaalväärtus
Muud emiteeritud võlakirjad vastavalt lunastustähtaegadele
Lunastatud laenud 2012 2013 2014 2015 2016 või hiljem Muude emiteeritud võlakirjade nominaalväärtus Intressiriski õiglase väärtuse riskimaandamine Preemia/allahindlus Grupi enda emiteeritud võlakirjad Kokku muud emiteeritud võlakirjad
2011
31.dets. 2010
2010
DKK
Muu valuuta
Kokku
Kokku
10 000 3 710 2 000 29 11 500
172 290 34 202 28 438 37 141 111 350
182 290 37 912 30 438 37 170 122 850
320 091 83 469 37 675 23 683 32 578 73 975
27 239
383 421
410 660 10 730 -2 161
571 471 4 961 -1 779
8 755
43 554
52 309
124 434
18 484
339 867
366 920
450 219
Valitsuste poolt garanteeritud võlakirjade lunastustähtajad on 2012.aastal ja nende summa on 36,4 mld DKK.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 100
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa 32
Allutatud laenud Allutatud laenud koosnevad kohustustest allutatud laenukapitali ja hübriidkapitali näol, mida Danske Bank’i vabatahtliku või kohu stusliku lõpetamise korral ei maksta tagasi seni, kuni tavaliste võlausaldajate nõuded ei ole rahuldatud. Teise taseme omavahe ndid on madalamal tasemel, kui allutatud laenukapital. Taani Finantsinspektsioon peab heaks kiitma allutatud laenude varajase lunast amise. Allutatud laenud sisalduvad kapitalibaasis kooskõlas Taani Finantstegevuse seaduse paragrahviga 128 ja kohaldatavate määru stega.
1.jaan.
Välisvaluutade ümber
2011
Välja antud
Lunastatud
arvestus
Muud muutused
31.dets. 2011
Allutatud laenud, v.a hübriidkapital Hübriidkapital
29 552 44 604
-
10 865 -
40 246
-
18 727 44 850
Allutatud laenud kokku
74 156
-
10 865
286
-
63 577
Nominaalväärtus
Välisvaluutade ümber
1.jaan.2010
Välja antud
Lunastatud
arvestus
Allutatud laenud, v.a hübriidkapital Hübriidkapital
33 965 43 783
-
4 741 -
328 821
-
29 552 44 604
Allutatud laenud kokku
77 748
-
4 741
1 149
-
74 156
Nominaalväärtus
Põhiosa
Valuuta
Laenuvõtja
Lunastatud laenud EUR Danske Bank A/S EUR Danske Bank A/S GBP Danske Bank A/S EUR Danske Bank A/S EUR Danske Bank A/S
Lisa
a b c d e
Intressi-
Välja
(mln)
määr
antud
Lõpptähtaeg
400 500 350 700 500
5,875 4,250 5,375 4,100 6,000
2002 2003 2003 2005 2007
26.03.2015 20.06.2016 29.09.2021 16.03.2018 20.03.2016
Muud muutused 31.dets.2010
Lunastus-
2011
2010
hind
(mln DKK)
(mln DKK)
100 100 100 100 100
2 974 3 717 3 115 5 204 3 717
10 865 2 982 3 727 3 033 5 218 3 727
18 727
29 552
100 100 100 100 100 100 100 100 100
4 309 1 335 4 450 4 461 1 126 542 929 929 743
4 209 1 300 4 333 4 473 1 116 538 932 932 745
100
23 992
23 992
100
2 034
2 034
44 850
44 604
Allutatud laenud, v.a hübriidkapital Hübriidkapital Hübriidkapital, mis kuulub esimese taseme omavahendite 15% limiidi alla (osa 129(4)): USD Danske Bank A/S f Tähtajatu 750 5,914 2004 GBP Danske Bank A/S g Tähtajatu 150 5,563 2005 GBP Danske Bank A/S h Tähtajatu 500 5,684 2006 EUR Danske Bank A/S i Tähtajatu 600 4,878 2007 SEK Danske Bank A/S j Tähtajatu 1 350 muutuv 2007 SEK Danske Bank A/S k Tähtajatu 650 5,119 2007 EUR Sampo Bank plc l Tähtajatu 125 5,407 2004 EUR Sampo Bank plc m Tähtajatu 125 muutuv, 2005 EUR Sampo Bank plc n Tähtajatu 100 muutuv, 2004 Hübriidkapital, mis kuulub esimese taseme omavahendite 35% limiidi alla (osa 129(3)): DKK Danske Bank A/S o Tähtajatu 23,992 9,265 2009 Realkredit Danmark DKK A/S p Tähtajatu 2,034 9,265 2009 Hübriidkapital kokku
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 101
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
32
(mln DKK)
2011
Nominaalsed allutatud laenud Intressimäära riski õiglase väärtuse maandamine Danske Bank'i allutatud laenud
63 577
74 156
4 740 -989
3 759 -579
Allutatud laenud kokku
67 328
77 336
Kapitalibaasis sisalduv osa
62 846
68 918
a
(järg) b c d e f g h i j k l m n o
p
2010
Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates märtsist 2012. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 2,07 protsendipunkti kõrgem kui 3-kuu EURIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates juunist 2013. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 2,05 protsendi punkti kõrgem kui 3-kuu EURIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates septembrist 2018. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 1,94 pro tsendipunkti kõrgem kui 3-kuu GBP LIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev märtsist 2015. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 1,81 protsendipunkti kõrgem kui 3-kuu EURIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev märtsist 2013. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 2,95 protsendipunkti kõrgem kui 3-kuu EURIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates juunist 2014. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 1,66 protsendipunkti kõrgem kui 3-kuu USD LIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates märtsist 2017. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 1,44 protsendipunkti kõrgem kui 3-kuu GBP LIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates veebruarist 2017. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 1,70 protse ndipunkti kõrgem kui 3-kuu GBP LIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates maist 2017. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 1,62 protsendipunkti kõrgem kui 3-kuu EURIBOR. Aastane intressimäär on 0,65 protsendipunkti kõrgem kui 3-kuu STIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates veebruarist 2017. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 1,65 protsendipunkti kõrgem kui STIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates augustist 2017. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 1,65 protsendipunkti kõrgem kui 3-kuu STIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates märtsist 2014. Kui laenu ei lunastata, on aastane intressimäär 2,15 protsendipunkti kõrgem kui EURIBOR. Laen sisaldub grupi kapitalibaasis teise taseme omavahendite koosseisus. Aastane intressimäär on 1,6 protsendipunkti kõrgem kui 3-kuu EURIBOR. Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates detsembrist 2010. Laen sisaldub grupi kapitalibaasis teise taseme omavahendite koosseisus. Aastane intressimäär on 0,3 protsendipunkti kõrgem kui TEC 10. Vabatahtliku lunastamise kuupäev alates märtsist 2014. Laen sisaldub grupi kapitalibaasis teise taseme omavahendite koosseisus. Aastane intressimäär on 9,625 protsendipunkti, millele lisandub aastapreemia 0,5 protsendipunkti ümberarvestamise optsiooni eest. Kui Danske Bank maksab aasta dividende välja summas, mis on suurem kui 4,9 mld DKK, siis intressimäär kasvab. Välja arvatud juhul, kui lepitakse kokku teisiti, ei tohi Danske Bank lunastada laenu varem kui 11.aprillil 2014. Al ates 11. aprillist 2014 kuni 10. maini 2014 võib Danske Bank lunastada laenu hinnaga 100 tingimusel, et esimese taseme omavahendite suhtarv on vähemalt 12% pärast sellist lunastamist või et laen asendatakse muu kahjumit katva omakapitaliga, millel on vähemalt sama või kõrgem kvaliteet. Alates 11. maist 2014 kuni 10. maini 2015 võib Danske Bank lunastada laenu hinnaga 105 ning alates 11. maist 2015 võib Danske Bank lunastada laenu hinnaga 110. Lunastamise peab heaks kiitma Taani Finantsinspektsioon. Kuni 14. maini 2014 on Danske Bank’il optsioon muuta laenukapital järk-järgult Danske Bank A/Si aktsiateks, kui hübriidkapital ületab 35% omakapitalist. Kuid Danske Bank peab muutma laenukapitali järk järgult aktsiakapitaliks samal perioodil, kui hübriidkapital ületab 50% omakapitalist. See muutmine peab toimuma tur uhinnas. 2011. aasta lõpus moodustas hübriidkapital 27,3% kogu omakapitalist. Aastane intressimäär on 9,265 protsendipunkti. Kui Realkredit Danmark maksab iga-aastaseid dividende summas, mis on suuremad kui 2,1 mld DKK, tõuseb intressimäär. Kui ei lepita kokku vastupidises, ei tohi Realkredit Danmark lunastada laenu varem kui 11.mail 2012. Alates 11. maist 2012 kuni 10. maini 2014 võib Realkredit Danmark lunastada laenu hi nnaga 100 tingimusel, et esimese taseme omavahendite suhtarv on vähemalt 12% pärast sellist lunastamist või et laen asendatakse muu kahjumit katva omakapitaliga, millel on vähemalt sama või kõrgem kvaliteet. Alates 11. maist 2014 kuni 10. maini 2015 võib Realkredit Danmark lunastada laenu hinnaga 105 ning alates 11. maist 2015 võib Real kredit Danmark lunastada laenu hinnaga 110. Lunastamise peab heaks kiitma Taani Finantsinspektsioon.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 102
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
33
Bilansikirjete jaotus eeldatava lõpptähtaja järg
VARAD Raha ja nõudmiseni hoiused keskpankades Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadele Kauplemisportfelli varad Investeerimisväärtpaberid Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses Laenud õiglases väärtuses Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad Kindlustuslepingute varad Investeeringud sidusettevõtetesse Immateriaalne põhivara Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Tasumisele kuuluva tulumaksu varad Edasilükkunud tulumaksu varad Muud varad Kokku KOHUSTUSED Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele Kauplemisportfelli kohustused Hoiused Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute hoiused Kindlustuslepingutest tulenevad kohustused Muud emiteeritud võlakirjad Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused Edasilükkunud tulumaksu kohustused Muud kohustused Allutatud laenud Kokku
2011
2010
< 1 aasta
> 1 aasta
< 1 aasta
> 1 aasta
28 617 179 977 453 057 14 727 573 964 62 806 22 517 580 18 007
893 456 698 94 537 552 518 657 935 61 888 208 151 989 22 233 4 624 7 267 1 791 627
35 403 225 965 383 605 23 135 607 064 39 653 6 838 1 404 24 027
2 135 258 388 95 421 539 667 662 062 59 698 210 677 1 040 22 936 4 799 7 861 1 693 415
1 354 252
2 070 151
1 347 094
1 866 792
381 007 258 421 224 805 227 351 6 651 29 659 150 709 423 40 769 6 286
12 381 439 492 624 189 330 348 62 560 219 307 216 211 6 278 659 61 042
317 155 230 187 220 368 169 421 5 601 21 123 197 591 858 55 606 12 303
833 248 199 640 685 386 065 61 676 217 009 252 628 6 003 800 65 033
1 326 081
1 972 467
1 230 213
1 878 931
Hoiused hõlmavad fikseeritud tähtajaga hoiuseid ja nõudmiseni hoiuseid. Fikseeritud tähtajaga hoiuseid kajatatakse lunastuskuupäeval. Nõudmiseni hoiustel on lühikesed lepingulised lunastustähtajad, kuid neid peetakse suhteliselt stabiilseteks finantse erimisallikateks, mille eeldatavad lunastustähtajad on pikemad kui üks aasta.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 103
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
34
Finantskohustuste lepingulised tähtajad 2011
0-1 kuud
1-3 kuud
3-12 kuud
1-5 aastat
> 5 aastat
311 710 725 529 163 851
69 302 48 892 -
2 022 39 775 -
12 736 29 001 -
117 11 845 -
2 961 564
2 791 673
1 403 366
276 289
39 041
2 962 358
2 791 092
1 404 252
275 887
40 147
794 -19 201 121 108 65 806 986 511 8 870
-581 -1 193 20 148 3 178 1 342 8 802
886 -2 992 119 405 67 455 2 214 4 799 27 855
-402 -602 222 731 161 289 52 461 36 796 26 455
1 106 -68 211 599 88 549 20 994 25 763 11 149
7 096
2 290
53 627
-
-
942
-
-
101 262 -
5 197 -
Kokku
1 388 002
152 180
315 046
641 727
376 251
2010
0-1 kuud
1-3 kuud
3-12 kuud
1-5 aastat
> 5 aastat
Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele Hoiused Tagasiostukohustus pöördtehingute puhul Brutobaasil arveldatavad tuletisinstrumendid (raha väljamaksed) Brutobaasil arveldatavad tuletisinstrumendid (raha laekumised)
298 958 750 807 159 450
19 580 46 977 -
639 26 709 -
308 28 675 -
578 12 071 -
2 619 724
1 992 846
1 245 362
198 744
43 096
2 620 308
1 991 339
1 243 659
197 215
43 368
584 15 656 87 608 71 759 1 473 761 19 549
-1 507 4 053 67 392 365 13 150
-1 703 -30 480 95 414 62 816 11 087 4 476 26 921
-1 529 -5 306 274 118 194 825 54 761 34 490 22 222
272 -94 222 836 94 304 27 538 27 185 8 448
1 945
9 827
49 779
-
-
852
-
-
89 508 -
19 899 -
1 409 402
159 837
245 658
692 072
413 037
Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele Hoiused Tagasiostukohustus pöördtehingute puhul Brutobaasil arveldatavad tuletisinstrumendid (raha väljamaksed) Brutobaasil arveldatavad tuletisinstrumendid (raha laekumised) Brutobaasil arveldatavad tuletisinstrumendid (neto rahavood) Netobaasil arveldatavad tuletisinstrumendid Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad Muud emiteeritud võlakirjad Allutatud laenud Muud finantskohustused Finants- ja kahjumigarantiid Tagastamatud laenukohustused, mis on lühemad kui 1 aasta Tagastamatud laenukohustused, mis on pikemad kui 1 aasta Muud kasutamata siduvad tulevikukohustused
Brutobaasil arveldatavad tuletisinstrumendid (neto rahavood) Netobaasil arveldatavad tuletisinstrumendid Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad Muud emiteeritud võlakirjad Allutatud laenud Muud finantskohustused Finants- ja kahjumigarantiid Tagastamatud laenukohustused, mis on lühemad kui 1 aasta Tagastamatud laenukohustused, mis on pikemad kui 1 aasta Muud kasutamata siduvad tulevikukohustused Kokku
Lunastustähtaegade analüüs põhineb varasemal kuupäeval, mil grupil tekib maksekohustus. Avalikustatud informatsioon hõlmab kokkulepitud makseid, kaasa arvatud põhiosamakseid ja intresse. Muutuvate rahavoogudega kohustuste, näiteks muutuva intressimääraga finantskohustused, avalikustamine põhineb lepingulistel tingimustel bilansipäeval. Tuletisinstrumentide avalikustamine hõlmab kõikide tuletisinstrumentide lepingulisi rahavoogusid, olenemata sellest, kas õigl ane väärtus bilansipäeval on negatiivne või positiivne ja kas tuletisinstrumente hoitakse kauplemise või riskimaandamise eesmärgil. Muude emiteeritud võlakirjade ja allutatud laenude summad kajastatakse kuupäeval, mil Danske Bank Group teeb valiku, kas luna stada võlad või tasuda kõrgemaid intressikulusid.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 104
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2011
2010
Hoiused kujutavad endast tavaliselt lepinguliselt väga lühiajalist finantseerimist, kuid neid võib pidada kindlaks finantseerimisallikaks, kuna väljamakstud summad võrduvad saadud hoiustega. Mitmed tagastamatud laenukohustused ja garantiid aeguvad ilma et neid kasutatakse. Laenukohustusi ja garantiisid kajastatakse lepingulise aegumistähtaja põhjal. Arvestamaks tagastamatutest laenukohustustest tuleneva raha väljavõtmise potentsiaalse riskiga, arvestab grupp likviidsusriski arvutamisel krediidiliinide k asutamata osa.
35
Pensioniplaanid Sissemaksed välistesse kindlaksmääratud sissemaksetega plaanidesse Sissemaksed sisestesse kindlaksmääratud sissemaksetega plaanidesse
591 724
480 675
Sissemaksed kindlaksmääratud sissemaksetega plaanidesse kokku Sissemaksed kindlaksmääratud hüvitistega plaanidesse, standardmaksumus Plaanide ja omandatud äride korrigeerimine Välisvaluutade ümberarvestus
1 315 122 -35
1 155 149 17
Kokku
1 402
1 321
Oluline osa grupi pensioniplaanidest on kindlaksmääratud sissemaksega plaanid, mille korral teeb grupp sissemakseid kindlustusfirmadesse, kaasa arvatud Danica Pension’i. Sellised maksed kantakse kuludesse tekkepõhiselt. Kindlaksmääratud hüvitisega pla ane finantseeritakse tavaliselt tööandjate ja töötajate poolt tehtavate sissemaksetega eraldi pensionifondidesse, mis inv esteerivad need sissemaksed liikmete eest tulevaste pensionikohustuste finantseerimiseks. Grupil on samuti finantseerimata pensionipla anid, mis on kajastatud otse bilansis. Kindlaksmääratud hüvitisega plaanid Põhja-Iirimaal ja Iirimaal moodustavad enamiku grupi selliste plaanide järgsetest kohustustest. Kindlaksmääratud hüvitistega skeemid nendes riikides ei võta vastu uusi liikmeid ja pensionikohustusi finantseeritakse pensionifondide kaudu. Iirimaa skeemi puhul lõpetati olemasolevate liikmete poolt tehtavad sissemaksed 1.jaanuaril 2011. Kõik töötajad kuuluvad nüüd kombineeritud kindlaksmääratud hüvitistega ja kindlaksmääratud sissemaksetega skeemide alla. Makstavad pensionid, kaasa arvatud Põhja-Iirimaa ja Iirimaa hüvitised abikaasadele ja lastele, vaadatakse grupi ja usaldusisikute nõukogu poolt üle kord aastas ja lisamaksete tase määratakse oma äranägemise järgi. Taanis on enamikel töötajatest kindlaksmääratud sissemaksetega plaanid. Taanis töötavate töötajate kindlaksmääratud hüvitistega plaane finantseeritakse sissemaksetega pensionifondidesse, millest enamikke reguleerib Taani ettevõtete pensionifondide seadus. Enamik skeeme ei võta vastu uusi liikmeid ja enamik neist on hetkel väljamaksmisel. Rootsis võtab kindlaksmääratud hüvitistega plaan vastu uusi liikmeid. Plaane finantseeritakse pensionifondi kaudu, mille palgatasemel on ülempiir, mille põhjal saab pensionikohustusi arvutada. Grupi kindlaksmääratud hüvitistega plaanide arvutamisel kasutatakse väliste aktuaaride arvutusi ning kindlustusmatem aatilisi kasumeid ning kahjumeid kajastatakse koridorimeetodil. Kindlustusmatemaatilised arvutused näitavad, et 31. detsembril 2011. aa stal on kajastamata netopensionivarad summas 387 mln DKK (31.detsember 2010: kajastamata netopensionivarad summas 39 mln DKK). Individuaalsete pensionifondide netopensionivarad ja -kohustused on kajastatud vastavalt kirjetel „Muud varad‚ ja „Muud kohustused‚. Kindlaksmääratud hüvitistega plaanid Finantseerimata pensionikohustuste õiglane väärtus Täielikult või osaliselt finantseeritud pensionifondide õiglane väärtus Plaanivarade õiglane väärtus
236 13 167 13 945
241 11 937 11 960
Netopensionikohustus 31. detsembril Kindlustusmatemaatilised kasumid/kahjumid, mida ei kajastata netopensionikohustuses
-542 387
218 -39
Netopensionikohustus kooskõlas IFRSidega 31. detsembril
-155
179
Muude varadena kajastatud pensionivarad Muude kohustustena kajastatud pensionieraldised
627 472
415 594
Kokku
-155
179
Bilansis kajastatud netopensionikohustus
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 105
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
35 (järg)
Muutused net pensionikohustuses
2011
2011
1.jaanuaril Jooksvad teenuskulud Arvestatud intressikulud Plaani varade hinnanguline tulusus Eelmiste aastate pensionikulud Standardmaksumus Kindlustusmatemaatilised kasumid/kahjumid Tööandja sissemaksed plaanidesse Töötaja sissemaksed Pensionifondidest makstud hüvitised Plaanide ja äride omandamiste korrigeerimine Välisvaluutade ümberarvestus
2010
2010
Varad
Kohustused
Neto
Varad
Kohustused
Neto
11 960
12 178 163 616
218 163 616 706 49
9 988
11 878 200 627
1 890 200 627 624 -54
122 426 421
706
-
-
49
706 1 311 421 11 -482
828 885
-
624
-
-
-54
624 1 026 774 7 -451
773 -38
-
149 1 064 774
-
-
-
-
-
-
18
-17
-35
-8
9
17
31.detsembril Kindlustusmatemaatilised kasumid/kahjumid, mis ei ole kajastatud etopensionikohustusena
13 945
13 403
-542
11 960
12 178
218
241
-146
387
-1 071
-1 032
-39
Netopensionikohustus 31.detsembril
13 704
13 549
-155
13 031
13 210
179
2011
2010
Aasta jooksul tehtud kulud
163
200
Arvestatud intressikulud Plaani varade hinnanguline tulusus Eelmiste aastate pensionikulud
616 706 49
627 624 -54
Standardmaksumus Kindlustusmatemaatilised kasumid/kahjumid Plaanide ja äride omandamiste korrigeerimine Välisvaluutade ümberarvestus
122 426 -35
149 1 064 17
Kokku
-339
-898
11 -482
7 -451
Grupi hinnangul on pensioni sissemaksed 2012.aastal kokku 285 mln DKK. Kindlaksmääratud hüvitistega plaanide kulud
Grupi kohustused kindlaksmääratud hüvitistega plaanide järgselt kajastatakse hinnanguliste hüvitiste kindlustusmatemaatiliste arvutuste põhjal. Alljärgnevas tabelis on esitatud eeldused individuaalsete plaanide õiglase väärtuse arvutamiseks 31. detsembril 2011. Keskmised kindlustusmatemaatilised eeldused (%) Diskontomäär Tulusus plaani varadelt Inflatsioonimäär Palkade korrigeerimise määr Pensionite korrigeerimise määr
2011
2010
4,7 4,8 2,7 3,6 2,9
5,2 5,8 2,9 3,8 3,0
Plaani varade eeldatav tulusus arvutatakse aasta alguses eksisteeriva varade koostise ja erinevate varaliikide tulususe pika ajaliste eelduste põhjal. Suremust puudutavad eeldused, mida on kasutatud 2011. aasta lõpus pensionikohustuste kajatamiseks, põhinevad grupi pensionikohustuste puhul FT09 suremustabelil Taanis ja pensionikohustuste puhul FFFS2007:31 standardtabelil Rootsis. Põhja-Iirimaa ja Iirimaa suremuse määrad põhinevad annuitentide ja pensionäride suremustabelite 00 seerial, mida koostab Briti Aktuaaride Instituut ja Teaduskond (British Institute and Faculty of Actuaries). Suremustabeleid korrigeeritakse peegeldamaks üldisi suundi rahvastiku suremusmäärades ja kindlusvõtjate portfellide üldandmeid. 31. detsembril 2011. aastal eeldati, et kindlustusvõtjate keskmine eluiga oli 86,6 aastat meeste puhul ja 88,4 aastat naiste puhul (60aastased) ning 86,8 aastat meeste puhul ja 88.6 aasta t
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 106
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2011
2010
naiste puhul (65-aastased). 2010. aastal olid vastavad arvud 86,4 aastat meeste puhul ja 88,3 aastat naiste puhul (60-aastased) ning 86,7 aastat meeste puhul ja 88,4 aastat naiste puhul (65-aastased). Sensitiivsusanalüüs on esitatud riskijuhtimise lisades. 35
Pensionivarad
(järg)
2011
2010
Protsent 31.dets.
Hinnanguline tulusus 1.jaan.
Tegelik tulusus 31.dets.
Protsent 31.dets.
Hinnanguline tulusus 1.jaan.
Tegelik tulusus 31.dets.
34 29 9 12 4 12
8 4 4 5 7 2
-7 12 25 12 -2 -
42 29 7 13 2 7
8 4 4 5 7 2
14 6 9 9 -4 -
100
6
4
100
6
10
Aktsiad Valitsuse ja hüpoteekvõlakirjad Indeksiga seotud võlakirjad Ettevõtete võlakirjad Kinnisvara Raha ja raha ekvivalendid Kokku
Ajalooline trend kindlaksmääratud hüvitistega plaanides Pensionikohustuste õiglane väärtus Plaani varade õiglane väärtus Neto pensionikohustustes mittekajastatud kindlustusmatemaatilised kasumid/kahjumid Eelmises kirjes sisalduvate plaanikohustuste korrigeerimine kogemuste põhjal Eelmises kirjes sisalduvate plaanivarade korrigeerimine kogemuste põhjal Neto pensionikohustus 31.detsembril
2011
2010
2009
2008
2007
13 403 13 945
12 178 11 960
11 878 9 988
9 717 9 301
12 098 11 169
387
-39
-1 103
483
376
-89 1 144
247 599
-38 -217
-59 -664
-
-155
179
787
899
1 305
Tehingud seotud pensionifondidega hõlmasid laene ja ettemakseid väärtuses 9 mln DKK (2010: 9 mln DKK), hoiuseid väärtuses 152 mln DKK (2010: 134 mln DKK ), emiteeritud võlakirju väärtuses 507 mln DKK (2010: 530 mln DKK), positiivse õiglase vää rtusega tuletisinstrumente summas 19 mln DKK (2010: 40 mln DKK), negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumente summas 1 425 mln DKK (2010: 621 mln DKK), intressikulusid summas 21 mln DKK (2010: 20 mln DKK), teenustasutulusid summas 1 mln DKK (2010: 1 mln DKK), ja pensioni sissemakseid summas 423 mln DKK (2010: 774 mln DKK).
36
Riskiga kaalutud varad
2011
2010
Krediidirisk (IRB meetod) Krediidirisk (standardmeetod) Tehingu vastaspoole risk
494 989 213 382 44 508
457 548 218 106 37 246
Krediidirisk kokku Tururisk Tegevusrisk
752 879 63 686 89 414
712 900 43 284 88 025
Kokku
905 979
844 209
Kogukapitali suhtarv ja esimese taseme omavahendite suhtarv arvutatakse kooskõlas kapitalinõuete direktiiviga. Basel I reegli te kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varad olid 31.detsembril 2011 kokku summas 1 414 566 mln DKK (31.detsember 2010: 1 359 397 mln DKK). Üleminekureeglitega kooskõlas arvutatud kapitalivajadused olid kokku summas 90 532 mln DKK, mis oli võrdne 8% riskiga kaalutud varade 80% kapitalinõudest (31.detsember 2010: 87 001 mln DKK ). Osas „Riskijuhtimine 2011‚ kirjeldatakse üksikasjalikumalt grupi kapitalivajadusi. Osa „Riskijuhtimine 2011‚suhtes ei kohaldata kohustuslikku auditit.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 107
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
37
Tingimuslikud kohustused
2011
2010
Grupp kasutab mitmeid laenudega seotud finantsinstrumente, et täita oma klintide finantsnõudeid. See hõlmab laenupakkumisi ja muid krediidiallikaid, garantiisid ja instrumente, mida ei kajastata bilansis. Garantiid Finantsgarantiid Hüpoteekfinantsgarantiid Muud garantiid
12 123 1 537 69 471
12 061 3 001 75 228
Kokku
83 131
90 290
Tagastamatud laenukohustused, mis on lühemad kui 1 aasta Tagastamatud laenukohustused, mis on pikemad kui 1 aasta Muud kasutamata siduvad tulevikukohustused
63 013 106 459 942
61 551 109 407 852
Kokku
170 414
171 810
Muud tingimuslikud kohustused
Lisaks laenutegevusega seotud Krediidiriskile on grupp teinud laenupakkumisi ja andnud tühistatavaid krediidiliine väärtuses 355 mld DKK (31.detsember 2010: 396 mld DKK). Need kirjed sisalduvad kapitalinõuete direktiiviga kooskõlas arvutatud riskiga kaalutud varades. Danske Bank Group on seoses oma ärimahuga seotud pidevalt erinevate kohtuprotsessidega. Arvestades tema suurust, ei mõjuta grupi arvates menetluses olevad kohtuprotsessid oluliselt tema finantsseisundit. Piiratud arv töötajaid on võetud tööle tingimustel, mis annavad neile vallandamise korral enne tavapärast pensionile jäämise iga erakorralist lahkumistoetust ja/või pensioni, mis lisandub hüvitistele, mida nad saavad töösuhte tavapäraste tingimuste kohaselt. Sponsoreeriva tööandjana vastutab grupp ettevõtte mitme pensionifondi pensionikohustuste eest. Riigi garantiiskeemi lõppemise järgselt tagab hoiustajate nõudeid Taani Hoiustajate ja investorite garantiifond. Kohustuslikus garantiifondis osalemise kaudu kohustuvad Taani pangad fondi poolt seoses probleemsete, likvideerimisel olevate pankade tekitatud kahjumeid katma. Danske Bank’i osa fondi poolt tekitatud kahjumist on umbes üks kolmandik. Grupp on rentnik mitme mittekatkestatava kasutusrendi alusel, mis puudutavad peamiselt kinnisvara, seadmete, mööbli ja sisseseade liisimist. Grupp kajastab rendimakseid kuluna rendiperioodi jooksul, kuid ei kajasta kasutusrendi varasid oma bilansis. Selliseid varasid kajastavad rendileandjad. Lisas 40 on esitatud täpsem informatsioon mittekatkestatavate kasutusrendi maksete nüüdisväärtuse kohta.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 108
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa 38
Repo- ja pöördtehingud Seoses repotehingutega, mis hõlmavad väärtpaberite müüki eemärgiga need hilisemal kuupäeval tagasi osta, jäävad väärtpaberid edasi bilanssi ja saadud summad kajastatakse hoiustena. Repotehingute väärtpabereid käsitletakse varadena, mis on kohustuste garantiideks. 2011. aasta lõpus oli selliste väärtpaberite bilansiline väärtus summas 267 924 mln DKK (31.detsember 2010: 190 174 mln DKK). Vastaspooltel on õigus müüa väärtpabereid või hoiustada need tagatisena muude laenude eest. Seoses pöördtehingutega, mis kujutavad endast väärtpaberite ostmist eesmärgiga müüa need hilisemal kuupäeval, on grupil õigus müüa väärtpabereid või hoiustada need tagatisena muude laenude eest. Väärtpabereid ei kajastata bilansis ja makstud summasid kajastatakse laenudena. 2011. aasta lõpus oli pöördtehingute väärtpaberite õiglane väärtus 254 423 mln DKK (2010: 301 980 mln DKK), millest müüdud tagatisena hoiustatud väärtpaberite kogusumma oli 163 851 mln DKK (31.detsember 2010: 159 450 mln DKK ).
39
Tagatisena hoiustatud varad 2011. aasta lõpus oli grupp hoiustanud väärtpabereid väärtuses 50 674 mln DKK tagatisena Taani ja rahvusvahelistes arveldu skeskustes ja muudes asutustes (31.detsember 2010: 59 949 mln DKK). 2011. aasta lõpus oli grupp andnud raha ja väärtpabereid väärtuses 71 249 mln DKK tagatisena tuletisinstrumentidega sõlmitud tehingute eest (31.detsember 2010: 40 655 mln DKK ). 2011. aasta lõpus oli grupil registreeritud kindlustuslepingute varasid väärtuses 278 858 mln DKK tagatisena kindlustusvõtjat e hoiuste eest (31.detsember 2010: 269 957 mln DKK). 2011. aasta lõpus oli grupil registreeritud laene õiglases väärtuses 720 741 mln DKK ja muid varasid väärtuses 0 mln DKK tag atisena Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjade eest, kaasa arvatud hüpoteegikattega võlakirjad (31.detsember 2010: vastavalt 701 715 mln DKK ja 0 mln DKK). 2010. aasta lõpus oli grupil registreeritud laene ja ettemakseid väärtuses 198 760 mln DKK ja muid varasid väärtuses 8 108 ml n DKK tagatisena emiteeritud hüpoteekvõlakirjade eest, mis on emiteeritud vastavuses Taani ja Soome seadusega (31.detsember 2010:vastavalt 138 610 mln DKK ja 5 126 mln DKK).
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 109
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
40
Renditegevus Grupp kui rendileandja Grupp pakub sõidukipargi juhtimist, veoautode liisimist, IT liisimist, masinate liisimist (nt põllumajandusmasinad) ja kinnisvara liisimist nii kapitali- kui ka kasutusrendi tingimustel.
2011
2010
Kapitalirendimaksed 2011. aasta lõpus hõlmavad laenud ja ettemaksed kapitalirendimakseid summas 23 735 mln DKK (31.detsember 2010: 25 888 mln DKK ). Kapitalirent 1.jaanuaril Lisandumised Müük Välisvaluutade ümberarvestus
25 888 6 311 8 511 47
27 938 5 613 8 548 885
31.detsembril
23 735
25 888
Kapitalirent, mille tähtaeg lõpeb ühe aasta jooksul 1-5 aasta jooksul hiljem kui 5 aasta jooksul
3 766 14 548 5 421
4 829 15 058 6 001
Kokku
23 735
25 888
Brutoinvesteering kapitalirenti, mille tähtaeg lõpeb ühe aasta jooksul 1-5 aasta jooksul hiljem kui 5 aasta jooksul
5 393 17 551 6 761
6 377 18 189 7 560
Kokku
29 705
32 126
Väljateenimata finantstulu
5 970
6 238
Garanteerimata lõppväärtus
3 346
1 540
Kapitalirendi allahindluse kulu oli 2011. aasta lõpus kokku summas 862 mln DKK (31.detsember 2010: 1 096 mln DKK). Intressitulu muutuva intressimääraga rendilepingutelt oli kokku summas 629 mln DKK (2010: 608 mln DKK). Kasutusrendimaksed Grupp kajastab kasutusrendi tingimustel renditud varasid materiaalne põhivarana (liisitud varad), kinnisvarainvesteeringutena ja kinnisvarainvesteeringutena kindlustuslepingutest. Alljärgnevas tabelis esitatakse rendimaksete miinimumsummad rendiperioodide kaupa. Kasutusrent, mille tähtaeg lõpeb ühe aasta jooksul 1-5 aasta jooksul hiljem kui 5 aasta jooksul
1 846 2 467 479
1 911 2 381 698
Kokku
4 792
4 990
Intressitulu muutuva intressimääraga rendilepingutelt oli kokku summas 92 mln DKK (2010: 132 mln DKK). Grupp kui rendilevõtja Grupil on rendilevõtjana mitmeid kasutusrendilepinguid. Selliste rendilepingute puhul on grupil õigus kasutada vara teatud perioodi jooksul rendimaksete eest, kuid ta ei võta endale varaga seotud olulisi riske ega saa kasu mis tahes tuludest. Rendilepingud hõlmavad peamiselt kinnisvara, tehnikat, mööblit ja sisseseadmeid ning neid ei kajastata grupi bilansis. Alljärgnevas tabelis esitatakse rendimaksete miinimumsummad rendiperioodide kaupa. Kasutusrendid, mille tähtaeg lõpeb ühe aasta jooksul 1-5 aasta jooksul hiljem kui 5 aasta jooksul
589 1 579 1 327
571 1 539 1 217
Kokku
3 495
3 327
Personalikulud ja halduskulud hõlmavad rendimakseid summas 695 mln DKK (2010: 435 mln DKK). Intressitulu muutuva intre ssimääraga rendilepingutelt oli kokku summas 0 mln DKK (2010: 0 mln DKK). 2011. aastal ei sõlminud grupp rendilevõtjana ühtki kapitalirendilepingut.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 110
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
41
Seotud osapooled Olulise mõjuvõimuga osapooled 2011 2010
Sidusettevõtted 2011 2010
Direktorite nõukogu 2011 2010
2011
Juhatus 2010
Laenud ja tagastamatud laenukohustused Väärtpaberid ja tuletisinstrumendid
6 104 1 369
6 034 1 508
1 950 9 778
1 318 11 968
33 -
43 -
24 -
16 -
Hoiused Tuletisinstrumendid
2 271 57
3 062 68
303 1 613
191 1 376
41 -
38 -
30 -
21 -
Väljaantud garantiid Saadud garantiid ja tagatised
1 470 463
1 970 486
6 336
9 117
18
21
22
12
71 192 6 12 12 -
155 133 22 4 7 -
255 188 2 119 1 2
280 226 2 137 -
1 -
2 1 -
1 -
1 -
4 646 -
-
-
-
5 -
-
7 -
2 2
Intressitulu Intressikulu Teenustasutulud Dividenditulu Muud tulud Laenude allahindluse kulud Kauplemine Danske Bank'i aktsiatega Aktsiate omandamine Aktsiate müük
-
Olulise mõjuvõimuga seotud osapooled on aktsionärid, kellele kuuluvad osalused on suuremad kui 20% Danske Bank A/Si aktsiak apitalist. A.P. Møller’ile ja Chastine Mc-Kinney Møller sihtasutusele ning A.P. Moller – Maersk Group’i ettevõtetele (Kopenhaagen) kuulub 22,84% aktsiakapitalist. Lisas 22 on esitatud sidusettevõtete nimekiri. Direktorite nõukogu ja juhatuse veergudes esit atakse direktorite nõukogu ja juhatuse liikmete ning nende lähikondsete isiklikud kontod, hoiused jne. ning kontod ärides, kus nad o mavad kontrolli või olulist mõju. 2011. aasta, olid direktorite nõukogu ja juhatuse liikmetele antud krediidiliinide keskmised intressimäärad vastavalt 2,9% (2010: 2,7%) ja 3,0% (2010: 3,4%). Lisades 9 ja 42 on määratletud juhtkonna töötasu ja osalused. Pensionifonde, mis on moodustatud eesmärgiga maksta Danske Bank Group’i töötajatele hüvitisi, peetakse samuti seotud o sapoolteks. Lisas 35 on määratletud tehingud selliste pensionifondidega. Danske Bank A/S tegutseb mitme oma seotud osapoole pangana ja osutab makseteenuseid, väärtpaberite ja muude instrumentidega kauplemise, vabade vahendite investeerimise ja paigutamine ning lühi- ja pikaajalise finantseerimise pakkumise teenuseid. Danica Pension haldab mitme seotud osapoole pensioniplaane ja Danske Capital haldab mitme grupi pensionifondi varasid. Eespool toodud arvnäitajad ei sisalda võlgasid seotud osapooltele emiteeritud võlakirjade näol. Sellised võlakirjad on omanikväärtpaberid, mis tähendab seda, et grupp ei tea omanike identiteeti. Danske Bank’i aktsiad võivad olla registreeritud nime järgi. Tegevusaruandes esitatakse Danske Bank’i aktsiaid omavate seotud osapoolte nimekiri (5% või enam Danske Bank’i aktsiakapitalist) panga kõige viimaste avaldatud osaluste põhjal.. Tehinguid seotud osapooltega arveldatakse kui tehinguid sõltumatute osapooltega.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 111
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
Arv
42
Direktorite nõukogu ja juhatuse osalused
2011.a.algus
Ametisse määramisel/ pensionile minekul
Lisandumised
Müük
2011.a.lõpp
Direktorite nõukogu Alf Duch-Pedersen Eivind Kolding Ole Andersen Niels Bjørn Christiansen Michael Fairey Peter Højland Mats Jansson Sten Scheibye Majken Schultz Claus Vastrup Birgit Aagaard-Svendsen Susanne Arboe Helle Brøndum Carsten Eilertsen Charlotte Hoffmann Per Alling Toubro
12 006 11 367 19 500 299 61 000 250 8 758 917 1 275 7 384 752 2 299 366 3 908 2 650
-18 674 4 044 -11 677 -9 845 -
6 668 3 789 6 499 1 348 100 33 665 1 523 2 919 835 3 025 2 461 111 285 1 193 -
300 -
15 156 25 999 5 392 399 94 665 1 773 1 752 4 000 863 2 584 366 5 101 2 650
Juhatus Peter Straarup Tonny Thierry Andersen Thomas F. Borgen Henrik Ramlau-Hansen Georg Schubiger Per Skovhus
31 912 8 078 9 463 19 500 3 678
8 639 -
24 466 9 898 4 188 12 908 8 166 7 064
5 839
56 378 17 976 13 651 21 547 27 666 4 903
Taani väärtpaberitega kauplemise seaduse kohaselt tuleb direktorite nõukogu ja juhatuse poolt tehtud tehingutest Danske Bank’i aktsiatega teada anda Taani Finantsinspektsioonile ja avalikustada, kui tehingute suurus ületab 5 000 EUR kalendriaasta kohta. Kuid Danske Bank avalikustab kõik direktorite nõukogu ja juhatuse ning nendega seotud osapoolte poolt tehtud ostud, müügid ja osalused.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 112
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
43
Informatsioon finantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta Finantsinstrumente kajastatakse bilansis kas õiglases väärtuses või korrigeeritud soetusmaksumuses. Grupp jaotab oma finantsinstrumente hindamismeetodite järgi (lisas 1 on esitatud täiendav informatsioon). Finantsinstrumendid õiglases väärtuses Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada finantsvara teadlike ning huvitatud osapoolte vahel. Aktiivse turu eksisteerimise korral kasutab grupp noteeritud hinda. Kui finantsinstrument on noteeritud turul, mis ei ole aktiivne, kasutab grup p hindamisel kõige viimaseid tehingute hindu. Korrigeerimist tehakse hilisemate muutuste korral turutingimustes, näiteks kasutades tehinguid sarnaste finantsinstrumentidega, mis eeldatavasti tulenevad tavapärastest äritingimustest. Mitmete finantsvarade ja – kohustuste puhul ei eksisteeri aktiivset turgu. Sellisel juhul kasutab grupp hinnangulise väärtuse arvutamiseks hiljutisi tehinguid sarnaste instrumentidega ja diskonteeritud rahavoogusid või muid üldkasutatavaid hindamistehnikaid, mis põhinevad turuting imustel bilansipäeva seisuga. 2011.aastal oli globaalsel võlakriisil oluline mõju võlakirjaturule, mille tulemusena investeeriti kindlamatesse võlakirjadesse. Hinnad ja nõudlus muutusid oluliselt, kuna turuhinnang kindlatesse võlakirjainvesteeringutesse muutus aasta jooksul. Seega on ra ske eristada võlakirjade sundmüüke turutegijate ja investorite, kes olid sunnitud oma positsioone likvideerima ning tavaliste tehingute vahel, mis on turule iseloomulikud ja mida saab hindamise eesmärgil kasutada. Lisaks noteeritud hindadele põhineb finantsinst rumentide hindamine võimaluse korral sarnaste turvakoodidega instrumentide jälgitavatel turuhindadel ja mudelitel, mis põhinevad jälgitaval sisendil aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide hindamisel. Need mudelid kasutavad swapi määrasid, krediidimarginaale ja sisemisi intressimäärasid. Tavaliselt rakendab grupp hindamistehnikaid vabaturu tuletisinstrumentide, noteerimata kauplemisportfelli varade ja kohustust e ning noteerimata investeerimisväärtpaberite puhul. Kõige sagedamini kasutatavad hindamistehnikad hõlmavad tulevaste arveldamiste ja swapi mudelitega tehingute hindamist, mis kasutavad nüüdisväärtuse arvutusi, krediidi hindamise mudeleid ja optsioonide mudeleid, nagu Black & Scholes mudelid. Enamikel juhtudel põhineb hindamine olulises osas jälgitavatel sisenditel. Börsil noteerimata aktsiate ja teatud tuletisinstrumentide hindamine põhineb olulises osas mittejälgitavatel sisenditel. Tuletisinstrumenti de, eelkõige pikaajaliste lepingute väärtus tuletatakse jälgitava tulukõvera põhjal. Mõningaid krediidi tuletisinstrumente hinnatakse samuti jälgitavate sisendite ning maksmatajätmise tõenäosuse (tagasisaamise määr, recovery rate) põhjal. Grupi kontrollkeskkond näeb ette, et hindamismudeleid tõendatakse üksuste poolt, mis on sõltumatud nendest äriüksustest, mis töötavad välja ja kauplevad mudeliga kaetud toodetega. Tõendamine toimub selleks, et testida mudelite kasutuselevõtmist, kvaliteeti ja töökindlust kindlustamaks, et mudeleid saab kasutada finantstoodete hindade kehtestamiseks ja riskijuhtimiseks. Tõendamise ei välista vigade ja ebaregulaarsuste esinemist. Sel põhjusel on grupp kehtestanud juhised, millega kvantifitseeri takse mitmete tuletisinstrumentide mudeli risk. Grupp arvutab ja jälgib mudeli reservi järjepidevalt. Tuletisinstrumentide hindamine hõlmab esialgsete marginaalide amortisatsiooni lõpptähtjani. 31.detsembril 2010 oli amortiseerimata esialgsete marginaalide väärtus 1 103 mln DKK (31.detsember 2010: 914 mln DKK).
Amortiseerimata esialgsed marginaalid 1.jaanuaril Amortiseeritud aasta jooksul Esialgsed marginaalid uutes tuletisinstrumentide lepingutes Lõpetatud tuletisinstrumentide lepingud Amortiseerimata esialgsed marginaalid 31.detsembril
2011
2010
914 -121 456 -146
873 -94 375 -240
1 103
914
Õiglases väärtuses (hüpoteeklaenud) ja Realkredit Danmark’i poolt välja antud võlakirju kajastatakse emiteeritud võlakirjade õiglases väärtuses. Grupp korrigeerib klientidele antud laenude ja ettemaksete krediidiriski reitingukategooriates 10 ja 11, selli seid korrigeerimisi tehakse kooskõlas põhimõtetega, mis on sarnased neile, mida rakendatakse amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavate laenude individuaalsete allahindluse kulude suhtes. Kuid summade diskonteerimisel kasutatakse sisemist intressimä ära esialgse sisemise intressimäära asemel. Kollektiivse hindamise käigus määratakse kindlaks muutuste vajadus allesjäänud portfelli krediidiriski ja tururiskipreemia õi glase väärtuse peegeldamiseks. Muudatusi ei tehta siis, kui on võimalik piisavalt tõsta laenude administreerimismarginaali (krediidimarginaali), et tasakaalustada kõrgemat hüpoteeklaenude krediidiriski ja tururiski. Kui administreerimismarginaali ei ole võimalik piisavalt tõsta või seda üldse teha, kajastatakse korrigeerimist ühiselt, peegeldades trende eeldatavates kahjumites ja ootamatutes kahjumites (volatiilsus) ja administreerimismarginaali tõstmise võimalikkust tulevikus. Tulevasi eeldatavaid rahavoogusid dis konteeritakse hetke turumääraga, ja lisatakse riskipreemia. Investeerimisväärtpaberid (lisas 17 on esitatud täpsem informatsioon) hõlmavad noteerimata aktsiaid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses kooskõlas Euroopa Erakapitali ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (European Private Equity & Venture Capital Association,
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 113
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2011
2010
IPEV) õiglase väärtuse juhistega. Nimetatud hindamisjuhised põhinevad noteerimata aktsiate õiglasel väärtusel, mis on arvutatud hinnana, mille eest võib vara vahetada teadlike ja huvitatud osapoolte vahel. 43 (järg)
Finantsinstrumente, mille väärtust hinnatakse noteeritud hindade põhjal aktiivsel turul, kajastatakse kategoorias „Noteeritud hinnad‚. Neid finantsinstrumente, mida mõõdetakse põhiliselt muude jälgitavate sisendite põhjal, kajastatakse kategoorias „Jälgi tavad sisendid‚. Siia kategooriasse kuuluvad tuletisinstrumendid, mida mõõdetakse jälgitavate tulukõverate ja vahetuskursside põhjal, ja mittelikviidsed hüpoteekvõlakirjad, mida mõõdetakse sarnaste likviidsete võlakirjadega võrdlemise teel. Muid finantsvarasid k ajastatakse kategoorias „Mittejälgitavad sisendid‚. Siia kategooriasse kuuluvad aktsiad ja tuletisinstrumendid ning mõõtmine põhineb tuletatud tulukõveratel, korrelatsioonidel ja muude mudeli sisenditel, mis on mõõtmise seisukohalt olulise tähtsusega. Finantsturgudel toimunud sündmuste tulemusena liigitati 2011.aastal võlakirjad ringi kategooriatesse „Noteeritud hinnad‚ ja „Jälgitavad sisendid‚. Noteeritud Jälgitavad Mittejälgitavad 2011 hinnad sisendid sisendid Kokku Finantsvarad Tuletisinstrumendid Kauplemisportfelli võlakirjad Kauplemisportfelli aktsiad Investeerimisväärtpaberid võlakirjad Investeerimisväärtpaberid aktsiad Laenud õiglases väärtuses Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad Kindlustuslepingute varad võlakirjad Kindlustuslepingute varad aktsiad Kindlustuslepingute varad tuletisinstrumendid
3 948 348 141 348 86 374 133 -
529 305 9 953 8 772 720 741
17 717 343 2 587 -
550 970 358 094 691 95 146 2 720 720 741
61 888 144 855 43 524 1 085
2 491 526 3 528
151 4 728 -
61 888 147 497 48 778 4 613
Kokku
690 296
1 275 316
25 526
1 991 138
Finantskohustused Tuletisinstrumendid Kohustused väärtpaberite tagasiostmiseks Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute hoiused
4 368 163 092 557 699 -
510 721 743 69 211
18 972 17 -
534 061 163 852 557 699 69 211
Kokku
725 159
580 675
18 989
1 324 823
4 117 286 270 1 140 100 309 1 010 -
321 236 20 490 4 017 701 715
8 390 350 2 363 -
333 743 306 760 1 490 104 326 3 373 701 715
59 698 142 449 42 128 73
2 791 1 237
1 157 3 253 -
59 698 146 397 45 381 1 310
Kokku
637 194
1 051 486
15 513
1 704 193
Finantskohustused Tuletisinstrumendid Kohustused väärtpaberite tagasiostmiseks Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute hoiused
3 859 158 981 555 486 -
305 969 445 67 277
9 108 24 -
318 936 159 450 555 486 67 277
Kokku
718 326
373 691
9 132
1 101 149
2010 Finantsvarad Tuletisinstrumendid Kauplemisportfelli võlakirjad Kauplemisportfelli aktsiad Investeerimisväärtpaberid võlakirjad Investeerimisväärtpaberid aktsiad Laenud õiglases väärtuses Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad Kindlustuslepingute varad võlakirjad Kindlustuslepingute varad aktsiad Kindlustuslepingute varad tuletisinstrumendid
31.detsembril 2011. aastal hõlmasid mittejälgitavate sisendite põhjal mõõdetavad finantsinstrumendid noteerimata aktsiaid summas 7 658 mln DKK (31.detsember 2010: 5 942 mln DKK), mittelikviidseid võlakirju summas 151 mln DKK (31.detsember
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 114
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
2011
2010
2010: 1 157 mln DKK ) ja tuletisinstrumente turuväärtusega -1,255 mln DKK (31.detsember 2010: -718 mln DKK). Kui noteerimata võlakirjade õiglane väärtus suureneb või väheneb 10% võrra, on tulemuseks 766 mln DKK (2010: 597 mln DKK), kusjuures 473 mln DKK (2010: 325 mln DKK) on seotud kindlustusvõtjatele jaotatud aktsiatega, kes võtavad enda kanda enamuse aktsiatega seotud riskidest. Mittelikviidsete võlakirjade hinnanguline õiglane väärtuse sõltub suuresti hinnangulisest krediidimarginaalist.
43 (järg)
Juhul, kui krediidimarginaal suureneb 50 baaspunkti, siis õiglane väärtus väheneb 3 mln DKK (2010: 28 mln DKK) võrra. Kui krediidimarginaal väheneb 50 baaspunkti, siis õiglane väärtus suureneb 3 mln DKK (2010: 28 mln DKK) võrra. Olulist osa mittejälgitavate sisendite põhjal mõõdetud tuletisinstrumentidest maandatakse sarnaste tuletisinstrumentidega või neid kasutatakse samuti mittejälgitavate sisendite põhjal mõõdetavate võlakirjade krediidiriski maandamiseks. 2011. aastal kajastas grupp mittejälgitavate sisendite põhjal hinnatud noteerimata aktsiate ja krediidivõlakirjade väärtuse korrigeerimist summas 778 mln DKK (31.detsember 2010: 593 mln DKK). Osalused Nets Holding A/S’is moodustasid sellest summast 373 mln DKK. 2010.aastal kajastas grupp kapitalikasumit summas 659 mln DKK, mis oli seotud PBS A/S ja Nordito AS ühinemisega. Kapitalikasumit kajastati müügikasumina kirjel ‚Kasum sidusettevõtete ja grupiettevõtete müügist‛, kuna seda ettevõ tet ei kajastata enam sidusettevõttena. AKTSIAD JA VÕLAKIRJAD, MILLE VÄÄRTUS PÕHINEB MITTEJÄLGITAVATEL SISENDITEL
2011
2010
Aktsiad ja
Aktsiad ja
võlakirjad
Tuletisinstrumendid
võlakirjad
Tuletisinstrumendid
Kantud üle noteeritud hindadesse ja jälgitavatesse sisenditesse
7 099 826 1 915 -1 047 -1 001
-718 -192 389 -734 -
6 369 4 233 1 504 -4 397 -610
1 323 471 615 -3 127 -
Õiglane väärtus 31.detsembril
7 792
-1 255
7 099
-718
Õiglane väärtus 1.jaanuaril Väärtuse korrigeerimine läbi kasumiaruande Väärtuse korrigeerimine läbi muu koondkasumi Omandamised Müük ja lunastamine Kantud üle noteeritud hindadest ja jälgitavatest sisenditest
Finantsinstrumendid korrigeeritud soetusmaksumuses Enamikke võlgnevustest grupile, laenudest ja ettemaksetest, ning hoiustest ei tohi määrata ilma klientide nõusolekuta ja sell iste finantsinstrumentide puhul puudub aktiivne turg. Seega kasutab grupp õiglase väärtuse hindamisel andmeid, mis näitavad pärast individuaalse instrumendi esmast kajastamist toimunud muutusi turutingimustes ja mis mõjutavad hinda, mis oleks fikseeritud juh ul, kui tingimused oleksid olnud kokku lepitud bilansipäeval. Teised inimesed võivad anda teisi hinnanguid. Grupp avalikustab informatsiooni järgmiste eelduste põhjal korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta:
Grupp kasutab olemasolu korral noteeritud turuhindu. Noteeritud hinnad eksisteerivad ainult väga väikese arvu laenude ja ettemaksete, teatud investeerimisväärtpaberite, emiteeritud võlakirjade ja allutatud laenude puhul. Juhul, kui noteeritud hinna d ei ole kättesaadavad, hinnatakse väärtust ligikaudselt peegeldamaks hinda, mis oleks olnud fikseeritud siis, kui tingimused oleksid olnud kokku lepitud bilansipäeval. Selliseid korrigeerimisi kirjeldatakse allpool. Olulise arvu grupi hoiuste, laenude ja ettemaksete puhul sõltub intressimäär grupi poolt fikseeritud muutuvast standardmäärast. Seda määra korrigeeritakse ainult teatud muutuste korral turutingimustes. Selliseid laene ja ettemakseid peetakse mu utuva kursiga laenudeks, kuna grupi poolt fikseeritud muutuv standardmäär kehtib nii uute kui ka olem asolevate laenukokkulepete puhul. Fikseeritud intressimääraga finantsvarade ja -kohustuste intressimäära riski maandatakse üldjuhul tuletisinstrumentidega. Kuid grupp maandab intressimäära riski Soome, Põhja-Iirimaa ja Iirimaale antud fikseeritud määraga laenude ja ettemaksete puhul omavahenditega. Mis tahes täiendavat intressimäära riski maandatakse tuletisinstrumentidega. Riskimaandamisinstrumenti kajastatakse õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumendina ja väärtuse korrigeerimisi kajastatakse maandatavates finantsinstrumentides. Seega ei maandata vaid fikseeritud intressimääraga laenude õiglase väärtuse muutusi Soomes, Põhja Iirimaal ja Iirimaal. Neid mittemaandatud muutusi kajastatakse õiglastes väärtustes. Grupi rahvusvaheliste varulikviidsuse tehingute ja sündikaatlaenude õiglast väärtust hinnatakse grupi sarnaseid tehinguid puudutava hetke nõutava tulunormi põhjal. Emiteeritud võlakirjade ja allutatud laenude puhul kasutab grupp turu poolt nõutava t hetke tulususe hinnangut. Mis puutub teistesse laenudesse ja ettemaksetesse, on allahindluse kulu hinnanguliselt võrdne krediidiriski õiglase väärtusega, mida on korrigeeritud alljärgnevalt: Individuaalselt alla hindamisele kuuluvate laenude ja ettemaksete arvutus põhineb kõige tõenäolisemal tulemusel. Õi glast väärtust korrigeeritakse, kaaludes kõiki võimalikke lahendusi tasumata jätmise tõenäosusega. Muude laenude ja et-
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 115
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa
(mln DKK)
43 (järg)
2011
2010
temaksete puhul kajastatakse allahindluse kulu siis, kui kliendi reitingut on alandatud, peegeldamaks muutusi tasumata jätmise tõenäosuses. Individuaalsete riskide krediidimarginaalide muutuse kajastamisel korrigeeritakse hetke krediidipreemiate ja bilansipäeval nõutavate krediidipreemiate vahelise erinevuse õiglast väärtuse korrigeerimisega. Hoiuste õiglane väärus ei hõlma õiglase väärtuse korrigeerimist, mis peegeldab grupi enda krediidiriski krediidimarginaalide muutusi. Välja antud võlakirjade ja allutatud laenude, millega ei kaubelda aktiivsel turul, õiglane väärtus hõlmab krediidiri ski, mis on kindlaks määratud aktiivsel turul noteeritud grupi enda emissioonidest saadavate jälgitavate sisendite põhjal.
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsinstrumentide õiglase väärtuse arvutused põhinevad peamiselt hinnangutel. 97% grupi finantsvarade õiglane väärtus põhineb mittejälgitavate sisenditega mudelitel (2010: 97%). Finantskohustuste puhul on vastav protsent 100% (2010: 99%).
Bilansiline väärtus 2011
Õiglane väärtus 2011
Bilansiline väärtus 2010
Õiglane väärtus 2010
Finantsvarad Raha ja nõudmiseni hoiused keskpankades Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadele Investeerimisväärtpaberid Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses Kindlustuslepingute varad
28 617 180 870 11 398 1 126 482 -
28 617 180 870 11 248 1 109 779 -
35 403 228 100 10 857 1 146 731 -
35 403 228 100 10 918 1 151 514 -
Kokku
1 347 367
1 330 514
1 421 091
1 425 935
393 388 848 994 366 920 67 328 465
393 388 849 261 360 421 56 945 206
317 988 861 053 450 219 77 336 3 753
317 988 861 202 450 015 71 640 3 418
1 677 095
1 660 221
1 710 349
1 704 263
Finantskohustused Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele Hoiused Muud emiteeritud võlakirjad Allutatud laenud Tagastamatud laenukohustused ja garantiid Kokku
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 116
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa 44
Grupi osalused ja ettevõtted Aktsiakapital (tuh.)
Puhaskasum (mln DKK)
Omakapital (mln DKK)
Aktsiakapital (%)
Danske Bank A/S, Kopenhaagen
9 317 390
DKK
1 723
125 855
Krediidiasutused Realkredit Danmark A/S, Kopenhaagen Sampo Bank plc, Helsingi Northern Bank Limited, Belfast Danske Bank International S.A., Luksemburg ZAO Danske Bank, Peterburi
630 000 106 000 204 565 90 625 1 048 000
DKK EUR GBP EUR RUB
1 874 789 -1 492 111 14
44 757 16 892 5 559 1 097 248
100 100 100 100 100
Kindlustustegevus Forsikringsselskabet Danica, Skadeforsikringsaktieselskab af 1999, Kopenhaagen Danica Pension, Livsforsikringsaktieselskab, Kopenhaagen Danica Pension Försäkringsaktiebolag, Stockholm Danica Pensjonsforsikring AS, Trondheim Danica Life Ltd., Dublin
1 000 000 1 100 000 100 000 106 344 5 301
DKK DKK SEK NOK EUR
550 465 14 41 -43
19 743 19 461 54 230 286
100 100 100 100 100
Investeeringud ja kinnisvarategevus jne. Addici Osalus AB, Stockholm As Oy Espoon Leppävaaran Aurinkopiha, Helsingi Danica Ejendomsselskab ApS, Kopenhaagen Danske Capital AS, Tallinn Danske Capital Norge AS, Trondheim DDB Invest AB, Linköping Danske Corporation, Delaware Danske Invest Management A/S, Kopenhaagen Danske Leasing A/S, Birkerød Danske Markets Inc., Delaware Danske Private Equity A/S, Kopenhaagen Fokus Krogsveen AS, Trondheim Gonzalo Residential Asset Trust, Delaware home a/s, Åbyhøj National Irish Asset Finance Ltd., Dublin UAB Danske Lizingas, Vilnius
100 2 015 2 627 590 3 004 6 000 100 000 4 118 000 10 000 2 000 5 000 25 000 15 000 32 382 4 000
SEK EUR DKK EUR NOK SEK USD DKK DKK USD DKK NOK USD DKK EUR LTL
-9 1 246 9 11 28 9 100 -14 30 29 64 1 15 9
117 21 167 103 47 408 1 142 1 543 68 36 103 1 489 201 156 70
100 54 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Eespool toodud nimekiri hõlmab ainult suuremate aktiivsete tütarettevõtete tegevust. Seda finantsinformatsiooni kasutatakse k onsolideerimise eesmärgil konsolideeritud finantsaruannetes. Kõikidele rahvuslike finantsinspektsioonide järelevalve all olevatele krediidiasutustele ja kindlustusfirmadele kehtivad kohalikud kohustuslikud kapitalinõuded. Nimetatud nõuded piiravad grupisiseseid krediidiallikaid ja dividendide väljamaksmist. Forsikringsselskabet Danica Skadeforsikringsaktieselskab af 1999 on Danica Pension’i emaettevõte. Danica Pension on elukindlustusfirma. Statsanstalten for Livsforsikring erastati 1990.aastal ja ta on Danica Pension’i osa. Erastamistingimuste kohaselt peab Danica Pension vastama kindlustusvõtjate õiguspärastele jaotamist puudutavatele ootustele. See kujutab endast kohustust jaotada osa kasumist kindlustusvõtjatele, kes olid eelnevalt Statsanstalten for Livsforsikring’i kindlustusvõtjad, juhul kui protsent, mille võrra Danica Pension’i omakapital ületab kohustusliku maksvõime nõuet, jõuab teatud tasemeni. Erijaotuse lisamise kohus tus eksisteerib seni, kuni on jõus Statsanstalten for Livsforsikring’i poolt kehtestatud poliitikad Danica Pension’is. Erijaotusi kantakse kulusse ainult nendel aastatel, mil saavutatakse omakapitali ülejääk. Lisaks ei kavatseta jaotada dividende vähemalt 25 aast ase perioodi jooksul alates 1990.aastast. Kuid sissemakstud kapitali ja selliselt kapitalilt kogunenud intresse võib jaotada.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 117
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa 45
Olulised arvestuspõhimõtted Sisukord
1. General 2.Standards ja interpretations not yet in force 3. Consolidation 4. Segment reporting 5. Offsetting 6.Translation of transactions in foreign currency
BILANSS 7. Financial instruments – general 8.Due from credit institutions ja central banks 9.Trading portfolio (assets ja liabilities) 10. Investment securities 11.Laenud ja ettemaksed at amortised cost 12.Laenud õiglases väärtuses ning Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad 13.Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad ja hoiused 14.Varad ja kohustused kindlustuslepingutest 15. Intangible assets 16. Investment property 17. Tangible assets 18. Muud varad 19.Amounts due to credit institutions ja central banks ja Deposits 20.Other issued bonds ja Subordinated debt 21. Muud kohustused 22.Deferred tax assets ja Deferred tax liabilities 23.Current tax assets ja Current tax liabilities 24. Omakapital 25.Contingent assets ja Contingent liabilities
KASUMIARUANNE 26. Intressitulu ja expenses 27. Teenustasutulud ja expenses 28. Netotulu finantstehingutelt 29. Muud tulud 30. Netokindlustusmaksed 31. Netokindlustushüvitised 33.Profit on sale of associates ja group undertakings 34.Staff costs ja administrative expenses 35.Amortisation, depreciation ja impairment charges 36. Laenude allahindluse kulud 37. Tax 38. 39. 40.
Comprehensive income Cash flow statement Financial highlights
1. General Danske Bank Group koostab oma finantsaruanded kooskõlas Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standarditega (International Financial Reporting Standards (IFRS)), mis on välja antud Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt ja mille on heaks kiitnud Euroopa Liit, ning kooskõlas asjakohaste Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendustega. Konsolideeritud finantsaruanded on samuti vastavuses Kopenhaageni börsi (Nasdaq OMX Copenhagen) ja Taani Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutuste, investeerimisettevõtete jt majandusaasta aruannetele 16.detsembril 2008 kehtestatud määrusega 1306. Grupp ei ole muutnud oma olulisi arvestuspõhimõtteid alates 2010. aasta majandusaasta aruandest. Lisas 1 on kirjeldatud grupi olulised arvestuspõhimõtted. 2. Standardid ja tõlgendused, mis ei ole veel jõustunud IASB on andnud välja mitmeid rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite muudatusi, mis ei ole veel jõustunud. IFRIC on samuti välja andnud mitmeid tõlgendusi, mis ei ole veel jõustunud. Järgmistes osades kirjeldatakse Muutusi, millel on eeldatavasti mõju grupi finantsaruandlusele. 2010.aasta oktoobris andis IASB uuesti välja IFRS 9 „Finantsinstrumendid‚. Kogu uuesti väljaandmise projekti eesmärk on IFRS 9 muudatuste järgselt asendada IAS 39 standardiga täies ulatuses. IFRS 9-s käsitletakse finantsinstrumentide liigitamise ja mõõtmise põhimõtteid. Väärtuse languse ja riskimaandamisarvestuse põhimõtted on kavas välja anda 2012.või 2013.aasstal. IFRS 9-s vastu võetud üleminekureeglid eeldavad standardi rakendamist aastaks 2015. Euroopa Liit on otsustanud standardi vastuvõtmise edasi lükata, kuni on selgunud kogu standardi üksikasjad. IFRS 9 kohaselt liigitatakse finantsvarad ärimudeli põhjal, mida kasutatakse varade ja nende lepinguliste rahavoogude iseärasuste juhtimiseks, kaasa arvatud varjatud tuletisinstrumendid (erinevalt IAS-ist 39 ei nõua IFRS 9 enam eraldamist). Need varad, mida hoitakse eesmärgiga saada neist lepingulisi rahavoogusid, mis kujutavad endast vaid põhiosa- ja intressimakseid põhiosa jäägilt, mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumus. Muid varasid mõõdetakse õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu. Kuid aktsiate õiglast väärtust võib alati läbi koondkasumi korrigeerida ja teatud tingimuste täitmisel võib äri oma laenude, ettemaksete jne. õiglast väärtust korrigeerida. Finantskohustusele kohaldatavad põhimõtted ei ole võrreldes IAS 39-ga eriti muutunud. Üldiselt mõõdetakse finantskohustusi endiselt korrigeeritud soetusmaksumuses, kusjuures varjatud tuletisinstrumentide eraldamine ei ole tihedalt seotud põhilepinguga. Õiglases väärtuses mõõdetavad finantskohustused hõlmavad tuletisinstrumente, kauplemisportfelli ja kohustusi, mis on määratletud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Kuid finantskohustustele, mis on määratletud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, omase krediidiriskiga seotud väärtuse kor-
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 118
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa rigeerimist kajastatakse muus koondkasumis, välja arva45 (järg)
IFRS 9 sisaldab IAS 39-s sisalduvaid kajastamise lõpetamise põhimõtteid IAS 39. Grupi arvates ei mõjuta IFRS 9 oluliselt tema finantsvarade mõõtmist, kuigi standardiga ei lubata võlakirjade liigitamist müügivalmis varadeks. Selliseid instrumente mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumus või õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Finantsvarade mõistlik liigitamine ja mõõtmine ei ole võimalik ilma informatsioonita IFRS 9 tulevase sisu kohta, milles selgitatakse standardi üldisi raamatupidamismõjusid ja teostamise aega. IASB lõpetas oma konsolideerimisprojekti 2011.aasta mais, andes välja mitmeid uusi rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12) ja muutis standardeid (IAS 27 ja IAS 28). Nende standarditega kehtestas IASB ühtse definitsioon kontrolli kohta, mida saab kasutada selle kindlaks määramisel, kas ettevõtet tuleks konsolideerida ja andis välja täiendatud avalikustamise nõuded konsolideeritud ja konsolideerimata ettevõtete, ühiskokkulepete ja sidusettevõtete kohta. Neid standardeid, mis ei ole veel EL-i poolt vastu võetud, tuleb rakendada hiljemalt 2013.aastal. Grupi arvates ei muuda uued nõuded olulist tema äriüksuste konsolideerimist. 2011.aasta mais andis IASB välja IFRS 13, ‚Õiglase väärtuse mõõtmine‛. Standardis esitatakse õiglase väärtuse uus mõiste ja antakse juhised selle kohta, kuidas mõõta õiglast väärtust koos õiglase väärtuse avalikustamise nõuetega. IFRS 13 rakendatakse siis, kui mõne teise standardiga on nõutav õiglase väärtuse kasutamine või avalikustamine. Seda standardit, mis ei ole veel EL-i poolt vastu võetud, tuleb rakendada hiljemalt 2013.aastal. Grupi arvates ei mõjuta IFRS 13 oluliselt tema finantstulemust. 2011.aasta juunis andis IASB uuesti välja IAS 19 ‚Töötajate hüvitised‛. Muudetud standard elimineerib kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanide kindlustusmatemaatiliste kasumite ja kahjumite kajastamise edasilükkamise võimaluse, mida tuntakse ka ‚koridorimeetodina‛. Pensionikohustuste õiglast väärtust ja plaani varade õiglast väärtust tuleb selle asemel kajastada bilansis. Muudetud standardit, mis ei ole veel EL-i poolt vastu võetud, tuleb rakendada hiljemalt 2013.aastal. 31.detsembril 2011, oleks uute nõuete tulemusena omakapital suurenenud 290 mln DKK võrra (edasilükkunud summa ilma tulumaksuta). Mõju puhaskasumile on ebaoluline, kuna kindlustusmatemaatilisi kasumeid ja kahjumeid kajastatakse muu koondkasumis. Kuid muu koondkasumi ja omakapitali kirjed muutuvad volatiilsemaks. Kapitaliaruandele mõju puudub, kuna selle koostamisel koridorimeetodit ei kasutata. 2011.aasta detsembris selgitas IASB IAS 32 nõuded finantsinstrumentide tasakaalustamiseks. Selgituse tulemusena suureneb tuletisinstrumentide positiivse ja negatiivse õiglase väärtuse tasakaalustamine. IASB täiendas ka IFRS 7 avalikustamisnõudeid, et kajastada nii bruto- kui ka netosummasid finantsinstrumentide tasakaalustamisel ja tasakaalustamise õigusi vastaspoole maksmata jätmise
tud juhul, kui selle tulemusena tekib arvestuslik ebatäpsus. korral. Neid muudatuse, mis ei ole veel EL-i poolt vastu võetud, tuleb rakendada vastavalt 2014. ja 2013.aastal. Konsolideerimine Grupiettevõtted Konsolideeritud finantsaruanded on koostatud Danske Bank A/S’i ja nende grupiettevõtete kohta, mille finants – ja äritegevuspoliitikat puudutavate otsuste üle omab grupp kontrolli. Kontroll eksisteerib siis, kui Danske Bank A/S omab kas otseselt või kaudselt üle 50% ettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või on muul moel võimeline kontrollima juhtimis- ja tegevuspoliitikat puudutavaid otsuseid, eeldusel, et grupp saab enamuse ettevõttest saadavast kasumist ja võtab enamuse riskist. Tegevuspoliitika kontrolli saab teostada ettevõtte tegevust puudutavate lepingute kaudu. Potentsiaalne hääleõigus, mis on kasutatav bilansipäeval, võetakse arvesse otsustamisel, kas Danske Bank A/S kontrollib ettevõtet. Konsolideeritud finantsaruanded koostatakse samalaadsete objektide konsolideerimise ja grupisiseste tehingute, vastastikuste saldode ning kauplemisest saadavate kasumite ja kahjumite elimineerimise teel. Omandatud ettevõtteid kajastatakse finantsaruannetes alates omandamise kuupäevast. Selliste ettevõtete netovara (varad, kaasa arvatud identifitseeritavad immateriaalsed varad, millest on maha arvatud kohustused ja tingimuslikud kohustused) kajastatakse finantsaruannetes õiglases väärtuses omandamise kuupäeval vastavalt ostumeetodile. Juhul kui soetusmaksumus, mis sisaldas otseseid tehingukulusid kuni jaanuar 2010, on suurem, kui omandatud netovara õiglane väärtus, kajastatakse erinevus firmaväärtusena. Firmaväärtust kajastatakse omandatud ettevõtte arvestusvaluutas. Kui netovara õiglane väärtus on suurem, kui soetusmaksumus (negatiivne firmaväärtus), kajastatakse erinevus tuluna omandamise kuupäeval. Omandamisel vähemusosalusele omistatava osa puhul firmaväärtust ei kajastata. Müüdud ettevõtteid kajastatakse finantsaruannetes kuni üleandmise kuupäevani. Müügiks hoitavad grupiettevõtted Liigitamise hetkest üha aasta jooksul aktiivses müügis olevate ettevõtete varasid ja kohustusi kajastatakse kirjetel „Muud varad‚ ja „Muud kohustused‚ kas soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused, olenevalt sellest, kumb on madalam. Sidusettevõtted Sidusettevõtted on ettevõtted, välja arvatud grupiettevõtted, milles grupil on osalused ning mille üle ta omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Grupp liigitab tavaliselt ettevõtteid sidusettevõteteks, kui Danske Bank A/S omab kas otseselt või kaudselt 20-50% hääleõiguslikest aktsiatest. Osalusi kajastatakse soetusmaksumuses omandamise kuupäeval ning neid mõõdetakse hiljem kapitaliosaluse
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 119
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa meetodil. Proportsionaalset osalust iga ettevõtte puhaskasumis või -kahjumis kajastatakse kirjel „Tulu sidusettevõtetelt‚ ja see põhineb ettevõtete finantsaruannetel, mille bilansipäev ei erine rohkem kui kolm kuud grupi bilansipäevast. Proportsionaalne osa kasumist ja kahjumist tehingutelt sidusettevõtete ja grupiettevõtete vahel elimineeritakse. Grupi kindlustusäri hääleõigust ei võeta arvesse otsustamisel, kas osaluse tõttu võib äri pidada sidusettevõtteks. Selliseid osalusi kajastatakse riskikapitaliettevõtte omandina ja neid mõõdetakse õiglases väärtuses.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 120
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa 45
Väljaspool Taanit asuvate üksuste ümberarvestus Väljaspool Taanit asuvate üksuste varad ja kohustused arvestatakse ümber Taani kroonidesse bilansipäeval kehtivate valuutakursside alusel. Tulud ja kulud arvestatakse ümber tehingupäeval kehtivate valuutakursside alusel. Väljaspool Taanit asuvate üksuste netoinvesteeringu ümberarvestamisel tekkivaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse muus koondkasumis. Netoinvesteeringud hõlmavad üksuste netovara ja firmaväärtust ning samuti osalusi välismaistes üksustes allutatud laenukapitali näol. Välismaistesse üksustesse tehtud grupi netoinvesteeringute maandamiseks tehtud finantskohustuste valuutakursside muutumisest tekkinud korrigeerimine kajastatakse samuti muus koondkasumis.
4. Segmendiaruandlus Grupp koosneb mitmest äriüksusest ning ressursi- ja tugifunktsioonist. Grupi tegevus on jaotatud segmentideks vastavalt seadusandlusele ja toote ning teenuse iseärasustele. Segmendiaruandlus on vastavuses grupi oluliste arvestuspõhimõtetega. Segmentidevahelisi tehinguid arveldatakse sõltumatute osapoolte vaheliste tehingute põhjal. Keskselt tekkinud kulutusi, kaasa arvatud tugi-, administratiiv- ja tagakontori funktsioonide poolt tehtud kulutused, kantakse äriüksustele vastavalt tarbimisele ja tegevusele, mis on arvutatud ühiku hindades või turuhindades, kui see on kättesaadav. Segmendi varad ja kohustused on sellised varad ja kohustused, mida kasutatakse segmendi äritegevuse säilitamiseks või mis on tekkinud selliste tegevuste tagajärjel, mis on kas otseselt omistatavad segmendile või neid saab sellele mõistlikult jaotada. Arvutatud osa omakapitalist jaotatakse igale segmendile. Muud varad ja kohustused kajastatakse segmendis „Muu tegevus‚.
BILANSS 7. Finantsinstrumendid – ülevaade Finantsinstrumentide oste ja müüke mõõdetakse nende õiglases väärtuses väärtuspäeval. Arveldamata finantsinstrumentide vääruse muutusi kajastatakse tehingupäevast kuni väärtuspäevani.
Likviidsete vahenditega seotud kulutused jaotatakse laenude ja hoiuste tähtajalise analüüsi põhjal. Hinnad põhinevad pankadevahelistel intressimääradel ja finantseerimise marginaalidel.
Lisas 1 „Olulised arvestuspõhimõtted ja hinnangud‚ selgitatakse finantsvarade ja –kohustute liigitamist. 8. Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadele Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadele sisaldavad nõudeid krediidiasutustele ja tähtajalisi hoiuseid keskpankades. Pöördtehinguid (väärtpaberite ostud krediidiasutustelt ja keskpankadelt, mida grupp on nõus edasi müüma hilisemal kuupäeval) kajastatakse nõuetena krediidiasutustele ja keskpankadele.
5. Tasaarveldamine Grupile tasumata või grupilt laekumata summasid tasaarveldatakse, kui grupil on seaduslik õigus kajastatud summat tasaarveldada ning grupp kas arveldab netobaasil või realiseerib vara ning tasub kohustise samaaegselt.
Nõudeid krediidiasutustele ja keskpankadele mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, vastavalt kirjeldusele osas „Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses‚.
6. Välisvaluutatehingute ümberarvestus Konsolideeritud finantsaruannetes on esitusvaluutaks Taani kroon. Iga grupi üksuse arvestusvaluuta on selle riigi valuuta, kus üksus asub, kuna enamikke tulusid ja kulusid kajastatakse selle riigi valuutas.
9. Kauplemisportfell (varad ja kohustused) Kauplemisportfelli aktsiad sisaldavad aktsiaid, võlakirju, laene ja ettemakseid ning positiivse väärtusega tuletisinstrumente, mida hoitakse grupi kauplemisosakondades. Kauplemisportfelli kohustused sisaldavad negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumente ja väärtpaberite üleandmise kohustusi (väärtpaberite tagasiostmise kohustus).
Välisvaluutatehingud arvestatakse ümber arvestusvaluuta vahetuskursiga tehingupäeval. Kasumid ja kahjumid valuutakursi erinevustelt, mis tekivad tehingupäeva ja väärtuspäeva vahelisel perioodil, kajastatakse kasumiaruandes. Välisvaluutas kajastatavad monetaarsed rahalised varad ja kohustused arvestatakse umber bilansipäeval kehtivate vahetuskursside alusel. Monetaarsete varade ja kohustuste valuutakursside korrigeerimisi, mis tekivad tehingupäeval ja bilansipäeval kehtivate valuutakursside erinevustest, kajastatakse kasumiaruandes. Mittemonetaarseid varasid ja kohustusi välisvaluutas, mida edaspidi hinnatakse ümber õiglasesse väärtusesse, arvestatakse ümber ümberhindamise kuupäeval kehtinud valuutakursside alusel. Valuutakursside muutumisest tekkinud korrigeerimised sisalduvad vara või kohustuse õiglase väärtuse muutuses. Muid mittemonetaarseid välisvaluutas kajastatud varasid või kohustusi arvestatakse ümber tehingupäeval kehtivate valuutakursside alusel.
(järg)
Esmasel kajastamisel mõõdetakse kauplemisportfelli õiglases väärtuses, välja arvatud tehingukulud. Hiljem mõõdetakse portfelli õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Realiseeritud ja realiseerimata kapitalikasumeid ja -kahjumeid ning dividende kajastatakse kasumiaruandes real „Netotulu finantstehingutelt‚. 45 Õiglase väärtuse kindlaksmääramine Finantsvarade ja –kohustuste õiglast väärtust mõõdetakse aktiivsel turul kaubeldavate finantsinstrumentide noteeritud turuhindade põhjal. Seega põhineb selliste instrumentide õiglane väärtus kõige viimasel jälgitaval turuhinnal bilansipäeval.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 121
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa Kui finantsinstrument on noteeritud turul, mis ei ole aktiivne, kasutab grupp hindamisel kõige viimast tehinguhinda. Hinda korrigeeritakse turutingimustes toimuvate hilisemate muutuste suhtes, näiteks arvestades tehinguid sarnaste finantsinstrumentidega, mis on ajendatud tavapärastest ärialastest kaalutlustest. Tasakaalustavate tururiskidega varade ja kohustuste portfellide puhul mõõdab grupp portfelli keskmises turuhinnas ja korrigeerib õiglast väärtust kajastamaks netovarasid ostuhinnas ja netokohustusi müügihinnas (väljumishinnad). Kui aktiivset turgu ei eksisteeri standard- ja lihtsate finantsinstrumentide, nagu näiteks intressimäära ja valuutakursside swappide ning noteerimata võlakirjade, puhul, arvutatakse õiglane väärtus vastavalt üldtunnustatud hindamismeetoditele ja turupõhistele parameetritele. Keerulisemate finantsinstrumentide, nagu näiteks swaption, intressimäära cap ja floor, ja muude turuväliste toodete õiglast väärtust mõõdetakse sisemiste mudelite abil, millest mitmed põhinevad tööstusharu üldtunnustatud hindamismeetoditel. Hindamismeetoditel põhinevate arvutuste tulemuseks on sageli hinnangud, kuna täpseid väärtusi ei saa turu jälgimise põhjal kindlaks määrata. Seega kasutatakse mõnikord õiglase väärtuse mõõtmisel täiendavaid näitajaid, nagu likviidsus ja vastaspoole risk. Juhul, kui omandamise ajal tekib erinevus mittejälgitavate sisendite põhjal arvutatud finantsinstrumendi väärtuse ja tegeliku kulu (esimese päeva kasum või kahjum) vahel ja see erinevus ei tulene tehingukuludest, muudab grupp mudeli parameetreid vastamaks tegelikule kulule. Lisa 43 sisaldab informatsiooni esmaste erinevuste kohta, mida amortiseeritakse tehinguperioodi jooksul. 10. Investeerimisväärtpaberid Investeerimisväärtpaberid koosnevad finantsvaradest, mida grupp määratleb õiglase väärtuse optsiooni kohaselt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, müügivalmis finantsvaradest ja lunastustähtajani hoitavatest investeeringutest. Õiglases väärtuses määratletud finantsvarad Õiglases väärtuses määratletud finantsvarad koosnevad instrumentidest, mida hallatakse õiglase väärtuse põhjal, kuid ilma lühiajalise kasumivõtmiseta. Realiseeritud ja realiseerimata kapitalikasumeid ja -kahjumeid ning dividende kajastatakse kasumiaruande kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚
Müügivalmis finantsvarad Müügivalmis finantsvarad koosnevad võlakirjadest, mida grupp ei kavatse vaatamata sellele, et nendega kaubeldakse aktiivsel turul, lähitulevikus realiseerida ega hoida lunastustähtajani. Müügivalmis finantsvaradena käsitletavaid võlakirju kajastatakse õiglases väärtuses nende esmasel kajastamisel ning mõõdetakse hiljem õiglases väärtuses, kusjuures realiseerimata väärtuse korrigeerimisi kajastatakse muus koondkasumis. Kuid realiseerimata väärtuse korrigeerimisi, mis kehtivad intressimäära riski puhul, mis vastab õiglase väärtuse riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele, kajastatakse kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚. Grupp kajastab intressitulu vastavalt sisemise intressimäära meetodile, amortiseerides erinevust soetusmaksumuse ja lunastusväärtuse vahel võlakirjade lunastustähtajani. Juhul, kui eksisteerib objektiivseid tõendeid väärtuse languse kohta, nagu on kirjeldatud osas „Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses‚, kajastab grupp vara väärtuse languse kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚. Väärtuse languse kulu on võrdne arvutuse ajal kehtiva õiglase väärtuse ja korrigeeritud soetusmaksumuse vahelise erinevusega. Kui õiglane väärtus hiljem suureneb ja see on omistatav ühele või mitmele sündmusele, mis leidsid aset pärast väärtuse languse kajastamist, tühistab grupp kahjumi vara väärtuse langusest kasumiaruandes. Võlakirjade müügi korral liigitab grupp muus koondkasumis kajastatava realiseerimata väärtuse korrigeerimise kasumiaruande kirjel „Netotulu finantstehingutelt‛. Lunastustähtajani hoitavad investeeringud Lunastustähtajani hoitavad investeeringud hõlmavad võlakirju, mille hind on noteeritud aktiivsel turul ja mida hoitakse tulu teenimise eesmärgil kuni lunastustähtajani. Lunastustähtajani hoitavaid investeeringuid mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. 11. Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses Laenud ja ettemaksed koosnevad laenudest ja ettemaksetest, mis makstakse välja otse laenuvõtjatele ning väljamaksmise järgsetest laenudest ja ettemaksetest. Kauplemisportfell sisaldab pikendatud või omandatud laene ja ettemakseid, mida grupp kavatseb lähitulevikus uuesti realiseerida. Laenude ja ettemaksete hulka kuuluvad tavapärased pangalaenud; kapitalirent; hüpoteegid ja pandid; pöördtehingud, välja arvatud tehingud krediidiasutuste ja keskpankadega; ja teatud võlakirjad, mis ei olnud omandamise hetkel noteeritud aktiivsel turul. Lisaks kuuluvad siia laenud, mis on tagatud kinnisvaraga, välja arvatud Realkredit Danmarki’i poolt antud laenud, mida kajastatakse kirjel „Laenud õiglases väärtuses‚. Esmasel kajastamisel mõõdetakse laene ja ettemakseid õiglases väärtuses, millele lisanduvad tehingukulud ja millest on maha arvatud väljaandmise ja muud kulud. Hilisem mõõtmine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses vastavalt sisemise intressimäära meetodile, kusjuures mis
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 122
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa tahes allahindluse kulud arvatakse maha. Erinevust esmase kajastamise ja nominaalväärtuse vahel amortiseeritakse eluea jooksul lunastustähtajani ja kajastatakse kirjel „Intressitulu‚. Kui fikseeritud määraga laene ja ettemakseid ning laekumata summasid maandatakse efektiivselt tuletisinstrumentidega, lisatakse maandatava intressimäära riski õiglane väärtus varade korrigeeritud soetusmaksumusele. 45 (järg)
Varade väärtuse langus Juhul, kui eksisteerib objektiivseid tõendeid laenu, ettemakse või laekumata summade väärtuse languse kohta, ja väärtuse langust põhjustanud sündmuse või sündmuste mõju varast saadavale eeldatavale rahavoole on usaldusväärselt mõõdetav, määrab grupp väärtuse languse kindlaks individuaalselt. Laenude ja ettemaksete väärtuse languse kohta eksisteerib objektiivseid tõendeid juhul, kui on toimunud vähemalt üks alljärgnevast sündmusest:
laenuvõtja on olulistes finantsraskustes. laenuvõtja tegevus, nagu näiteks intressi või põhiosamaksete tasumata jätmine, põhjustas lepingutingimuste rikkumise grupp teeb seoses laenuvõtja finantsraskustega laenuvõtjale mööndusi, mida ta ei oleks tavaolukorras teinud esineb tõenäosus, et laenuvõtja läheb pankrotti või teeb läbi finantsalase ümberkorralduse.
Klientidele, kellel on laenud ja ettemaksed, mille väärtuse languse kohta esineb objektiivseid tõendeid, kaasa arvatud laenud, mille allahindluse kulu ei ole kajastatud ebapiisava tagatise tõttu, antakse grupi hindamissüsteemis reiting 10 või 11. Kui maksetähtajast on möödas 90 päeva, antakse kõikidele kliendi kohustustele grupis reiting 11, ja kliendi kogu positsiooni suhtes kajastatakse allahindluse kulu. Tasumisele kuuluvate oluliste laenude, ettemaksete ja laekumata summade väärtuse langust testitakse individuaalselt iga aruandeperioodi lõpus. Allahindluse kulu on erinevus laenu bilansilise väärtuse ja kõige tõenäolisemate laenust saadavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel ja seda hindavad krediidiametnikud. Fikseeritud määraga laenude ja ettemaksete nüüdisväärtus leitakse sisemise intressimäära põhjal, samas kui muutuvmääraga laenude ja ettemaksete nüüdisväärtus leitakse hetke sisemist intressimäära kasutades. Kliendi võlg hinnatakse alla summani, mida laenusaaja eeldatavasti suudab pärast finantsalast ümberkorraldust tagasi maksta. Kui finantsalane ümberkorraldus ei ole võimalik, on allahindlus pankroti korral võrdne hinnangulise kaetava väärtusega. Laenude ja ettemaksete, mille väärtuse languse kohta puuduvad objektiivsed tõendid, väärtuse langust hinnatak-
se kollektiivselt portfelli tasandil. Kollektiivne väärtuse langus arvutatakse sarnaste krediiditunnustega laenude ja ettemaksete portfellide kohta, kui on leidnud aset portfellist saadavate tulevaste rahavoogude väärtuse langus, kuid ei ole saavutatud kokkulepet krediidimarginaali korrigeerimiseks. Kollektiivne allahindluse kulu peegeldab kliendi reitingu alandamist aja jooksul (migratsioon). Laenud ja ettemaksed jagatakse portfellideks hetke reitingute põhjal. Kulude leidmine arvestab samuti tõstetud reitingutega klientide laenuportfelle. Rahavood määratletakse näiteks teatud maksevõime arvutamiseks kasutatavate tunnuste ja finantsaruannetes kasutamiseks mõeldud ajalooliste andmete korrigeerimise põhjal. Korrigeerimine peegeldab kahjumi kindlaksmääramise perioodi, mida kinnitavad grupi ajaloolised andmed. See periood hõlmab perioodi alates esmastest väärtuse languse tunnustest kuni kahjumi kindlaksmääramiseni kliendi tasandil. Kollektiivne allahindlus arvutatakse portfelli laenude ja ettemaksete bilansilise väärtuse ning eeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel. Kollektiivne migratsioonil põhinev allahindluse kulu korrigeeritakse juhul, kui grupp on teadlik turutingimustest bilansipäeval, mida ei ole täies ulatuses arvestatud grupi mudelites. Soodsate majandustingimuste korral vähendavad korrigeerimised allahindluse kulu, samas kui need võivad suureneda majanduslanguse korral. Tegurid, millega määratakse kindlaks majandustingimused, on näiteks tööpuuduse määr, eluasemete hinnad ja kaubatasud. Laenude, ettemaksete ja garantiide allahindluse kulusid kajastatakse allahindluse kontol ja neid tasaarveldatakse laenude ja ettemaksetega või kajastatakse garantiide eraldiste all. Laenude ja ettemaksete allahindluse kulusid kajastatakse kasumiaruande kirjel ‚Laenude allahindluse kulud‛ . Kui edasised sündmused viitavad sellele, et allahindlus ei ole püsiv, tühistatakse kulud. Lootusetud laenud ja ettemaksed kantakse bilansist välja. Mahakandmisi debiteeritakse allahindluse kontol. Laenud ja ettemaksed kantakse maha, kui tavapärane sissenõudmise protseduur on lõpule viidud ja on võimalik arvutada individuaalse laenu või nõude kahjum. Kui kahjumit ei oodata enne mitme aasta möödumist, näiteks keeruliste kinnisvaraobjektide halduse korral, kajastatakse osalist allahindlust, mis peegeldab grupi nõuet, millest on maha arvatud tagatis, hinnangulisi dividende ja muid rahavoogusid. Vastavalt sisemise intressimäära meetodile arvutatakse intresse laenude ja ettemaksete väärtuselt, millest on maha arvatud allahindluse kulud. Seega jäetakse osa allahindluse konto jäägist alles tulevasteks intressituludeks kuni mahakandmise hetkeni. 12. Laenud õiglases väärtuses ja Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 123
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa Taani hüpoteeklaenuseaduse kohaselt antud laene ja ettemakseid finantseerimisel emiteeritakse börsinimekirja kantud võlakirju vastavate tähtaegadega. Laenuvõtjad võivad need laenud ja ettemaksed tagasi maksta, kasutades selleks aluseks olevaid võlakirju.
13. Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad ja hoiused Siia kuuluvad ühisskeemide ja investeerimislepingutena määratletud investeerimisriskiga lepingute järgsed varad ja hoiused.
Grupp ostab ja müüb enda võlakirju, mida Realkredit Danmark emiteerib jooksvalt, sest sellised väärtpaberid etendavad olulist rolli Taani finantsturul. Kui neid laene, ettemakseid ja võlakirju mõõdetaks korrigeeritud soetusmaksumuses, siis tingiks grupi enda võlakirjade ost ja müük ajalise erinevuse tagasiostetud Realkredit Danmark’i võlakirjadest ja asjakohastest laenudest saadava kasumi ja kahjumi kajastamisel. Hüpoteekvõlakirjade portfelli ostuhind ei oleks võrdne emiteeritud võlakirjade korrigeeritud soetusmaksumusega ning elimineerimine tingiks kasumi ja kahjumi meelevaldse kajastamise ja erinevust amortiseeritakse ülejäänud eluea jooksul lunastustähtajani. Järelikult kajastab grupp laene ja emiteeritud võlakirju õiglases väärtuses kooskõlas IAS-is 39 esitatud õiglase väärtuse optsiooniga tagamaks, et grupi enda võlakirjade ostul ei tekiks kasumit ega kahjumit.
Klientide hoiusteks eraldatud varad võetakse arvele õiglases väärtuses ja kajastatakse kirjel „Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad‚. Analoogselt kajastatakse klientidepoolseid hoiuseid kirjel „Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute hoiused‚. Deposiite kajastatakse hoiuste väärtuses.
Esmasel kajastamisel mõõdetakse laene ja emiteeritud võlakirju õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulud. Hiljem mõõdetakse selliseid varasid õiglases väärtuses. Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjade õiglast väärtust määratletakse tavaliselt nende turuväärtusena. Kuid väike arv emiteeritud võlakirju on mittelikviidsed ja nende võlakirjade õiglane väärtus arvutatakse diskonteeritud rahavoogude meetodil. Laenude ja ettemaksete õiglane väärtus põhineb nende aluseks olevate võlakirjade õiglasel väärtusel, mida on korrigeeritud laenuvõtjatega seotud krediidiski õiglase väärtuse muutuste suhtes. Reitingukategooriates 10 ja 11 (kõik objektiivsete languse väärtusega tõenditega laenud ja nõuded) olevatele klientidele antud laenude ja ettemaksete puhul tehakse selliseid korrigeerimisi kooskõlas põhimõtetega, mis on sarnased korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude ja nõuete individuaalsete allahindluse kuludega. Kuid diskonteerimise eesmärgil kasutatakse esialgse sisemise intressimäära asemel hetke sisemist intressimäära. Kollektiivne hindamine määrab ka korrigeerimise vajaduse, et peegeldada ülejäänud portfelli osa krediidiriski õiglase väärtuse muutusi. Muutusi ei kajastata, kui on võimalik piisavalt tõsta laenude administreerimismarginaali (krediidimarginaali) kõrgema krediidiriski ja hüpoteeklaenude tururiski kompenseerimiseks. Kui ei ole võimalik administreerimismarginaali piisavalt tõsta või seda üldse teha, kajastatakse korrigeerimist ühiselt, peegeldades trende eeldatavates kahjumites ja ootamatutes kahjumites (volatiilsus) ja administreerimismarginaali tõstmise võimalikkust tulevikus. Tulevasi eeldatavaid rahavoogusid diskonteeritakse hetke turumääraga, ja lisatakse riskipreemia.
Grupi poolt emiteeritud aktsiate ja võlakirjade osalused arvatakse maha omakapitalist või elimineeritakse. Seega ületab ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute järgsete hoiuste väärtus ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute järgsete varade väärtust. 14. Kindlustuslepingute varad ja kohustused Kindlustuslepingute varad ja kohustused sisaldavad varasid, mis on eraldatud kindlustusvõtjatele, s.t varad, mille tootlusest läheb enamus kindlustusvõtjatele. Varad, sealhulgas finantsvarad, kinnisvarainvesteeringud, materiaalsed põhivarad ja sidusettevõtted, on määratletud lisades. Kasutatud hindamismeetod vastab grupi sarnaste varade arvestuspõhimõttele, välja arvatud osalused sidusettevõtetes. Selliseid osalusi käsitletakse riskikapitaliettevõttena ja mõõdetakse õiglases väärtuses. Lisas 22 on esitatud osalused sidusettevõtetes grupi tasandil. Mõned kinnisvara objektid on ühisomanduses ja on seega finantsaruannetes proportsionaalselt konsolideeritud. Kindlustuslepingutest tulenevad kohustused koosnevad elukindlustuse eraldistest, investeerimisriskiga kindlustuslepingute eraldistest, kollektiivse boonuse potentsiaalist, muudest kindlustustehnilistest eraldistest ja muudest kohustustest. Grupi poolt emiteeritud aktsiate ja võlakirjade osalused arvatakse maha omakapitalist või elimineeritakse. Seega ületab kindlustuslepingute järgsete kohustuste väärtus kindlustuslepingute järgsete varade väärtust. Elukindlustuse eraldised Elukindlustuse eraldised hõlmavad kohustusi kindlustusvõtjate ees
maksta garanteeritud hüvitisi maksta aja jooksul boonuseid kokkulepitud kindlustusmaksetelt, mille tähtaeg ei ole veel saabunud maksta boonuseid kindlustusmaksetelt ja muudelt maksetelt, mille tähtaeg on möödas.
Elukindlustuse eraldiste kajastamine põhineb eeldatavate hüvitiste nüüdisväärtuse kindlustusmatemaatilistel arvutustel iga kindlustuslepingu puhul, kasutades diskontomäära bilansipäeval.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 124
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa Need arvutused põhinevad spetsiifilistel oletustel eeldatavate tulevaste suremus- ja invaliidsusmäärade kohta Danica portfelli ajalooliste andmete alusel, millele lisandub riskieraldis. Garanteeritud hüvitistest tulenevad kohustused arvutatakse tasumisele kuuluvate garanteeritud hüvitiste nüüdisväärtusena, millele lisandub eeldatavate tulevaste halduskulude nüüdisväärtus, millest arvatakse maha tulevased kindlustusmaksed. Diskontomäär määratakse kindlaks Taani kindlustusarvestuse reeglite põhjal. Diskontomäär on nullkupongiga tulukõver, mis kehtestatakse hinnanguliselt euro swapi turumäärade põhjal, millele lisatakse vahe Taani ja Saksamaa valitsuse võlakirjade vahel. 2011.aasta detsembris eksisteerinud erakorraliste turutingimuste tõttu lubas Taani Finantsinspektsioon arvutada tulukõverat 12-kuu liikuva keskmisena. See tähendab seda, et igapäevased turumuutused peegelduvad vahes, aga kõikumiste mõju on väiksem. Korrigeeritud diskonteeritud tulukõver vähendas elukindlustuse kohustusi 2011.aasta lõpus 2,8 mld DKK võrra.
(järg)
45 Investeerimisriskiga kindlustuslepingute eraldised Eraldisi mõõdetakse õiglases väärtuses vastavalt iga lepingu panusele eraldatud varades ja garanteeritud hüvitistes. Kollektiivse boonuse potentsiaal Kollektiivse boonuse potentsiaali eraldised sisaldavad kindlustusvõtjatele kuuluvat osa poliiside realiseerunud tulemusest, kusjuures boonuse õigust ei ole veel konkreetsetele kindlustusvõtjatele jaotatud. Muud kindlustustehnilised eraldised Muud kindlustustehnilised eraldised sisaldavad rahuldamata nõuete eraldisi, ettemakstud preemiate eraldisi ning boonuste ja kindlustusmaksete allahindluste eraldisi. Muud kohustused Muud kohustused sisaldavad Danica Pensioni muude kohustuste osa, mis on kindlustusvõtjate kanda. Muid kohustusi mõõdetakse kooskõlas grupi sarnast liiki kohustuste arvestusmeetoditega. 15. Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Firmaväärtus tekib ettevõtete omandamisel ning see arvutatakse omandatud ettevõtte soetusmaksumuse (kaasa arvatud otsesed tehingukulud 1.jaanuarini 2010) ja selle netovara õiglase väärtuse, s.h tingimuslike kohustuste vahena omandamise hetkel. Enne 2002. aastat tehtud omandamiste puhul kanti firmaväärtus maha omakapitali arvelt omandamise aastal. Firmaväärtus sidusettevõtetelt kajastatakse kirjel „Investeeringud sidusettevõtetesse‚.
Firmaväärtus jaotatakse rahateenivate üksustele tasandil, kus juhtkond jälgib investeeringuid. Firmaväärtust ei amortiseerita, selle asemel testitakse raha teeniva üksuse väärtuse langust vähemalt kord aastas. Firmaväärtus hinnatakse alla selle kaetavale väärtusele läbi kasumiaruande, kui rahateeniva üksuse netovara bilansiline väärtus ületab kas varade õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulutused või kasutusväärtust, mis on üksusest eeldatavasti teenitavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, olenevalt kumb on kõrgem. Muu immateriaalne põhivara Omandatud tarkvara mõõdetakse soetusmaksumuses, mis sisaldab tehtud kulutusi iga tarkvararakenduse kasutusele võtmiseks. Omandatud tarkvara amortiseeritakse selle eeldatava kasuliku eluea jooksul, milleks on tavaliselt kolm aastat, kasutades lineaarset meetodit. Grupi poolt arendatud tarkvara kajastatakse varana siis, kui arendusväljaminekud on usaldusväärselt mõõdetavad ja analüüsid näitavad, et tulevane kasum konkreetsete tarkvara rakenduste kasutamisest ületab kulu. Kulu on määratletud tehtud arendusväljaminekutena, mis esinesid seoses iga tarkvararakenduse kasutule võtmisega. Kui tarkvara on juba kord välja töötatud, amortiseeritakse kulu eeldatava kasuliku eluea jooksul, milleks on tavaliselt kolm aastat, kasutades lineaarset meetodit. Arendusväljaminekud koosnevad peamiselt otsesest töötasust ja muudest otseselt omistatavatest arendusväljaminekutest. Planeerimisetapis esinenud kulusid ei lisata, vaid need kulud kajastatakse tekkimise hetkel. Ettevõtete omandamisel ülevõetud identifitseeritavad immateriaalseid põhivarasid kajastatakse omandamise hetkel nende õiglases väärtuses ja amortiseeritakse nende eeldatava kasuliku eluea jooksul, milleks on tavaliselt kolm aastat, kasutades lineaarset meetodit. Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade väärtust ei amortiseerita, vaid varade väärtuse langust testitakse vähemalt kord aastas vastavalt firmaväärtuse suhtes kehtivatele põhimõtetele. Muude amortiseeritavate immateriaalsete põhivarade väärtuse langust testitakse juhul, kui esineb tõendeid väärtuse languse kohta ja varad hinnatakse alla nende kasutusväärtuseni. Immateriaalsete põhivarade hoolduskulud kantakse kuludesse hoolduse aastal. 16. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvara, sealhulgas kasutusrendi tingimustel renditud kinnisvara, mida grupp omab rendi ja/või kapitalitulu saamise eesmärgil. Allpool toodud kodumaise kinnisvara käsitlevas lõigus selgitatakse kodumaise kinnisvara ja kinnisvarainvesteeringu vahelist erinevust. Omandamisel kajastatakse kinnisvarainvesteering soetusmaksumuses, mis sisaldab tehingukulusid ja hiljem
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 125
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa mõõdetakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse korrigeerimisi ja renditulu kajastatakse kasumiaruande kirjel „Muud tulud‚. Kinnisvara, mille grupp on võtnud üle mittetoimivate laenulepingute alusel ja mida loodetakse müüa järgmise 12 kuu jooksul alates selle liigitamisest, hinnatakse kooskõlas põhimõtetega, mida kasutatakse kinnisvarainvesteeringute puhul, aga mida kajastatakse müügiks hoitavate varadena.
Seadmeid, sõidukeid, mööblit, sisseseadet ja rendiobjekti parendusi kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja väärtuse langus. Varasid amortiseeritakse nende eeldatava kasuliku eluea jooksul, milleks on tavaliselt kolm aastat, kasutades lineaarset meetodit. Rendiobjektidele tehtavad parendused amortiseeritakse rendi tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul.
Õiglast väärtust hinnatakse grupi hindajate poolt vähemalt kord aastas. Hindamised põhinevad grupi kinnisvara eeldataval tulususel ja iga kinnisvara kohta arvutatud tulumääral. Kinnisvara tootlusemäär määratakse selle asukoha, liigi, võimalike kasutusviiside, plaani ja seisukorra alusel, samuti rendilepingute tingimuste, renditasu korrigeerimise ja rentnike krediidikvaliteedi alusel.
Renditud varad Renditud varad koosnevad varadest, välja arvatud kinnisvara, mida renditakse kasutusrendi tingimustel. Renditud varasid mõõdetakse kasutades sama hindamistehnikat, mida grupp rakendab oma muude seadmete, sõidukite, mööbli ja sisseseade suhtes. Kui rendiperioodi lõpus pannakse varad müüki, kantakse varad üle kirjele „Muud varad‚.
17. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara sisaldab oma kinnisvara, masinaid, mööblit ja sisseseadet. Masinad, mööbel ja sisseseade hõlmavad seadmeid, sõidukeid, mööblit, sisseseadet ja rendiobjekti parendusi. Kodumaine kinnisvara Kodumaine kinnisvara on kinnisvara, kus asuvad grupi administratiivosakonnad, filiaalid ja muud teenindusüksused. Kinnisvara koos kodumaise kinnisvara ja kinnisvarainvesteeringu elementidega jaotatakse proportsionaalselt kahele kategooriale, kui need on eraldi müüdavad. Kui see pole võimalik, liigitatakse selline kinnisvarainvesteering kodumaiseks kinnisvaraks, välja arvatud juhul, kui grupp võtab enda alla vähem kui 10% kogu pindalast. 45 (järg)
Kodumaist kinnisvara mõõdetakse soetusmaksumuses, millele lisanduvad parenduskulud ning millest arvatakse maha kulum ja allahindluse kulud. Kinnisvara kulumiarvestus lineaarsel meetodil põhineb eeldataval mahakandmisväärtusel ja hinnangulisel kasulikul elueal pikkusega 2050 aastat. Pikaajalise rendi tingimustel omatavat kinnisvara amortiseeritakse astmeliselt. Kinnisvarainvesteering, mis muutub kodumaiseks kinnisvaraks, sest grupp hakkab seda kasutama oma tegevuses, kajastatakse selle õiglases väärtuses ümberliigitamise hetkel. Kodumaine kinnisvara, mis muutub kinnisvarainvesteeringuks, kajastatakse selle õiglases väärtuses ümberliigitamise hetkel. Kodumaise kinnisvara iga ümberhindlust kajastatakse kirjel ‚Muu koondkasum‛. Kodumaine kinnisvara, mida grupp loodab avalikult teatatud plaani kohaselt müüa kaheteistkümne kuu jooksul, kajastatakse müügiks hoitava varana kirjel „Muud varad‚. Sama põhimõtet kasutatakse ka kinnisvara puhul, mis võetakse üle võla arveldamisel, juhul kui selline kinnisvara müüakse tõenäoliselt 12 kuu jooksul. Kui sellist kinnisvara ei müüda selle perioodi jooksul, liigitatakse see kinnisvarainvesteeringuks. Masinad, mööbel ja sisseseade
Väärtuse langus Materiaalse põhivara väärtuse langust testitakse, kui esineb tõendeid väärtuse languse kohta. Vara, mille väärtus on langenud, hinnatakse alla selle kaetava väärtuseni, mis on kas selle õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused või kasutusväärtus, olenevalt kumb on kõrgem. 18. Muud varad Muud varad hõlmavad makstavaid intresse ja vahendustasusid, ettemakseid, renditud varasid, mis on pandud müüki rendilepingu lõppemisel ja müügiks hoitavaid varasid. Müüki pandud renditud varad Müüki pandud renditud varasid mõõdetakse kas jääkväärtuses ümberliigitamise hetkel (rendilepingu lõppemisel) või selle õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused, olenevalt kumb on madalam. Müügiks hoitavad varad Müügiks hoitavad varad on materiaalsed põhivarad, välja arvatud kinnisvarainvesteeringud ja grupiettevõtete varad, mis on olnud aktiivses müügis ühe aasta jooksul, näiteks mittetoimivate laenulepingute alusel ülevõetud varad või ärid. Selliseid varasid mõõdetakse kas bilansilises väärtuses ümberliigitamise hetkel või õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused, olenevalt kumb on madalam, ja neid ei amortiseerita. Grupiettevõtete kohustusi mõõdetakse esmalt õiglases väärtuses ja hiljem kooskõlas Group üldiste arvestuspõhimõtetega. Kinnisvarainvesteeringute osas selgitatakse ülevõetud kinnisvarainvesteeringute ja kinnisvaraobjektide hindamist ja esitamist. Grupile antud finantsgarantiid Grupile antud finantsgarantiid on lepingud, millega nõutakse emiteerijalt kindlaksmääratud maksete tegemist korvamaks grupile kahjumi, mis tekib, kuna võlgnik või võlgnike grupp ei tee õigeaegselt makseid kooskõlas võlainstrumentide tingimustega. Ettemakstud garantiide kindlustusmaksed kajastatakse kirjel „Muud varad‚. Grupile tõe-
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 126
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa näoliselt laekuvaid makseid kajastatakse summadena, mis kuuluvad maksmisele õiglases väärtuses. 19. Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele ning hoiused Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele ning hoiused sisaldavad repotehingute alusel saadud summasid (väärtpaberite, mida grupp on nõus hilisemal kuupäeval tagasi ostma, müük). Võlgnevusi krediidiasutustele ja keskpankadele ning hoiuseid mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, millele lisandub maandatud intressiriski õiglane väärtus. 20. Muud emiteeritud võlakirjad ning allutatud laenud Muud emiteeritud võlakirjad ja allutatud laenud sisaldavad grupi poolt emiteeritud võlakirju, välja arvatud Realkredit Danmark’i poolt emiteeritud võlakirjad. Allutatud laenud on kohustused allutatud laenukapitali ja muude kapitaliinvesteeringute kujul, mida grupp ei maksa vabatahtliku või sundlikvideerimise korral tagasi enne tavaliste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Muid emiteeritud võlakirju ja allutatud laene mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, millele lisandub maandatud intressimäära riski õiglane väärtus. Mõnede emiteeritud võlakirjade tootlus sõltub indeksist, mis ei ole tihedalt seotud võlakirjade finantstunnustega, näiteks omakapitali või kauba indeks. Sellised varjatud tuletisinstrumendid eraldatakse ja kajastatakse nende õiglases väärtuses kauplemisportfellis. 21. Muud kohustused Muud kohustused sisaldavad kogunenud intressi, teenustasusid ja vahendustasusid, mis ei ole finantsinstrumendi korrigeeritud soetusmaksumuse osa. Muud kohustused sisaldavad ka pensionikohustusi, reserve, mis kuulutvad hüvitamisele hüpoteeklaenulepingute kohaselt ja muude kohustuste, nagu näiteks kohtuvaidluste ja garantiide, eraldisi. Kohustust kajastatakse juhul, kui kohtuvaidluse tulemuseks on tõenäoliselt maksekohustus ja kui selle kohustuse suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kohustust kajastatakse eeldatavate maksete nüüdisväärtuses. 45 (järg)
Pensionikohustused Grupi pensionikohustused sisaldavad nii kindlaksmääratud sissemaksetega kui ka kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaane oma töötajatele. Kindlaksmääratud sissemaksetega plaanide kohaselt teeb grupp regulaarseid sissemakseid kindlustusseltsidele ja teistele asutustele. Sellised maksed kantakse kulusse hetkel, mil töötajad neid saavad ning plaanijärgsed kohustused võetakse kindlustusseltside ja muude asutuste poolt üle sissemaksete tegemise hetkel.
Kindlaksmääratud hüvitistega plaanide kohaselt on grupi kohustus maksta kindlaksmääratud tulevasi hüvitisi alates pensionilemineku ajast. Makstavaid summasid kajastatakse eeldatavate hüvitiste nüüdisväärtuse kindlustusmatemaatiliste eelduse alusel. Nüüdisväärtus arvutatakse palga ja intressimäärade, pensionile mineku aja, suremuse ja muude tegurite eeldatavate tulevikutrendide alusel. Pensionihüvitiste nüüdisväärtus, millest on maha arvatud pensionivarade õiglane väärtus, kajastatakse iga plaani pensionikohustusena kirjel „Muud kohustused‚. Kui kindlaksmääratud hüvitistega plaani netosumma on positiivne ja seda võib maksta grupile tagasi või see võib vähendada grupi tulevasi pensioniplaani sissemakseid, kajastatakse netosumma kirjel „Muud varad‚. Diskontomäär põhineb kõrgekvaliteetsete ettevõtete võlakirjade suhtes, mille tähtaeg vastab pensionikohustuste tähtajale, turumääral. Pensionivarade ja –hüvitiste eeldatavate trendide ja tegelike trendide vahelisest erinevusest tulenevad kindlustusmatemaatilised kasumid või kahjumid. Selliseid kindlustusmatemaatilisi kasumeid ja kahjumeid, mis ei ületa 10% hüvitiste nüüdisväärtusest või 10% pensionivarade õiglasest väärtusest, olenevalt kumb on kõrgem, ei kajastata kasumiaruandes või bilansis, kuid need moodustavad koridori osa. Kui akumuleerunud kindlustusmatemaatilised kasumid või kahjumid ületavad mõlemat nimetatud künnisväärtust, kajastatakse vahe kasumiaruandes ja netopensionikohustuses pensioniplaaniga kaetud töötajate eeldatava järelejäänud teenistusaja jooksul. Tagastamatud laenukohustused ja garantiid Esmasel arvelevõtmisel kajastatakse tagastamatuid laenukohustusi ja garantiisid saadud kindlustusmaksete summas. Edaspidi mõõdetakse garantiisid kas saadud kindlustusmaksete summas, mida amortiseeritakse garantiiperioodi jooksul või tehtud eraldise summas, olenevalt kumb on kõrgem. Tagastamatute laenukohustuste ja garantiide eraldisi kajastatakse kirjel „Muud kohustused‚, kui garantiide või laenukohustuste kohased maksenõuded on tõenäolised ja väljamakstavat summat saab usaldusväärselt mõõta. Kohustust kajastatakse eeldatavate väljamaksete nüüdisväärtuses. Tagastamatuid laenukohustusi diskonteeritakse kooskõlas intresside tingimustega. 22. Edasilükkunud tulumaksu varad ning edasilükkunud tulumaksu kohustused Edasilükkunud tulumaks kõikidelt ajutistelt erinevustelt varade ja kohustuste maksustamisbaasi ning nende bilansiliste väärtuste vahel arvestatakse bilansi kohustuse meetodi kohaselt. Edasilükkunud tulumaks kajastatakse kirjetel „Edasilükkunud tulumaksu varad‚ ja „Edasilükkunud tulumaksu kohustused‚. Grupp ei kajasta edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt maksustamisbaasi ning maksustamise eesmärgil mitteamortiseeritava firmaväärtuse ja muude objektide bilansiliste väärtuste vahel, kui ajutised erinevused tekkisid omandamise ajal, avaldamata mõju puhaskasumile või maksustatavale tulule. Kui maksustamisbaasi võib arvu-
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 127
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa tada mitme maksustamiseeskirja kohaselt, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksu kooskõlas sellise eeskirjaga, mis kehtib juhtkonna poolt kavandatud vara kasutamise või kohustuse arveldamise suhtes. Kasutamata maksukahjumitest ja kasutamata maksukrediitidest tulenevaid tulumaksu varasid kajastatakse ulatuses, mille puhul on tõenäoline, et kasutamata maksukahjumeid ja kasutamata maksukrediite saab kasutada. Edasilükkunud tulumaksu mõõdetakse maksustamiseeskirjade ja -määrade alusel, mida bilansipäeval kehtivate eeskirjade kohaselt rakendatakse asjakohastes riikides ajal, mil edasilükkunud tulumaks muutub eeldatavasti tasumisele kuuluvaks tulumaksuks. Maksumäärade muutustest tingitud edasilükkunud tulumaksu muutused kajastatakse kasumiaruandes. 23. Tasumisele kuuluvad tulumaksu varad ja tasumisele kuuluvad tulumaksu kohustused Tasumisele kuuluvad tulumaksu varasid ja -kohustusi kajastatakse bilansis hinnangulise tulumaksukuluna aruandeaasta kasumilt, mida on korrigeeritud ettemakstud tulumaksuga ja eelmise aasta maksukohustuste ja – nõuetega. Tulumaksuvarasid ja –kohustusi tasaarveldatakse juhul, kui grupil on seaduslik õigus selliseid varasid ja kohustusi tasaarveldada netobaasil ja ta kavatseb neid varasid ja kohustusi kas tasaarveldada netobaasil või realiseerida varasid ja arveldada kohustusi samaaegselt. 24. Omakapital Välisvaluutade ümberarvestuse reserv Välisvaluuta ümberarvestuse reserv sisaldab alates 1. jaanuarist 2004 esinenud erinevusi seoses finantstulemuste ja välismaistesse üksustesse tehtud netoinvesteeringute ümberarvestamisega nende arvestusvaluutast Taani kroonidesse. Reserv sisaldab ka finantskohustuste vahetuskursi korrigeerimisi, mida kasutatakse väljaspool Taanit asuvatesse üksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamiseks. Kui väljaspool Taanit asuvasse üksusesse tehtud netoinvesteering realiseeritakse täielikult või osaliselt, kajastatakse üksuses tekkivad ümberarvestuse erinevused kasumiaruandes. Müügivalmis varade reserv Reservist kaetakse võlakirjade realiseerimata väärtus korrigeerimine, mis on kajastatud muus koondkapitalis. Maandatud intressimäära riskide, mis vastavad õiglase väärtuse riskimaandamisarvestuse käsitluse tingimustele, kajastatakse kasumiaruandes ja ei arvestata reservides. Kui on olemas objektiivseid tõendeid vara väärtuse languse kohta, liigitab grupp akumuleerunud realiseerimata kapitalikahjumid reservist ümber kasumiaruandesse. Võlakirjade müügi korral liigitab grupp samuti realiseerimata
väärtuse korrigeerimised reservist ümber kasumiaruandesse.
45 (järg)
Väljakuulutatud dividendid Direktorite nõukogu poolt üldkoosolekul esitatud ettepanek dividendide jaotamise kohta lisatakse eraldi reservina omakapitali. Dividendid kajastatakse kohustusena pärast ettepaneku vastuvõtmist üldkoosoleku poolt. Grupi oma aktsiad Grupi poolt Danske Bank’i aktsiate müügi ja ostu eest saadud ja makstud summad kajastatakse muus koondkapitalis. Sama kehtib ka kindlustusmaksete kohta, mida saadakse ja makstakse tuletisinstrumentide eest, millega kaasneb oma aktsiate üleandmine. Kapitali vähendamine oma aktsiate tühistamise teel alandab aktsiakapitali summa võrra, mis on võrdne aktsiate nimiväärtusega kapitali vähendamise registreerimise ajal. Aktsiapõhised maksed Grupi poolsed aktsiapõhised maksed hõlmavad Danske Bank’i aktsiate üleandmist. Õiglane väärtus üleandmise kuupäeval kantakse kuludesse optsioonide omandiõiguse üleminekul ja tasaarveldatakse omakapitaliga. Täitmise ajal kajastatakse töötajate poolne makse omakapitali suurenemisena. Nii nagu ka Danske Bank’i aktsiate muude ostude puhul, vähendavad maandamise eesmärgil omandatud aktsiad omakapitali makstud summa võrra. Mittekontrollivad osalused Mittekontrollivad osaluste osakaal aktsionäride omakapitalis võrdub grupiettevõtete, mis ei kuulu otseselt ega kaudselt Danske Bank A/S’ile, netovara bilansilise väärtusega. 25. Tingimuslikud varad ja tingimuslikud kohustused Tingimuslikud varad ja tingimuslikud kohustused koosnevad minevikus toimunud sündmustest tulenevatest varadest ja kohustustest, mille olemasolu kohta annab kinnitust vaid Danske Bank Group’i kontrollile täielikult mittealluva ühe või mitme ebakindla tulevase sündmuse toimumine või mittetoimumine. Tingimuslikud varad avalikustatakse juhul, kui majanduslike hüvede saamine on tõenäoline. Tingimuslikud kohustused avalikustatakse, välja arvatud juhul, kui majanduslike ressursside kasutamine on ebatõenäoline. Lisaks avalikustatakse lühiajalised kohustused, mida ei kajastata, kuna ei ole tõenäoline, et kohustus nõuab majanduslike ressursside kasutamist või kohustuse kohta ei ole võimalik anda usaldusväärset hinnangut. KASUMIARUANNE 26. Intressitulud ja -kulud Intressitulusid ja –kulusid, mis tulenevad korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud intressikandvatest finantsinstrumentidest, kajastatakse kasumiaruandes si-
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 128
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa semise intressimäära meetodi kohaselt konkreetse finantsinstrumendi soetusmaksumuse alusel. Intressid sisaldavad finantsinstrumendi efektiivse intressimäära lahutamatuks osaks olevate teenustasude, nagu näiteks väljaandmise teenustasud, amortisatsiooni ning soetusmaksumuse ja lunastustasu vaheliste muude erinevuste amortisatsiooni. Intressitulud ja -kulud sisaldavad samuti õiglases väärtuses kajastatud finantsinstrumentide intresse, kuid mitte ühisskeemide kohaste varade ja hoiuste intresse ning investeerimisriskiga investeerimislepingute intresse; viimati nimetatut kajastatakse kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚. Õiglases väärtuses arvestatud hüpoteeklaenude väljaandmise teenustasud kajastatakse intressituluna väljaandmise hetkel. Intresse individuaalselt allahindlusele kuuluvatelt laenudelt ja ettemaksetelt kajastatakse langenud väärtuse põhjal. 27. Teenustasutulud ja -kulud Teenustasutulud ja -kulud jagunevad tegevusest tulenevateks teenustasudeks ja portfellidest tulenevateks teenustasudeks. Tulud ja kulud seoses teenustega, mida osutatakse pikema perioodi jooksul, nagu näiteks garantiitasud ja investeeringute haldustasud, arvestatakse tekkepõhiselt perioodi jooksul. Tehingutasusid, nagu näiteks vahendus- ja hoidmise tasud, kajastatakse tehingu sooritamisel. 28. Netotulu finantstehingutelt Netotulu finantstehingutelt sisaldab realiseeritud ja realiseerimata kasumit ja –kahjumit kauplemisportfelli varadelt ja muudelt väärtpaberitelt (s.h kirjel „Kindlustuslepingute varad‚ kajastatud väärtpaberid, laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses ning Realkredit Danmark’i poolt välja antud võlakirjad), samuti vahetuskursi korrigeerimisi ja dividende. Kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚ kajastatakse ka mõju õiglase väärtuse riskimaandamisarvestuse kasumile ja kahjumile. Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varade tootlus ja tootluse lisandumine kliendi kontodele kajastatakse samuti kirjel „Puhaskasum finantstehingutelt‚. Lisaks kajastatakse samal kirjel kindlustuskohustuste muutus aasta jooksul, mis on tingitud hüvitiste tagatiste eraldistest ja pensionide tootluse maksudest. 29. Muud tulud Muud tulud sisaldab renditulu ja kasutusrendi makseid, kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse korrigeerimisi, rendivarade müügitulusid ning muude materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügi kasumeid ja kahjumeid. 30. Netokindlustusmaksed Regulaarsed ja ühekordsed kindlustuslepingute järgsed kindlustusmakseid kajastatakse kasumiaruandes nende tähtajal. Investeerimislepingute järgsed kindlustusmaksed
kajastatakse otse bilansis. Makstud edasikindlustuse kindlustusmaksed arvatakse saadud preemiatest maha. 31. Netokindlustushüvitised Netokindlustushüvitised sisaldavad kindlustuslepingute järgselt makstud hüvitisi. Sellel kirjel kajastatakse ka rahuldamata nõuete eraldiste ja elukindlustuse eraldiste korrigeerimisi, mis ei ole hüvitiste tagatiste täiendavad eraldised. Hüvitised kajastatakse koos edasikindlustusega.
45 (järg)
32. Tulu sidusettevõtetelt Tulu sidusettevõtetelt sisaldab grupi proportsionaalset osa konkreetsete ettevõtete puhaskasumist või kahjumist. Kuid kasumit või kahjumit riskikapitali osaluselt kajastatakse kirjel „Netotulu finantstehingutelt. 33. Kasum sidusettevõtete ja grupiettevõtete müügist Kasum sidusettevõtete ja grupiettevõtete müügist on müügihinna ja bilansilise väärtuse vaheline erinevus, sealhulgas firmaväärtus seoses loovutatud osalustega sidusettevõtetes ja grupiettevõtetes. 34. Personali- ja halduskulud Personalikulu Palk ja muud tasud, mida grupp eeldatavasti maksab aasta jooksul tehtud töö eest, kantakse kuludesse kirjel „Personali- ja halduskulud‚. Sellel kirjel kajastatakse palku, kindlustusmakseid, kulusid seoses aktsiapõhiste maksetega, puhkusetasusid, juubelipreemiaid, pensionikulusid ja muid tasusid. Kindlustusmaksed ja aktsiapõhised maksed Kindlustusmaksed kantakse kuludesse tekkepõhiselt. Osa aasta tulemustasudest makstakse välja omakapitaliga arveldatavate optsioonide ja tingimuslike aktsiatena (peatati 2008). Aktsiaoptsioone ei tohi kasutada enne kolme aasta möödumist alates nende andmise kuupäevast ja nende tingimuseks on see, et töötaja ei ole grupist lahkunud. Tingimuslike aktsiate omandiõigus antakse üle kolme aasta möödudes nende andmise kuupäevast, kui töötaja ei ole grupist lahkunud. Lisaks sellele tingimusele sõltub 2010.aastal teenitud õiguste omandamine teatud tegevuseesmärkide saavutamisest. Aktsiapõhiste maksete õiglane väärtus nende andmise kuupäeval kantakse kuludesse teenistusperioodi jooksul, mis annab töötajale tingimusteta õiguse makse saamiseks. Antud maksete sisemine väärtus kantakse kuludesse optsioonide omandiõiguse üleandmise aastal, samas ajalist väärtust arvestatakse tekkepõhiselt ülejäänud teenistusaja jooksul. Kulud tasaarveldatakse omakapitaliga. Hilisemaid õiglase väärtuse muutusi ei kajastata kasumiaruandes. Pensionikohustused Grupi sissemaksed kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanidesse kajastatakse kasumiaruandes nende välja teenimisel töötajate poolt. Grupp rakendab kindlaksmää-
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 129
LISAD – DANSKE BANK GROUP Lisa ratud hüvitistega plaanide suhtes koridorimeetodit ja seega sisaldab kasumiaruanne kindlustusmatemaatilisi pensionikulusid (standardkulu). 35. Amortisatsioon, kulum ja allahindluse kulud Lisaks immateriaalsete ja materiaalsete põhivarade kulumile, amortisatsioonile ja allahindlusele kajastab grupp sellel kirjel rendilepingu lõppemisel müüdud varade jääkväärtust. 36. Laenude allahindluse kulud Laenude allahindluse kulud sisaldavad kahjumeid ja allahindluse kulusid laenudelt, ettemaksetelt, nõuetelt krediidiasutustele ja garantiidelt, samuti õiglases väärtuses kajastatud laenude ja ettemaksete krediidiriski õiglase väärtuse korrigeerimisi. See kirje sisaldab samuti allahindluse kulusid ja realiseerunud kasumeid ja kahjumeid grupi poolt mittetoimivate laenulepingute alusel ülevõetud materiaalsetelt põhivaradelt ja äridelt, juhul kui varad vastavad müügivalmis varade kajastamise kriteeriumitele. Analoogselt kajastatakse grupi poolt ülevõetud varade, mida ta ei kavatse lähema 12 kuu jooksul müüa, hilisemaid väärtuse korrigeerimisi tingimusel, et grupil on laenuvõtja suhtes tagasinõudeõigus.
Tulu Danske Markets’i segmendist kajastatakse konsolideeritud kasumiaruande kirjetel „Netotulu finantstehingutelt‛ ja ‚Netointressitulu‛. Nende kirjete väärtus võib aastate lõikes oluliselt erineda, sõltuvalt aluseks olevatest tehingutest ja turutingimuste muutustest. Grupi oluliste finantsnäitajate puhul on kogu tulu finantstehingutelt näidatud kirjel „Netotulu finantstehingutelt‚, välja arvatud tootlus müügivalmis varadena liigitatud võlakirjadelt. 45
Tulud ja kulud Danica Pension’i segmendist konsolideeritakse rida-realt. Grupile kindlustustegevusest saadav tulusus määratakse kindlaks sissemakse põhimõttel ja arvestatakse seega peamiselt elukindlustuse kohustuste põhjal. Kuna grupi tootlus ei tulene otseselt üksikutest kasumiaruande kirjetest, esitatakse puhastulu kindlustustegevusest ühelainsal real võtmenäitajate all. Muud tulud hõlmavad tulusid Group'i poolt mittetoimivate lepingute aluse ülevõetud ja müügiks hoitavaid täielikult konsolideeritud tütarettevõtteid.
37. Tulumaks Kasumiaruandes kajastatakse arvestuslikku tasumisele kuuluvat tulumaksu ja edasilükkunud tulumaksu aasta kasumilt ning eelmiste aastate maksukulude korrigeerimisi. Aasta tulumaks kajastatakse selliste maksuseaduste alusel, mis kehtivad riikides, kus grupp tegutseb. Tulumaksu muus koondkasumis kajastatud kirjetelt kajastatakse muus koondkasumis. Analoogselt, tulumaksu omakapitalis kajastatud kirjetelt kajastatakse omakapitalis. 38. Koondkasum Koondkasum hõlmab aruandeaasta puhaskasumit ja väljaspool Taanit asuvate üksuste ümberarvestamisest tulenevat muud koondkasumit, mitte-Taani üksuste riskimaandamisinstrumente ja müügivalmis finantsvarade realiseerimata väärtuse korrigeerimisi. 39. Rahavoogude aruanne Grupp on koostanud oma rahavoogude aruande kaudse meetodi kohaselt. Aruanne põhineb aasta maksueelsel kasumil, näitab rahavoogusid äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest ning raha ja raha ekvivalentide suurenemist või vähenemist aasta jooksul. Raha ja raha ekvivalendid koosnevad sularahast ja nõudmiseni hoiustest keskpankades ning nõuetest krediidiasutustele ja keskpankadele, mille esialgne tähtaeg on lühem kui kolm kuud. 40. Võtmenäitajad Lisas 2 esitatud võtmenäitajad erinevad vastavatest näitajatest konsolideeritud finantsaruannetes.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 130
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Peamiste finantssuhtarvude mõisted Finantssuhtarv
Mõiste
Kasum aktsia kohta (DKK)
Aruandeaasta puhaskasum jagatuna aasta jooksul ringluses olevate aktsiate keskmise arvuga. Finantssuhtarve on korrigeeritud arvestamaks 2011.aasta aprillis toimunud aktsiakapitali suurendamisega. Võrdluseesmärgil on aktsiate arvu korrigeeritud arvestamaks aktsiakapitali suurendamise lahjendava mõjuga. See tegur arvutatakse olemasolevate ja uute aktsiate kaalutud keskmise hinnana, mis jagatakse aktsiahinnaga enne märkimisõiguste kasutamise päeva.
Lahjendatud kasum aktsia kohta (DKK)
Aruandeaasta puhaskasum jagatuna aasta jooksul ringluses olevate aktsiate keskmise arvuga, kaasa arvatud aktsiapõhiste maksetena antud aktsiaoptsioonide ja aktsiapõhiste maksetena antud tagatisaktsiate lahjendav mõju. Finantssuhtarve on korrigeeritud arvestamaks 2011.aasta aprillis toimunud aktsiakapitali suurendamisega.
Tootlus keskmiselt omakapitalilt (%)
Aruandeaasta puhaskasum jagatuna keskmise omakapitaliga aasta jooksul.
Kulude/tulude suhe (%)
Tegevuskulud jagatuna kogutuluga.
Kogukapitali suhtarv
Kogu kapitalibaas, millest on maha arvatud kohustuslikud mahaarvamised, jagatuna riskiga kaalutud varadega.
Esimese taseme omavahendite suhtarv
Esimese taseme omavahendid, jagatuna riskiga kaalutud varadega.
Esimese taseme omavahendid
Esimese taseme omavahendid koosnevad peamiselt sissemakstud aktsiakapitalist, millele on lisatud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja on maha arvatud immateriaalne põhivara.
Hübriidkapital
Hübriidkapital koosneb laenudest, mis moodustavad esimese taseme omavahendite osa. See tähendab, et hübriidkapitali kasutatakse kahjumite katmiseks, juhul kui omakapital kaob.
Teise taseme omavahendid
Teise taseme omavahendid koosnevad allutatud laenukapitalist, millele kehtivad teatud piirangud. Näiteks kui grupp jätab tasumata oma maksekohustused, ei saa võlausaldajad nõuda laenukapitali varajast tasumist.
Kapitalibaas
Kapitalibaas koosneb omakapitalist ja teise taseme omavahenditest, miinus teatud mahaarvamised. Teise taseme omavahendid ei tohi moodustada üle poole kapitalibaasist.
Riskiga kaalutud varad
Riskiga kaalutud varad kokku ja krediidiriski, tururiski ja tegevusriski bilansivälised kirjed arvutatud kooskõlas Taani Finantsinspektsiooni kapitali adekvaatsust puudutavate reeglitega.
Dividendid aktsia kohta (DKK)
Aruandeaasta puhaskasumilt väljakuulutatud dividendid jagatuna emiteeritud aktsiate arvuga aruandeaasta lõpus. Finantssuhtarve on korrigeeritud arvestamaks 2011.aasta aprillis toimunud aktsiakapitali suurendamisega.
Aktsia hind 31.detsembril
Danske Bank’i aktsiate sulgemishind aasta lõpus.
Raamatupidamislik väärtus aktsia kohta (DKK)
Töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel 31.detsembril
Omakapital 31. detsembril jagatuna ringluses olevate aktsiate arvuga aasta lõpus. Finantssuhtarve on korrigeeritud arvestamaks 2011.aasta aprillis toimunud aktsiakapitali suurendamisega.
Täistööajaga töötavate töötajate arv (osalise ajaga töötavaid töötajaid arvestatakse täisajaga töötavate töötajatena) aruandeaasta lõpus. See näitaja ei hõlma müügiks hoitavate äride personali.
Rahastamise suhtarv
Laenutegevus jagatuna käibekapitaliga, millest on maha arvatud lühema kui üheaastase tähtajaga võlakirjad. Käibekapital koosneb hoiustest, emiteeritud võlakirjades, allutatud laenudest ja omakapitalist. Laenu- ja hoiustamise arvnäitajad ei hõlma pöördtehinguid.
Laenukasv (aastane)
Laenukasv aasta algusest kuni aasta lõpuni.
Kinnisvara osakaal
Laenu ja garantiide protsent Taani Statistikaameti poolt määratletud tööstusharudest „Kinnisvara‚ ja „Ehitusprojektide tööstusharus‚.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 131
Riskid Danske Bank Group on avatud mitmele riskile, mida juhitakse erinevatel organisatsiooni tasanditel. Riski kategooriad on järgmised: Krediidirisk: Kahjumite risk, mis tuleneb sellest, et tehingu vastaspooled ei suuda täita kas kõiki või osa oma maksekohustusi grupi ees. Tururisk: Kahjumite risk, mis tuleneb sellest, et grupi varade ja kohustuste õiglane väärtus muutub koos muutustega turutingi mustes. Likviidsusrisk: Kahjumite tekkimise risk, mis tuleneb sellest, et grupi finantseerimiskulud suurenevad ebaproportsionaalselt, finantseerimise puudumine takistab grupil asutada uusi äriüksusi või finantseerimise puudumine takistab grupil lõpuks oma kohustusi täita. Kindlustusrisk: Igat liiki riskid Danica Pension’is, kaasa arvatud tururisk, elukindlustuse risk, äririsk ja tegevusrisk. Pensionirisk: Risk, mis tuleneb pensioni puudujäägist grupi kindlaksmääratud hüvitistega plaanides, mis nõuab täiendavate sis semaksete tegemist praeguste ja endiste töötajate pensionikohustuste täitmiseks. Danica Pension on Danske Bank’i 100% tütarettevõte. Vastavalt sissemakse põhimõtet puudutava Taani seaduse ja määruse nõudele , on Danica Pension teavitanud Taani Finantsinspektsiooni oma kasumipoliitikast. Sissemakse põhimõte ja kasumipoliitika eeldavad, et kindlustusvõtjad saavad tootlust neile jaotatud varadelt. Varad jaotatakse kindlustusvõtjatele, et kindlustada klientidele garanteer itud hüvitisi. Tururisk ja muud riskid seoses kindlustusvõtjatele jaotatud varade ja kohustustega ei ole seega alljärgnevates tabelites konsolideeritud, vaid neid käsitletakse elukindlustuse riski osas. Täiendav informatsioon grupi riskijuhtimise meetodi kohta on esitatud tegevusaruandes ja osas „Riskijuhtimine 2011‚, mida saab alla laadida grupi kodulehelt www.danskebank.com/ir. Aruande suhtes ei viida läbi kohustuslikku auditit.
Kapitalibaas Grupi kapitalijuhtimise poliitikad ja praktikad toetavad tema äristrateegiat ja tagavad selle, et ta on piisavalt tugeva kapi talibaasiga, et hakkama saada tõsise majanduslanguse korral. Danske Pank on litsentseeritud finantsteenuste pakkuja ja peab seega olema vastavuses Taani finantstegevuse seaduse nõuetega. Taani kapitali adekvaatsuse reeglid põhinevad EL-i kapitalinõuete direktiividel ja kehtivad nii emaettevõttele, Danske Bank A/S’ile kui ka grupile. Analoogselt peavad grupi finantstütarettevõtted Taanis ja väljaspool Taanit vastama kohalikele kapitalinõuetele. Kapitali adekvaatsuse reeglid nõuavad, et kapitali miinimumtase peab võrduma 8% riskiga kaalutud varadest I samba puhul (krediidirisk, tururisk ja tegevusrisk) ja täiendavast kapitalivajadusest kõikide oluliste riskide peegeldamiseks. Grupi kapital koosneb esimese taseme põhikapitalist ja allutatud laenudest. Esimese taseme põhikapital on enamasti vastavuses omakapitali bilansilise väärtusega: kodumaist kinnisvara hinnatakse õiglases väärtuses, koridorimeetodit ei rakendata pensionikohustuste ja väljakuulutatud dividendide suhtes, see ei hõlma firmaväärtust ja mu ud immateriaalset põhivara jne. Kapitaliaruandes kapitalibaasi ja kogukapitali suhtarvu esitamine näitab, et omakapitali ja esimese taseme põhiomavahendite bilansilised väärtused on erinevad. Grupi allutatud laenud võidakse teatud tingimustel lisada kapitalibaasile. Taani Finantstegevuse seaduse osas 10 „Maksevõimet puudutavad üldised regulatsioonid‚ kirjeldatakse neid tingimusi. Lisas 32 on välja toodud grupi allutatud laenud. 2011.aastal oli kapitalibaas 162,1 mld DKK (31.detsember 2010:149,7 mld DKK) ja kogukapitali suhtarv oli 17,9% (31.detsember 2010: 17,7%). Esimese taseme omavahendid olid kokku summas 145,0 mld DKK (31.detsember 2010: 124,8 mld DKK) ja esimese taseme kapitali suhtarv oli 16,0% (31.detsember 2010: 14,8%). 2011.aasta kevadel tugevdas grupp oma esimese taseme põhikapitali eelisostuoptsiooni kaudu. Osas „Riskijuhtimine 2011‚ kirjeldatakse grupi kapitalivajadust, s.t kapitalibaasi, mis on piisava suuruse, liigi ja koostisega grupi riskide katmiseks. Selle osa suhtes ei viida läbi kohustuslikku auditit. Grupi kapitalivajadused põhinevad kapitali piisavuse reeglite kohastel kapitalinõuetel ja reeglitel, mis käsitlevad eelmiselt regulatsioonilt üleminekut ning samuti hinnangut tulevaste regulatsioonide mõjude kohta, kaasa arvatud kapitalinõuete direktiivil CRD IV. Grupp arvestab ka selliseid kriteeriumeid nagu eeldatav kasv ja kasum, dividendipoliitika ja stressitesti stsenaariumid. Grupp püüab oma reitingut tõsta, mis võimaldab grupile juurdepääsu likviidsusele ja pikaajalise finantseerimise hindade kehte stamise seisukohalt. Grupp lisab reitingu eesmärgid oma kapitalivajadustele.
Krediidirisk Danske Bank Group annab oma ärimudeli kohasele laene, krediiti, garantiisid ja muid tooteid ning on seega avatud krediidirisk ile. Krediidirisk on kahjumite risk, kuna üks või enam võlgnikku või vastaspoolt ei suuda täita kas kõiki või osa oma maksekohustusi grupi ees. Krediidirisk hõlmab ka kahjumite riski, mis tuleneb sellest, et kogu riik võib olla finantsraskustes, või kahjumite riski, mi s on seotud näiteks natsionaliseerimist ja sundvõõrandamist puudutavaid poliitiliste otsustega. Kahjumite risk, mis tuleneb sellest, et kliendid jätavad täitmata tuletisinstrumentidega tehtud tehingute lepingulised kohustused, nimetatakse vastaspoole riskiks. Grupp annab laenu klientide finantsolukorda ja spetsiifilisi taustauuringuid arvestades ning ta jälgib pidevalt klientide finantspositsiooni hindamaks, kas laenuandmise tingimused on muutunud. Krediidiliinid peavad mõistlikult vastama klientide krediidivõimele, fina ntsposit-
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 132
sioonile ja varadele, ning kliendid peavad demonstreerima oma võimet võlga tagasi maksta. Üldjuhul nõutakse tagatist pikema tähtajaga krediidiliinide puhul (krediidiliinid, mis on tavaliselt pikemad kui viis aastat). Krediidirisk Alljärgnevates tabelites määratletakse grupi krediidirisk maksimaalse krediidiriskina, välja arvatud tagatised. Käesolevas osas esitatakse ka detailne informatsioon saadud tagatiste kohta. Grupi krediidiriski positsioon koosneb krediidiriskiga seotud bilansikirjetest ja bilansivälistest kirjetest. Enamus riskist on seotud laenutegevusega tagatisega ja tagatiseta laenude näol. Grupi kauplemis- ja investeerimisüksuste poolt läbi viidavad emissioonid on samuti avatud krediidiriskile. Osa krediidiriskist on seotud tuletisinstrumentidega ja see on määratletud vastaspoole riskina. Krediidiriski üldine juhtimine katab vastaspoole riski; krediidiriski väärtpaberite emissioonidest, peamiselt kauplemis- ja investeerimisüksustes, samadele vastaspooltele otsese laenuandmise riski. Grupp on ainult vähesel määral avatud teatud bilansikirjetega seotud riskile, nagu näiteks klientide poolt finantseeritud investorite ühend used, investeerimisriskiga investeerimislepingud ja kindlustuslepingud. Ühenduste ja investeerimisriskiga investeerimislepingu te varadega seotud riski võtavad vaid kliendid, samas kui kindlustuslepingute kohaste varadega seotud riski võtavad peamiselt kliendid. Kin dlustusriski käsitlev osa kirjeldab grupi kindlustuslepingutest tulenevat riski.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 133
Krediidiriski jaotus Vastaspoole risk
2011
Kokku
Krediidirisk, laenutegevus
(tuletisinstrumendid)
Krediidirisk, muu kauplemis- ja investeerimisalane tegevus
18 015
18 015
-
-
-
-
74 041
74 041
-
-
-
-
106 829 909 755 109 264
106 829 -
550 970 -
358 785 109 264
-
-
977 284 149 198 720 741
977 284 149 198 720 741
-
-
-
-
61 888 230 668
-
-
-
230 668
61 888 -
83 131
83 131
-
-
-
-
63 013
63 013
-
-
-
-
106 459
106 459
-
-
-
-
942
-
-
942
-
-
3 611 228
2 298 711
550 970
468 991
230 668
61 888
25 662
25 662
-
-
-
-
89 619
89 619
-
-
-
-
138 481 641 993 118 556
138 481 -
333 743 -
308 250 118 556
-
-
978 250 168 481 701 715
978 250 168 481 701 715
-
-
-
-
59 698 217 515
-
-
-
217 515
59 698 -
90 290
90 290
-
-
-
-
61 551
61 551
-
-
-
-
109 407
109 407
-
-
-
-
852
-
-
852
-
-
3 402 070
2 363 456
333 743
427 658
217 515
59 698
Kindlustusrisk
Lepingud, klientide poolt võetud kogurisk
Bilansikirjed: Nõudmiseni hoiused keskpankades Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadele Repolaenud krediidiasutustes ja keskpankades Kauplemisportfelli varad Investeerimisväärtpaberid Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses Repolaenud Laenud õiglases väärtuses Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad Kindlustuslepingute varad Bilansivälised kirjed: Garantiid Tagastamatud laenukohustused < 1 aasta Tagastamatud laenukohustused > 1 aasta Muud kasutamata siduvad tulevikukohustused Kokku 2010 Bilansikirjed Nõudmiseni hoiused keskpankades Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadele Repolaenud krediidiasutustes ja keskpankades Kauplemisportfelli varad Investeerimisväärtpaberid Laenud ja ettemaksed korrigeeritud soetusmaksumuses Repolaenud Laenud õiglases väärtuses Ühisskeemide ja investeerimisriskiga investeerimislepingute varad Kindlustuslepingute varad Bilansivälised kirjed Garantiid Tagastamatud laenukohustused < 1 aasta Tagastamatud laenukohustused > 1 aasta Muud kasutamata siduvad tulevikukohustused Kokku
Lisaks laenutegevusega seotud krediidiriskile olid laenupakkumised ja sidumata krediidiliinid kokku summas 355 mld DKK (31.d etsember 2010: 396 mld DKK). Nende kirjed võetakse arvesse kapitalinõuete direktiiviga kooskõlas leitud riskiga kaalutud varade arv utuses. Laenutegevusega seotud krediidirisk Tabelis pealkirjaga „Krediidirisk‚, kus on jaotus tööstusharude kaupa (GICS), näidatakse grupi põhipangandustegevuse krediidi risk tööstusharude ja klientide segmentide kaupa. Selline jaotus põhineb rahvusvahelisel ettevõtete klassifitseerimise standardil (Global Industry Classification Standard (GICS)), millele on lisatud järgmised täiendavad kategooriad: erakliendid, subsideeritud eluasemete e ttevõtted ning kesk- ja kohalikud valitsused.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 134
Krediidiriski jaotus tööstusharude kaupa (GICS) Alla hinnatud
2011
Valitsused
Kokku
Tähtaja ületanud, kuid mille väärtuse ei ole langenud
maksetingimusi ei ole rikutud
maksetingimuse on rikutud
Erakliendid
Ärikliendid
Finantsett e-võtetest kliendid
-
-
-
122 495
122 495
106
-
-
-
123 161 -
178 778
-
123 161 178 778
227 -
789 47
1 580 -
-
-
153 010 56 915
-
153 010 56 915
402 33
1 540 2
3 901 186
-
40 698
-
-
40 698
24
100
28
-
83 208
-
-
83 208
942
2 438
1 321
-
117 666 257 267
-
-
117 666 257 267
745 1 775
5 381 10 823
1 770 10 382
Kesk- ja kohalikud valitsused Subsideeritud eluasemete ettevõtted Pangad Diversifitseeritud finantsettevõtted Muud finantsettevõtted Energia- ja kommunaalettevõtted Tarbekaubad ja esmatarbekaubad Subsideeritud eluasemete ettevõtted Ärikinnisvara Ehitus, inseneriehitus ja ehitustooted Transport ja laevandus Muud tööstusettevõtted IT Materjalid Tervishoid Telekommunikatsiooniteenused Erakliendid
-
36 572 71 824 77 995 15 615 42 483 27 562
-
-
36 572 71 824 77 995 15 615 42 483 27 562
245 336 397 66 138 144
1 895 941 3 505 113 358 80
1 893 2 019 1 654 54 39
888 968
4 494 -
-
-
4 494 888 968
3 9 839
550 7 072
15 8 324
Kokku
888 968
898 545
388 703
122 495
2 298 711
15 422
35 634
33 166
-
-
-
162 200
162 200
6
-
-
-
114 980 -
190 921
-
114 980 190 921
148 -
121 -
1 606 6
-
-
186 174 64 359
-
186 174 64 359
165 12
1 045 -
4 524 627
-
38 475
-
-
38 475
14
59
30
-
88 988 114 223 245 459
-
-
88 988 114 223 245 459
645 416 1 368
4 447 2 463 12 697
987 1 378 9 775
2010 Kesk- ja kohalikud valitsused Subsideeritud eluasemete ettevõtted Pangad Diversifitseeritud finantsettevõtted Muud finantsettevõtted Energia- ja kommunaalettevõtted Tarbekaubad ja esmatarbekaubad Esmatarbekaubad Ärikinnisvara Ehitus, inseneriehitus ja ehitustooted Transport ja laevandus Muud tööstusettevõtted IT Materjalid Tervishoid Telekommunikatsiooniteenused Erakliendid
-
36 429 73 223 83 319 15 641 46 222 24 660
-
-
36 429 73 223 83 319 15 641 46 222 24 660
185 220 364 83 271 67
1 856 1 451 3 204 90 2 139 43
1 974 193 283 72 627 40
873 347
4 836 -
-
-
4 836 873 347
1 5 523
4 387
8 7 816
Kokku
873 347
886 455
441 454
162 200
2 363 456
9 488
34 002
29 946
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 135
Krediidirisk geograafiliste piirkondade kaupa Tabelis näidatakse grupi põhipangandusalase tegevuse krediidirisk riikide ja klientide segmentide kaupa. Alla hinnatud
Valitsused
Kokku
Tähtaja ületanud, kuid mille väärtuse ei ole langenud
maksetingimusi ei ole rikutud
maksetingimusi on rikutud
Erakliendid
Ärikliendid
Finantsettevõtetest kliendid
Taani Soome Rootsi Iirimaa Ühendatud Kuningriik Saksamaa Eesti Läti Leedu Hispaania Prantsusmaa Itaalia Portugal Kreeka Belgia Küpros Holland Luksemburg Poola Muud EL-i liikmesriigid Norra Ida-Euroopa Šveits Türgi Muud Euroopa riigid Põhja-Ameerika Kesk- ja Lõuna-Ameerika Aafrika Aasia Okeaania
561 918 100 937 85 567 24 543 19 968 545 5 553 1 075 4 723 879 581 127 109 40 273 15 166 272 76 193 77 395 78 718 31 212 1 106 110 146 1 458 154
428 731 88 684 158 662 25 169 33 535 12 389 4 545 890 3 211 45 1 742 62 2 1 175 2 511 1 248 316 2 593 354 104 493 1 571 2 483 65 164 18 082 663 1 275 3 149 736
188 286 4 369 27 727 9 966 66 088 2 180 145 177 554 433 3 147 106 70 3 131 76 2 107 27 957 1 212 292 8 062 1 849 1 354 1 833 570 26 905 1 473 1 401 7 069 164
62 721 6 800 16 812 7 430 16 802 390 336 784 151 36 8 930 145 127 696 335 -
1 241 656 200 790 288 768 67 108 136 393 15 504 10 579 2 142 9 272 1 357 5 470 295 179 42 4 579 2 602 3 521 28 696 3 917 839 198 880 3 643 4 555 1 929 946 46 093 2 373 3 518 12 011 1 054
7 864 2 063 288 902 462 19 480 50 136 8 9 1 1 1 1 1 2 2 3 077 27 7 7 1 13 -
23 197 1 095 1 173 5 262 966 180 32 179 600 29 4 4 1 1 90 3 153 22 59 2 364 2 47 10 133 6 21 1
13 038 2 585 1 062 7 519 2 695 35 426 85 635 30 63 10 1 8 11 15 3 1 213 1 18 1 176 3 507 1 2 25 1
Kokku
888 968
898 545
388 703
122 495
2 298 711
15 422
35 634
33 166
2011
Kuna geograafiline segmenteerimine põhineb klientide asukohamaal ja mitte konkreetse tehingu sooritamise asukohal. Tabelis on toodud need riigid, mille suhtes on grupi positsioon enam kui 1 mld DKK koos Iirimaa, Portugali, Itaalia, Kreeka ja Hispaaniaga.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 136
Alla hinnatud
Valitsused
Kokku
Tähtaja ületanud, kuid mille väärtuse ei ole langenud
maksetingimusi ei ole rikutud
maksetingimusi on rikutud
Erakliendid
Ärikliendid
Finantsettevõtetest kliendid
Taani Soome Rootsi Iirimaa Ühendatud Kuningriik Saksamaa Eesti Läti Leedu Hispaania Prantsusmaa Itaalia Portugal Kreeka Belgia Küpros Holland Luksemburg Poola Muud EL liikmesriigid Norra Ida-Euroopa Šveits Türgi Muud Euroopa riigid Põhja-Ameerika Kesk- ja Lõuna-Ameerika Aafrika Aasia Okeaania
562 450 94 918 80 287 26 843 19 010 511 5 838 1 156 5 102 900 646 126 105 49 239 3 129 306 61 163 70 805 61 746 27 254 988 109 123 1 259 133
426 439 85 894 146 236 32 468 33 915 12 560 4 832 948 2 780 554 1 849 77 2 947 1 840 2 612 1 722 2 940 351 104 254 1 225 1 789 18 447 14 362 326 1 397 2 990 681
157 847 4 901 55 907 15 067 87 510 2 490 1 457 1 042 1 322 227 11 084 540 97 10 9 002 8 3 771 29 329 1 661 484 10 089 969 2 460 1 367 660 30 651 2 299 1 239 7 898 66
98 037 8 306 17 899 4 432 16 749 385 190 372 3 145 149 8 223 70 432 141 446 6 221 -
1 244 773 194 019 300 329 78 810 157 184 15 946 12 317 3 146 9 576 1 681 13 582 743 202 61 10 188 1 851 6 512 31 502 4 811 998 193 371 2 325 4 995 1 412 1 361 46 433 2 875 3 205 18 368 880
4 295 1 961 320 740 369 9 570 47 148 4 4 12 3 4 2 1 968 13 6 1 11 -
18 723 3 111 972 5 280 1 876 534 31 178 677 25 105 3 2 38 41 6 18 2 158 1 220 3 -
9 144 2 156 1 185 8 446 2 505 23 4 115 1 094 24 26 1 2 17 99 15 2 849 3 21 2 348 3 834 2 27 2
Kokku
873 347
886 455
441 454
162 200
2 363 456
9 488
34 002
29 946
2010
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 137
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Klientide liigitamine Krediidiriski juhtimise protsessis liigitab grupp kliendid vastavalt riskile ja muudab liigitust uue informatsiooni laekumisel. Riskiliigituse põhieesmärk on järjestada grupi kliendid vastavalt riskile ja hinnata iga kliendi makseviivituse tõenäosust (probability of default (PD)). Riskiliigitamise protsess tagab ka ühtse arusaama klientidega seotud krediidiriskist kogu grupis. Riskide liigitamine hõlmab klientidele reitingu ja krediidihinde andmist. Grupp kasutab mitmeid reitingumudeleid, mille ta on välja töötanud oma klientide liigitamiseks erinevatesse gruppidesse. Grupp „Krediit‚ vastutab kogu reitinguprotsessi eest, samas kui grupp „Finants‚ vastutab reitingumudelite ja –protsesside kinnitamise eest. Klientide reitinguid vaadatakse perioodiliselt üle. Suurte äriettevõtete ja finantsklientide reitingud vaadatakse üle sagedamini kui väikeklientide reiti ngud. Muutmised põhinevad uuel informatsioonil, kaasa arvatud finantsaruanded, eelarved ja muu informatsioon, mis mõjutab klie ntide krediidivõimet. Grupp „Krediit‚ annab reitingu suurematele klientidele ja kohalike üksuste krediidiosakonnad annavad reitingu väiksematele klientidele. Grupp „Krediit‚ tagab selle, et kohalikul tasandil läbiviidavas protsessis järgitakse samu juhiseid, nagu ka peakontoris suuremate klientide suhtes läbiviidavas protsessis. Reitingu määramisel osaleb alati kaks inimest: reitinguametnik, kes soovitab reitin gut ja vanemreitinguametnik, kes on volitatud reitingut heaks kiitma. Grupp annab krediidihinde reitinguta klientidele. Sellisteks klientideks on erakliendid ja väikeettevõtetest kliendid. Krediidihinde andmine põhineb statistilisel mudelil, millega prognoositakse tõenäosust, et kliendid jätavad oma kohustused grupi ees täitmata . Krediidihind on kahjumi risk, mis tekib positsioonilt kliendi finantsolukorra selgeltmääratletud iseärasuste põhjal. Kliendinõustajad kasutavad krediidihinnet laenude andmisel ja hindade määramisel. Kuna eraklientide kohta kättesaadav informatsiooni on eri riikides erinev, on grupp v älja töötanud eraklientide mudelid iga turu kohta, kus tal on äritegevus. Grupp kasutab krediidiriski juhtimiseks hetke (point-in-time (PIT)) makseviivituse tõenäosuse ( probability of default (PD)) hinnanguid. Need hetke PD hinnangud väljendavad kliendi krediidivõimet käesolevas majandusolukorras. Grupi liigitusskaala koosneb 11 üldisest fikseeritud PD vahemikuga reitingukategooriast. Majandussurutise perioodil kliendi hetke PD tavaliselt suureneb ja sellest tulenevalt sat ub klient madalamasse reitingukategooriasse. PIT PD kasutamise mõju on seega suurem, kui liigitamine põhineks tsükli jooksul toimuval PD-l, mida grupp kasutav krediidiriski riskiga kaalutud varade arvutamiseks. Aasta lõpus oli riskiga kaalutud keskmine PD 1,43%, võrreldes 1,32%-ga 2010.aastal. Krediidirisk reitingukategooriate kaupa 2011 Reitingu kategooria 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
Ülemine PD
Alumine PD
Erakliendid
Ärikliendid
Finantsettevõtetest kliendid
Valitsused
Kokku
0,00 0,01 0,03 0,06 0,14 0,31 0,63 1,90 7,98 25,70 100,00
0,01 0,03 0,06 0,14 0,31 0,63 1,90 7,98 25,70 99,99 100,00
6 253 76 962 121 592 171 951 183 553 119 536 106 557 67 841 19 327 7 072 8 324
3 704 10 811 110 004 144 554 182 371 160 654 134 648 74 841 29 230 26 973 20 755
10 132 53 557 133 683 65 229 46 465 53 146 11 436 6 453 2 926 1 589 4 087
70 133 23 423 5 525 4 078 4 332 9 194 4 293 1 173 344 -
90 222 164 753 370 804 385 812 416 721 342 530 256 934 150 308 51 827 35 634 33 166
888 968
898 545
388 703
122 495
2 298 711
22 953 80 256 103 477 122 120 160 931 143 287 129 823 83 778 14 519 4 387 7 816
279 11 711 100 774 143 698 170 567 164 145 133 192 77 597 38 949 28 570 16 973
16 544 73 833 171 339 45 520 60 982 45 445 13 398 5 605 2 586 1 045 5 157
118 981 19 660 12 697 835 7 319 701 1 812 163 32 -
158 757 185 460 388 287 312 173 399 799 353 578 278 225 167 143 56 086 34 002 29 946
873 347
886 455
441 454
162 200
2 363 456
Kokku 2010 Reitingu kategooria 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Kokku
0,00 0,01 0,03 0,06 0,14 0,31 0,63 1,90 7,98 25,70 100,00
0,01 0,03 0,06 0,14 0,31 0,63 1,90 7,98 25,70 99,99 100,00
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 138
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK)
Riskide kontsentratsioon Grupp kasutab krediidiportfellis tuvastatud riskide kontsentratsioone krediidiriski juhtimise parameetrina. Riskide kontsentr atsioonid tekivad krediidiportfellis grupi äristrateegia paratamatu tagajärjena. Riskide kontsentratsioone võib jagada üksikute klientide kontsentratsioonideks ja portfelli kontsentratsioonideks. Üksikute klientide kontsentratsioonid Taani finantstegevuse seaduse paragrahvi 145 kohaselt ei tohi ühe kliendi või omavahel seotud klientide rühmade riskipositsioon pärast eriti turvaliste nõuete mahaarvamist ületada 25% kapitalibaasist. 2011.aastal ei olnud ükski grupi riskipositsioon suurem par agrahviga 145 kehtestatud piirmääradest. Alates 1. detsembrist 2011 on kaetud võlakirjadega seotud riskipositsioon jäetud välja suurte riskipositsioonide arvutamisest. Alljärgnevas tabelis esitatakse rühmade, mis moodustavad 10% või enam grupi kapitalibaasist, krediidiriski positsioonid. Tabe l ei hõlma grupisiseseid saldosid. 2011. aasta lõpus ületas üks riskipositsioon 10% kapitalibaasist (liigitatud teises reitingukategoorias) ja mitte ükski riskipositsioon ei ületanud 20% kapitalibaasist. Kaetud võlakirjadega seotud riskipositsioonide välja jätmine suurte riskipositsioonide arvutusest seisuga 31. detsember 2010 oleks vähendanud suurte riskipositsioonide arvu kolmeni. 2011 2010 Riskipositsioonid, mis on Riskipositsioonid, mis on arvutatud kooskõlas paragarvutatud kooskõlas paragrahviga 145 rahviga145 Arv Riskipositsioon > 20% kapitalibaasist Riskipositsioon, mis moodustab 10-20% kapitalibaasist
1 18 035
4 65 610
Kokku
18 035
65 610
Grupp võttis kasutusele rangema grupisisese portfelli piirmäära 95% kapitalibaasist üksikute riskipositsioonide summa puhul, mis ületab 10% kapitalibaasist, samuti piirmäära 150% kapitalibaasist riskipositsioonide summa puhul, mis on 5-9,99% kapitalibaasist – s.t suurimad üksikud riskipositsioonid, mis ei ole kaetud eeskirjadega suurte riskipositsioonide kohta. Portfelli kontsentratsioonid Grupi krediidirisk on kontsentreeritud eriti eraisikutest klientide ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. 2011. aasta lõpus moodustas eraisikutest klientidega seotud krediidirisk 39% kogu krediidiriskist (31. detsember 2010: 38%). Enamik sellest ris kipositsioonist oli seotud kinnisvaraga tagatud kodulaenudega. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal kogu krediidiriskist oli 27% (31. detsember 2010: 26%). Enamik sellest riskipositsioonist oli seotud kinnisvara finantseerimisega, laenud tegevuskulude finantseer imiseks moodustavad suurema osa ülejäänud riskipositsioonist. Taanis asuvad kliendid moodustasid 54% krediidiriskist (31. detsember 2010: 53%) ja kliendid teistes Põhjamaades moodustasid 30% krediidiriskist (31. detsember 2010: 29%). Tagatised Krediidiportfelli riskide maandamine on grupi krediidipoliitikate põhielement. Mitmete laenutoodete puhul on tagatis nõutav õigusaktidega, nagu näiteks hüpoteeklaenuturul, või turupraktikaga. Riskide maandamise olulisteks vahenditeks on tagatised ja garantiid. Kõige levinumad tagatise liigid, mõõdetuna tagatise väärtuse järgi, on kinnisvara ja finantsvarad (aktsiad või võlakirjad). Tagatise esmane hindamine toimub krediidi kinnitamise protsessis, kui grupp kogub informatsiooni, mis võimaldab tal viia usal dusväärset hindamist läbi kooskõlas kohalike õigusaktidega, grupp hindab tagatise väärtust regulaarselt uuesti. Tagatise väärtus põhineb kapitali ade kvaatsuse eeskirjadel ja see arvutatakse hinnangulise summana, mille eest seda saab hindamise kuupäeval müüa sõltumatule isikule, korrigeerituna väärtuskärpe ja tasumata võlaga, millel on kõrgem nõudeõigusejärk. Kõige enam levinud tagatise liikide puhul kasutab grupp vää rtuse hindamise mudeleid. Tagatise liikide puhul, mille suhtes puudub hindamismudel, arvutab grupp väärtuse käsitsi. Väärtuskärbe on riskimeede, millega grupp ei saa müüa tagatist hinnaga, mis vastab eeldatavale turuväärtusele. Väärtuskärbe sisaldab seega hoolduskulusid perioodil, mil vara on müügis, grupivälise nõustamisteenuse tasusid ja väärtuse vähenemist. Kinnisvara p uhul sõltub väärtuskärbe kinnisvara liigist ja on tavaliselt vahemikus 20-40% kinnisvara turuväärtusest. Börsil noteeritud väärtpaberite puhul arvutatakse väärtuskärbe sisemisel meetodil, mis põhineb 20-päevasel hinna volatiilsusel. Börsil noteerimata väärtpaberite puhul on väärtuskärbe 100%. Tagatise realiseerimine toimub tavaliselt laenuvõtja nimel. Kui aga grupp esitab kõrgeima pakkumise vara sundmüügi korral ja saab endale selle omandiõiguse, püüab ta vara nii ruttu kui võimalik realiseerida. 2011. aasta lõpus võttis grupp üle Taani kinnisvaraobjektid, mis on kaFINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 139
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) jastatud bilansilises väärtuses 317 mln DKK (2010: 282 mln DKK) ja kinnisvaraobjekte teistes riikides, mis on kajastatud b ilansilises väärtuses 128 mln DKK (2010: 126 mln DKK). Neid varasid hoitakse müügiks.
Tagatis
2011
Eraisikutest
Ärikliendid
kliendid
Finantsettevõtetest
Avalikust sektorist pärit
kliendid
kliendid
Kokku
Krediidiriski positsioon Tagatise väärtus
888 968 686 661
898 545 472 854
388 703 255 632
122 495 39 554
2 298 711 1 454 701
Tagatiseta krediidiriski positsioon
202 307
425 691
133 071
82 941
844 010
22.8
47.4
34.2
67.7
36.7
Krediidiriski positsioon Tagatise väärtus
873 347 707 192
886 455 472 132
441 454 392 724
162 200 41 901
2 363 456 1 613 949
Tagatiseta krediidiriski positsioon kokku
166 155
414 323
48 730
120 299
749 507
19,0
46,7
11,0
74,2
31,7
Eraisikutest
Ärikliendid
Finantsettevõtetest
Avalikust sektorist pärit
kliendid
kliendid
Kokku
Krediidiriski positsiooni tagatiseta osa (%)
2010
Krediidiriski positsiooni tagatiseta osa (%) Ülemäärast tagatist ei ole arvestatu.
2011
kliendid
Kinnisvara Elusaseme kinnisvara Ärikinnisvara Põllumajanduslik kinnisvara Muu Pangakontod Halduskontod ja väärtpaberid Sõidukid Seadmed Sõidukid ja lennukid Garantiid Võlgnevused Muud varad
667 042 667 042 882 5 818 7 268 283 127 4 849 122 270
364 222 319 995 44 227 2 369 13 416 10 303 21 187 28 348 9 103 5 007 18 899
4 484 4 484 326 222 440 53 460 7 1 099 122 26 641
3 020 3 020 7 32 865 332 11 2 386 49 884
1 038 768 667 042 319 995 44 227 7 504 3 584 274 539 17 956 21 941 28 482 17 437 5 300 46 694
Kokku
686 661
472 854
255 632
39 554
1 454 701
689 070 689 070 849 5 715 7 145 319 154
375 568 299 527 49 681 26 360 1 987 9 150 11 003 19 360 26 994
5 163 5 163 537 355 945 58 379 -
2 712 2 712 5 34 774 306 14 1
1 072 513 689 070 299 527 49 681 34 235 3 378 405 584 18 512 20 072 27 149
2010 Kinnisvara Elusaseme kinnisvara Ärikinnisvara Põllumajanduslik kinnisvara Muu Pangakontod Halduskontod ja väärtpaberid Sõidukid Seadmed Sõidukid ja lennukid
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 140
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Garantiid Võlgnevused Muud varad Kokku
3 596 119 225
9 580 5 040 13 450
2 415 600 27 627
3 096 46 947
18 687 5 805 42 249
707 192
472 132
392 724
41 901
1 613 949
Krediidiriski positsioon tagatiseta osa ja reitingukategooriate kaupa 2011
Reitingukategooria 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Kokku
Krediidi
Tagatiseta osa (%)
Keskmine tagatiseta
riskipositsioon
0-10
10-25
25-50
50-75
75-100
osa (%)
Tagatis
90 222 164 753 370 804 385 812 416 721 342 530 256 934 150 308 51 827 35 634 33 166
42 557 96 946 223 527 173 068 169 388 170 534 101 581 54 982 15 948 12 193 12 514
21 665 34 057 56 699 35 304 39 448 34 905 27 432 17 609 5 505 4 614 3 008
893 8 082 36 024 49 251 57 473 52 782 44 839 28 830 9 568 7 050 5 242
132 2 086 25 525 12 478 19 343 18 140 18 052 13 053 6 000 5 918 8 824
24 975 23 582 29 029 115 711 131 069 66 169 65 030 35 834 14 806 5 859 3 578
44.6 27.5 30.2 42.0 41.8 33.9 37.5 37.1 43.4 39.7 16.2
49 970 119 425 258 973 223 682 242 614 226 266 160 661 94 491 29 360 21 470 27 789
2 298 711
1 073 238
280 246
300 034
129 551
515 642
36.7
1 454 701
158 757 185 460 388 287 312 173 399 799 353 578 278 225 167 143 56 086 34 002 29 946
62 038 132 139 319 808 165 946 188 593 183 459 115 916 65 509 19 153 12 229 15 023
3 779 10 915 20 179 23 348 46 042 50 309 43 353 21 618 6 892 5 075 3 608
888 4 749 13 463 14 847 33 830 39 117 41 265 25 556 11 148 6 429 4 470
227 2 294 7 455 6 617 10 628 12 317 13 084 10 348 4 988 4 277 3 516
91 825 35 363 27 382 101 415 120 706 68 376 64 607 44 112 13 905 5 992 3 329
59,8 23,7 13,9 37,0 37,0 28,2 33,5 36,3 38,2 37,0 18,8
63 837 141 525 334 454 196 716 251 758 253 727 185 097 106 425 34 665 21 434 24 311
2 363 456
1 279 813
235 118
195 762
75 751
577 012
31,7
1 613 949
2010 Reitingukategooria 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Kokku
Iga riskipositsiooni viimane kroon määrab kindlaks vahemiku, milles kogu riskipositsiooni registreeritakse. Enamasti koosneb tagatis, mille on andnud kliendid reitingukategooriaga 11, kinnisvarast. Kinnisvara mõõtmisel arvestab grupp kohalikku hinda ja turutingimusi. Tagatise väärtus määratakse tavaliselt 60-80% turuväärtusest.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 141
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Tähtaja ületanud summad (tõendid varade väärtuse languse kohta puuduvad) Eraisikutest kliendid
Ärikliendid
2011
Finantsettevõtetest kliendid
Avalikust sektorist pärit kliendid
Kokku
Laekumised laenudest
1-5 päeva 6-30 päeva 31-60 päeva 61-90 päeva > 90 päeva
289 94 75 15 24
330 62 21 23 58
20 2 1 2
1 3 11
640 161 97 38 95
9 481 2 957 1 583 624 777
Kokku
497
494
25
15
1 031
15 422
1-5 päeva 6-30 päeva 31-60 päeva 61-90 päeva > 90 päeva
231 118 64 15 52
348 80 205 19 262
6 58 2 -
1 -
585 256 271 35 314
2 855 2 922 1 948 484 1 279
Kokku
480
914
66
1
1 461
9 488
2010
Kohustuste täitmatajätmise määratlemisel kasutab grupp alusena 90 päeva võrra tähtaja ületanud summasid (reitingukategooria 1 1), välja arvatud juhul, kui kliendi reiting kuulub nelja parima kategooria hulka või uued laenudokumendid on koostamisel. Keskmine nõuete tagatiseta osa, mis on kajastatud tähtaja ületanud summana, mille puhul puuduvad tõendid väärtuse languse koh ta, oli 2011. aasta lõpus 22,2% (31. detsember2010: 53,9%). Kõikidest saadud tagatistest oli kinnisvarana saadud tagatised kokku 86,7% (31. detsember 2010: 85,8%). Allahindluse kulud Reitingukategooriad 10 ja 11 sisaldavad riskidega kliente, mille puhul eksisteerivad objektiivsed tõendid väärtuse languse ko hta ja tehakse individuaalseid allahindluse kulusid. Muudes reitingu kategooriates sisalduvad klientidega seotud riskid kuuluvad kollektiivselt laenude väärtuse languse testimisele. Allahindluse konto sisaldab kõiki allahindluse kulusid seoses laenude ja ettemaksetega korrigeeritud soetusmaksumuses, õiglases väärtuses laenudega, laekumistega krediidiasutustelt ja keskpankadelt ning tagastamatute laenukohustuste ja garantiidega. Allahindluse konto segmendi ja allahindluse liigi kaupa
Eraisikutest
Ärikliendid
kliendid
Finantsettevõtetest
Avalikust sektorist pärit
Allahindluse konto,
Allahindluse kulud
kliendid
kliendid
kokku
Individuaalne
Kollektiivne
1. jaanuar 2010 Uued allahindluse kulud Eelmiste perioodide allahindluse kulude tühistamised Allahindluse kontole debiteeritud allahindlused Välisvaluutade ümberarvestus Muud kirjed
4 229 4 955
24 615 13 523
8 251 2 673
7
37 095 21 158
32 681 18 984
4 414 2 174
774 1 260 69 -13
5 288 4 556 386 26
1 386 2 153 462 8
5 -
7 453 7 969 917 21
5 380 7 969 864 21
2 073 53 -
31. detsember 2010 Uued allahindluse kulud Eelmiste perioodide allahindluse kulude tühistamised Allahindluse kontole debiteeritud allahindlused Välisvaluutade ümberarvestus Muud kirjed
7 206 4 522
28 706 15 854
7 855 522
2 2
43 769 20 900
39 201 19 701
4 568 1 199
2 250 703 9 58
3 484 5 746 144 182
613 3 702 49 -9
-
6 347 10 151 202 231
4 703 10 151 193 231
1 644 9 -
31. detsember 2011
8 842
35 656
4 102
4
48 604
44 472
4 132
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 142
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Kollektiivsed allahindluse kulud sisaldavad kulusid, mis on tehtud klientide reitingu tõstmisel ja alandamisel. Kui kõikide klientide reitingukategooriaid alandataks ühe reitingukategooria võrra ilma vastava intressimäära muutuseta, tõuseksid kollektiivsed allahindluse kulud umbes 5,0 mld DKK võrra (31. detsember 2010: umbes 5,4 mld DKK]. Kui reitingukategooriatesse 10 ja 11 kuuluvate klientide tagatise väärtus väheneks 10%, suureneksid individuaalse allahindluse kulud ligikaudu 3 mld DKK võrra (31. detsember 2010: ligikaudu 3 mld DKK). Allahindluse konto bilansi- ja bilansiväliste kirjete kaupa 2011
2010
Laekumised krediidiasutustelt ja keskpankadelt Laenud ja ettemaksed korrigeeritud maksumuses Laenud õiglases väärtuses Muud kohustused
93 44 943 2 667 901
87 37 630 2 019 4 033
Kokku
48 604
43 769
Allahindluse konto, allahindluse kulud ja tagatis tööstusharude kaupa Krediidiriski positsioon
Kesk- ja kohalikud valitsused Subsideeritud eluasemete ettevõtted Pangad Mitmekesised finantsettevõtted Muud finantsettevõtted Energia- ja kommunaalettevõtted Tarbekaubad Esmatarbekaubad Ärikinnisvara Ehitus, konstrueerimine ja ehitustooted Transport ja laevandus Muud tööstusettevõtted Infotehnoloogia Materjalid Tervishoid Telekommunikatsiooniteenused Eraisikutest kliendid Kokku
Tagatis
Allahindluse konto
Allahindluse kulud
2011
2010
2011
2010
2011
2010
2011
2010
122 495 123 161 178 778 153 010 56 915 40 698 83 208 117 666 257 267 36 572 71 824 77 995 15 615 42 483 27 562 4 494 888 968
162 200 114 980 190 921 186 174 64 359 38 475 88 988 114 223 245 459 36 429 73 223 83 319 15 641 46 222 24 660 4 836 873 347
39 555 94 709 85 775 119 352 50 504 7 895 35 562 62 249 182 445 14 339 35 902 20 368 2 145 9 952 6 833 455 686 661
41 900 94 072 132 984 193 584 66 157 6 296 37 400 66 334 177 456 12 812 36 640 20 356 2 168 10 977 7 290 330 707 193
4 763 94 3 872 136 62 4 733 3 867 15 614 4 089 1 682 2 857 486 1 253 136 114 8 842
2 836 3 421 4 310 124 23 3 963 2 739 11 931 2 862 1 366 2 395 514 1 894 110 73 7 206
3 231 5 -948 7 24 1 128 1 392 6 370 1 649 788 782 -93 46 36 43 1 722
2 539 1 345 -258 140 -39 1 106 971 3 849 1 126 60 634 133 672 25 -20 3 532
2 298 711
2 363 456
1 454 701
1 613 949
48 604
43 769
13 185
13 817
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 143
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Allahindluse konto, laenude allahindluse kulud ja tagatis geograafiliste piirkondade kaupa Krediidiriski positsioon Tagatis
Taani Soome Rootsi Iirimaa Ühendatud Kuningriik Saksamaa Eesti Läti Leedu Hispaania Prantsusmaa Itaalia Portugal Kreeka Belgia Küpros Holland Luksemburg Poola Muud ELi liikmesriigid Norra Ida-Euroopa Šveits Türgi Muud Euroopa riigid Põhja-Ameerika Kesk- ja Lõuna-Ameerika Aafrika Aasia Okeaania Kokku
Allahindluse konto
Allahindluse kulud
2011
2010
2011
2010
2011
2010
2011
2010
1 241 656 200 790 288 768 67 108 136 393 15 504 10 579 2 142 9 272 1 357 5 470 295 179 42 4 579 2 602 3 521 28 696 3 917 839 198 880 3 643 4 555 1 929 946 46 093 2 373 3 518 12 011 1 054
1 244 773 194 019 300 329 78 810 157 184 15 946 12 317 3 146 9 576 1 681 13 582 743 202 61 10 188 1 851 6 512 31 502 4 811 998 193 371 2 325 4 995 1 412 1 361 46 433 2 875 3 205 18 368 880
775 243 131 115 197 764 38 323 110 056 1 943 6 484 944 5 250 758 5 793 69 103 32 1 499 1 748 1 388 24 210 840 144 123 263 559 755 164 672 19 280 1 701 1 311 3 176 114
840 356 118 091 203 101 51 026 174 444 4 079 6 994 886 5 318 783 10 373 506 99 44 7 080 1 428 1 832 29 424 964 160 117 350 592 887 147 1 110 24 630 2 136 1 237 8 765 107
19 102 2 371 1 313 13 814 5 353 180 834 353 1 042 23 51 7 3 1 18 18 16 90 11 9 1 526 5 52 2 81 2 228 2 14 78 7
19 133 2 653 1 264 9 586 3 685 134 464 2 230 187 21 62 6 9 22 147 15 10 1 530 2 56 100 2 370 2 9 66 6
4 799 295 191 6 324 2 119 50 -97 -86 -87 7 4 2 5 18 -4 12 -1 -3 401 3 -1 -1 -9 -764 1 7 -
7 377 484 101 4 999 1 476 -14 40 68 69 13 53 3 -1 -10 7 -2 -1 53 1 -15 11 -894 -6 1 -2 6
2 298 711
2 363 456
1 454 701
1 613 949
48 604
43 769
13 185
13 817
Individuaalsete allahindluse kulude allahindluse konto laenude väärtuse languse tõendite kaupa 2011
2010
allahindluse kulusid
Tagatis
Allahindluse konto, individuaalne
Krediidirisk pärast
allahindluse kulusid
Tagatis
Allahindluse konto, individuaalne
Krediidirisk pärast
Reitingu kategooria 10: Finantsraskused Reitingu kategooria 11: 90 päeva tähtaja ületanud Võla restruktureerimine Maksete sissenõudmine/peatamine Pankrott
35 634
21 470
11 063
34 002
21 434
10 916
3 557 9 864 13 625 6 120
9 701 7 637 7 117 3 334
3 583 9 936 13 725 6 165
5 436 10 336 10 224 3 950
8 225 6 670 5 985 3 431
2 399 8 287 9 441 8 158
Kokku
68 800
49 259
44 472
63 948
45 745
39 201
Individuaalselt allahinnatud nõuete tagatiseta osa oli 2011. aasta lõpus keskmiselt 28,4% (31. detsember 2010: 28,5%). Kõigis t saadud tagatistest moodustasid kinnisvara kujul esinevad tagatised kokku 77% (31. detsember 2010: 75%).
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 144
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK)
Avatus vastaspoole riskile ja krediidiriskile, mis on seotud muu kauplemis- ja investeerimistegevusega
2011 Vastaspoole risk Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Muu kauplemis- ja investeerimistegevusega seotud krediidirisk Võlakirjad Aktsiad Muud kasutamata siduvad tulevikukohustused Kokku
Finantsettevõtetest kliendid
Avalikust sektorist pärit kliendid
Kokku
30 964
500 717
18 986
550 970
-
5 261 2 529 -
287 255 882 942
172 122 -
464 638 3 411 942
303
38 754
789 796
191 108
1 019 961
210
20 031
301 942
11 560
333 743
-
5 016 3 277 -
283 866 1 586 852
133 061 -
421 943 4 863 852
210
28 324
588 246
144 621
761 401
Eraisikutest kliendid
Ärikliendid
303
2010 Vastaspoole risk Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Muu kauplemis- ja investeerimistegevusega seotud krediidirisk Võlakirjad Aktsiad Muud kasutamata siduvad tulevikukohustused Kokku
Muud kasutamata siduvad tulevikukohustused hõlmavad börsil mittenoteeritud siduvaid investeerimiskohustusi ja muid kohustusi. Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid
2011
2010
Intressimäära lepingud Valuutalepingud Muud lepingud
438 498 109 349 3 123
240 682 90 762 2 299
Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, kokku Tasaarveldamine (kapitali adekvaatsuse eeskirjade kohaselt)
550 970 451 714
333 743 259 112
99 256
74 631
Hetke netopositsioon
Hetke netoriskipositsioon arvutatakse sama tasaarvelduslepinguga kaetud tuletisinstrumentide positiivse ja negatiivse õiglase väärtuse alusel. Hetke netoriskipositsioon reitingukategooria kaupa 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Kokku
2011
2010
6 985
7 718
16 510
12 623
38 772
30 955
13 449
9 224
9 719
6 505
8 757
3 439
2 572
2 316
1 350
1 119
359
283
575
368
208
81
99 256
74 631
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 145
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Võlakirjaportfell Kesk- ja kohalike omavalitsuste
2011
Kvaasivalitsuse võlakirjad
võlakirjad
Taani hüpoteek-
Rootsi kaetud
Muud kaetud
võlakirjad
võlakirjad
Ettevõtete
võlakirjad
Lühiajalised võlakirjad (kommertspaberid jne)
võlakirjad
Kokku
Kauplemiseks hoitavad Eriotstarbelised Müügivalmis Tähtajani hoitavad
118 744 402 939 9 911
8 218 3 557 -
132 070 22 633 59 448 -
66 543 -
12 363 1 276 9 396 -
10 304 -
9 852 372 120 1 487
358 094 24 686 70 460 11 398
Kokku
129 996
8 778
214 151
66 543
23 035
10 304
11 831
464 638
Kauplemiseks hoitavad Eriotstarbelised Müügiks valmis Tähtajani hoitavad
112 927 157 952 9 063
7 496 12 491 -
100 670 12 845 77 391 -
56 238 -
6 446 1 416 10 531 -
8 667 -
14 316 411 120 1 794
306 760 14 841 89 485 10 857
Kokku
123 099
7 999
190 906
56 238
18 393
8 667
16 641
421 943
2010
Võlakirjade portfell sisaldas võlakirju väärtuses 145 691 mln DKK, mis on kajastatud kindlustuslepingute järgsete varadena (vt allpool toodud osa kindlustusriski kohta). Tähtajani hoitavaks liigitatud võlakirjade õiglane väärtus võrdus nende korrigeeritud soetusmaksumusega 2011. aasta lõpus. 2010. aasta lõpus ületas õiglane väärtus korrigeeritud soetusmaksumust 0,1 mld DKK võrra.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 146
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Võlakirjaportfell geograafiliste piirkondade kaupa Kesk- ja kohalike omavalitsuste
2011 Taani Rootsi Ühendatud Kuningriik Norra USA Hispaania Prantsusmaa Luksemburg Kanada Soome Iirimaa Itaalia Portugal Austria Holland Saksmaa Muu Kokku
Kvaasivalitsuse võlakirjad
võlakirjad
Taani hüpoteek-
Rootsi kaetud
Muud kaetud
võlakirjad
võlakirjad
Ettevõtete
võlakirjad
Lühiajalised võlakirjad (kommertspaberid jne)
võlakirjad
Kokku
25 777 18 687
-
214 151 -
66 543
-
1 061 2 936
2 199 3 641
243 188 91 807
16 202 6 337 1 329 884 10 598 2 836 5 230 1 503 6 83 2 495 4 568 31 977 1 484
33 4 709 4 035 1 -
-
-
7 768 3 947 233 6 145 3 800 333 90 481 2 236
306 2 706 2 155 1 825 199 7 657 414 36
8 2 468 591 217 105 558 335 461 18 916 309 5
24 317 15 458 6 864 7 401 16 328 4 593 3 171 6 224 1 611 13 83 2 495 6 622 32 702 1 761
129 996
8 778
214 151
66 543
23 035
10 304
11 831
464 638
39 499 17 561
-
190 906 -
56 238
-
608 2 490
2 605 4 561
233 618 80 850
11 930 5 145 732 748 6 840 1 302 5 015 2 372 2 966 835 1 565 1 159 22 666 2 764
1 4 800 1 086 1 235 877 -
-
-
8 319 1 061 232 5 796 2 233 190 90 224 145 1 102
113 3 195 2 256 674 13 273 112 215 470 98 148
570 3 087 665 962 1 406 567 54 1 128 212 30 432 249 113
20 933 12 488 6 431 7 762 11 153 1 653 1 369 7 841 2 786 3 211 1 059 1 565 2 206 23 891 3 127
123 099
7 999
190 906
56 238
18 393
8 667
16 641
421 943
2010 Taani Rootsi Ühendatud Kuningriik Norra USA Hispaania Prantsusmaa Luksemburg Kanada Soome Iirimaa Itaalia Portugal Austria Holland Saksamaa Muu Kokku
Iirimaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania poolt emiteeritud valitsuse võlakirjadega seotud riskipositsioon moodustas 2,5 mld D KK 2011. aasta lõpus (31.detsember 2010: 6,9 mld DKK). Kõik nende riikide poolt emiteeritud valitsuse võlakirjad kajastati õiglases väärtuses. Võttes arvesse arveldamata tehinguid nende riikide poolt emiteeritud võlakirjadega ja riskimaandamistehinguid, oli krediidiriski posi tsioon kokku 1,3 mld DKK (31. detsember 2010: 5,0 mld DKK). 2011. aastal ei sisaldanud võlakirjaportfell Kreeka poolt emiteeritud valitsuse võlakirju. Alla 1 mld DKK suurused riskipositsioonid liidetakse kokku kategoorias "Muu". ‚Riskijuhtimine 2011‛ sisaldab täiendavat teavet grupi krediidiriski positsiooni kohta. Nimetatud dokument ei kuulu kohustuslikule auditeerimisele.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 147
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Võlakirjaportfell reitingukategooriate kaupa
Kesk- ja kohalike omavalitsuste
2011
Kvaasivalitsuse võlakirjad
võlakirjad
Taani hüpoteek-
Rootsi kaetud
Muud kaetud
võlakirjad
võlakirjad
Ettevõtete
võlakirjad
Lühiajalised võlakirjad (kommertspaberid jne)
võlakirjad
Kokku
AAA AA+ AA AAA+ A ABBB+ BBB BBBinvesteerimisjärgu reiting või reitinguta
122 022 296 676 1 068 986 170 33 188 -
8 712 51 -
108 998 103 944 1 492 708 -
66 543 -
16 391 1 863 1 351 107 72 573 1 478 224 729 90
163 111 970 1 543 2 469 1 268 78 102 1 939 -
2 378 119 525 609 992 1 924 1 417 928 2 204 82
325 207 106 384 3 523 3 819 4 519 4 643 3 006 1 254 5 060 172
4 557
15
8
-
157
1 661
653
7 051
Kokku
129 996
8 778
214 151
66 543
23 035
10 304
11 831
464 638
AAA AA+ AA AAA+ A ABBB+ BBB BBBInvesteerimisjärgu reiting või reitinguta
109 567 1 514 1 699 581 2 966 1 024 898 2 372 205 316
7 835 -
156 269 24 753 9 501 364 -
56 157 76 -
13 549 3 145 1 663 12 24 -
1 025 95 860 535 2 719 1 037 28 58 935 -
3 455 163 1 299 1 860 3 255 997 1 700 979 1 662 572
347 857 29 670 5 521 12 489 9 016 3 422 2 626 3 409 2 826 888
1 957
164
19
5
-
1 375
699
4 219
Kokku
123 099
7 999
190 906
56 238
18 393
8 667
16 641
421 943
2010
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 148
NOTES – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE
Tururisk Tururisk on määratletud kui kahjumite risk, sest varade ja kohustuste õiglane väärtus muutub koos turutingimuste muutustega. Tururiski võtmine on grupi äristrateegia lahutamatu osa. Tururiskiga seotud tegevus tuleneb peamiselt grupi keskendumisest är iklientide ja eraisikutest klientide pangandusele, pakkudes kõiki oma tooteid Põhjamaade klientidele ja põhitooteid klientidele väljaspool Põhjamaade piirkonda. Keerulisemate toodete puhul toimub kauplemine professionaalsete klientidega. Lisaks klientide teenindamisest tul eneva tururiskiga seotud riskipositsioonile on direktorite nõukogu kehtestanud piirmäärad, millega lubatakse grupi kauplemisüksustel võtta positsioone enda arvel ja enda riisikol. Turg võtab endale samuti tururiski osana treasury juhtimisest, mis toetab hankimist ja likviidsuse igapäevast juhtimist. Grupp kasutab nii tavapäraseid riskimeetmeid kui ka matemaatilisi ja statistilisi mudeleid, nagu näiteks riskiväärtus (VaR), et juhtida ja jälgida tururiski igapäevaselt ning grupp käsitleb riskipositsiooni kauplemisportfellis ja väljaspool seda üheainsa portfellina. Grupp kasutab riskipositsioonide piirmäärasid igat liiki tururiski suhtes. Varadega, millesse on investeeritud Danica Pensioni aktsiaid ja varadega, mida on jaotatud Danica Pension’i kindlustusvõ tjatele, seotud tururiski käsitletakse kindlustusriskina. Grupi kindlaksmääratud hüvitistega pensioniplaanidest tulenevat tururiski käsitletaks e pensioniriskina. Mudelid Grupp mõõdab intressimäära riski positsioonidelt, mis on avatud igapäevastele intressimäära muutustele. Risk arvutatakse maksimaalse kahjumina 1 protsendipunktilise paralleelse muutuse korral tulukõveras. Enamik grupi intressimäära riskist tuleneb Taani kroo nide ja eurode positsioonidest. Intressimäära riski igapäevase jälgimise käigus arvutab grupp tulukõvera riski ja intressimäära baasriski. Tulukõvera risk väljendab riski seoses kahjumitega, mis tekib, sest erinevate tähtaegade puhul muutuvad intressimäärad üksteisest sõltum atult. Intressimäära baasrisk on risk, et tulu muutumise korral ei muutu riskimaandamiseks kasutatavate tasaarveldavate riskipositsioonide turuväärtused täpselt samal määral. Intressimäära baasrisk esineb peamiselt seetõttu, et erinevate valuutade tulukõverad muutuvad ebavõrdselt või erinevate intressi uuesti määramise kuupäevadega finantsinstrumentide hinnastamiseks kasutatud valuuta tulukõverad muutuvad ebavõrdselt. Võlakirjade positsioonid on avatud ka marginaali riskile. Võlakirja marginaal näitab netotulu, mida investor tahab saada teat ud krediidikvaliteedi ja likviidsusega väärtpaberitelt võrreldes tuluga likviidsetelt väärtpaberitelt, millel puudub krediidirisk või võrdluskuupäev (nt swapi määr). Võlakirjade marginaali risk mõõdab seega väärtuse muutust seoses muutustega turu hinnangus krediidikvaliteedi ja likvi idsuse kohta. Grupisisese järelvalve eesmärgil jagab grupp võlakirja marginaali riski kolme allkategooriasse: Hüpoteegi marginaali risk, valitsuse marginaali risk ja krediidi marginaali risk. Enamikku grupi võlakirja marginaali riskist saab omistada võlakirjadele, mis on emiteeritud kinnisvara laenude rahastamiseks. Grupi poolne võlakirjade marginaali juhtimine põhineb individuaalsel krediidi hindamisel ja emitendi krediidiliinide kinnitamisel võlakirjade omandi nominaalsummade puhul, mida täiendavad piirangud hinna tundlikkusele 1 baaspunktilise muutuse suhtes võlakirjade marginaalis. Lisaks praegusele reitingule hõlmab valitsuse marginaali riski jälgimine hinnangut turuteabele tulevase riskiga seotud ootust ele. Põhitegurid on reitinguagentuuride ootused tulevaste reitingute (reitingu väljavaade), krediidi swap’ide (credit default swaps) marginaal emitentidele ja marginaal üle tulu, mida saadakse samaväärsetelt Saksamaa valitsuse võlakirjadel. Seega põhineb valitsuse võlakirja riski hinnang ka muudel kriteeriumitel peale hetke reitingu. Grupp kasutab VaR mudelit, mis sisaldab kõiki valuuta positsioone, kaasa arvatud optsioone, et mõõta ja jälgida vahetuskursi riski. Vahetuskursi riski arvutus põhineb kahel parameetril: usaldusnivoo 95% ja 10-päevane ajaperiood Aktsiaturu riski puhul eristatakse börsil noteeritud aktsiatega seotud riski ja noteerimata aktsiatega seotud riski. Börsil n oteeritud aktsiate puhul arvutab grupp aktsiaturu riski aktsiate ja aktsiatega seotud instrumentide lühikeste ja pikkade positsioonide neto turuväärtusena. Noteerimata aktsiate puhul e eristab grupp tavalisi avatud positsioone, kasutamata börsil noteerimata aktsiatega (private equity) seotud siduvaid kohustusi ja pangandusega seotud investeeringuid. Pangandusega seotud investeeringud sisaldavad aktsiate osalusi finantsinfrastruktuuris ja maksete teenindamise firmades. Inflatsioonimäära risk arvutatakse eeldatavate kahjumitena seoses +/-1 protsendipunkti suuruste muudatustega kaubeldavates tulevastes inflatsioonimäärades. Kaubariski mõõdetakse kui eeldavat kahjumit kaubainstrumentidelt, mis tuleneb +/-10 protsendipunkti suurustest muutustest individuaalsetes kaubaindeksites. Tavapäraste riski mõõtmismeetodite täiendusena kasutab grupp VaR meetodit oma intressimäära, tulu volatiilsuse, inflatsioonimäära, vahetuskursi ja aktsiaturu riskide grupisiseseks juhtimiseks ja jälgimiseks. Kuna grupi riskipositsioon on piiratud, siis VaR m eetod ei kata kaubariski. Üks VaR meetodi peamisi tugevusi on see, et ta võimaldab kõikide mudelisse sisestatud riskiliikide ja finantsturgude korrelatsioonistruktuuri faktorite mõõtmist. 2011.aasta sügisel laiendas grupp mudelit võtmaks arvesse mõningaid uusi riskitegureid: intressimäära baasrisk, allahindluse risk, tulu volatiilsus ja inflatsioon. Laiendatud mudel kiideti heaks Taani Finantsinspektsiooni poolt 2011. aasta detsembris ja grupp hakkas seda kas utama grupisisese mudelina tururiski suhtes.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 149
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Grupisisest VaR meetodit kasutatakse erinevatel eesmärkidel – riskide jälgimine, kapitalinõude arvutamine üldise tururiski suhtes ja majanduskapitali arvutamine. Riskide jälgimine
Kapitalinõue
10 päeva
10 päeva
95%
99%
Ajaperiood Usaldusnivoo
Alljärgnevas tabelis esitatakse grupi tururisk 2011. ja 2010. aasta lõpus.
Intressimäära risk (1 protsendipunkti paralleelne muutus tulukõveras) Valuutarisk (VaR, 95% usaldusnivoo, 10-päevane periood) Aktsiate tururisk, noteeritud aktsiad (netopositsioon) Aktsiate tururisk, noteerimata aktsiad (netopositsioon) Hüpoteegi marginaali risk (baaspunkti väärtus) Valitsuse marginaali risk (baaspunkti väärtus) Krediidimarginaali risk seoses ettevõtete võlakirjadega (baaspunkti väärtus) Inflatsioonimäära risk (1 protsendipunkti suurune muutus kaubeldavas tulevases inflatsioonis) Kaubarisk (10% muutus kaupade hindades)
2011
2010
870 24 252 3 921 67 -2 1 37 -
496 23 1 131 3 886 68 4 3 20 -
Riskiväärtus (Value at Risk) Alljärgnevas tabelis esitatakse VaRi näitajad, mida kasutatakse kapitalinõuete arvutamiseks tururiski puhul. 2011
2010
Igapäevane VaR
Stressi puhul Keskm. VaR
Miinimum VaR
Maksimaalne VaR
31. dets.
85 7 26
360 76 167
169 29 65
Igapäevane VaR
Keskm. VaR
Miinimum VaR
Maksimaalne VaR
31. dets.
VaR 31. dets.
Intressimäära risk Valuutarisk Aktsiaturu risk Kasu mitmekesistamisest
196 37 46
87 11 18
390 110 125
246 39 22
268 59 39
206 36 65
-70
-104
-80
VaR kokku
211
Riski kategooria
-68 92
406
237
227
-73 99
399
190
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 150
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Järelkontroll ja stressitestimine Grupp teostab igapäevaselt järelkontrolli (back test) tõendamaks grupisisese VaR mudeli täpsust. Järelkontrolli käigus võrrel dakse mudelipoolt arvutatud VaRi näitajat kauplemispositsioonide kohta hüpoteetiliste kasumite või kahjumitega, mis tulenevad nende positsioonide säilitamisest kuni järgmise tööpäevani (päevasisest kauplemist ei arvestata). Kui hüpoteetiline kahjum ületab prognoositud kahjumit (VaR), on tegemist erandiga. Kuna järelkontrolliks kasutatavad VaR näitajad põhinevad usaldusnivool 99% (nagu kapitalinõude arvutamisel ), siis erandite eeldatav arv aastas on kaks kuni kolm. Alljärgneval joonisel näidatakse järelkontrolli tulemused 2010. ja 2011. aastal. 2011. aasta näitajad arvutati eespool kirjeldatud laiendatud VaR mudeliga, sest seda kasutati grupi kapitalinõuete arvutamiseks aasta lõpus.
/Joonise tõlge: JÄRELKONTROLLI TULEMUSED, KASUMI/KAHJUMI MÕJU (mln DKK) Madalam VaR Hüpoteetiline kasumi/kahjumi mõju/
2010. aastal saadi VaR mudeliga järelkontrolli tulemusena oodatust suurem arv erandeid, samas laiendatud mudeliga saadi 2011. aastal kaks erandit ja see oli aktsepteeritav, arvestades erandite eeldatavat arvu. Individuaalsete erandite analüüs näitas 2011.aastal, et neid põhjustasid suured tulu ja aktsia hindade kõikumised finantsturgudel, eelkõige teisel poolaastal. Grupi arvates muutus VaR mudel kindlamaks selle laiendamise tulemusena. Täienduseks VaRi ja tavapärasemate riskinäitajate igapäevasele arvutusele viib grupp regulaarselt läbi stressiteste ja sensitiivsuse analüüse. Osa neist testidest on igapäevase piirmäära kontrollimise osa, samas osa neist testidest teostatakse üks kord nädalas või kvartalis. Stressitesti stsenaariumid hõlmavad muutusi intressimäärades, aktsiate hindades, volatiilsuses ja võlakirjade marginaalides. Nee d muutused mõjutavad otse grupi tulusid väärtuse korrigeerimiste kaudu. Stsenaariumid põhinevad sageli suurtel muutustel ühesainsa s riskiteguris ja majandus- või finantskriisi ajaloolisi perioode peegeldavates tingimustes, samuti olulistes tegurites, mis on olulised hetke turuti ngimuste puhul. Lisaks luuakse mõned stsenaariumid selliselt, et need on kooskõlas stsenaariumite paktiga, mida rakendatakse grupi äriüksuste lõikes. Alljärgnevas tabelis esitatakse kahjum, mis tekib rea äärmuslike, kuid mitte väga tõenäoliste stsenaariumite tulemusena. Riskikategooria Aktsiaturu risk Valuutarisk Intressimäära risk
Muutus
Maksimaalne kahjum 2011
Maksimaalne kahjum 2010
+20/-20% +10/-10% +200/-200 bp
26 693 1 798
173 263 453
Grupi perioodilised stressitestid ja sensitiivsuse analüüsid hõlmavad ka äärmuslikke turuarenguid, mis on määratletud Euroopa Pangandusameti (EBA) poolt 2011. aasta kevadel, samuti hüpoteetilisi stsenaariume, mis on setid äärmuslike turu- või makromajanduslike sündmustega. 2010. aastal laiendati grupi stressitesti raamistikku, et võtta arvesse stressiolukorra VaR arvutusi, mida tehti grupisisese VaR mudeliga. Kolmanda kapitalinõuete direktiivis, mis võeti Taani seadustesse üle 2011. aastal, sätestatakse, et VaR tuleb arvutada stressiolukordades, kasutades ajaloolisi andmeid, mis pärinevad olulise volatiilsusega perioodist finantsturgudel. Stressiolukorra VaR arvutused põhinevad üksnes kauplemisportfelli positsioonidel ja grupi puhul põhinevad need 2008. aasta andmetel.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 151
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE
Likviidsusrisk Likviidsuse juhtimise eesmärk Danske Bank Group‘is on tagada, et grupil on alati piisav likviidsus oma kohustuste täitmiseks. Grupp on korraldanud oma likviidsuse juhtimise struktuuri selle eesmärgi täitmiseks, tagades, et tema poolne finantseerimine on tugev ja tuleb toime ka kõige ebatõenäolisemate olukordadega, mis võiksid avaldada olulist negatiivset mõju tema likviidsusele. Grupi likviidsusrisk ei hõlma Realkredit Danmark’i ja Danica likviidsusriski. Realkredit Danmark'is elimineerib hüpoteeklaenu de finantseerimine vastavuses olevate tähtaegadega noteeritud hüpoteekvõlakirjadega likviidsusriski kõikides olulistes aspektides. Danica Pensioni bilanss koosneb pikaajalistest elukindlustuse kohustustest ja varadest, millest suur osa on investeeritud kergelt turustatavate sse võlakirjadesse ja aktsiatesse. Kuna mõlema firma suhtes kehtivad kohustuslikud piirmäärad nende Danske Bank’iga seotud riskipositsioonide suhtes, ei juhita nende likviidust grupi tasandil. Likviidsuse juhtimine grupi tasandil põhineb grupi lühi- ja pikaajalise likviidsusriski jälgimisel ja juhtimisel ning see rajaneb järgmisel neljal valdkonnal: tegevuse likviidsusrisk, likviidsuse stressitestid, 12-kuu likviidsus ja struktuurne likviidsusrisk. Tegevuse likviidsusrisk Grupi tegevuse likviidsusriski peamine eesmärk on kindlustada, et grupil eksisteerib alati likviidsuse puhver, mille abil vähendada praeguste tehingute netomõjusid ja likviidsuse muutusi lühiajaliselt. Likviidsuse juhtimise eesmärgil eristab grupp likviidsust Taani k roonides ja likviidsust muudes valuutades. Grupp juhib oma tegevuse likviidsusriski piirmäärade abil, mille on heaks kiitnud direktorite nõukogu, kaasa arvatud välisvaluutade likvii dsuse eraldi piirmäärad. Likviidsus arvutatakse grupi juba tehtud tehingute teadaolevate tulevaste rahalaekumiste ja väljamine kute põhjal. Arvutus hõlmab ka tegevuse likviidsusriski tegurite hinnanguline mõju Taani valitsuse laekumiste ja väljamaksete Taani krooni likviidsusele. Võlakirjade omandust, mida saab kasutada repotehingutes keskpankadega, loetakse likviidseteks varadeks. Et võtta arvesse tagastamatute laenukohustuste järgsete väljavõtmiste potentsiaalset riski, kaasab grupp laenude kasutamata osa likviidsusriski arvutami sel. Danske Bank Group’i tugeva positsiooni tõttu Taani turul tekivad hoiustelt olulised vabad vahendid. Need vahendid on finantse erimisel väärtuslikuks ja kindlaks allikaks. Grupp jälgib ka kommertspaberite, hoiusesertifikaatide ja keskmise tähtajaga võlakirjade täht aegade profiile tagamaks, et aeguvad kohustused ei muutuks liiga suureks mingil ajahetkel. Likviidsuse stressitestid Grupp viib läbi stressiteste, mis hindavad likviidsusriski erinevate stsenaariumite puhul, mõõtmaks hetke likviidsusriski tas et ja tagamaks, et tal on piisavalt aega potentsiaalsetele kriisidele reageerimiseks. Stressiteste viiakse läbi iga kuu kuni kuue k uulise perioodi jooksul. Stressitestid sisaldavad mitmesuguseid stsenaariume, kaasa arvatud kolme standardstsenaariumi: grupi-spetsiifiline stsenaarium, üldine turukriis ja nende kahe kombinatsioon. Grupp viib läbi ka stressi-nurjumise teste (stress-to-fail test). Stsenaariumite puhul eeldatakse, et grupp ei vähenda oma laenutegevust. See tähendab, et praegune laenutegevus jääb samale tasemele ja vajab rahastamist. Grupp võtab arvesse ka potentsiaalset likviidsuse vähenemist seoses kasutamata, kuid tagast amatute laenukohustustega. Võlakirjade omandeid, mida saab kasutada repotehingutes keskpankadega, loetakse likviidseteks varadeks. Grupp kasutab s tsenaariumi-spetsiifilist väärtuskärbet võlakirja portfelli suhtes. Võimaliku refinantseerimise määr erineb, sõltuvalt stsenaariumist, samuti konkreetsest finantseerimisallikast. Näiteks on grupi võimalused kommertspaberite välja andmiseks piiratumad stsenaariumi puhul, milles alandatakse grupi lühiajalist reitingut, kui nõrga majanduslangusega stsenaariumi puhul. Grupp jälgib pidevalt finantseerimisallikate jaotust toote, valuuta, tähtaja ja tehingupoole kaupa kindlustamaks, et finantse erimise baas annab parima võimaliku kaitse juhuks, kui turud satuvad surve alla. 12 kuu likviidsus Moody’s on oma dokumendis „Panga finantstugevuse reitingud: globaalne metodoloogia‚ kehtestanud mitmed liigitamise nõuded pankade likviidsuse juhtimisele. Üks nõue on see, et 12 kuu likviidsuse kõvera stressitest peab üldjuhul näitama positiivset kõverat . Likviidsuse arvutustes tuleb eeldama, muude tegurite hulgas, et grupil puudub juurdepääs kapitaliturgudele. Kapitalile juurdepääsu puudumine takistab gruppi refinantseerimast võlgu krediidiasutustele, väljaantud võlakirju (k.a kaetud võlakirju), kommertspabereid ja allutatud laenusid tähtaegselt. Seevastu on stabiilne hoiustetase kättesaadav rahastamisallikas, mida saab refinantseerida laenude tähtaegade saabumisel. Analüüsis eeldatakse üksnes äritegevuse tagasihoidlikku vähenemist. Grupi likviidsuse puhvrit on arvestatud likviidsuse kõveras pärast väärtuskärbet, mis sõltub võlakirjade likviidsuse määrast. Bilansiväliseid kirjeid arvestatakse nende tegelikel tähtaegadel. Grup p jälgib oma likviidsuse reserve tagamaks, et see on tugev ka juhul, kui kaob juurdepääs kapitaliturgudele. Grupi likviidsuse arvutuse tulemusena saadakse positiivne likviidsuse kõver 2012. aasta kohta ja see tähendab, eespool nimetatud tingimusi arvestades, et grupi likviidsuse puhver on piisavalt suur, et pidada vastu vähemalt 12 kuud ilma juurdepääsuta kapitaliturgudele. 1 kuu
2 kuud
3 kuud
4 kuud
5 kuud
6 kuud
7 kuud
8 kuud
9 kuud
10 kuud
11 kuud
12 kuud
2011.a. lõpp
217
202
184
186
158
156
126
124
123
123
125
126
2010.a. lõpp
225
151
147
142
136
117
117
113
92
92
90
91
Struktuuri likviidsuse risk
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 152
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Grupi struktuur likviidsusrisk on seotud tema pikaajalise likviidsuse mittevastavusega. Struktuuri likviidsusriski juhtimise eesmärk on kindlustada, et grupil ei teki asjatult suurt vajadust finantseerimise järele tulevikus. Sellise riski suuruse kindlaksmääramine on oluline, kui grupp planeerib finantseerida oma tegevust. Struktuuri likviidsusriski juhtimine põhineb grupi varade, kohustuste ja bilansiväliste kirjete jaotusel lunastustähtaegade lõikes. Eeldused on üldjuhul samad kui 12 kuu likviidsuskõvera puhul, välja arvatud tingimus, et grupi äritegevust ei ole võimalik vähendada j a see tähendab, et kõiki laene tuleb pikendada. Grupi suur võlakirjade omand, millel on erinevad lunastustähtajad, on oluline komponent struktuuri likviidsuse arvutamisel. Enamik portfellist on ülilikviidne ja seda saab kasutada tagatisena repotehingutes keskpankadega (94% 2011. aasta lõpus). Portfelli see osa on seetõttu võetud arvutuses arvesse kohese likviidsusena. Seevastu grupi hetke tehingute, nt kliiringu, arveldamise tagatisena kasutatud võlakirjade omandit liigitatakse mittelikviidseteks võlakirjadeks ja seda ei arvestata kohese likviidsuse hulgas. Lisaks sisaldab struktuuri likviidsuse positsioon hoiuste ülejääki Taani kroonides ja hoiuste puudujääki muudes valuutades. P uudujääk kaetakse pikaajaliste võlakirjade emissiooniga. Finantseerimisallikad Grupp jälgib oma finantseerimise kooslust tagamaks, et see on piisavalt mitmekesine finantseerimiseallikate, lunastustähtaegade ja valuutade osas. Kohustuste hästi tasakaalustatud portfelli eesmärk on luua rahastamise stabiilne pakkumine ja anda kaitset turuhäi rete vastu. Alljärgnevas tabelis esitatakse finantseerimise allikad kohustuse liigi ja valuutade kaupa, kaasa arvatud finantseerimine Rea lkredit Danmark'i poolt emiteeritud võlakirjade näol. Finantseerimise allikad kohustuse liigi kaupa(%) Keskpangad Krediidiasutused Repotehingud Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Kaetud võlakirjad Taani hüpoteekvõlakirjad Hoiused (ärikliendid) Hoiused (jaekliendid) Allutatud laenud Omakapital Kokku
Finantseerimise allikad valuutade kaupa (%) DKK EUR USD SEK GBP CHF NOK Muu Kokku
2011
2010
6 6 7 3 7 6 24 19 14 3 5
4 5 6 7 8 5 24 20 14 3 4
100
100
2011
2010
44 27 9 6 5 4 4 1
47 20 13 7 5 2 4 2
100
100
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 153
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE
Kindlustusrisk Grupi kindlustusrisk koosneb kõikidest riskidest, mis on seotud tema investeeringuga Danica Group’is, sealhulgas finantsrisk (tururisk peamiselt) ja tegelikud elukindlustusriskid Netotulu kindlustustegevusest tuleneb peamiselt alljärgnevast: riskieraldis ja garantiid tavapärase elukindlustuse puhul investeerimisriskiga kindlustus tervise- ja õnnetusjuhtumi kindlustus Danica Pensioni omakapitaliga finantseeritud varade tootlus Riskieraldis on iga-aastane makse, mida Danica Pension võib kajastada tavapärase elukindlustustegevuse (Danica Traditionel) arvelt ja hetkel moodustab see 0,50-0,85% tehnilistest eraldistest. Riskieraldst reguleeritakse Taani Finantsinspektsiooni määrusega sissemakse põhimõtte kohta ning seda võib kajastada ainult juhul, kui tehniline baas seda lubab ja kui makstud poliisid boonuse potentsi aali ei kasutata kahjumi absorbeerimiseks. Tehniline baas on sisuliselt investeeringu tulusus kindlustusvõtjate vahenditelt, millest on maha a rvatud elukindlustuse eraldiste muutus. Investeeringu tulusus kindlustusvõtjate vahenditelt, millest on maha arvat ud kogunenud intress klientidele, riskieraldis ja tehniliste eraldiste muutused kantakse üle kollektiivse boonuse potentsiaali. Kollektiivse boonuse potentsiaal on kindlustusvõtjatele kuuluv kapitali puhver, mida võib kasutada kahjumi absorbeerimiseks. Kui riskieraldisi ei saa kajastada tervikuna või osaliselt, või kui grupp peab katma kahjumeid, mida ei saa katta kollektiivse boonuse potentsiaaliga, siis võib tehnilisele kontole kantud s ummasid taastada hilisemal kuupäeval, mil tehniline baas seda lubab. 1. jaanuaril 2011 jõustus Taani Finantsinspektsiooni määrus sissemaksete põhimõtte kohta. Kindlustuspoliisid tuleb nüüd jagad a ühesuguste intressimäärade, kindlustusriski ja kuludega rühmadesse. Lisaks jagatakse nende rühmade vahel kindlustusvõtjate kapitalipuhver, kollektiivne boonuse potentsiaal. Kõik see suurendab riski grupi jaoks, kui kõik muud asjaolud jäävad samaks. Danica Penson o n koostanud uued investeerimis- ja riskimaandamisstrateegiad iga rühma jaoks, piirates riskipositsiooni suurenemist. Muudetud määruse kohaselt määratakse riskieraldis iga rühma kohta individuaalselt. Tulenevalt 2011. aasta neljanda kvartali erakorralistest turutingimustest lubas Taani Finantsinspektsioon on korrigeerida diskonteeritud tulukõvera komponenti, mida kasutatakse elukindlustuse kohustuste arvutamiseks, komponenti. Diskonteeritud tulukõver fikseeritakse nullkupong tulukõvera alusel, mis on hinnatud euro vahetuskursi turumäärade põhjal, millele on lisatud Taani ja Saksamaa vali tsuste võlakirjade vaheline tulu marginaal ja hüpoteegi tulukõvera marginaal. Taani Finantsinspektsiooni otsuse tulemusena on grupil nüüd lubatud arvutada Taani ja Saksamaa valitsuste vaheline tulu marginaal 12 kuu liikuva keskmisena. See tähendab seda, et igapäevased turumuutused peegelduvad marginaalis, kuid kõikumiste mõju on vähendatud. Korrigeeritud diskontomäärad vähendavad elukindlustuse eraldisi 2011. aasta lõpus kokku 2,8 mld DKK võrra. Finantsriskid Tururisk puudutab kahjumi riski Danica Pensoni omakapitaliga rahastatud varadelt ja kahjumi riski garanteeritud hüvitistega poliisidelt, mis tekib seoses neile lepingutele eraldatud varade ja kohustuste õiglase väärtuse muutusega. Õiglase väärtuse selliseid muutusi võivad põhjustada muutused intressimäärades, vahetuskurssides, aktsia hindades, kinnisvara hindades, krediidi marginaalis ja turu likviidsuses, aga ka emitendi või tehingu vastaspoole kohustuste täitmata jätmine. Kindlustuskohustused võivad sisaldada intressimäära riski seoses väljaantud garantiidega. Näiteks kui turu intressimäärad langead, siis kohustuste turuväärtus suureneb. Grupp jälgib tururiski ja on kehtestanud maksimaalsed riskinäitajad iga varaliigi kohta. Danica Pension viib läbi stressiteste tagamaks, et ta suudab tulla toime olulise kahjumiga omakapitalilt ning krediidiriskiga ja intressimäärade oluliste muutustega. Investeerimisvarade ja garanteeritud hüvitiste vahelise suhtega seotud riski vähendatakse, hoides võlakirjade portfelli intre ssimäära sensitiivsuse sobival tasemel ja kasutades tuletisinstrumente. Võlakirjadega seotud krediidi marginaali risk oli tagasihoidlik, sest 2011. aasta lõpus koosnes ligikaudu 71% portfellist valitsuse võlakirjadest ja hüpoteekvõlakirjadest, millel on kõrge kvaliteet (on saanud rahvusvahelistelt reitinguagentuuridelt reitingud AA -AAA ) või reitinguta hüpoteekvõlakirjadest, mille on emiteerinud samaväärse kõrge reitinguga asutused ning ainult 9% portfellist oli investeeritud investeerimisjärguga võlakirjadesse. Seda riski juhitakse aktsiaturu riskina.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 154
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Võlakirja portfell (kindlustusrisk) geograafiliste piirkondade kaupa Keskja kohalike omavalitsuste võlakirjad
Kvaasivalitsuse
Taani hüpoteek-
Rootsi kaetud
võlakirjad
võlakirjad
võlakirjad
Taani Rootsi Ühendatud Kuningriik Norra USA Hispaania Prantsusmaa Luksemburg Kanada Soome Iirimaa Itaalia Portugal Austria Holland Saksamaa Muu
10 341 220 1 477 9 915 26 653 281 5 513 2 364 12 355 6 642
26 1 183 5 2 066 246 226 1 393 93
56 598 -
845 -
5 112 1 399 372 15 534 1 469 36 486 243 968 425 185
-
681 433 1 456 156 5 888 771 1 222 716 165 62 268 341 33 70 1 925 656 7 136
72 758 1 498 2 855 528 5 903 3 965 12 611 2 808 201 1 201 795 6 323 33 70 5 257 14 829 14 056
Kokku
49 787
5 238
56 598
845
11 244
-
21 979
145 691
Taani Rootsi Ühendatud Kuningriik Norra USA Hispaania Prantsusmaa Luksemburg Kanada Soome Iirimaa Itaalia Portugal Austria Holland Saksamaa Muu
12 511 282 781 1 035 793 5 092 24 94 1 745 884 4 464 96 2 100 6 526 5 815
39 49 979 235 233 6 915 102
69 823 -
785 -
6 314 1 102 574 32 230 1 292 32 331 95 29 12 466 137 119
-
634 507 2 421 197 1 074 520 1 897 1 071 323 123 543 528 84 146 2 735 772 15 631
89 321 1 574 4 304 771 2 141 1 592 8 281 2 074 449 2 199 1 757 5 254 192 146 5 307 8 350 21 667
Kokku
42 242
2 558
69 823
785
10 765
-
29 206
155 379
2011
Muud kaetud
Lühiajalised Ettevõtete võlakirjad (komertspaberi võlakirjad d jms) võlakirjad
Kokku
2010
Kontsentratsiooni risk ja tehingu vastaspoole risk on väga piiratud seoses grupisiseste investeerimispiirangutega ja tagatise juhtimislepingutega tuletisinstrumentide suhtes. Danica Pension maandab enamiku oma välisvaluuta riskist. 2011. aasta lõpus oli 70% maandatud (31. detsember 2010: 73%). Kindlustusvõtjate ennetähtaegse loobumise tõttu võib Danica Pension olla sunnitud müüma osa oma investeerimisvaradest madala hinnaga. Danica Pension vähendab seda likviidsusriski, investeerides olulise osa oma vahenditest likviidsetesse võlakirjadesse ja ak tsiatesse. likviidsusrisk on samuti tagasihoidlik, sest pensioniskeemidest loobumise korral saab Danica Pension teatud määral kohandada väljamaksete aega vastavalt olukorrale finantsturgudel.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 155
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK) Võlakirja portfell (kindlustusrisk) reitingukategooriate kaupa Keskja kohalike omavalitsuste võlakirjad
Kvaasivalitsuse
Taani hüpoteek-
Rootsi kaetud
võlakirjad
võlakirjad
võlakirjad
AAA AA+ AA AAA+ A ABBB+ BBB BBBInvesteerimisjärgu reiting või reitinguta
38 850 1 628 34 1 477 5 513 565 381 414 228 304
4 010 1 183 8 11 -
32 606 5 870 -
845 -
8 180 126 69 2 869 -
-
384 81 184 1 116 588 1 302 1 215 1 267 2 133 994
84 875 7 705 287 3 776 6 109 4 747 1 596 1 681 2 361 1 298
393
26
18 122
-
-
-
12 715
31 256
Kokku
49 787
5 238
56 598
845
11 244
-
21 979
145 691
AAA AA+ AA AAA+ A ABBB+ BBB BBBInvesteerimisjärgu reiting või reitinguta
32 405 965 985 48 4 684 1 204 257 24 148 295
2 375 46 22 45 16 11 -
37 239 7 365 4 745 38 -
785 -
6 629 117 212 6 3 801 -
-
759 96 447 361 962 1 684 2 506 1 551 2 228 1 536
80 192 8 589 1 666 5 199 5 668 6 689 2 763 1 575 2 425 1 831
1 227
43
20 436
-
-
-
17 076
38 782
Kokku
42 242
2 558
69 823
785
10 765
-
29 206
155 379
2011
Muud kaetud
Lühiajalised Ettevõtete võlakirjad (komertspaberi võlakirjad d jms) võlakirjad
Kokku
2010
Kindlustusvõtjad kannavad riski, mis on seotud investeerimisriskiga lepingute järgsete investeerimisväärtpaberitega (Danica Link ja Danica Balance), välja arvatud investeerimisgarantiiga lepingute puhul. 2011. aasta lõpus oli 15% kindlustusvõtjatel investeerimisgarantiid. Need garantiid kehtivad ainult pensionile mineku ajal ja nende eest makstakse iga-aastast tasu. Danica Pension juhib Danica Link ’i garantiide riski tuletisinstrumentidega ja investeeringute jaotuse korrigeerimisega individuaalsete poliiside suhtes viimase viie aasa jooksul enne väljamakset. Danica Balance garantiide riski juhitakse peamiselt investeeringute jaotuse korrigeerimisega individuaalsete poliiside suhtes. Selliste riski maandamise ja juhtimise strateegiate tõttu peab Danica Pension garantiidega seotud investeerimisriski väga väikeseks investeerimisriskiga kindlustuse korral . Danica Pension on kehtestanud eraldi investeerimisstrateegia omakapitali kohta. Elukindlustuse riskid Elukindlustuse riskid on seotud trendidega suremuses, invaliidsuses, haigustes ja muudes näitajates. Näiteks mõjutab eluea pikenemine perioodi, mille jooksul kuuluvad hüvitised väljamaksmisele teatud pensioniplaanide kohaselt. Samamoodi mõjutavad kui trendid suremuses, haigestumises ja tervenemises elukindlustuse ja invaliidsuse hüvitisi. Eluea pikkus või selle pikenemine on kõige olulisem elukindlustuse risk.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 156
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (DKK millions) Erinevad riski elemendid kuuluvad pidevale kindlustusmatemaatilisele hindamisele, eesmärgiga arvutada kindlustuse kohustused ja teha olulisi ärialaseid korrektuure. Elukindlustuse kohustused arvutatakse hinnanguliste tulevaste suremusmäärade põhjal. Hinnangud põhinevad empiirilistel andmetel Danica Pensioni kindlustuslepingute portfelli kohta. Määrad peegeldavad eluea tõenäolist pikenemi st tulevikus. Tervise- ja õnnetusjuhtumi poliiside puhul arvutatakse kindlustuskohustused vanade nõuete eeldatavate tulevaste laekumiste ja selliste nõuete taasavamise alusel. Hinnangud põhinevad Danica Pensioni enda kindlustuslepingute portfelli empiirilistel andmetel ja selliseid hinnanguid täpsustatakse pidevalt, Vähendamaks kindlustuse riski on väike osa suremust ja invaliidsust puudutavatest riskidest kaetud edasikindlustuslepingutega. Katas troofidest tingitud kahjumite puhul kasutab Danica Pension samuti edasikindlustust. Sensitiivsusanalüüs Sensitiivsuse indikaatorid näitavad mõjusid omakapitalile, kollektiivse boonuse potentsiaalile ja makstud poliiside boonuse potentsiaalile seoses eraldiseisvate muutustega intressimäärades, aktsiahindades, kinnisvara hindades ja kindlustusmatemaatilistes eeldustes . Kui boonuse potentsiaal on ebapiisav katmaks kindlustusvõtjate osa sellest mõjust, kaetakse puudujääk omakapitalist eraldatud vahenditest. Kahest intressimäära stsenaariumist on intressimäära suurenemine kõige rängem Danica Pensioni jaoks. Intressimäärade 0,7 prot sendipunktilise suurenemise, aktsiahindade 12% langemise, kinnisvara hindade 8% langemise, välisvaluuta riski VaR näitaja (99,0%) ja tehingu vastaspooltega seotud 8% kahjumi ühine mõju vähendaks kollektiivse boonuse potentsiaali 0,2 mld DKK võrra, makstud poliiside boonuse potentsiaali 0,7 mld DKK võrra ja omakapitali 3,0 mld DKK võrra. Edaspidine intressimäärade suurenemine tuleks aga Danica Pen sionile kasuks, sest lihtsam oleks maksta garanteeritud hüvitisi. Sensitiivsusanalüüs peegeldab grupi suuremat avatust muutustele turutingimustes, sest kollektiivse boonuse potentsiaal ja makstud poliiside boonuse potentsiaal vähenesid 2011.aastal ning seega saab neid väiksemal määral kasutada negatiivse investeeringute tulu suse katmiseks tulevikus. Kollektiivse boonuse potentsiaali muutus
poliiside boonuse muutus
Omakapitali muutus
-0,2 0,9 -0,1 -0,2 -0,1 -0,2 -0,1 -0,2 1,6 -0,1
3,1 -2,5 -0,8 -0,5 -0,1 -0,6 -0,3 -0,2 0,1 -
-0,5 0,1 -0,3 -0,8 -0,1 -1,2 -0,4 -1,5 -
Kollektiivse boonuse potentsiaali muutus
Makstud
31. detsember 2011 Intressimäärade suurenemine 0,7 protsendipunkti Intressimäärade vähenemine 0,7 protsendipunkti Aktsiate hindande vähenemine 12% Kinnisvara hindade vähenemine 8% Valuutarisk (VaR 99,0%) Tehingu vastaspooltega seotud kahjum 8% riskiga kaalutud varadest Krediidimarginaali suurenemine 1,0 protsendipunkti võrra Suremuse vähenemine 10% Suremuse suurenemine 10% Invaliidsuse tõus 10%
31. detsember 2010 Intressimäärade suurenemine 0,7 protsendipunkti Intressimäärade vähenemine 0,7 protsendipunkti Aktsiate hindande vähenemine 12% Kinnisvara hindade vähenemine 8% Valuutarisk (VaR 99,0%) Tehingu vastaspooltega seotud kahjum 8% riskiga kaalutud varadest Krediidimarginaali suurenemine 1,0 protsendipunkti võrra Suremuse vähenemine 10% Suremuse suurenemine 10% Invaliidsuse tõus 10%
Makstud
-0,4 -0,1 -1,7 -1,2 -0,3 -1,7 -1,2 -1,5 1,4 -0,1
poliiside boonuse muutus
Omakapitali muutus
4,1 -4,1 -0,1 -0,6 -0,1 0,1 -
-0,3 0,4 -0,2 -0,2 -0,2 -
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 157
LISAD – DANSKE BANK GROUP – RISKIJUHTIMINE (mln DKK)
Pensionirisk Grupi pensionirisk on risk, et pension ei ole piisav grupi kindlaksmääratud hüvitistega plaanide puhul, mistõttu on vaja teha täiendavaid sissemakseid katmaks pensionikohustusi praeguste ja kunagiste töötajate ees. Finantstuletisinstrumentide kasutamine inflatsiooni- ja intressimäära riski vähendamiseks on riskijuhtimise põhielement. Grupp vähendab oma pensioniriski, viies tulevased pensioni kohustused vastavusse tuletisinstrumentidest ja nendega seotud varadest saadavate laekumistega. Pensionikohustuste erilise keerukuse tõttu juhib grupp tururiski kasutades selleks spetsiaalseid järelkontrolli ja jälgimise põhimõtteid – niinimetatud ärieesmärke. Riskiaruannete kaudu kontrollitakse kord kvartalis eesmärke ja analüüsivad individuaalsete plaanide fi nantsseisu sensitiivsusanalüüsi ja riskiväärtuse (VaR) meetodi põhjal. Eesmärkide hulka kuuluvad spetsiifilised piirmäärad, mis näitavad aktsepteeritavaid riskile avatuse tasemeid. Iga pensioniplaani puhul arvutab grupp netofinantseerimise ja netofinantseerimise sensitiivsuse muutuste suhtes intressimäärades, aktsia hindades ja eluea pikkuses. Netofinantseerimine väljendab erinevust varade turuväärtuse ja pensionikohustuste nüüdisväärtuse vahel.
Sensitiivsusanalüüs
Muutus
Mõju 2011
Mõju 2010
Aktsiahinnad Intressimäärad Eluea pikkus
-20% +1/-1% +1 aasta
-950 +798/-518 -379
-995 +1 144/-895 -331
Lisaks sensitiivsusanalüüsile arvutab grupp individuaalsete pensioniplaanide riski VaR näitajana. Arvutused põhinevad pikal perioodil, kus aktsiahinna volatiilsus (20%) ning korrelatsioon intressimäärade ja aktsiahindade (25%) vahel on kehtestatud väärtuses, mis peegeldab tavapäraseid turuandmeid. Pensionikohustuste kestust vähendatakse poole võrra, kui empiirilised andmed näitavad, et inflatsiooni risk v ähendab intressimäära riski kohustustelt umbes 50% pikema perioodi jooksul. 2011. aasta lõpus oli VaR 2966 mln DKK (31. detsember 2010: 2650 mln DKK). VaR näitaja arvutatakse 99,7% usaldusnivool ja üheaastase perioodi juures. Arvutust korrigeeritakse inflatsiooniriskiga. Lisas 34 on toodud täiendav informatsioon grupi kindlaksmääratud hüvitistega plaanide kohta.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 158
LISAD – DANSKE BANK GROUP
OLULISED FINANTSNÄITAJAD
Neto intressi- ja teenustasutulu Väärtuse korrigeerimised Tööjõukulud ja halduskulud Laenude allahindluse kulud jne Tulu sidusettevõtetelt ja grupi ettevõtetelt Aruandeaasta puhaskasum Laenud ja ettemaksed Omakapital Varad kokku
41 215 -3 474 22 774 13 185 141 1 723 1 847 223 125 855 3 424 403
44 280 5 892 21 697 13 817 743 3 664 1 848 446 104 742 3 213 886
54 855 14 031 22 364 25 678 293 1 713 1 815 615 100 659 3 098 477
47 312 -10 852 22 607 12 088 217 1 036 2 040 801 98 247 3 543 974
41 549 5 847 22 516 687 285 14 870 1 988 222 104 355 3 349 530
17,9 16,0 2,9 1,1 1,10 0,6 2,6 -
17,7 14,8 6,5 4,1 1,18 0,4 3,1 -
17,8 14,1 3,0 1,0 1,05 1,0 2,0 -
13,0 9,2 0,5 -0,4 1,01 3,1 4,6 0,1
9,3 6,4 18,5 14,4 1,76 2,8 1,4 -
213,4 14,3 0,2 85,5 21,9 0,7 1,9 135,7 38,4
210,0 17,1 1,9 168,2 56,5 0,6 4,9 140,0 27,0
207,6 17,6 -10,1 164,3 35,7 1,2 2,3 134,8 47,5
225,0 19,8 1,7 83,6 124,7 0,6 1,4 131,7 34,4
208,0 18,3 20,8 102,5 176,8 20,0 141,0 8,50 9,2
0,54
0,95
0,81
0,37
1,31
SUHTARVUD JA VÕTMENÄITAJAD
Kogukapitali suhtarv (%) Esimese taseme omavahendite suhtarv (%) Omakapitali tootlus enne tulumaksu (%) Omakapitali tootlus pärast tulumaksu (%) Kulu/tulu suhtarv (DKK) Intressimäära risk (%) Välisvaluuta positsioon (%) Valuutarisk (%) Laenud ja ettemaksed pluss allahindluse kulud protsendimäärana hoiustest Laenude ja ettemaksete finantsvõimendus (%) Laenude ja ettemaksete kasv (%) Ülemäärane likviidsus kohustuslike likviidsusnõuete suhtes (%) Olulised nõuded protsendimäärana kapitalibaasist Allahindluse suhtarv (%) Kasum aktsia kohta (DKK) Raamatupidamislik väärtus aktsia kohta (DKK) Väljakuulutatud dividendid aktsia kohta (DKK) Aktsia hind 31.detsembril/kasum aktsia kohta (DKK) Aktsia hind31. detsembril/raamatupidamislik väärtus aktsia kohta (DKK)
Suhtarvud ja võtmenäitajad määratletakse Taani Finantsinspektsiooni määruses krediidiasutuste, investeerimisfirmade jms finantsar uandluse kohta. Suhtarvud on jagatud teguriga 1,0807, et võtta arvesse kapitalibaasi suurenemist aprillis 2011.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK GROUP 2011 159
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S (mln DKK) Emaettevõtte Danske Bank A/Si finantsaruanded on koostatud kooskõlas Taani finantstegevuse seadusega ja Taani Finantsinspekts iooni 11. jaanuari 2011. aasta määrusega nr 17 krediidiasutuste, investeerimisfirmade jms finantsaruandluse kohta. Need reeglid on identsed grupi rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (International Financial Reporting Standards (IFRS)) koo skõlas olevate hindamis- ja mõõtmispõhimõtetega, välja arvatud järgmised erinevused:
Kodumaine kinnisvara mõõdetakse (hinnatakse ümber) selle hinnangulises õiglases väärtuses muu koondtulu kaudu Koridorimeetodit ei rakendata pensionikohustuste suhtes Müügivalmis finantsvarade kategooriat ei kasutata
Kodumaise kinnisvara hinnanguline õiglane väärtus määratakse kindlaks kooskõlas Taani Finantsinspektsiooni krediidiasutuste, investeerimisfirmade jms finantsaruandlust käsitleva määruse skeemiga 8. Müügivalmis finantsvarad mõõdetakse õiglases väärtuses muutu stega läbi kasumiaruande. Osalusi tütarettevõtetes mõõdetakse kapitaliosaluse meetodil ja nende ettevõtete poolt maksmisele kuuluv tulumaks kantakse kuludesse real „Tulu sidus- ja grupiettevõtetelt‚. Emaettevõtte finantsaruannete formaat ei ole identne kooskõlas IFRSidega koostatud konsolideeritud finantsaruannete formaadig a. Alljärgnevas tabelis esitatakse erinevused puhaskasumi ja omakapitali vahel kooskõlas IFRSidega koostatud konsolideeritud finantsarua nnete ja Taani Finantsinspektsiooni reeglitega kooskõlas koostatud emaettevõtte finantsaruannete vahel.
Puhaskasum
Omakapital 31. dets. 2010
2011
2010
31. dets. 2011
Konsolideeritud finantsaruanded (IFRSid) Kodumaine kinnisvara Müügivalmis finantsvarad Pensionikohustused Tulumaksu mõju Reservid proportsionaalsel alusel konsolideeritud ettevõtetes
1 723 -77 -923 438 174 -
3 664 -79 -101 1 114 -234 16
125 855 1 281 348 -58 2 991
104 742 1 253 -73 2 3 002
Konsolideeritud finantsaruanded (Taani Finantsinspektsiooni eeskirjad) Mittekontrolliv osalus Reservid proportsionaalsel alusel konsolideeritud ettevõtetes Mittekontrolliva osaluse soetamisel tekkinud firmaväärtus
1 335 11 -
4 380 3 16 -
130 417 60 2 991 24
108 926 15 3 002 47
Emaettevõtte finantsaruanded (Taani Finantsinspektsiooni eeskirjad)
1 324
4 361
127 390
105 956
Konsolideeritud finantsaruannetes (lisa 44) esitatakse grupi osaluste ja ettevõtete nimekiri.
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
160
KASUMIARUANNE – DANSKE BANK A/S Lisa
(mln DKK)
2 3
4
5 6 7 8
10
2011
2010
Intressitulu Intressikulu
45 907 27 680
44 255 23 732
Neto intressitulu Dividendid aktsiatelt jne Teenustasude ja vahendustasude tulud Makstud teenustasud ja vahendustasud
18 227 144 9 740 2 783
20 523 199 9 767 2 440
Neto intressi-ja teenustasutulu Väärtuse korrigeerimine Muud äritulud Tööjõukulud ja halduskulud Amortisatsiooni, kulumi ja allahindluse kulud Muud tegevuskulud Laenude allahindluse kulud jms Tulu sidus- ja grupi ettevõtetelt
25 328 1 491 2 232 15 702 2 315 736 9 725 2 309
28 049 1 102 2 539 14 625 2 421 1 871 11 390 4 699
Kasum enne tulumaksu Tulumaks
2 882 1 558
6 082 1 721
Aruandeaasta puhaskasum
1 324
4 361
Kasumi jaotamise ettepanek Kapitaliosaluse meetodi reserv Aruandeaasta dividendid Eelmiste perioodide jaotamata kasum
-1 030 2 354
3 853 508
Kokku
1 324
4 361
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
161
KOONDKASUMIARUANNE – DANSKE BANK A/S Lisa
(mln DKK)
2011
2010
1 324
4 361
10
Aruandeaasta puhaskasum Muu koondtulu Väljaspool Taanit asuvate üksuste ümberarvestamine Väljaspool Taanit asuvate üksuste riskimaandamine Kodumaise kinnisvara õiglase väärtuse korrigeerimine Tulumaks muult koondtulult Muu koondtulu kokku Aruandeaasta koondtulu kokku
214
977
-273
-961
76
-77
46
236
63
175
1 387
4 536
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S 162
BILANSS – DANSKE BANK A/S Lisa
11 12 18
19
15 15 16 17 20
(mln DKK)
2011
2010
17 536 217 386 917 201 530 544 5 172 3 076 701 97 408 43 503 19 186 4 242 112 4 130 3 171 487 467 230 565 643 682
21 088 279 705 938 839 461 040 6 679 3 678 747 96 608 41 889 19 226 4 161 88 4 073 3 359 1 157 797 236 347 320 802
2 426 635
2 227 331
453 317 685 872 44 670 326 729 410 717 931 1 099
376 959 696 032 44 880 419 726 745 505 056 977
2 230 028
2 044 375
KOHUSTUSTE ERALDISED Pensioni ja sarnaste kohustuste eraldised Edasilükkunud tulumaksu eraldised Garantiidelt tekkinud kahjumite eraldis Muud kohustuste eraldised
849 4 029 1 087 11
616 3 830 4 013 59
Kohustiste eraldised kokku
5 976
8 518
ALLUTATUD LAENUD Allutatud laenud
63 241
68 482
OMAKAPITAL Aktsiakapital Akumuleerunud väärtuse korrigeerimised Kapitaliosaluse meetodi reserv Eelmiste perioodide jaotamata kasum Väljakuulutatud dividendid
9 317 374 24 884 92 815 -
6 988 365 25 914 72 689 -
127 390
105 956
2 426 635
2 227 331
VARAD Raha kassas ja nõudmiseni hoiused keskpankades Nõuded krediidiasutustele ja keskpankadele Laenud, ettemaksed ja muud laekumised korrigeeritud soetusmaksumuses Võlakirjad õiglases väärtuses Võlakirjad korrigeeritud soetusmaksumuses Aktsiad jne. Osalused sidusettevõtetes Osalused grupiettevõtetes Ühisskeemide kohased varad Immateriaalne põhivara Maa ja ehitised Kinnisvarainvesteeringud Kodumaine kinnisvara Muu materiaalne põhivara Tasumisele kuuluva tulumaksu varad Edasilükkunud tulumaksu varad Ajutiselt ülevõetud varad Muud varad Ettemaksed Varad kokku
21 22 23 24
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL TASUMISELE KUULUVAD SUMMAD Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele Hoiused ja muud laekumised Hoiused ühisskeemide alusel Emiteeritud võlakirjad korrigeeritud soetusmaksumuses Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused Muud kohustused Tulevaste perioodide tulud Võlgnevused kokku
17 13
25
Omakapital kokku Kohustused ja omakapital kokku
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
163
KAPITALIARUANNE – DANSKE BANK A/S (mln DKK) Omakapitali muutused Välisvaluutade ümberarvestuse
Ümberhindluse
Kapitaliosaluse meeodi
Jaotamata
Aktsiakapital
reserv
reserv
reserv
6 988 -
-310 -
675 -
-
214
-
kasum
Väljakuulutatud dividendid
Kokku
25 914 -1 030
72 689 2 354
-
105 956 1 324
-
-
-
-
214
-273
-
-
-
-
-273
-
-
76 -8
-
54
-
76 46
Muu koondtulu kokku
-
-59
68
-
54
-
63
Aruandeaasta koondtulu kokku
-
-59
68
-1 030
2 408
-
1 387
Tehingud omanikega Aktsiakapitali suurenemine Aktsiate pakkumise kulud Omaaktsiate omandamine Omaaktsiate müük Aktsiapõhised maksed Tulumaks omakapitali kirjetelt
2 329 -
-
-
-
17 703 -271 -16 470 16 596 127 33
-
20 032 -271 -16 470 16 596 127 33
Omakapital 31. detsember 2011
9 317
-369
743
24 884
92 815
-
127 390
Omakapital 1. jaanuar 2010 Aruandeaasta puhaskasum Muu koondtulu Väljaspool Taanit asuvate üksuste ümberarvestamine Väljaspool Taanit asuvate üksuste riskimaandamine Kodumaise kinnisvara õiglase väärtuse korrigeerimine Kodumaise kinnisvara müük Tulumaks muult koondtulult
6 988
-326
753
22 061
71 618
-
101 094
-
-
-
3 853
508
-
4 361
-
977
-
-
-
-
977
-
-961
-
-
-
-
-961
-
-
-77 -1 -
-
1 236
-
-77 236
Muu koondtulu kokku
-
16
-78
-
237
-
175
Aruandeaasta koondtulu kokku
-
16
-78
3 853
745
-
4 536
-
-
-
-
-19 195 19 316 154 51
-
-19 195 19 316 154 51
6 988
-310
675
25 914
72 689
-
105 956
Omakapital 1. jaanuar 2011 Aruandeaasta puhaskasum Muu koondtulu Väljaspool Taanit asuvate üksuste ümberarvestamine Väljaspool Taanit asuvate üksuste riskimaandamine Kodumaise kinnisvara õiglase väärtuse korrigeerimine Kodumaise kinnisvara müük Tulumaks muult koondtulult
Tehingud omanikega Aktsiakapitali suurenemine Aktsiate pakkumise kulud Omaaktsiate omandamine Omaaktsiate müük Omakapital 31. detsember 2010
2011. aasta lõpus koosnes aktsiakapital 931 739 034 aktsiast nominaalväärtusega 10 DKK. Kõigil aktsiatel on samad õigused; se ega eksisteerib ainult üks klass aktsiaid. Seni, kuni Taani riik omab hübriidkapitali Danske Bank’is ja garanteerib võlakirjade emissioone, võib Danske Bank A/S jaotada dividende, kui neid saab maksta välja täielikult puhaskasumist.
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S 164
KAPITALIARUANNE – DANSKE BANK A/S
Danske Bank A/Si omaaktsiad Aktsiate
Nominaalväärtus
arv
(mln DKK)
Protsent aktsiakapitalist
64
0,91
1 437
20,56
19 166
Müüdud 2010
6 324 610 143 690 185 144 511 236
1 445
20,68
19 186
Omand 31. detsember 2010
5 503 559
56
0,79
1 571
16,86
16 267
1 605
17,22
16 479
22
0,23
Omand1. jaanuar 2010 Omandatud 2010
Omandatud 2011 Müüdud 2011 Omand 31. detsember 2011
157 129 369 160 485 224 2 147 704
Müügi/ostu hind (mln DKK)
2011. ja 2010. aasta omandamised sisaldasid kauplemisportfelli jaoks omandatud aktsiaid ja klientide nimel omandatud aktsiai d.
Tütarettevõtete omanduses olevad Danske Bank’i aktsiad Aktsiate
Nominaalväärtus
arv
(mln DKK )
Protsent aktsiakapitalist
Omand 1. jaanuar 2010 Omandatud 2010 Müüdud 2010
2 324 340 210 128 1 024 846
22 2 10
0,33 0,03 0,15
Omand31. detsember 2010
1 509 622
14
0,22
Omandatud 2011 Müüdud 2011
1 787 487 817 277
18 8
0,19 0,09
Omand 31. detsember 2011
2 479 832
24
0,27
Müügi/ostu hind (mln DKK) 29 130
203 117
Omandamised 2011. ja 2010. aastal sisaldasid klientide nimel omandatud aktsiaid.
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
165
KAPITALIARUANNE – DANSKE BANK A/S (mln DKK)
2011
2010
Kapitalibaasi ja kogukapitali suhtarv Omakapital Väljakuulutatud dividendid Immateriaalne põhivara Edasilükkunud tulumaksu varad Edasilükkunud tulumaks immateriaalselt põhivaralt Kodumaise kinnisvara ümberhindamine Muud seadusjärgsed mahaarvamised
127 390 -19 399 -467 225 -743 -44
105 956 -19 439 -797 238 -675 -
Esimese taseme põhiomavahendid
106 962
85 283
40 117 -4 175 -
39 958 -2 422 -55
142 904
122 764
18 480 743 -4 175 -
24 503 675 -2 422 -55
Kapitalibaas
157 952
145 465
Riskiga kaalutud varad
684 852
664 802
15,6 20,9 23,1
12,8 18,5 21,9
Hübriidkapital Hinnanguliste kahjumite ja allahindluse kulude vaheline erinevus Seadusjärgne mahaarvamine kindlustusega tegelevate tütarettevõtete osas Muud seadusjärgsed mahaarvamised Esimese taseme omavahendid Allutatud laenud, v.a hübriidkapital Hübriidkapital Kodumaise kinnisvara ümberhindlus Hinnanguliste kahjumite ja allahindluse kulude vaheline erinevus Seadusjärgne mahaarvamine kindlustusega tegelevate tütarettevõtete osas Muud seadusjärgsed mahaarvamised
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (%) Esimese taseme omavahendite suhtarv (%) Kogukapitali suhtarv (%) Kogukapitali ja esimese taseme omavahendite suhtarvud arvutatakse kooskõlas kapitalinõuete direktiiviga.
Dokumendis ‚Riskijuhtimine 2011‛ (Risk Management 2011) on toodud täpsemad andmed grupi kapitalivajaduse kohta. ‚Riskijuhtimine 2011‛ ei kuulu seadusjärgsele auditeerimisele.
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S 166
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa
(mln DKK )
1
2011
2010
Neto intressi- ja teenustasutulud ning väärtuse korrigeerimine ärisegmentide kaupa Pangandustegevus Danske Markets ja Treasury Danske Capital Muu
22 649 3 619 1 092 -541
23 433 5 171 987 -440
Kokku
26 819
29 151
Geograafilised segmendid Taani Soome Iirimaa Norra Ühendatud Kuningriik Rootsi Baltikum Saksamaa Poola
15 249 284 1 050 3 223 419 5 524 756 207 107
17 478 342 1 340 3 444 743 4 665 804 220 115
Kokku
26 819
29 151
Geograafilised segmendid põhinevad asukohal, kus konkreetseid tehinguid kajatatakse. Näitajad Taani kohta sisaldavad ka fina ntseerimise kulusid, mis on seotud investeeringutega tegevustesse väljaspool Taanit. 2
3
Intressitulu Pöördtehingud krediidiasutuste ja keskpankadega Muud tehingud krediidiasutuste ja keskpankadega Pöördlaenud Laenud ettemaksed ja muud laekumised Võlakirjad Tuletisinstrumendid Valuutalepingud Intressimäära lepingud Muu intressitulu
1 191 2 718 3 530 28 921 9 607 -470 -3 626 3 156 410
1 226 2 461 1 457 26 416 9 241 3 017 -1 728 4 745 437
Kokku
45 907
44 255
1 303 3 301 2 452 7 564 8 437 4 252 371
1 245 3 738 592 5 587 7 951 4 429 190
27 680
23 732
Tulu teenustasudest ja vahendustasudest Väärtpaberitega kauplemise ja halduskonto teenustasud Makseteenuste teenustasud Väljaandmise teenustasud Garantiitasud Muud teenustasud ja vahendustasud
4 581 1 484 1 404 867 1 404
4 312 1 532 1 701 883 1 339
Kokku
9 740
9 767
Intressikulud Repotehingud krediidiasutuste ja pankadega Muud tehingud krediidiasutuste ja pankadega Repohoiused Hoiused ja muud laekumised Emiteeritud võlakirjad Allutatud laenud Muud intressikulud Kokku
4
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
167
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa
(mln DKK )
5
Väärtus korrigeerimised Laenud õiglases väärtuses Võlakirjad Aktsiad jms. Kinnisvarainvesteeringud Valuutad Tuletisinstrumendid Ühisskeemide kohased varad Ühisskeemide kohased hoiused
2011
2010
Muud varad
620 4 874 148 -8 1 976 351 -445 593 -6 618
-510 4 358 72 4 955 -1 709 5 008 -5 100 -1 976
Kokku
1 491
1 102
6
Muu tulu Muu tulu sisaldab liigselt tasutud maksude ja kohustuste tagasimakset summas 164 mln DKK (2010: 627 mln DKK).
7
Tööjõukulud ja halduskulud Juhatuse ja direktorite nõukogu töötasud Juhatus Direktorite nõukogu Kokku
52 9
36 9
61
45
Juhatuse töötasu sisaldab tasu ühes või enamas grupi tütarettevõttes nõukogusse kuulumise eest, Selline töötasu arvatakse maha lepingulisest töötasust. Taani seaduses krediidiasutustesse tehtavate riiklike kapitalitoetuste kohta sätestatakse, et ainult 50% juhtkonna palkadest puhul kohaldatakse maksu mahaarvamist seni, kuni laenatud kapital on tagasi makstud. 2011. aastal moodustas see mahaarvamine 24 mln DKK (2010: 18 mln DKK). Tööjõu kulud Palgad Pensionid Finantsteenuste pakkujast tööandja tulu-ja sotsiaalmaksu kulud
8 352 1 041 1 188
8 180 554 1 055
10 581
9 789
5 060
4 791
Tööjõu kulud ja halduskulud kokku
15 702
14 625
Töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel (keskm.)
15 550
15 707
Kokku Muud halduskulud
Konsolideeritud finantsaruannete lisas 9 on esitatud täiendav informatsioon juhatuse ja direktorite nõukogu liikmete ning teiste oluliste riskide võtjate töötasude kohta. 8
Amortisatsiooni, kulumi ja allahindluse kulud See kirje sisaldab firmaväärtuse allahindluse kulu summas 0,2 mld DKK. Konsolideeritud finantsaruannete lisas 23 on toodud täiendav informatsioon. Grupil ei olnud 2011. aastal firmaväärtuse allahindluse kulusid
9
Auditi teenustasud Üldkoosoleku poolt määratud auditifirmad Tasud emaettevõtte seadusjärgse auditeerimise eest Tasud muude kindlustandvate töövõttude eest Tasud maksunõustamisteenuste eest Tasud muude teenuste eest Kokku
8 4 2 8
9 2 4
22
15
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S 168
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa
(mln DKK )
10
Tulumaks Aruandeaasta arvestatud tulumaksu kulu Edasilükkunud tulumaks Eelmise aasta tulumaksu kulu korrigeerimine Tulumaksumäära alandamine
2011
2010
835 657 60 6
453 1 031 214 23
Kokku
1 558
1 721
Tegelik tulumaksumäär Taani tulumaksumäär Mittemaksustatav tulu ja mahaarvamisele mittekuuluvad kulud Välismaiste üksuste tulumaksumäärade ja Taani tulumaksumäära vaheline erinevus Eelmise aasta tulumaksukulu korrigeerimine Tulumaksumäära alandamine
(%) 25,0 118,7 116,6 10,6 1,0
(%) 25,0 36,2 40,2 14,7 1,6
Tegelik tulumaksumäär Sidusettevõttelt ja grupi ettevõtetelt saadud tulumaksu sisaldav osa
271,9 -217,8
117,7 -89,4
54,1
28,3
Tulumaks muult koondtulult Välismaiste üksuste riskimaandamine Kodumaise kinnisvara õiglase väärtuse korrigeerimine Kodumaise kinnisvara müük
54 -8 -
217 19 -
Kokku
46
236
Laekumised krediidiasutustelt ja keskpankadelt Nõudmiseni hoiused kuni 3 kuud 3 kuud kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat hiljem kui viis aastat
34 612 171 768 5 894 3 637 1 475
6 778 259 995 3 988 5 896 3 048
Kokku
217 386
279 705
Laekumised krediidiasutustelt Tähtajalised hoiused keskpankades
181 942 35 444
201 304 78 401
Kokku
217 386
279 705
Eelmises kirjes sisalduvad pöördtehingud
125 392
147 789
Kokku
11
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S 169
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa
(mln DKK )
12
2011
2010
Laenud, ettemaksed ja muud laekumised korrigeeritud soetusmaksumuses Nõudmiseni hoiused kuni 3 kuud 3 kuud kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat hiljem kui 5 aastat
72 503 282 001 158 495 105 507 298 695
52 228 425 461 132 807 99 287 229 056
Kokku
917 201
938 839
Eelmises kirjes sisalduvad pöördtehingud
155 766
168 481
5,0
3,2
1,6 8,5 1,2 2,1 4,2 4,7 0,7 25,0 12,2 3,1 63,3 31,7
1,4 7,4 1,0 2,3 3,7 4,4 0,7 32,1 11,0 3,2 67,2 29,6
100,0
100,0
Laenud, ettemaksed ja garantiid sektorite ja tööstusharude kaupa (%) Avalik sektor Ärikliendid Põllumajandus jahindus metsandus ja kalandus Töötlev tööstus ja toorainete kaevandamine Energia ja kommunaalteenused Ehitus Kaubandus Transport hotellid ja restoranid Informatsioon ja kommunikatsioon Finantsid ja kindlustus Kinnisvara haldus Muu Kokku ärikliendid Eraisikutest kliendid Kokku 13
Laenude, ettemaksete ja garantiide allahindluse kulud Laenud, ettemaksed, individuaalne allahindlus
Laenud, ettemaksed ja garantiid kollektiivne allahindlus
Muud võlgnevused individuaalne allhindlus
Muud võlgnevused, kollektiivne allahindlus
Kokku
Allahindluse kulud 1. jaanuaril 2011 Allahindluse kulud aasta jooksul Eelmiste aastate allahindluse kulude tühistamised Muud muutused
31 537 15 204 12 170 222
3 833 989 1 417 -
86 7 1 1
-
35 456 16 200 13 588 223
Allahindluse kulud 31. detsembril 2011
34 793
3 405
93
-
38 291
-
-
-
-
-
Allahindluse kulud 1. jaanuaril 2009 Allahindluse kulud aasta jooksul Eelmiste aastate allahindluse kulude tühistamised Muud muutused
26 627 15 114 10 927 723
3 745 1 903 1 850 35
107 4 27 2
-
30 479 17 021 12 804 760
Allahindluse kulud 31. detsembril 2010
31 537
3 833
86
-
35 456
1
-
-
-
1
Individuaalne
Kollektiivne
Individuaalne
Kollektiivne
58 611 30 767
194 475 191 070
56 083 29 888
196 385 192 552
Ülevõetud varade väärtuse korrigeerimine
Ülevõetud varade väärtuse korrigeerimine
2011 Laenud, ettemaksed ja muud laekumised kokku (kaasa arvatud portfellid), mille puhul eksisteerivad objektiivsed tõendid laenude väärtuse languse kohta enne allahindluse kulude kajastamist (summa ei sisalda laene, ettemakseid ja muid laekumisi, mis on kajastatud väärtuses null DKK) Bilansiline väärtus enne allahindluse kulusid
2010
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
170
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa 14
(mln DKK) Laenutegevuse areng Taanis 2010. aastal 2009. aasta mais kaasas Danske Bank A/S Taani riigilt allutatud laenukapitali hübriidkapitali vormis summas 24 mld DKK. Taani seaduse kohaselt peavad pangad, mis kaasavad riiklikult finantseeritud kapitali, avaldama poolaasta aruanded arengute kohta oma Taani laenutegevuses. Danske Bank A/S annab laene eraisikutest klientidele ja äriklientidele mitmes riigis. Alljärgnevas tabelis näidatakse trendid laenudes ja ettemaksetes, tagastamatutes laenukohustustes ja garantiides enne allahindluse kulusid Danske Bank A/Si äriklientide ( k.a avalik sektor) ja eraisikutest klientide lõikes. Lenud jms enne allahindluse kulusid 31. detsember 2011
Ärikliendid
Eraisikutest kliendid
Taani Soome Rootsi Iirimaa Ühendatud Kuningriik Saksamaa Baltikum Muud ELi liikmesriigid Norra Ida-Euroopa Muud Euroopa riigid Põhja-Ameerika Ülejäänud maailm
290 008 16 579 201 004 49 006 67 933 13 214 11 168 46 167 116 385 1 454 4 325 78 380 15 601
Kokku
911 224
30 .juuni 2011
kliendid
Eraisikutest kliendid
Kokku
Osakaal (%)
35 1 23 6 6 1 2 4 15 0 0 6 1
309 157 15 394 183 606 49 713 99 330 12 816 12 129 76 107 114 731 715 4 138 116 591 11 254
156 457 14 81 393 27 382 499 201 12 791 712 73 479 22 233 398 473
465 614 15 408 264 999 77 095 99 829 13 017 24 920 76 819 188 210 737 4 371 116 989 11 727
34 1 19 6 7 1 2 6 14 0 0 9 1
100
1 005 681
354 054
1 359 735
100
Kokku
Osakaal (%)
150 767 12 85 331 26 309 520 181 12 242 761 77 254 30 201 462 489
440 775 16 591 286 335 75 315 68 453 13 395 23 410 46 928 193 639 1 484 4 526 78 842 16 090
354 559
1 265 783
Äri-
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
171
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa
(mlnDKK )
14
Mõnedel Danske Bank A/Si turgudel halvenesid majandustingimused oluliselt 2011. aasta teisel poolel. Euroopa riikide võlakriis avaldas negatiivset mõju eraisikutest klientide ja äriklientide usaldusele, samuti väljaspool euroala asuvatele riikidel e, mis tingis madala krediidi nõudluse.
(järg)
Danske Bank A/S annab krediiditi oma klientide finantsolukorra uurimise alusel ja jälgib pidevalt nende finantsseisundit, et määrata kindlaks, kas krediidi andmise alus on muutunud. Laenud peaksid põhjendatud alusel vastama klientide finantsseisundile, sealhulgas tuludele, kapitalile ja varadele ning nende poolt Danske Bank’iga teostatavate tehingute mahule; ning kliendid peavad suu tma põhjendada oma tagasimaksmise suutlikkust. Tagatis on üldjuhul nõutav krediidiliinide puhul . Eriti ettevaatlikult annab Danske Bank A/S krediiti probleemsete või tsükliliste tööstusharude ettevõtetele. Krediidiliinide regulaarseks jälgimiseks kasutatak se grupi krediidisüsteeme ja –protseduure. Danske Bank A/S toetas oma krediidivõimelisi kliente kogu 2011. aasta teisel poolel. Danske Bank A/S korrigeeris kinnisvara investorite laenutingimusi 2011. aasta teisel poolel. Danske Bank A/S keskendub jätkuvalt teatud tööstusharudele, sealhulgas ki nnisvara- ja põllumajandussektorile. Täpsem informatsioon grupi laenuandmise poliitika, klientide reitingu määramise ja krediidiriski juhtimise kohta on toodud 4. osas „Riskijuhtimine 2011‚, mis on avaldatud 9. veebruaril 2012. „Riskijuhtimine 2011‚ on avaldatud veebisaidil www.danskebank.com/ir. See dokument ei kuulu seadusjärgsele auditeerimisele. 2011.aasta teisel poolel suurendas Danske Bank A/S intressimäärasid muutuva intressimääradega laenude puhul. Selliste laenude intressimäärasid, mis olid fikseeritud viitega Taani keskpanga hoiusesertifikaadi intressimäärale ja teatud muutuva intressimääraga hoiuste intressimääradele, alandati vastavalt Taani keskpanga alandamise määradele. Majapidamiste ja mittefinantse ttevõtete intressimäärade tasemed olid 2011. aasta lõpus kõrgemad kui aasta alguses.
/Joonise tõlge: LAENUMÄÄRADE TREND 2009 Mittefinantsettevõtted Majapidamised Kõik sektorid/
Taani äriklientide nõudlus krediidi järele, mis on mõõdetud taotletud laenu summades, langes 23% võrreldes 2011. aasta esimese poolaasta tasemega. Olemasolevate klientide puhul langes laenutaotluste arv 11% teisel poolaastal. Uute klientide puhul langes nõudlus samas perioodis. Olemasolevatelt klientidelt saadud heakskiidetud taotluste osakaal jäi samale tasemele 90% 2011. aasta teisel poolaastal, samal ajal uutelt klientidelt saadud heakskiidetud taotluste osakaal langes. Taani eraisikutest klientide nõudlus krediidi järgi langes 20% võrreldes 2011. aasta esimese poolaasta tasemega. Ka uute klient ide osas langes nõudlus krediidi järele teisel poolaastal. Heakskiidetud taotluste osakaal 2011.aasta teisel poolel oli 93% võrreldes 94%ga 2011. aasta esimesel poolel.
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S 172
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa
(mln DKK millions)
14
Alljärgnevas tabelis on esitatud trend laenude ja ettemaksete, tagastamatute laenukohustuste ja garantiide osas enne allahindluse kulusid Danske Bank A/Si klientide puhul, kes on Taani elanikud.
(järg) Laenud jms enne allahindluse kulusid
Riiklik sektor Ärikliendid Põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus Töötlev tööstus ja toorainete kaevandamine Energia ja kommunaalteenused Ehitus Kaubandus Transport, hotellid ja restoranid Informatsioon ja kommunikatsioon Finantsid ja kindlustus Kinnisvara haldus Muu Kokku korporatiivsed kliendid Eraisikutest kliendid Hüpoteek Muu Kokku eraisikutest kliendid Kokku
31. detsember 2011
30. juuni 2011
Olemasolevad kliendid
Uued kliendid
Kokku
Kokku
14 662
110
14 772
14 656
10 450 37 920 4 723 5 823 17 034 21 070 3 576 129 160 22 886 19 420 272 062
65 126 4 67 202 81 13 1 614 454 548 3 174
10 515 38 046 4 727 5 890 17 236 21 151 3 589 130 774 23 340 19 968 275 236
11 294 43 607 5 939 6 699 20 103 21 211 3 443 139 065 23 652 19 488 294 501
114 151 34 592 148 743
1 727 297 2 024
115 878 34 889 150 767
121 180 35 277 156 457
435 467
5 308
440 775
465 614
Uued kliendid on need kliendid, kellele Danske Bank A/S ei ole andnud laene ega muid krediidiliine viimase 12 kuu jooksul. Kooskõlas seadusjärgsete nõuetega on laenutegevuse aruanne avaldatud eraldi dokumendina veebisaidil www.danskebank.com/ir.
15
Investeeringud ja kodumaine kinnisvara
Õiglane väärtus/ümberhindlus 1. jaanuaril Lisandumised, k.a kulutused kinnisvara parendamisele Müük Amortisatsioonikulu Muus koondkasumis kajastatud väärtuse korrigeerimine Kasumiaruandes kajastatud väärtuse korrigeerimine Muud muutused Õiglane väärtus/ümberhindlus 31. detsembril
Nõutav tulumäär õiglase väärtuse/ümberhindluse arvutamiseks (% aastas)
Kinnisvarainvesteering
2011 Kodumaine kinnisvara
Kinnisvara investeering
2010 Kodumaine kinnisvara
88 27 3 -
4 073 10 12 46 76
81 22 14 -
4 362 29 60 55 -77
-
29
1 -2
-5 -121
112
4 130
88
4 073
4,8 - 8,5
5,0 - 9,0
4,8-8,0
5,0-8,8
Õiglane väärtus on hinnatud grupi hindajate poolt.
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S 173
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa
(mln DKK)
16
Muu materiaalne põhivara Soetusmaksumus 1. jaanuaril Välisvaluutade ümberarvestus Lisandused, kaasa arvatud kulutused rendikinnisvara parendamisele Müük
6 748 22 1 483 1 499
6 931 134 1 309 1 626
Soetusmaksumus 31. detsember
6 754
6 748
Amortisatsiooni- ja allahindluse kulud 1. jaanuaril Välisvaluuta ümberarvestus Amortisatsioonikulud Müüdud varade amortisatsiooni- ja allahindluse kulud
3 389 35 898 739
3 132 64 1 083 890
Amortisatsiooni ja allahindluse kulud 31. detsembril
3 583
3 389
Bilansiline väärtus 31. detsembril
3 171
3 359
17
Edasilükkunud tulumaksu muutus
1. jaan.
Välisvaluuta ümberarvestus
Kajastatud aruandeaasta kasumis
Immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Väärtpaberid Kohustuste eraldised Edasikantavad tulumaksu kahjumid Eelmistel aastatel arvestamata tulumaksukahjumi kajastamine (recapture of tax losses) Muu
10 1 022 -7 -41 -663
1 -1 -7
-109 14 59 261
8 -
10 922 7 17 -409
3 157 -445
-1
371 -67
-
3 528 -513
Kokku
3 033
-8
529
8
3 562
2011
Eelnevas kirjes sisalduv eelmise aruandeaasta tulumaksu korrigeerimine
Kajastatud omakapitalis 31. dets.
-134
2010 Immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Väärtpaberid Kohustuste eraldised Edasikantavad tulumaksu kahjumid Eelmistel aastatel arvestamata tulumaksukahjumi kajastamine (recapture of tax losses) Muu
269 1 261 -129 -253 -1 259
19 1 -3 -33
-259 -239 121 215 629
-19 -
10 1 022 -7 -41 -663
2 047 -203
-31
1 110 -211
-
3 157 -445
Kokku
1 733
-47
1 366
-19
3 033
Edasilükkunud tulumaks
2011
2010
Edasilükkunud tulumaksu varad Edasilükkunud tulumaksu eraldised
467
797
4 029
3 830
Edasilükkunud tulumaks netona
3 562
3 033
Eelnevas kirjes sisalduv eelmise aruandeaasta tulumaksu korrigeerimine
312
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S 174
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa
(mln DKK)
18
Võlakirjad korrigeeritud soetusmaksumuses Lunastustähtajani hoitavate varade õiglane väärtus Lunastustähtajani hoitavate varade bilansiline väärtus
19
20
21
22
23
4 950 5 172
6 542 6 679
Ühisskeemide varad Võlakirjad õiglases väärtuses Aktsiad Avatud investeerimisfondide sertifikaadid Rahalised hoiused jms
21 651 4 866 17 218 935
18 693 5 761 17 810 2 616
Varade kogusumma enne elimineerimisi Omaaktsiad Muud grupisisesed saldod
44 670 117 1 050
44 880 305 2 686
Kokku
43 503
41 889
Muud varad Tuletisinstrumentide positiivne õiglane väärtus Muud varad
549 887 15 756
331 838 15 482
Kokku
565 643
347 320
Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele Nõudmisel tasutavad võlgnevused kuni 3 kuud 3 kuud kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat hiljem kui 5 aastat
74 274 364 790 2 071 11 944 238
36 932 337 443 1 633 515 436
Kokku
453 317
376 959
Eelmises kirjes sisalduvad repotehingud
252 617
167 053
Hoiused ja muud laekumised Nõudmiseni hoiused Tähtajalised hoiused Tähtajalised hoiused Repohoiused Eriotstarbelised hoiused
425 534 3 379 181 031 53 719 22 209
435 115 2 769 175 103 60 440 22 605
Kokku
685 872
696 032
Nõudmiseni hoiused kuni kolm kuud 3 kuud kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat hiljem kui 5 aastat
425 534 198 589 25 636 26 135 9 978
435 115 207 973 15 963 26 346 10 635
Kokku
685 872
696 032
Emiteeritud võlakirjad korrigeeritud soetusmaksumuses Nõudmiseni hoiused kuni 3 kuud 3 kuud kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat hiljem kui 5 aastat
75 731 63 887 124 611 62 500
131 351 50 565 164 158 73 652
Kokku
326 729
419 726
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
175
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa
(mln DKK)
24
Muud kohustused Tuletisinstrumentide negatiivne õiglane väärtus Muud kohustused
534 011 183 920
315 983 189 073
Kokku
717 931
505 056
25
Allutatud laenud Allutatud laenud koosnevad kohustustest allutatud laenukapitali näol ja hübriidkapitalist, mida ei maksta tagasi Danske Bank’ i vabatahtliku või sunniviisilise likvideerimise korral kuni tavaliste võlausaldajate nõuete täitmiseni. Hübriidkapital on madalamal tasemel kui allutatud laenukapital. Allutatud laenude ennetähtaegne lunastamine peab saama Taani Finantsinspektsiooni poolse heakskiidu. Allutatud laenud sisalduvad kapitalibaasis kooskõlas Taani finantstegevuse seaduse paragrahviga 128. Lunastus-
2011
2010
antud
Lunastustähtaeg
hind
(mln DKK )
(mln DKK )
2002 2003 2003 2005 2007
26.03.2015 20.06.2016 29.09.2021 16.03.2018 20.03.2016
100 100 100 100 100
2 974 3 717 3 115 5 204 3 717
6 392 2 982 3 727 3 033 5 218 3 727
18 727
25 079
100 100 100 100 100 100
4 309 1 335 4 450 4 461 1 126 542
4 209 1 300 4 333 4 473 1 116 538
100
23 992
23 992
Hübriidkapital kokku
40 215
39 961
Allutatud laenude nimiväärtus Intressimäära riski maandamine õiglases väärtuses Danske Bank'i osalused
58 942
65 040
4 679 -380
3 618 -176
Allutatud laenud kokku
63 241
68 482
Intress allutatud laenudelt ja seotud kirjetelt Intressid Erakorralised tagasimaksed Väljaandmise ja lunastamise kulud Summa, mis sisaldub kapitalibaasis 31. detsembril
4 252 6 392 58 597
4 429 4 741 64 461
Valuuta Lunastatud laenud EUR EUR GBP EUR EUR
Põhiosa Intressi(miljonites) määr
400 500 350 700 500
5,875 4,250 5,375 4,100 6,000
Välja
Allutatud laenud, v.a hübriidkapital Hübriidkapital Hübriidkapital, mis jääb esimese taseme omavahendite15% piirmäära alla (paragrahv 129(4)): USD 750 5 914 2004 Alaline GBP 150 5 563 2005 Alaline GBP 500 5 684 2006 Alaline EUR 600 4 878 2007 Alaline SEK 1 350 erin 2007 Alaline SEK 650 5 119 2007 Alaline Hübriidkapital, mis jääb esimese taseme omavahendite 35% piirmäära alla (paragrahv 129(3)): DKK 23992 9 265 2009 Alaline
Konsolideeritud finantsaruannete lisa 31 sisaldab täiendavat informatsiooni allutatud laenude ja lepinguliste tingimuste kohta.
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
176
LISAD – DANSKE BANK A/S Note
(DKK millions)
26
Tagatisena hoiustatud varad
2011
2010
2011. aasta lõpus oli Danske Bank A/S hoiustanud tagatisena väärtpabereid väärtuses 45 606 mln DKK Taani ja rahvusvahelistes kliiringkeskustes ning muudes asutustes (2010: 54 940 mln DKK). Seoses repotehingutega, mis kujutavad endast väärtpaberite müüki eesmärgiga need hilisemal kuupäeval tagasi osta, jäävad väärtpaberid bilanssi ja saadud summad kajastatakse hoiustena. Repotehingute väärtpabereid käsitletakse kohustuste tagatiseks olevate varadena. Vastaspooltel on õigus müüa väärtpabereid või hoiustada need tagatisena muude laenude eest. Repotehingute kaudu müüdud varad Võlakirjad õiglases väärtuses Aktsiad jms
304 745
215 063
-
-
Kokku
304 745
215 063
607
536
Tütarettevõtete eest hoiustatud tagatis kokku
2011. aasta lõpus esitas Danske Bank A/S sularaha ja väärtpabereid väärtuses 68 463 mln DKK (2009: 38 061 mln DKK) tagatisena tehingute eest tuletisinstrumentidega. 2010. aasta lõpus oli Danske Bank A/Sil registreeritud laenusid ja ettemakseid väärtuses 172 325 mln DKK ja muid varasid väärtuses 8 108 mln DKK tagatisena kattega võlakirjade eest (2010: vastavalt 123 308 mln DKK ja 4 381 mln DKK). 27
Tingimuslikud kohustused Danske Bank A/S kasutab erinevaid laenudega seotud finantsinstrumente, et täita oma klientide finantsalaseid nõudmisi. Need hõlmavad laenupakkumisi ja muid krediidiliine, garantiisid ja instrumente, mida ei kajastata bilansis. Guarantiid ja muud kohustused Garantiid jms Finantsgarantiid Hüpoteekfinantsgarantiid Registreerimise ja hüpoteegi ümbertegemise garantiid Muud garantiid Kokku Muud kohustused Tagastamatud laenukohustused, mis on lühemad kui 1 aastat Tagastamatud laenukohustused, mis on pikemad kui 1 aasta Muud kohustused Kokku
6 958 50 379 9 478 90 773
7 719 51 583 21 542 163 028
157 588
243 872
59 140 93 656 495
63 609 102 006 653
153 291
166 268
Lisaks laenutegevusega seotud krediidiriskile moodustasid laenupakkumised ja mittesiduvad krediidiliinid 445 043 mln DKK (2010: 444 123 mln DKK). Neid kirjeid on võetud arvesse riskiga kaalutud varade arvutamisel kooskõlas kapitalinõuete direktiiviga. Danske Bank A/S on seoses oma ärimahuga pidevalt seotud erinevate kohtuprotsesside ja vaidlustega. Suurusest tulenevalt ei m õjuta grupi arvates menetluses olevate kohtuprotsesside tulemused oluliselt tema finantspositsiooni. Piiratud arv töötajaid on tööl tingimustel, mille kohaselt makstakse neile vallandamise korral enne tavapärast pensionile jäämise iga kas erakorralist vallandamis- või pensionitasu, mis on suurem, kui neile tavapärastel töösuhte tingimustel ettenähtud summa. Sponseeriva tööandjana vastutab Danske Bank ettevõtte pensionifondi pensionikohustuste eest.
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S 177
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa
(mln DKK)
28
Seotud osapooled Olulise mõjuga
Grupi
osapooled
Sidusettevõtted
Direktorite
ettevõtted
2011
2010
6 104
6 034
1 217
613
57 149
64 326
14
24
5
4
1 161
1 245
4 918
5 847
217 076
192 519
-
-
-
-
Hoiused Tuletisinstrumendid Emiteeritud võlakirjad
2 198 57 -
2 983 68 -
248 1 612 -
143 1 375 -
76 794 5 811 28 774
71 725 2 586 97 665
40 -
37 -
30 -
21 -
Väljaantud garantiid Saadud tagatis ja garantiid
1 470 463
1 970 486
7 295
1 14
77 914 1 719
145 698 1 137
1
7 8
4 5
5 4
71 192 6 6 12 -
155 133 22 2 7 -
86 188 2 49 1 1
75 225 2 80 -
3 574 194 22 3 101 6 -
3 591 465 27 415 3 -
-
1 1 -
-
-
-
-
4 646 -
-
-
-
-
-
5 -
-
7 -
2 2
Intressitulu Intressikulu Teenustasutulu Dividenditulu Muu tulu Laenude allahindluse kulud Kauplemine Danske Bank'i aktsiatega Aktsiate omandamine Aktsiate müük
2010
2011
Juhatus
2010
Laenud ja tagastamatud laenukohustused Väärtpaberid ja tuletisinstrumendid
2011
nõukogu
2011
2010
2011
2010
Olulist mõjuvõimu omavad seotud osapooled on aktsionärid, kellele kuuluvad osalused ületavad 20% Danske Bank A/Si aktsiakap italist. A.P. Møller ja Chastine Mc-Kinney Møller Foundation ja A.P. Moller – Maersk Group’i (Kopenhaagen) ettevõtted omavad 22,84% aktsiakapitalist. Konsolideeritud finantsaruannete lisas 22 esitatakse nimekiri osalustest sidusettevõtetes. Konsolideeritud finantsaruannetes määratletakse grupi osalused kirjel „Grupi osalused ja ettevõtted‚. Veergudes „Direktorite nõukogu‚ ja „Juhatus‚ esitatakse direktorite nõukogu ja juhatuse liikmete ning nende lähikondsete ja ettevõtete, kus need osapooled omavad kontrolli või olulist mõjuvõimu, isiklikud vahendid, hoiused jne. 2011. aastal on direktorite nõukogu ja juhatuse liikmetele antud krediidi keskmised intressimäärad vastavalt 2,2% (2010: 2,2%) ja 2,4% (2010: 2,7%). Konsolideeritud finantsaruannete lisades 9 ja 42 on toodud juhtkonna töötasu ja osalused. Pensionifonde, mis on moodustatud eesmärgiga maksta välja pensionihüvitisi Danske Bank A/Si töötajatele, peetakse samuti seotud osapoolteks. 2011. aastal tehingud nende fondidega hõlmasid laene ja ettemakseid väärtuses 3 mln DKK (2010: 3 mln DKK), hoiuseid väärtuses 121 mln DKK (2010: 123 mln DKK), positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumente summas 0 mln DKK (2010: 0 mln DKK), negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumente summas 581 mln DKK (2010: 166 mln DKK), intressikulusid 3 mln DKK (2010: 3 mln DKK ja pensioni sissemakseid summas 284 mln DKK (2010: 304 mln DKK). Danske Bank A/S tegutseb pangana mitme oma seotud osapoole jaoks. Danske Bank A/Si põhiteenused on makseteenused, kauplemine väärtpaberite ja muude instrumentidega, vabade vahendite investeerimine ja paigutamine ning lühi- ja pikaajalise finantseerimise pakkumine. Lisaks saavad Danske Bank A/S ja grupiettevõtted intresse mis tahes Realkredit Danmark A/Si poolt emiteeritud võlakirjadelt. Konsolideeritud finantsaruannete lisas 19 on toodud grupi osalused oma hüpoteekvõlakirjades. Danske Bank A/S täidab samuti mitmeid administratiivseid funktsioone, nagu nt IT tegevus ja arendus, personalijuhtimine, grupiettevõtete ostu- ja marketingitegevus. 2011. aastal sai Danske Bank A/S teenustasutulusid osutatud teenuste eest kogusummas 1619 mln DKK (2010: 1527 mln DKK). Eespool toodud näitajad ei sisalda võlga seotud osapooltele emiteeritud võlakirjade vormis. Sellised võlakirjad on esitaja väärtpaberid, mis tähendab, et Danske Bank’ile ei ole teada, kes on nende omanikud. Danske Bank’i aktsiad võivad olla registreeritud n ime järgi. Seotud osapoolte aktsiaosalused Danske Bank’is, mis moodustavad vähemalt 5% Danske Bank’I aktsiakapitalist, määratakse kindlaks kõige viimase osaluste aruande alusel, mis on esitatud Danske Bank’ile. Tehinguid seotud osapooltega arveldatakse sõltumatute osapoolte omavaheliste tehingute põhjal, samas kui tehinguid grupiettevõtetega arveldatakse kulude hüvitamise põhjal..
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S 178
LISAD – DANSKE BANK A/S Lisa 29
(mln DKK) Riskimaandamine 2011 AmortiseeriBilansiline tud/ nominaalväärväärtus tus
2010 AmortiseeriBilansiline tud/ nominaalväärväärtus tus
Varad Laekumised krediidiasutustelt Laenud ja ettemaksed
5 360 52 097
5 353 50 022
3 766 59 513
3 756 58 238
Kokku
57 457
55 375
63 279
61 994
-2 362
66 828
320
71 650
Kohustused Hoiused Võlgnevused krediidiasutustele Emiteeritud võlakirjad Allutatud laenud
129 961 94 993 359 961 63 699
129 592 94 972 349 625 58 942
130 581 133 200 442 736 68 766
130 458 133 185 437 922 65 040
Kokkul
648 614
633 131
775 283
766 605
31 278
591 510
11 381
753 871
Finantsinstrumendid, millega maandatakse intressimäära riski Tuletisinstrumendid
Finantsinstrumendid, millega maandatakse intressimäära riski Tuletisinstrumendid
Konsolideeritud finantsaruanded sisaldavad täiendavat informatsiooni riskimaandamisinstrumentide arvestuse kohta. 30
Grupi osalused ja ettevõtted Grupi osalused ja ettevõtted on loetletud konsolideeritud finantsaruannete lisas 44. Peamised sidusettevõtted on loetletud konsolideeritud finantsaruannete lisas 22.
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S 179
OLULISED FINANTSNÄITAJAD Neto intressi-ja teenustasude tulu Väärtuse korrigeerimine Tööjõukulud ja halduskulud Laenude allahindluse kulud jms, Tulu sidusettevõtetelt ja grupi ettevõtetelt Aruandeaasta puhaskasum Laenud ja ettemaksed Omakapital Varad kokku
SUHTARVUD JA VÕTMENÄITAJAD Maksevõime suhtarv (%) Esimese taseme omavahendite suhtarv (%) Omakapitali tootlus enne tulumaksu (%) Omakapitali tootlus pärast tulumaksu (%) Kulu/tulusuhtarv (DKK) Intressimäära risk (%) Välisvaluuta positsioon (%) Valuutarisk (%) Laenud ja ettemaksed pluss allahindluse kulu protsendina hoiustest Laenude ja ettemaksete finantsvõimendus (%) Laenude ja ettemaksete kasv (%) Vabad vahendid kohustusliku likviidsuse nõude suhtes (%) Oluline nõue protsendina kapitalibaasist Finantseerimise suhtarv Laenutegevuse kasv (võrreldes eelmise aastaga) Kinnisvara riskipositsioon Allahindluse suhtarv (%) Kasum aktsia kohta (DKK) Raamatupidamislik väärtus aktsia kohta (DKK) Väljakuulutatud dividendid aktsia kohta (DKK) Aktsiahind 31, detsembril/tulu aktsia kohta (DKK) Aktsiahind 31, detsembril/raamatupidamislik väärtus aktsia kohta (DKK)
25 328 1 491 15 702 9 725 2 309 1 324 917 201 127 390 2 426 635
28 049 1 102 14 625 11 390 4 699 4 361 938 839 105 956 2 227 331
35 645 5 347 15 723 21 118 3 211 1 001 920 557 101 094 2 188 762
28 507 -3 774 15 438 10 265 3 889 -448 1 120 719 100 013 2 678 868
22 866 2 690 14 590 306 7 054 14 996 1 120 373 106 376 2 412 451
23,1 20,9 2,5 1,1 1,10 0,4 2,5 -
21,9 18,5 5,9 4,2 1,20 3,7 -
21,3 17,2 2,8 1,0 1,06 0,7 2,9 -
15,3 11,1 -0,9 -0,4 0,97 2,5 3,3 0,1
11,9 8,3 17,1 14,8 2,03 2,1 2,1 -
130,6 7,2 -2,3 107,4 32,6 0,7 -1,2 13 0,9 1,6 137,0 44,7
130,9 8,9 2,0 144,6 46,7 0,7 -0,5 12 0,8 6,3 152,8 22,7
126,2 9,1 -17,9 138,3 22,8 0,7 -12,7 12 1,6 1,5 146,0 81,6
147,9 11,2 66,3 98,2 0,9 6,4 10 0,7 -6,5 144,5 -8,0
139,5 10,5 36,9 88,3 151,0 0,8 21,3 13 21,8 154,9 8,50 9,1
0,53
0,94
0,81
0,36
1,29
Suhtarvud on määratletud Taani Finantsinspektsiooni määruses krediidiasutuste, investeerimisfirmade jms finantsaruandluse kohta. Aktsiate suhtarve ei ole korrigeeritud võtmaks arvesse aktsiakapitali suurenemist aprillis 2011.
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 180
Juhtkonna kinnitus Direktorite nõukogu ja juhatus (juhtkond) vaatasid üle ja kinnitasid Danske Bank A/Si 2011. aasta majandusaastaaruande. Konsolideeritud finantsaruanded on koostatud kooskõlas ELi poolt vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja emaettevõtte finantsaruanded on koostatud kooskõlas Taani finantstegevuse seadusega. Lisaks on aastaaruanne koostatud kooskõlas täiendavate Taanis kehtivate avalikustamise nõuetega finantsasutuste aastaaruannetele. Meie arvates annavad konsolideeritud finantsaruanded ja emaettevõtte finantsaruanded õige ja õiglase ülevaate grupi ja emaettevõtte varadest, kohustustest, omakapitalist ja finantsseisundist seisuga 31. detsember 2011 ning grupi ja emaettevõtte tegevuse tulemuste ja konsolideeritud rahavoogude kohta 2011. aastal. Lisaks annab meie arvates tegevusaruanne õiglase ülevaate arengutest grupi ja emaettevõtte tegevuses ja finantsseisundis ning kirjeldab olulisi riske ja ebakindluse tegureid, mis võivad mõjutada gruppi ja emaettevõtet. Juhtkond esitab aastaaruande üldkoosolekule kinnitamiseks.
Kopenhaagen, 9. veebruar 2012 Juhatus Peter Straarup Esimees Tonny Thierry Andersen Juhatuse liige
Thomas F. Borgen Juhatuse liige
Georg Schubiger Juhatuse liige
Henrik Ramlau-Hansen Juhatuse liige Per Skovhus Juhatuse liige
Direktorite nõukogu Ole Andersen Esimees
Niels B. Christiansen Aseesimees
Michael Fairey
Peter Højland
Mats Jansson
Eivind Kolding
Majken Schultz
Claus Vastrup
Susanne Arboe
Helle Brøndum
Carsten Eilertsen
Charlotte Hoffmann
Per Alling Toubro
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
181
Audiitori järeldusotsused SISEAUDITI JÄRELDUSOTSUS Oleme auditeerinud Danske Bank A/Si 2011. majandusaasta aastaaruannet (lk 58-161) ja emaetteõtte 2011. aasta finantsaruandeid (lk 162-182). Konsolideeritud finantsaruanded ja emaettevõtte finantsaruanded sisaldavad grupi ja emaettevõtte kasumiaruannet, koondkasumiaruannet, bilanssi, kapitaliaruannet ja lisasid ning konsolideeritud rahavoogude aruannet. Konsolideeritud finantsaruanded on koostatud kooskõlas ELi poolt vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja emaettevõtte finantsaruanded on koostatud kooskõlas Taani finantstegevuse seadusega. Lisaks on emaettevõtte finantsaruanded koostatud kooskõlas täiendavate Taanis kehtivate avalikustamise nõuetega börsinimekirja kantud finantsasutuste aastaaruannetele.
Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas Taani Finantsinspektsiooni korraldusega finantsettevõtete ja finantskontsernide auditeerimise kohta ja kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Nendega nõutakse, et me viime auditi läbi saamaks põhjendatud kindlust selle kohta, et konsolideeritud finantsaruanded ja emaettevõte ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Me planeerisime ja viisime oma auditi läbi selliselt, et hindasime äritegevust ja sisemisi kontrolliprotseduure, sealhulgas juhtkonna poolt rakendatud riski- ja kapitalijuhtimist, mis on suunatud grupi ja emaettevõtte aruandlusprotsessidele ja peamistele äririskidele. Audit hõlmab konsolideeritud finantsaruannetes ja emaettevõtte finantsaruannetes avalikustatud summade ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali hankimiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, sealhulgas hinnangust riskidele, et konsolideeritud finantsaruanded ja emaettevõtte finantsaruanded võivad sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Nende riskihinnangute tegemisel võtab audiitor arvesse sisekontrollimehhanisme, mis on nõutavad täpset ja õiglast ülevaadet andvate konsolideeritud finantsaruannete ja emaettevõtte finantsaruannete koostamisel, kavandamaks antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure. Audit hõlmab ka juhtkonna poolt kasutatud arvestuspoliitikate asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse, samuti konsolideeritud finantsaruannete ja emaettevõtte finantsaruannete üldise esitusviisi hindamist. Usume, et meie hangitud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie auditiarvamuse aluse andmiseks. Meie audit ei tinginud märkustega arvamust.
Arvamus Meie arvates annavad konsolideeritud finantsaruanded ja emaettevõtte finantsaruanded õige ja õiglase ülevaate grupi ja emaettevõtte varadest, kohustustest, omakapitalist ja finantsseisundist seisuga 31. detsember 2011 ning grupi ja emaettevõtte tegevuse tulemuste ja konsolideeritud rahavoogude kohta 2011. majandusaastal kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), mida EL on vastu võtnud konsolideeritud finantsaruannete suhtes ja kooskõlas täiendavate Taanis kehtivate avalikustamisnõuetega börsinimekirja kantud asutuste aastaaruannetele. Samuti usume me, et juhtkonna poolt rakendatud äritegevuse ja sisekontrolli protseduurid, k.a riski- ja kapitalijuhtimine, mis on suunatud grupi ja emaettevõtte aruandlusprotsessidele ja peamistele äririskidele, toimivad tõhusalt.
Kopenhaagen, 9. veebruar 2012 Jens Peter Thomassen Grupi peaaudiitor Danske Bank A/Si aktsionäridele
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
182
SÕLTUMATU AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS Sõltumatu audiitori järeldusotsus konsolideeritud finantsaruannete ja emaettevõtte finantsaruannete kohta Oleme auditeerinud Danske Bank A/Si 2011. majandusaasta konsolideeritud finantsaruandeid (lk 58-161) ja emaettevõtte finantsaruandeid (lk 162-182). Konsolideeritud finantsaruanded ja emaettevõtte finantsaruanded sisaldavad grupi ja emaettevõtte kasumiaruannet, koondkasumiaruannet, bilanssi, kapitali aruannet, rahavoogude aruannet ja lisasid. Emaettevõtte finantsaruanded sisaldavad kasumiaruannet, bilanssi, kapitali aruannet ja lisasid ning konsolideeritud rahavoogude aruannet. Konsolideeritud finantsaruanded on koostatud kooskõlas ELi poolt vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja emaettevõtte finantsaruanded on koostatud kooskõlas Taani finantstegevuse seadusega. Peale selle on konsolideeritud finantsaruanded ja emaettevõtte finantsaruanded koostatud kooskõlas täiendavate Taanis kehtivate avalikustamise nõuetega börsinimekirja kantud finantsasutustele.
Juhtkonna kohustus konsolideeritud finantsaruannete ja emaettevõtte finantsaruannete osas Juhtkonna kohustuseks selliste konsolideeritud finantsaruannete ja emaettevõtte finantsaruannete koostamine ja esitamine, mis annavad õige ja õiglase ülevaate kooskõlas ELi poolt vastuvõetud rahvusvahelise finantsaruandluse standarditega (IFRS) konsolideeritud finantsaruannete kohta ja kooskõlas Taani finantstegevuse seadusega emaettevõtte finantsaruannete kohta ja kooskõlas täiendavate Taanis kehtivate avalikustamise nõuetega börsinimekirja kantud finantsasutustele. Samuti on juhtkonna kohustus tagada sellie sisekontroll, mis juhtkonna arvates on vajalik konsolideeritud finantsaruannete ja emaettevõtte finantsaruannete koostamiseks ilma pettusest või vigadest tuleneva olulise väärkajastamisteta.
Audiitori kohustus Meie kohustus on avaldada oma auditi põhjal arvamust konsolideeritud finantsaruannete ja emaettevõtte finantsaruannete kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega ja Taani auditiregulatsiooni järgsete täiendavate nõudmistega. Nendega nõutakse, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning planeerime ja viime auditi läbi saamaks põhjendatud kindlust selle kohta, et konsolideeritud finantsaruanded ja emaettevõtte finantsaruanded ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Audit hõlmab konsolideeritud finantsaruannetes ja emaettevõtte finantsaruannetes avalikustatud summade ja informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali hankimiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, sealhulgas hinnangust riskidele, et konsolideeritud finantsaruanded ja emaettevõtte finantsaruanded võivad sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Nende riskihinnangute tegemisel võtab audiitor arvesse sisekontrollimehhanisme, mis on asjakohased konsolideeritud finantsaruannete ja emaettevõtte finantsaruannete koostamisel ja õiglasel esitamisel, kavandamaks antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte eesmärgiga avaldada arvamust sisekontrollimehhanismide tõhususe kohta. Audit hõlmab ka juhtkonna poolt kasutatud arvestuspoliitikate asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse, samuti konsolideeritud finantsaruannete ja emaettevõtte finantsaruannete üldise esitusviisi hindamist. Usume, et meie hangitud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie auditiarvamuse aluse andmiseks. Meie audit ei tinginud märkustega arvamust.
Arvamus Meie arvates annavad konsolideeritud finantsaruanded ja emaettevõtte finantsaruanded õige ja õiglase ülevaate grupi ja emaettevõtte varadest, kohustustest, omakapitalist ja finantsseisundist seisuga 31. detsember 2011 ning grupi ja emaettevõtte tegevuse tulemuste ja rahavoogude kohta kõnealusel majandusaastal kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), mida EL on vastu võtnud konsolideeritud finantsaruannete suhtes ning kooskõlas Taani finantstegevuse seadusega emaettevõtte finantsaruannete suhtes ja kooskõlas täiendavate Taanis kehtivate avalikustamisnõuetega börsinimekirja kantud finantsasutustele. Lisaks annavad meie arvates emaettevõtte finantsaruanded õige ja õiglase ülevaate emaettevõtte varadest, kohustustest ja finantsseisundist seisuga 31. detsember 2009 ning emaettevõtte tegevuse tulemuste kohta kõnealusel majandusaastal kooskõlas Taani finantstegevuse seadusega ja kooskõlas täiendavate Taani avalikustamisnõuetega börsinimekirja kantud finantsasutustele .
Kinnitus tegevusaruande kohta Vastavalt Taani finantstegevuse seadusele oleme me lugenud tegevusaruannet. Me ei ole teostanud muid protseduure peale konsolideeritud finantsaruannete ja emaettevõtte finantsaruannete auditi. Selle alusel on meie arvates tegevusaruandes esitatud informatsioon kooskõlas konsolideeritud finantsaruannete ja emaettevõtte finantsaruannetega. Kopenhaagen, 9. veebruar 2012
Kopenhaagen, 9. veebruar 2012
KPMG Statsautoriseret Revisionspartnerselskab
PricewaterhouseCoopers Danmark Statsautoriseret Revisionsaktieselskab
Lars Rhod Søndergaard
Mona Blønd
Vannutatud audiitorid
Ole Fabricius
Christian F. Jakobsen
Vannutatud audiitorid
FINANTSARUANDED – DANSKE BANK A/S
183
Juhtkond ja nõukogudesse kuulumine – direktorite nõukogu
Ole Andersen OGA Holding ApSi ja kahte Taani tütarettevõtte tegevdirektor Sündinud 11. juuli 1956 Ühines nõukoguga 23. märtsil 2010
Peter Højland Sündinud 9. juulil 1950 Ühines nõukoguga 30. novembril 2000 Auditikomitee esimees
Töötasukomitee, krediidi- ja riskikomitee, ametisse nimetamise komitee juhataja. Auditikomitee liige Nõukogu liige ja muud ametid: Bang & Olufsen A/S ja üks tütarettevõte (esimees) Chr. Hansen Holding A/S (esimees) ISS Holding A/S ja üks Taani tütarettevõte (esimees) EQT Partners (vanemnõustaja) NASDAQ OMX Põhjamaade börs (Nordic) (ametisse nimetamise komitee liige) Niels B. Christiansen Danfoss A/Si tegevdirektor Sündinud12. aprill1966 Ühines nõukoguga 29. märtsil 2011 Töötasukomitee, krediidi- ja riskikomitee ning ametisse nimetamise komitee liige Nõukogu liige ja muud ametid: Axcel II A/S ja kaks tütarettevõtet (esimees) DI (tsentraaljuhatuse ja täitevkomitee liige) Provinsindustriens Arbejdsgiverforening Sauer-Danfoss Inc. (aseesimees) Kuus Danfoss A/S’i tütarettevõtet William Demant Holding A/S
Nõukogu liige ja muud ametid: Bikubenfonden (esimees) Copenhagen Capacity, Fonden til Markedsføring og Erhvervsfremme i Hovedstadsregionen (esimees) Taani-Ameerika Fond (The Denmark-America Foundation) (Juhatus) DanmarksErhvervsforskningsAkademi (DEA) (aseesimees) Taani Kultuuriinstituut (nõukogu liige) Global Marketing of Danmark Fonden til støtte for Danske Soldater i Internationale Missioner (Soldaterlegatet) (esimees) Frederiksbergfonden Gigtforeningen (nõuandva nõukogu liige) Taani Südamefond (The Danish Heart Foundation) Ituri Management ApS (esimees) Kollegiefonden Bikuben (esimees) Nikolai og Felix Fonden Nordic Vision Clinics ASA Ramboll Group A/S (esimees) Siemens A/S (esimees) The Bikuben Foundation New York Inc. Mats Jansson Sündinud 17. detsember 1951 Ühines nõukoguga 4. märtsil 2008
Michael Fairey
Töötasukomitee liige
Sündinud 17. juuni 1948 Ühines juhatusega 23. märtsil 2010
Nõukogu liige ja muud ametid: Delhaize Group SA Permira (vanemnõustaja)
Krediidi- ja riskikomitee liige Nõukogu liige ja muud ametid: APR Energy PLC (esimees) Tarbijakrediidi Nõustamise Amet (usaldusisik) Legal & General Group PLC (tegevülesanneteta direktor) Lloyds TSB Pension Funds (esimees) Northern Rock plc The Energy Saving Trust Limited Vertex Group Limited
Eivind Kolding Sündinud 16. novembril 1959 Ühines nõukoguga 27. märtsil 2001 Nõukogu liige ja muud ametid: E. Kolding Shipping ApS (tegevdirektor)
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK A/S
184
Majken Schultz Organisatsioni professor Copenhagen Business School Sündinud 28. oktoobril 1958 Ühines nõukoguga 30. novembril 2000 Ametisse määramise komitee liige Nõukogu liige ja muud ametid: Danske Spil A/S Realdania Vci Holding ApS (tegevdirektor) Juhtimisakadeemia (Academy of Management) Reputatsiooniinstituut (Reputation Institute) (partner) Said Business School, Oxford University (rahvusvaheline partner) Claus Vastrup Sündinud 24. märtsil 1942 Määratud ametisse majandusministri poolt 1. jaanuarist 1995 kuni 31. detsember 2002, valitud üldkoosolekul 25. märtsil 2003 Auditikomitee ning krediidi- ja riskikomitee liige Nõukogu liige ja muud ametikohad: Aarhus Universitets Jubilæumsfond Susanne Arboe Danske Bank A/S Sündinud 16. mail 1957 Ühines juhatusega 23. märtsil 2010
Helle Brøndum Danske Bank A/S Sündinud 26. septembril 1952 Ühines juhatusega 19. märtsil 2002 Viimati valiti tagasi 2010. aastal Nõukogu liige ja muud ametid: Danske Kreds Carsten Eilertsen Danske Bank A/S Sündinud 17. septembril 1949 Ühines juhatusega 23. märtsil 2010 Nõukogu liige ja muud ametid: Apostelgaardens Fond (aseesimees) Danske Kreds (aseesimees) Danske Unions Ejerlejlighedsforeningen Næstvedparken (esimees) Charlotte Hoffmann Danske Bank A/S Sündinud 8. oktoobril 1966 Ühines nõukoguga 14. märtsil 2006 Viimati valiti tagasi 2010. aastal Per Alling Toubro Danske Bank A/S Sündinud 25. juunil 1953 Ühines nõukoguga 14. märtsil 2006 Viimati valiti tagasi 2010. aastal
Nõukogu liige ja muud ametikohad: Danske Kreds
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK A/S
185
Juhtkond ja nõukogudesse kuulumine – juhatus
Peter Straarup Juhatuse esimees Sündinud19. juulil 1951 Ühines juhatusega 1. septembril 1986
Henrik Ramlau-Hansen Juhatuse liige Sündinud 2. oktoobril 1956 Ühines juhatusega 1. jaanuaril 2011
Nõukogu liige: Forsikringsselskabet Danica, Skadeforsikringsaktieselskab af 1999 (esimees) Danica Pension, Livsforsikringsaktieselskab (esimees)
Nõukogu liige: Kreditforeningen Danmarks Pensionsafviklings kasse Realkredit Danmark A/S Sampo Pankki Oyj
Muud ametikohad (mitteammendav loetelu): Taani-Ameerika Fond ICC Danmark, Rahvusvaheline Kaubanduskoda Institut International d'Etudes Bancaires (esimees) The International Monetary Conference Værdiansættelsesrådet (Taani Hoiustajate ja Investorite Garantiifond)
Muud ametid: Kopenhaageni Ärikool, rahanduse teaduskond (FI) (abiprofessor)
Tonny Thierry Andersen Juhatuse liige Sündinud 30. septembril 1964 Ühines juhatusega 1. septembril 2006 Nõukogu liige: Forsikringsselskabet Danica, Skadeforsikringsaktieselskab af 1999 (aseesimees) Danica Pension, Livsforsikringsaktieselskab (aseesimees) Hoiuste tagamise skeem finantsraskustes pankade, hoiupankade ja kooperatiivpankade likvideerimiseks (The Private Contingency Association for the Winding up of Distressed Banks, Savings Banks and Cooperative Banks) (aseesimees) Taani Pankurite Liit (aseesimees) Kreditforeningen Danmarks Pensionsafviklingskasse (esimees) Multidata Holding A/S Multidata A/S Realkredit Danmark A/S (esimees) Thomas F. Borgen Juhatuse liige Sündinud 27. märtsil 1964 Ühines juhatusega 1. septembril 2009 Nõukogu liige: Northern Bank Limited (esimees) Sampo Pankki Oyj (esimees)
Georg Schubiger Juhatuse liige Sündinud 5. juunil 1968 Ühines juhatusega 1.oktoobril 2010 Nõukogu liige: Danske Bank International S.A. E. Schubiger Cie AG Forsikringsselskabet Danica, Skadeforsikringsaktieselskab af 1999 Danica Pension, Livsforsikringsaktieselskab Hotel des Balances AG Immobilien Allmend AG Northern Bank Limited Sampo Pankki Oyj Per Skovhus Juhatuse liige Sündinud 17. septembril 1959 Ühines juhatusega 1. septembril 2006 Nõukogu liige: Danmarks Skibskredit A/S (esimees) Holdingbolag 25-6 2009 AB Northern Bank Limited Realkredit Danmark A/S (aseesimees) Sampo Pankki Oyj (aseesimees)
DANSKE BANK AASTAARUANNE 2011 186
Täiendav informatsioon
Pressikonverents ja konverentskõne Danske Bank viib 9. veebruaril 2012. aastal läbi pressikonverentsi ja konverentskõne seoses oma 2011. aasta majandusaasta aruande esitamisega. Pressikonverentsi toimumise aeg on 11.00 CET ja konverentskõne aeg on 15.30 CET. Konverentskõne on võimalik jälgida otseülekandena veebis aadressil www.danskebank.com.
Finantskalender 27. märts 2012 10. mai 2012 7. august 2012 30. oktoober 2012 7. veebruar 2013 18. märts 2013 7. mai 2013
Korraline üldkoosolek Vahearuanne – 2012. Vahearuanne – 2012. Vahearuanne – 2012. Aastaaruanne 2012 Korraline üldkoosolek Vahearuanne – 2013.
aasta esimene kvartal aasta esimene poolaasta aasta esimesed üheksa kuud
aasta esimene kvartal
Kontaktandmed Peter Straarup Tegevdirektor
+45 45 14 60 01
Henrik Ramlau-Hansen Finantsdirektor
+45 45 14 06 66
Martin Gottlob Investorsuhete juht
+45 45 14 07 92
Lingid Danske Bank Group Taani jaepangandusüksus Soome jaepangandusüksus Rootsi jaepangan dusüksus Norra jaepangandusüksus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandustegevus Realkredit Danmark Danske Capital Danica Pension
www.danskebank.com www.danskebank.dk www.sampobank.com www.danskebank.se www.fokus.no www.northernbank.co.uk www.nationalirishbank.ie www.rd.dk www.danskecapital.com www.danicapension.dk
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK A/S
187
Täiendav informatsioon
Rohkem teavet grupi finantstulemuste kohta on toodud veebisaidil www.danskebank.com/reports.
FINANTSARUANDED– DANSKE BANK A/S
188
