Microsoft Office Word 2003 kasutusjuhend Autor: Anu Kurm

Sisukord TEKSTITÖÖTLUSE ALUSED....................................................................................................................3 TEKSTITÖÖTLUSE REEGLID ..................................................................................................................................3 FONTIDE KASUTAMINE.......................................................................................................................................4 DOKUMENDI KUJUNDAMINE................................................................................................................................5 LISAVÕIMALUSED MS WORD PROGRAMMIGA TEKSTI KUJUNDAMISEL........................................................................6 MITTEPRINDITAVAD MÄRGID..............................................................................................................................7 FAILILAIENDITE KASUTAMINE..............................................................................................................................8 KLAVIATUUR...............................................................................................................................................8 KURSORIGA LIIKUMINE KLAVIATUURIKLAHVIDE ABIL..............................................................................................8 KIIRKLAHVIVALIKUD.........................................................................................................................................8 DOKUMENTIDE AVAMINE, SULGEMINE JA SALVESTAMINE .................................................10 PROGRAMMI, DOKUMENDI AVAMINE JA SULGEMINE...............................................................................................10 DOKUMENDI SALVESTAMINE.............................................................................................................................10 ERINEVATE DOKUMENDI VAADETE KASUTAMINE.....................................................................11 LEHEKÜLJE VAATE SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE.........................................................12 TÖÖRIISTARIBA NUPUVALIKUTE MUUTMINE..............................................................................12 OTSINGU KASUTAMINE DOKUMENDI PIIRES................................................................................12 SÜMBOLID...................................................................................................................................................13 TEKSTI REDIGEERIMINE ......................................................................................................................13 TÄHE, SÕNA, REA, LAUSE, PARAGRAHVI JA TEKSTI VALIMINE.................................................................................13 TEKSTI KOPEERIMINE JA KLEEPIMINE .................................................................................................................13 TEKSTI TEISALDAMINE.....................................................................................................................................13 TEKSTI KUSTUTAMINE......................................................................................................................................14 SIDEKRIIPSUD, SÕNADE POOLITAMINE.................................................................................................................14 TERVE FAILI LISAMINE DOKUMENTI....................................................................................................................15 TEKSTI KUJUNDAMINE..........................................................................................................................15 LIHTNE TEKSTIKUJUNDUS.................................................................................................................................15 LÕIGUVAHED JA REAVAHED..............................................................................................................................16 STIILID JA NENDE KASUTAMINE.........................................................................................................................16 UUE STIILI (LAADI) LOOMINE............................................................................................................................16 LEHE PIIR....................................................................................................................................................20 LEHE VABAD SERVAD.............................................................................................................................21 AUTOMAATNE LEHEKÜLJE NUMMERDAMINE.............................................................................22 KUUPÄEVA LISAMINE............................................................................................................................22

Anu Kurm 2009

2 SISUKORRA LOOMINE............................................................................................................................22 PÄIS JA DOKUMENDI JAGAMINE SEKTSIOONIDEKS...................................................................23 TABELID......................................................................................................................................................25 LOETELUD..................................................................................................................................................26 JOONED JA TAUSTAD. ÄÄRISED..........................................................................................................26 VALEMID.....................................................................................................................................................26 PILDID .........................................................................................................................................................27 EXCELI TÖÖLEHE JA DIAGRAMMI LISAMINE MS WORD DOKUMENTI...............................28 MICROSOFT GRAPHI DIAGRAMMI LISAMINE DOKUMENTI.....................................................28 SKEMAATILISE DIAGRAMMI LISAMINE DOKUMENTI...............................................................29

Anu Kurm 2009

3

Tekstitöötluse alused Tekstitöötlus on arvuti kasutamine dokumentide: • • •

loomiseks, toimetamiseks, printimiseks.

Tekstitöötlusprogrammid toetavad järgmisi funktsioone: • • • • • • • •

sisesta tekst (insert text) - võimaldab sisestada teksti mistahes kohta dokumendis, kustuta tekst (delete text) - võimaldab kustutada tähemärke, sõnu, ridu, tekstiplokke ja terveid lehekülgi, lõika ja kleebi (cut and paste) - võimaldab valitud tekstiosi eemaldada (välja lõigata) ja teise kohta kleepida, kopeeri (copy) - võimaldab valitud tekstiosa dublikaadi tegemist, lehekülje suurus ja veerised (page size and margins) - võimaldab ära määrata selle paberilehe suuruse ja veeriste laiused, millele tekst prinditakse, otsi ja asenda (search and replace, find and replace) - võimaldab otsida mingit kindlat sõna või fraasi ja soovi korral seda kogu tekstis teise sõna või fraasiga asendada, reamurre (word wrap) - kui lehe suuruse ja ääriste laiusega määratud rida saab täis, siis tekstiprotsessor paigutab järgmise sõna automaatselt uuele reale, printimine (print) - võimaldab saata dokumenti printerile väljaprintimiseks.

Tekstitöötluse reeglid Tuleb järgida mõningaid tekstitöötluse raudreegleid, mis on end korralikult töödelda ja kujundada laskva teksti kirjutamise aluseks: 1. Erinevalt tavalisest kirjutusmasinast ei tohi iga rea lõpus vajutada reavahetusklahvile. 2. Üleminek järgmisele reale toimub automaatselt! 3. Peale kirjavahemärki peab alati olema tühik! See reegel kehtis juba kirjutusmasina ajal. Jättes tühiku ära, loeb arvuti kirjavahemärgist kahele poole jäävad sõnad üheks ning viib nad rea lõppu mitte ära mahtumise korral ka koos järgmisele reale. 4. Kunagi ei trükita üle ühe tühiku, ei kahe sõna vahele, rea ette või mujale. 5. Kasutades tühikut kujunduslikel kaalutlustel, saate hiljem ümberkujundamisel liigsete tühikute kustutamisega liigset vaeva näha.

Anu Kurm 2009

4 6. Ärge poolitage kunagi ise. Tekstiprogrammil on selle jaoks olemas spetsiaalsed vahendid. Muidu võib juhtuda, et teksti hilisemal muutmisel jääb poolituskoht keset rida. 7. Lõigu mõiste – tekstitöötluses on lõik see, mis Te kirjutate ekraanile enne Enter klahvi vajutamist. Näiteks pealkiri on lõik, samuti graafiline kujund. Seda on oluline teada, kuna lõikudel on vorminduses tähtis osa.

Fontide kasutamine Professionaali ja asjaarmastaja poolt koostatud dokumendid erinevad just selle poolest, et professionaal pöörab tähelepanu detailidele. Järgnevas ongi välja toodud need pisiasjad, mida peaks ka arvestama, et tulemuseks oleks professionaalse väljanägemisega dokument: • • •

Font ehk kirjatüüp ehk šrift määrab otseselt ära tähtede kuju. Fonte on välja mõeldud tuhandeid. Juba operatsioonisüsteemi standardinstalliga antakse kaasa paarkümmend üksteisest väga erinevat šrifti ja neid annab alati lisada. Töö peaks olema kergesti loetav ja seetõttu on alati parem kasutada lihtsa tähekujuga selgejoonelisi fonte. Väga vigurlikus kirjatüübis tekste on kole raske lugeda.

Kaks enamkasutatavat kindlat fontide perekonda on Times ja Arial. Just nimelt perekonda, sest mõlemal on palju variatsioone. Võib üsna kindel olla, et mõni neist variantidest on teises arvutis kindlasti olemas. Seriifidega kirjad Seriifidega kirjadel on allosas jalakesed, mis moodustavad silmale teksti lugemisel abiks oleva joone. Sellepärast kasutataksegi põhitekstide jaoks enamasti seriifidega kirju. Silma ette tulevad nüüd kindlasti raamatute ja ajalehtede põhitekstid, milles kasutatakse just selliseid kirju. Seriifidega kirjad on näiteks: Times New Roman, Bookman Old Style, Garamond. Seriifideta kirjad Seriifideta kirju kasutatakse pealkirjade ja lühikeste fraaside kirjutamiseks, eriti kui ruum on piiratud. Sellepärast kasutatakse selliseid kirju ka tabelites ja veebilehtedel. Seriifideta kirjad on näiteks: Arial, Humanst.

Anu Kurm 2009

5 • •

Kasutage seriifidega kirja koos seriifideta kirjaga ja vastupidi. Mitte mingil juhul ärge kasutage koos erinevaid seriifidega kirju või erinevaid seriifideta kirju. Halvim valik on kahe üksteisest vähe erineva fondi koos kasutamine. Seriifideta kirja on raskem lugeda kui seriifidega kirju.

Dokumendi kujundamine Fondi suurus Arvestage alati teksti loetavusega ja valige sobiva suurusega font. Kirja suurus määratakse punktides: aabitsas 14 pt. Väiksemat kui 8 pt kirja ei ole soovitav kasutada. Vältige väga laiu ja väga kitsaid fonte. Liiga väike ja liiga suur kiri Liiga suure kirjaga teksti on sama raske vastu võtta kui liiga väikese kirjaga teksti. Tuleb veenduda, et valitud kiri poleks liiga suur. Mitmed lõigud 14 punktises kirjas lehe kogulaiusel on kenad, eriti kui nende eesmärgiks on tutvustada lugejale ainet ja neile järgneb materjal väiksemas kirjas. Kuid terve peatükk sellises kirjas oleks liig. Kirjade suurus • •

Lõiguteksti (tavalise sisu) jaoks mõistlik suurus on vahemikus 10 – 12 pt. Mitte kunagi rohkem, kui just plakatiga tegemist pole! Pealkirjad võivad olla suuremad, kuid mitte mingil juhul rohkem kui 18 pt.

Suurtähtedega tekst AINULT SUURTÄHELISE KIRJA KASUTAMINE PÕHITEKSTIS TEEB SELLE MONOTOONSEKS JA RASKENDAB TEKSTI LUGEMIST. SEDA TULEKS IGAL JUHUL VÄLTIDA. VÄHESED SUUDAVAD LUGEDA SELLISELT KIRJA PANDUD PIKKI LÕIKE. Teksti stiil Teksti stiil (font style) määrab, kas tekst on harilik (regular), rasvane (bold), kaldkirjas (italic), allajoonitud (underline) või kolme viimase kombinatsioon.

Anu Kurm 2009

6

Dokumendi kujundamine Kogu dokumendis võiks kasutada ainult kahte fonti: harilik (Regular ) põhiteksti jaoks ja paks (Bold ) või kaldkiri (Italic ) pealkirjade jaoks. Kursiivkiri Kursiivkirja (kaldkirja Italic ) on raske lugeda, kui sellist teksti on palju. Kursiivi lugemisel teadvustab lugeja lugemise protsessi rohkem kui tavalise püstkirja korral. Sellist kirja on parem kasutada üksikute (nt. võõrkeelsete) sõnade või fraaside eristamiseks ülejäänud tekstist. Paks kaldkiri või allajoonitud kiri Paks kaldkiri võib avaldada muljet, kuid mitte kogu teksti korral, kuigi paks kaldkiri on eelistatum kui allajoonitud kiri. Allajoonitud kirja tuleks vältida, kuid mõnikord võib selle kasutamine osutuda siiski vajalikuks. Kui muidu saab, siis allajoonitud kirja mitte kasutada. Paks kiri kogu teksti ulatuses on kohmakas ja igav. Nagu kõigil sellistel juhtudel, peab teadma, kui suures hulgas tohib paksu kirja kasutada. Alati on kasulik jätta paksus kirjas ridade vahele rohkem ruumi. Ei maksa liialdada paksus kirjas tekstiga, see jätab iseteadva mulje. Kahjuks ei saa liialdamise hulka täpselt piiritleda. Üksikute sõnade esiletõstmiseks sobib väga hästi.

Lisavõimalused MS Word programmiga teksti kujundamisel 1. Underline style - võimaldab allajoonimiseks kasutada näiteks punktiirkirja tavalise pidevjoone asemel. 2. Effects: Strikethrough - kirja läbijoonimine Double strikethrough - kirja topeltläbijoonimine Superscript - ülaindeks - näiteks m2 Subscript - alaindeks - näiteks nii H2SO4 Shadow - kirja vari Outline - toob välja tähtede piirjooned Emboss ja Engrave - spetsiaaltrikid (uuri ise)

Anu Kurm 2009

7 Small Caps - väikesed suurtähed All Caps - muudab kõik tähed suurtähtedeks. Negatiiv Kogu trükiteksti esitamine negatiivis on ohtlik. Kogu trükitud teksti esitamine negatiivis (valge kiri mustal pinnal) on vaieldamatult raskemini loetav kui must kiri valgel pinnal. Enamgi veel, tema kvaliteet väheneb paljundamisel, kuna peened jooned täituvad, jagunevad osadeks ja kiri muutub loetamatuks. Kui mingil juhul soovitakse seda kasutada, siis valida paksem kiri ja suuremad reavahed. Mõnigi kord aitab see luua huvitavat vaheldust. Foonile trükitud tekst Foonile trükitud tekst on halvasti loetav. Ei mustas ega valges kirjas teksti ei maksa paigutada kirjule tagapõhjale, kuna see ei ole siis hästi loetav. Peab olema ettevaatlik nii varjutatud, värvitud kui ka rastriga foonide kasutamisel. Mida suurema rastriga foon, seda enam rikub ta kirja. Selliste foonide korral tuleks kasutada seriifideta ja paksemaid kirju, mis saavad vähem kannatada.

Mitteprinditavad märgid Väga kasulik on lülitada sisse režiim, milles näidatakse ära kõik klahvivajutused, so mitte ainult need, mis printimisel paistma jäävad. Sisse lülitamiseks tuleb nupuribalt üles otsida selline nupp:

• • •

rea keskel asuv punktike kahe sõna vahel näitab tühikuklahvi vajutust, nooleke Tab-klahvi vajutust, nupul kujutatud sümbol aga Enter klahvi vajutust (ka tühi rida on tavaliselt sellega tähistatud.

Miks nii? Sellisel moel on kohe näha, kuhu on sattunud liiga palju tühikuid, kus asub liigne tühi rida või tekkinud mingid muud arusaamatused.

Anu Kurm 2009

8

Faililaiendite kasutamine Faililaiend määrab ära dokumenditüübi. Faili kirjeldatakse arvuti jaoks järgmiselt: Failinimi  punkt  faililaiend. Kirjapilt on selline tere.doc Faililaiendite kasutus erinevates programmides: • • • • • •

Word – doc, txt, rtf jne Excel - xls jne Power Point - ppt jne Igasugused pildid – gif, jpeg, bmp, png, tiff Pakitud failid – zip, rar, tar Adobe Acrobat – pdf

Klaviatuur Kursoriga liikumine klaviatuuriklahvide abil • • • • • • •

Sümboli võrra paremale/vasakule - nooleklahvid Rea võrra üles/alla - nooleklahvid Sõna võrra paremale/vasakule Ctrl+ / Ctrl+ Lõigu võrra üles/alla Ctrl+ / Ctrl+ Ekraanitäie kaupa üles/alla - vajutage klahvile PageUp/PageDown Rea algusesse/lõppu - vajutage klahvile HOME/END Faili algusesse / lõppu - Ctrl+HOME/Ctrl+END

Kiirklahvivalikud Windows kiirklahvidest pikemalt saab lugeda http://support.microsoft.com/default.aspx? scid=kb;en-us;q126449#kb1 Sagedasi toiminguid saate kiiresti sooritada, kui kasutate selleks kiirklahve (vajutades klaviatuuril ühte või mitut kindlat klahvi). Enamkasutatavad kiirklahvivalikud:

Anu Kurm 2009

9 KÄSK Uus dokument Avada dokument Salvestada Printida Tühistada käsk Kopeerib märgistatud teksti või objekti Kleepida dokumenti Kustutab märgistatud teksti või objekti Muudab märgistatud teksti rasvaseks või vastupidi Muudab märgistatud teksti kaldu või vastupidi Muudab märgistatud teksti allajoonituks või vastupidi Programmi vahetamine aknas, kui on avatud mitu programmi Programmi sulgemine Märgistatakse kõik Abiinfo Otsing ja asendus

KIIRSÕRMISED F1 F5

Sõrmede kasutus

Soovituslik lugemine: Kiirkiri kümnesõrmesüsteemis. Õppevahend algajale. Agitaator 2002 • • •

Töö kiirus suureneb kuni 4 korda Tasuta kaasa arvutiprogramm Nädalaga kiirkiri selgeks

Tellimine http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index

Anu Kurm 2009

10

Klaviatuuri testid ja harjutused Internetis http://www.calculatorcat.com/typing_test/ http://www.smallcampus.net/building-study/it/typing/TypingTut.html http://www.goodtyping.com/

Dokumentide avamine, sulgemine ja salvestamine Programmi, dokumendi avamine ja sulgemine Vajadusel tehke MS Word programmile otsetee Töölauale. StartPrograms Micorsoft Office Microsoft Office Word 2003 valikul parema hiireklahv klõpsSend ToDeskdop (greate shortcut) Avage MS Word tehtud otsetee ikoonilt Töölaual või siis Start nupu alt StartProgramsMicorsoft Office Microsoft Office Word 2003 Kui programm on juba avatud ja soovite alustada uue dokumendiga, siis valige korraldus Fail (File) Uus (New). NB! Liikumine avatud dokumentide vahel Kiirkorraldusega klaviatuurilt Alt+Tab. Alt klahvi all hoides saate tekkinud aknas Tab klahviga valida vajaliku programmiakna ning seejärel vabastage Alt klahv. Dokumendi sulgemisel kasutage korraldust Fail(File)Välju(Exit) või ka klaviatuurilt klahvikombinatsiooni Alt+F4

Dokumendi salvestamine Salvestage avatud dokument enda poolt valitud kausta. Fail(File)Salvesta(Save)… Avanenud dialoogiaknas leidke sobiv kaust, pange failile nimi ja valige vajadusel sobiv faililaiend. Seejärel klikake Salvesta (Save)

Anu Kurm 2009

11

Erinevate dokumendi vaadete kasutamine

Enamkasutatavad vaated: Normaalvaade – teksti töötlemiseks kiiresti ja mugavalt. Küljendusvaade – printimise eelvaade, selles vaates on näha lehekülg valmiskujul. Veebivaade – veebidokumendi tegemisel annab hea ülevaate, kuidas document veebis välja näeb.

Anu Kurm 2009

12

Lehekülje vaate suurendamine ja vähendamine Suurendage lehekülje vaadet Vaade(View) Suum(Zoom)…

Tööriistariba nupuvalikute muutmine Tööriistaribale ja menüüdesse käskude lisamine ja eemaldamine korraldusega Vaade(View) Tööriistaribad(Toolbars)… Abiinfo http://www.bcschools.net/staff/WordHelp.htm#Toolbars

Otsingu kasutamine dokumendi piires Otsing avatud dokumendist käib korraldusega Redigeeri(Edit) Otsi(Find) …

Vähese vaevaga saab asendada oma dokumendis kõik ühesugused sõnad mõne teise sõnaga korraldusega Redigeeri(Edit) Asenda(Replace) …

Anu Kurm 2009

13

Sümbolid Klaviatuurilt mitteleiduvate sümbolite sisestamine Lisa(Insert) Sümbol(Symbol)…)

Teksti redigeerimine Rea katkestamine – Shift+Enter lehekülje katkestamine – Ctrl+Enter Väiketähtede suurteks muutmine ja vastupidi – Shift+F3

Tähe, sõna, rea, lause, paragrahvi ja teksti valimine Hiire abil Märgistab sõna – kaks klõpsu sõnal hiire vasaku nupuga. Märgistab sõnad – lohistame hiire kursori sõnadest üle hoides vasakut nuppu all. Märgistab rea – üks klõps rea ees vabal pinnal. Märgistab lõigu – kaks klõpsu lõigu ees vabal pinnal. Märgistab lõigu. – Ctrl + klõps suvalisel lause osal. Märgistab kogu dokumendi – kolm klõpsu teksti ees vabal pinnal. Klaviatuuri abil Märgistab kogu dokumendi – Ctrl + A Märgistab teksti kursorist kuni teksti lõpuni– Ctrl + Shift + End.

Teksti kopeerimine ja kleepimine Kopeerimine: märgistage sümbolid Redigeeri(Edit) Kopeeri(Copy) Kleepimine: klikake kursor kohta, kuhu soovite kleepida Redigeeri(Edit) Kleebi(Paste).

Teksti teisaldamine Esimene võimalus: Teisaldamine: märgistage sümbolid  Redigeeri(Edit) Lõika(Cut) Kleepimine: klikake kursor koht, kuhu soovite kleepida Redigeeri(Edit) Kleebi(Paste). Teine võimalus on tekst märgistada ja hiire vasak klahv märgistatud alal alla vajutada ning lohistada vajalikku kohta. Seejärel võib hiire klahv lahti lasta.

Anu Kurm 2009

14

Teksti kustutamine Kui soovite palju teksti korraga kustutada, märgistage tekst ja vajutage Delete klahvile. Kui soovite kustutada üksikuid tähti, siis kursor hakkab kustutama paremalt vasakule, kui kasutate kustutamisel  tagasilükke klahvi. Teine võimalus on kustutada kursorist paremal olevaid tähti, kui kasutate Delete klahvi.

Sidekriipsud, sõnade poolitamine Sidekriipsud Emm-kriipsu on sobiv kasutada teksti sees. Enn-kriipsu kasutage numbrite ajaperioodide vahe tähistamiseks. Poolitamine Poolitamata teksti on lihtsam lugeda ja üldjuhul seda seega ei tehta. Teksti poolitage siis, kui see on kitsasse veergu surutud, joondatud jms Korraldus Lisa(Insert) Sümbol(Symbol) Erimärgid(Special Characters)…

Dokumendis saab ka poolitada sõnu automaatselt. Selleks valige korraldus Tööriistad (Tools)LanguageHyphenation. Seejärel klikake linnuke valiku Automatically Hyphenate Document ette ja klikake OK.

Anu Kurm 2009

15

Terve faili lisamine dokumenti Viige kursor dokumendis sinna, kuhu soovite mõne teise dokumendi sisu panna. Valige korraldus Lisa(Insert) Fail(File). Ilmunud dialoogiaknas valige fail, mida soovite ja klikake OK.

Teksti kujundamine Lihtne tekstikujundus Tekstitöötlus ei piirdu vaid teksti sisestamisega ja lehekülgedele paigutamisega, vaja on ka eristada olulisi tekstiosi, kujundada pealkirju ja anda kogu tekstile loetav ja kena kujundus. Olemasoleva teksti vormindamiseks tuleb tekstiosa plokki võtta ja seejärel kehtestada soovitud vorming klikates ülal nupureal vajalikku vormingu nuppu. Teksti on võimalik kujundada rasvaseks, kaldu või allajoonituks, muuta kirja suurust ja kirja fonti. Kirjastiili, suuruse, teksti värvi, taustavärvi muutmine, efektid jne on võimalik ka korralduse alt Vorming(Format) Font… Teksti joondamisel on joondamiskäsud võimalik kätte saada nupurealt, klahvivõtetega ja käsuga Vorming(Format)Lõik(Paragraph)… MS Wordis saab teksti joondada neljal viisil: keskjoondus, vasakjoondus, paremjoondus ja rööpjoondus. Tekstilõigu kujunduse lisamine mõnele teisele tekstilõigule.

(klikake kursor vormindatud tekstile klikake nupul kopeeri vorming  märgistage vormindatav tekst)

Anu Kurm 2009

16

Lõiguvahed ja reavahed Lõik (paragraph) on teksti osa, mille lõpetab ENTER. Lõik asub kahe lõiguvahetusmärgi vahel. Lõigu seadete määramiseks on Vorming (Format) menüüs käsk Lõik (Paragraph). Teksti paremaks loetavuseks tuleb sageli kasutada laiemat reavahet. Sobiva reavahe määramiseks valige korraldus Vorming(Format) Lõik(Paragraph) Reasamm(Line Spacing) …

Stiilid ja nende kasutamine Stiil on vormingukomplekt, mida saab kasutada korduvalt. Kõik sama stiiliga tekstiosad on samamoodi kujundatud. Kord sama stiiliga vormindatud lõike saab lihtsal viisil korraga muuta, näiteks muuta pealkirjade joondust jne. MS Word programm pakub kasutajale ka valmis stiilikomplekte. Näiteks esimese astme pealkirjad võite kujundada stiiliga Pealkiri1 ja teise astme pealkirjad stiiliga Pealkiri2. Kasutage selleks nupurealt Laad valikut või korraldust Vorming(Format) Laadid ja vormid(Styles and Formatting).. Stiilinimede loetelus on näha kahte liiki stiile: lõigustiilid, mis on tähistatud ¶-märgiga ja märgistiilid, mis on tähistatud a-märgiga.

Uue stiili (laadi) loomine 1. Kui tööpaan Laadid ja vorming pole avatud, klõpsake tööriistariba Vorming nuppu Laadid ja vorming . või siis menüüst Vaade(View)Tööriistaribad(Toolbars)Vorming(Formatting) 2. Klõpsake tööpaanil Laadid ja vorming (Styles and Formatting) nuppu Uus laad(New Style).

Anu Kurm 2009

17

3. Tippige väljale Nimi laadi (laad: Vormingutunnuste (nt font, fondisuurus ja taane) kogum, millele panete nime ja mille talletate komplektina. Laadi rakendamisel rakendatakse kõik selle laadi vormingujuhised korraga.) nimi. 4. Klõpsake boksis Laadi tüüp väärtust Lõik, Märk, Tabel või Loend, et määrata loodava laadi tüüp jne

5. Valige soovitud suvandid või klõpsake nuppu Vorming(Format), et veel suvandeid näha.

Anu Kurm 2009

18

6. Nummerdamine

Anu Kurm 2009

19 7. Lõigu kujundamine

8. Fondi kujundamine

Anu Kurm 2009

20 9. Kujundatud stiili lõpptulemus näeb välja selline

Lehe piir Pange dokumendile lehe piirid vajalikesse kohtadesse. Lisa(Insert)Piir(Break)Leheküljepiir(Page break). Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa: sissejuhatus, jm) alustatakse uuelt leheküljelt (page break). Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Õpetus 1. Klõpsake kohta, kust soovite uut lehekülge alustada. 2. Klõpsake menüü Lisa(Insert) käsku Piir(Break).

Anu Kurm 2009

21 3. Klõpsake suvandit Leheküljepiir (Page break ).

Lehe vabad servad Pange dokumendile vajalike mõõtudega lehe servad Fail(File)Lehekülje häälestus(Page Setup)Veerised(Margins) Õpetus 1. valige menüü Fail käsk Lehekülje häälestus.

2. Valige vahekaardil Veerised soovitud suvandid.

Anu Kurm 2009

22

Automaatne lehekülje nummerdamine Lehekülgedele numbrite lisamiseks valige menüüst Lisa(Insert)Leheküljenumbrid(Page Numbers) … Dialoogiaknast saab valida, kas numbrid paigutatakse lehe päisesse või jalusesse, ja millisesse positsiooni – vasakule, paremale või keskele jne.

Kuupäeva lisamine Kuupäeva lisamiseks valige menüüst Lisa(Insert) Kuupäev ja kellaeg(Date and Time) …

Sisukorra loomine Kirjaliku töö sisukord peab olema tehtud automaatsisukorraga. Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Õpetus Kui olete pealkirjadele juba rakendanud kohandatud stiilid (laadid), võite täpsustada laadisätteid, mida Microsoft Word peaks kasutama sisukorra loomisel.

Anu Kurm 2009

23 1. Klõpsake kohta, kuhu soovite sisukorra lisada. 2. Valige menüü Lisa (Insert) käsk Viide(Reference) ning klõpsake suvandit Register, sisukord ja loendid (Index and Tables).

3. Klõpsake vahekaarti Sisukord(Table of Contents). 4. Klõpsake nuppu Suvandid(Options). 5. Otsige jaotisest Saadaolevad laadid(Avaible Styles) laad, mille olete dokumendis pealkirjadele rakendanud. 6. Sisestage väljale Sisukorratase(TOC level) (laadi nimest paremal) number vahemikus 1 kuni 9 tähistamaks taset, mida vastav pealkirjalaad esindab. Märkus. Kui soovite kasutada ainult kohandatud laade, eemaldage siselaadide (nt Pealkiri 1) sisukorratasemete numbrid. 7. Korrake toiminguid 5 ja 6 iga laadiga, mille soovite lisada sisukorda. 8. Klõpsake nuppu OK. 9. Valige muud soovitud sisukorrasuvandid.

Päis ja dokumendi jagamine sektsioonideks Dokumendi päis (header) on tekst, mis ilmub iga lehekülje ülaossa ja jalus (footer) on tekst, mis ilmub iga lehekülje alaossa. Jaluse või päise loomiseks või muutmiseks saate valida käsk Päis ja jalus (Header and Footer) menüüst Vaade (View). Ilmub nupuriba Päis ja jalus (Header and Footer).

Anu Kurm 2009

24

Tähtsamad nupud selles nupuribas on: • • •

Vali päise ja jaluse vahel - hüpatakse päisest jalusesse või vastupidi, olenevalt sellest, kus parajasti ollakse; Lisa leheküljenumber (Page Numbers)- lisatakse jooksva lehekülje number; Sule (Close) - suletakse nupuriba ning saab jälle põhidokumendis teksti sisestada.

Dokumendi eri osadele erineva päise või jaluse loomiseks tuleb dokument esmalt jaotada sektsioonideks (sektsioon: Dokumendi osa, milles seatakse kindlad leheküljevormingu suvandid. Uue sektsiooni võite luua näiteks siis, kui soovite muuta reanummerdust, veergude arvu või päiseid ja jaluseid.). Kui te pole seda veel teinud, lisage sektsioonipiir (sektsioonipiir: Märk, mille lisate sektsiooni lõpu tähistamiseks. Sektsioonipiir talletab sektsiooni vorminguelemendid (nt veerised, lehekülje suuna, päised ja jalused ning leheküljenumbrite järjestuse).) kohta, kust soovite alustada uut sektsiooni, milles on erinev päis või jalus. Õpetus 1. Klõpsake dokumendis kohta, kuhu soovite lisada sektsioonipiiri (sektsioonipiir: Märk, mille lisate sektsiooni lõpu tähistamiseks. Sektsioonipiir talletab sektsiooni vorminguelemendid (nt veerised, lehekülje suuna, päised ja jalused ning leheküljenumbrite järjestuse). Klõpsake menüü Lisa (Insert) käsku Piir (Break). 2. Klõpsake jaotises Sektsioonipiiri tüübid /Section break types) suvandit, mis tähistab kohta, kust soovite uut sektsiooni (sektsioon: Dokumendi osa, milles seatakse kindlad leheküljevormingu suvandid. Uue sektsiooni võite luua näiteks siis, kui soovite muuta reanummerdust, veergude arvu või päiseid ja jaluseid.) alustada.

Anu Kurm 2009

25 3. Klõpsake sektsiooni, mille jaoks soovite luua erineva päise või jaluse. 4. Klõpsake menüü Vaade (View) käsku Päis ja jalus (Header and Footer). 5. Praeguse ja eelmise sektsiooni päise ja jaluse seose katkestamiseks klõpsake tööriistariba Päis ja jalus nuppu Lingi eelmisega . Microsoft Word ei kuva enam päise või jaluse vasakusse ülanurka "Sama mis eelmine". 6. Muutke olemasolevat päist või jalust või looge selle sektsiooni jaoks uus päis või jalus. Peale käsu Päis ja jalus (Header and Footer) valimist saate sisestada teksti päisesse või jalusesse. Vaikimisi pannakse see tekst päise või jaluse vasakusse serva. Lehekülje keskele teksti sisestamiseks tuleb vajutada klahvi Tab, päise paremasse serva teksti sisestamiseks vajutage kaks korda klahvi Tab.

Tabelid Tabelit saab luua kas nupuriba nupuga või menüüst korraldusega Tabel(Table) Lisa(insert) Tabel(Table) … Avanenud dialoogiaknas tuleb näidata ridade ja veergude arv. Ridu ja veerge saab loodud tabelile hiljem ka juurde lisada või kustutada. Tabeli loomisel nupuribalt avatakse lohistamisruudustik, mida mööda võite lohistada niipalju ruute, kui palju ridu ja verge soovite vasakut hiireklahvi all hoides. Tabeli veergude või ridade lisamiseks ja eemaldamiseks märgistage veerg või rida, mille ette soovite lisada või eemaldada veergu või rida ja valige menüüst korraldus Tabel(Table). Seejärel vastavalt vajadusele kas Lisa(Insert) või Kustuta(Delete) jne. Pikemate tabelite puhul, mis ei mahu ühele lehele tuleb tabeli päist korrata igal lehel. Selleks plokkige (märgistage) tabeli päise read ja andke korraldus Tabel(Table)Päiseridade kordus(Headings) Tabelis olevaid andmeid saab järjestada suvalises veerus paiknevate tunnuste alusel. Korraldusega Tabel(Table) Sordi..(Sort Table) avatakse dialoogiaken, kus saab määrata kuni kolm sorteerimisvõtit. Vajadusel saab sorteerida vaid plokki võetud veerud (ülejäänutes jääb järjestus muutmata). Koostatud tabelile saab anda kiiresti kena vormingu, kui kasutate menüüst korraldust Tabel(Table)Tabeli automaatvorming (Table Autoformat)… Avanenud dialoogiaknast saate valida sobiva tabelilaadi.

Anu Kurm 2009

26

Loetelud Nummerdatud loetelud Lõigunummerduse sisse- ja väljalülitamise lihtsaim viis on nummerdusnupu abil. Piisab, kui nummeratsiooni alustamiseks vajutada nummerdusnuppu esimesel numereerimist vajaval lõigul. Järgnevad lõigud nummerdatakse juba automaatselt. Nummerdusreeglite määramiseks saate kasutada Lisa(Insert)Leheküljenumbrid(Page Numbers) …

menüüst

korraldust

Täpploetelud Loetelude puhul, kus ei ole vaja rõhutada elementide järjestust, võib numbri asemel kasutada erinevaid märke. Enamlevinud märk on . Täpploetelu saab sisse lülitada nupurealt nupuga

Jooned ja taustad. Äärised Joonte, taustade ja ääriste lisamiseks tekstile kasutage menüüst korraldust Vorming(Format)Äärised ja varjutus(Borders and Shading)…

Valemid Valemi lisamiseks valige menüüst korraldus Lisa(Insert) Objekt(Object)Microsoft Equation 3.0 valem Anu Kurm 2009

27 Kohale, kus paiknes kursor, tekib kastike valemi sisestamiseks ja ilmub valemite koostamiseks nupuriba.

Pildid Tekstide illustreerimiseks võib lisada sellele pilte. Pildigaleriist pildi sisestamiseks dokumenti klikake hiirekursor vajalikku kohta ja valige menüüst korraldus Lisa(Insert)Pilt(Picture)Lõikepilt(Clip Art) … Oma arvutist pildi lisamiseks valige menüüst korraldus Lisa(Insert)Pilt(Picture)Failist(From File)… Pildi redigeerimiseks dokumendis tehke parema hiireklahvi klikk pildil ja valige käsk Vorminda pilti(Format Picture)… Seejärel on ilmunud dialoogiaknas võimalus pilti lõigata, suurendada, vähendada, muuta pildi paigutust jne.

Anu Kurm 2009

28

Exceli töölehe ja diagrammi lisamine MS Word dokumenti Exceli töölehe saate lisada dokumenti korraldusega Lisa(Insert)Objekt(Object) … Microsoft Exceli tööleht (Microsoft Excel Worksheet). Peale korralduse andmist ilmub dokumenti, kuhu olite kursori paigutanud, Exceli tööleht. Exceli diagrammi saate lisada dokumenti korraldusega Lisa(Insert)Objekt(Object) … Microsoft Exceli diagramm(Microsoft Excel Chart). Peale korralduse andmist ilmub dokumenti, kuhu olite kursori paigutanud, Exceli diagramm. Topeltklikiga diagrammil saate muuta selle aktiivseks ja seejärel teha muudatusi. Alumise riba peal saate muuta vaadet, kas diagrammi vaade või Leht1, mis on tabelivaade koos andmetega, kus saate muuta ka tabeliandmed endale sobivaks.

Microsoft Graphi diagrammi lisamine dokumenti Microsoft Graphi diagrammi saate lisada dokumenti korraldusega Lisa(Insert)Objekt(Object) …Microsoft Graphi diagram(Microsoft Graph Chart). Peale korralduse andmist ilmub dokumenti, kuhu olite kursori paigutanud diagramm, mille andmeid saate ise muuta ilmunud tabelis. Parema hiireklikiga diagrammil saate muuta ka diagrammi vorminguid jne.

Anu Kurm 2009

29

Skemaatilise diagrammi lisamine dokumenti Skemaatilise diagrammi lisamiseks dokumenti valige korraldus Lisa(Insert)Skemaatiline diagram(Diagram) …valige diagrammi tüüp(Select a diagram type) … Ilmunud skeemi saate kujundada ja lisada osasid juurde ilmunud nupurealt.

Anu Kurm 2009