Tallinna Linnavolikogu 11. juuni 2015 otsuse nr 100 “Tallinna linna 2014. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine” LISA

Tallinna linna 2014. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Sisukord Linnapea pöördumine

3

1.

Konsolideerimisgrupp ja linnaorganisatsioon

4

1.1

Konsolideerimisgrupp

4

1.2

Linnaorganisatsiooni juhtimine

6

1.3

Töötajaskond

9

2.

Põhilised finantsnäitajad

13

3.

Ülevaade majanduskeskkonnast

16

4.

Riskide juhtimine

17

4.1

Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel

17

4.2

Finantsriskide juhtimine

20

5.

Tegevusaruanne

22

5.1

Ülevaade Tallinna arengukava täitmisest

22

5.2

Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest

62

5.3

Ülevaade linna olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste tegevusest

74

6.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

75

6.1

Konsolideeritud bilanss

75

6.2

Konsolideeritud tulemiaruanne

76

6.3

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

77

6.4

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

78

6.5

Eelarve täitmise aruanne

79

6.6

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

80

Lisa 1. Arvestuspõhimõtted

80

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid

87

Lisa 3. Finantsinvesteeringud

87

Lisa 4. Maksu- ja trahvinõuded

88

Lisa 5. Muud nõuded ja ettemaksed

89

Lisa 6. Varud

91

Lisa 7. Valitseva mõju all olevad üksused

92

Lisa 8. Osalused sidusüksustes

93

Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud

94

Lisa 10. Materiaalne põhivara

95

Lisa 11. Immateriaalne põhivara

96

Lisa 12. Lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed

97

Lisa 13. Muud kohustused ja saadud ettemaksed

97

Lisa 14. Eraldised

98

Lisa 15. Võlakohustused

99

Lisa 16. Tuletisinstrumendid

103

Lisa 17. Maksutulud

104

Lisa 18. Müüdud tooted ja teenused

105

Lisa 19. Saadud ja antud toetused

106

Lisa 20. Muud tegevustulud

109

Lisa 21. Tööjõukulud

110

Lisa 22. Muud tegevuskulud

111

Lisa 23. Intressikulud ja muud finantskulud

112

Lisa 24. Bilansivälised kohustused

113

Lisa 25. Teenuste kontsessioonikokkulepped

114

Lisa 26. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt

115

Lisa 27. Laenude tagatised, garantiid ja panditud varad

116

Lisa 28. Tehingud seotud osapooltega

116

Lisa 29. Tingimuslikud kohustused

116

Lisa 30. Bilansipäevajärgsed sündmused

117

Lisa 31. Konsolideerimata finantsaruanded

118

Lisa 32. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

122

7.

Vandeaudiitori aruanne

126

8.

Allkirjad majandusaasta aruandele

127

Linnapea pöördumine Inimesed peavad oma unistustes ja tahtmistes liikuma kiiremini kui elus juhtub, sest just siis tekib meil soov edasi minna ning ainult siis avaneb meil ühel päeval võimalus veenduda, et midagi on jälle ära tehtud. Tallinna linn on harjunud seadma endale suuri eesmärke – võtma endale vastutuse selle eest, et linnakodanikele oleksid tagatud heal tasemel teenused ning linn areneks jõudsalt. Nii oli ka 2014. aasta Tallinnale tegus ja ambitsioonikas. Kuna heaga harjub kiiresti, siis tuletaksin siinkohal meelde, mis sellest aastast ehk mäletamist vääriks. Mullu valmis Tondiraba jäähall, kus juba käesoleva aasta märtsis toimusid juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlused. Eelmisel aastal asutati Tallinna Spordikool, tõsteti lasteaiaõpetajate palka 12% võrra, võeti jäätmemajandus linna kontrolli alla, rajati arstide ja õdede maja. Jätkati peremajade rajamist, korteriühistute toetamist ning munitsipaalkorterite programmi – aasta jooksul anti üürile 150 korterit ja pikendati rohkem kui 900 üürilepingut. Mustpeade maja, mis tänu linna pingutustele jäi ühiskondlikusse omandisse, on muutumas ülelinnaliseks kultuurikeskuseks. Aasta jooksul remonditi 19 suuremat ja 21 väiksemat teeobjekti, sh tehti koostöös erasektoriga algust Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega, uue trammitee ehitusega kaasnevalt renoveeriti Pärnu maantee lõik Vabaduse väljakust viaduktini, alustati Kalaranna tänava rajamist ning suuremahulisi töid Suur-Sõjamäe tänaval, tehti korda suur hulk kvartalisiseseid teid, Politseiaia pargis võeti ette käesoleva aasta kevadel lõpule viidavad mahukad rekonstrueerimistööd. Lisaks sellele, et käesoleval aastal hakkavad linnas renoveeritud rööbasteedel sõitma uued trammid, on linna ühistranspordiettevõte soetanud ka hulgaliselt uusi busse. Ühistranspordi propageerimisel ja arendamisel, samuti teedevõrgu arendamisel on tehtud viimastel aastatel väga palju – nüüd juba kaks aastat toiminud tasuta ühistransport on oma jätkusuutlikkust tõestanud. Tallinn kasvab – uusaastahommikul elas pealinnas rahvastikuregistri andmeil 434 426 inimest, kasvades 2014. aastaga 4 527 inimese võrra ja see kasv jätkub. Samal ajal, kui Eesti elanike arv tervikuna kahanes 3 600 inimese võrra on see Tallinna saavutus eriti hinnatav. Võib väita, et viimastel aastatel on Tallinn osutunud üheks kindlaks linnaks ja varjupaigaks paljudele inimestele, kes ehk muidu oleksid olnud sunnitud suunduma Eestist välismaale elatise otsinguile. Tallinna pingutused on vähemalt mingilgi määral aidanud seda protsessi pidurdada. Ka linna majanduselu kosub jõudsalt. Eesti sisemajanduse kogutoodangust annab Tallinn nüüd juba üle poole. Ühe tallinlase kohta moodustab sisemajanduse kogutoodang 24 tuhat eurot aastas, mis on 60% kõrgem Eesti keskmisest tasemest. Eesti majandustegevuse registrisse kantud ettevõtete arvust moodustavad Tallinnas asuvad ettevõtted 42–43%. Oleme pidanud kõige olulisemaks seda, et Tallinna linn seisaks näoga oma elanike poole, siis on ka Tallinna kodanikud näoga oma linna poole. Tallinn on edukas, sest meil on olnud julgust, jõudu ja oskusi teha asju Tallinnas teisiti kui see on olnud ja on ka praegu kombeks Toompeal. Siia nende kaante vahele koondatud Tallinna linna 2014. aasta majandusaasta aruanne on üks kinnitus sellest.

1.

Konsolideerimisgrupp ja linnaorganisatsioon

1.1

Konsolideerimisgrupp

Majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna 23 ametiasutuse ja nende 258 hallatava asutuse (edaspidi koos linn) ning linna valitseva mõju all oleva 9 äriühingu, 16 sihtasutuse ja ühe mittetulundusühingu (edaspidi koos grupp) 2014. a majandustegevuse tulemuste kohta. Alljärgneval joonisel (Joonis 1) on esitatud ülevaade linna konsolideerimisgruppi kuuluvatest üksustest, lisaks on joonisel kajastatud ka linna olulise mõju all olevad 2 äriühingut ja üks sihtasutus.

Linna asutused Tallinna linn oma 281 asutusega on Eesti suurim omavalitsusüksus. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest korraldab linn oma territooriumil sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamuja kommunaalmajandust, veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamist, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn temale kuuluvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Lisaks korraldatakse muid talle seadustega pandud kohaliku elu küsimusi ja lahendatakse kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Linnaorganisatsioon annab igapäevaselt tööd 12,4 tuhandele inimesele. Tulenevalt linna pakutavate avalike teenuste laiast valikust töötavad linnasüsteemis väga erinevate ametialade esindajad – lasteaiaõpetajad, koolipedagoogid, meditsiini-, sotsiaal-, kultuuri- ja sporditöötajad, heakorraspetsialistid jt. Linna asutuste keskmisest töötajate arvust saab ülevaate jooniselt 1 ja aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“. 2014. aastal toimusid mõningad muudatused linna asutuste koosseisus. Spordi- ja Noorsooameti haldusalasse asutati 1. aprillil 2014 huvikool Tallinna Spordikool ja 1. juunil 2014 hallatav asutus Tondiraba Spordikeskus. Jätkus Spordi- ja Noorsooameti hallatava asutuse Tallinna Noorsootöö Keskuse töö ümberkorraldamine. 1. oktoobrist 2014 asutati selle asutuse Kopli noortekeskuse alusel Põhja-Tallinna Valitsuse hallatav asutus Põhja-Tallinna Noortekeskus, Kesklinna ja Kristiine noortekeskus anti üle Tallinna Kesklinna Valitsuse hallatavale asutusele Kesklinna Vaba Aja Keskus ning Pääsküla ja Männiku noortekeskus Nõmme Linnaosa Valitsuse hallatavale asutusele Nõmme Vaba Aja Keskus. Tallinna Noorsootöö Keskus lõpetas tegevuse 31. detsembril 2014. Tallinna Haridusameti haldusalas ettenähtud muudatused hakkasid kehtima 1. septembril 2014. Lasnamäe Üldgümnaasium, Tallinna Mahtra Gümnaasium ja Karjamaa Gümnaasium korraldati ümber põhikoolideks ja said uued nimetused Tallinna Merekalda Kool, Tallinna Mahtra Põhikool ja Tallinna Karjamaa Põhikool. Tallinna Juhkentali Gümnaasiumi, Tallinna 37. Keskkooli ning Tallinna Ranniku Gümnaasiumi tegevus lõpetati ning need koolid liideti vastavalt Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumiga, Tallinna Arte Gümnaasiumiga ja Ehte Humanitaargümnaasiumiga. Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool korraldati ümber koolieelseks lasteasutuseks uue nimetusega Tallinna Tammetõru Lasteaed. 1. detsembril 2014 sai Lasnamäe Linnaosa Valitsus uue hallatava asutuse Lasnamäe Saun. Linna asutuste tegevusest saab põhjalikuma ülevaate tegevusaruande punktist 5.1 „Ülevaade Tallinna arengukava täitmisest“.

Linna valitseva mõju all olevad üksused Linna tütarettevõtetes, sihtasutustes ja mittetulundusühingus töötas 2014. aastal ligikaudu 6,5 tuhat töötajat (2013. aastal: 6,4 tuhat). Keskmisest töötajate arvust saab lähema ülevaate jooniselt 1 ja aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“. 2014. aastal lõpetati Sihtasutuse In Commune Bonum ja Sihtasutuse Keskkonnakogu likvideerimistoimingud ning asutused kustutati äriregistrist. Linna valitseva mõju all olevate üksuste nimekirja lisandusid Ühistupanga Asutamise Sihtasutus, mille tegevuse põhieesmärk on valmistada ette ja viia ellu ühistupanga asutamine, ning AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, mille aktsiakapitalis suurendati Tallinna linna osalust 35 protsendilt 100 protsendini. Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu 2014. aasta tegevustest ja majandustulemustest ning seatud eesmärkidest saab lähema ülevaate tegevusaruande punktist 5.2 „Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest“. Käesolevas dokumendis on Tallinna linna valitseva ning olulise mõju all olevate üksuste (äri)nimedes esinev õiguslik vorm lühendatud järgmiselt: sihtasutused on esitatud SA-na, aktsiaseltsid AS-ina, osaühingud OÜ-na ning mittetulundusühing MTÜ-na.

4

Joonis 1. Linna konsolideerimisgrupp ja linna olulise mõju all olevad üksused AMETIASUTUSED JA HALLATAVAD ASUTUSED (asutusi kokku 281)

TÖÖTAJATE KESKMINE ARV

Linnavolikogu kantselei Linnakantselei Ettevõtlusamet Tallinna turud Haridusamet Koolid (65) Lasteaiad (130) Huvikoolid jt (11) Kommunaalamet Kadrioru park Kultuuriväärtuste amet Teatri- ja kontserdiasutused (2) Loomaaed Raamatukogu, muuseumid (2) Rahvaülikool Kultuurikeskused (2) Linnaarhiiv Linnavaraamet Perekonnaseisuamet Sotsiaal- ja tervishoiuamet Kiirabi Sotsiaalhoolekande asutused (8) Spordi- ja noorsooamet Noorsootöö keskus Spordiasutused (7) Linnaplaneerimise amet Transpordiamet Keskkonnaamet Botaanikaaed Kalmistud Jäätmekeskus Energiaagentuur Munitsipaalpolitsei amet Linnaosavalitsused (8) Saunad (2) Sotsiaalhoolekande asutused (8) Vaba aja ja kultuurikeskused (11) Kokku:

37 303 61 14 109 4 080 4 019 410 43 44 24 145 198 253 9 49 28 57 30 34 298 700 17 34 174 98 49 40 51 57 6 2 110 448 10 244 144 12 429

LINNA VALITSEVA MÕJU ALL OLEVAD ÜKSUSED (asutusi kokku 26) Tallinna Linnatranspordi AS AS Tallinna Soojus Tallinna Linnahalli AS Termaki Autopargi AS AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla AS Tallinna Tööstuspargid AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ SA In Commune Bonum (kustutatud) SA Tallinna Lastehaigla SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus SA Tallinna Hambapolikliinik 253 SA Tallinna Lauluväljak SA Lutreola SA Õpilasmalev Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA Tallinna Kultuurikatel SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus SA Tallinna Televisioon SA Tallinna Vene Muuseum SA Keskkonnakogu (kustutatud) SA Tallinna Vene Lütseum

KESKMINE TÖÖTAJATE ARV 1 746 5 11 54 2 114 1 562 2 25 26 1 646 9 177 15 0 3 2 13 18 2 36 3 1 1

Ühistupanga Asutamise SA

1

MTÜ Keskkonnateenused

3

Kokku:

6 476

OLULINE MÕJU AS Tallinna Vesi Nõmme Erahariduse SA Tallinna Matkamaja OÜ

5

1.2

Linnaorganisatsiooni juhtimine

Tallinna linna juhivad linnavolikogu ja linnavalitsus. Tallinna Linnavolikogu valivad linna elanikud neljaks aastaks. Viimased volikogu valimised toimusid 20. oktoobril 2013. Linnavolikogu praeguses, VIII koosseisus, on 79 liiget ja neli fraktsiooni: Keskerakonna fraktsioon (46 liiget), Reformierakonna fraktsioon (11 liiget), Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon (14 liiget) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (8 liiget). Linnavolikogu töötab täiskogu istungitena, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Volikogu koosseisu kuulub 10 komisjoni. Linnavolikogu asjaajamist korraldab Tallinna Linnavolikogu Kantselei. Tallinna linna tegevjuhtkonnaks on 7-liikmeline linnavalitsus, sh linnapea ja 6 abilinnapead (vt joonis 3. Tallinna Linnavalitsus). Linnavalitsus juhib linna asutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) tegevust ning osaleb aktsionäri, osaniku, asutaja ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Iga linnavalitsuse liige juhib temale määratud linnaelu valdkondi. Linnavalitsuse istungid toimuvad üldiselt kord nädalas. Linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö tagab linnakantselei. Linna juhtimisest annab ülevaate alljärgnev joonis (Joonis 2). Joonis 2. Tallinna linna juhtimisstruktuur

LINNAVOLIKOGU Volikogu esimees 78 volikogu liiget 10 KOMISJONI

Haridus- ja kultuurikomisjon Innovatsioonikomisjon Keskkonnakomisjon Korra- ja tarbijakaitsekomisjon Linnamajanduskomisjon Linnavarakomisjon Rahanduskomisjon Revisjonikomisjon Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon Õiguskomisjon

LINNAVOLIKOGU KANTSELEI

8 LINNAOSA HALDUSKOGU

LINNAVALITSUS

Linnapea 6 abilinnapead

13 AMETIT

Ettevõtlusamet Haridusamet Keskkonnaamet Kommunaalamet Kultuuriväärtuste amet Linnaarhiiv Linnavaraamet Linnaplaneerimise amet Munitsipaalpolitsei amet Perekonnaseisuamet Sotsiaal- ja tervishoiuamet Spordi- ja noorsooamet Transpordiamet

LINNAKANTSELEI Linnasekretär Linnasekretäri büroo Linnapea büroo Abilinnapea büroo (6)

Valdkondlikud linna teenistused: Avalike suhete teenistus Finantsteenistus Haldusteenistus Infotehnoloogia teenistus Linna sisekontrolöri teenistus Personaliteenistus Õigusteenistus

8 LINNAOSA VALITSUST Haabersti LOV Tallinna Kesklinna Valitsus Kristiine LOV Lasnamäe LOV Mustamäe LOV Nõmme LOV Pirita LOV Põhja-Tallinna Valitsus

(237 hallatavat asutust)

6

Joonis 3. Tallinna Linnavalitsus LINNAPEA Edgar Savisaar

Abilinnapea Mihhail Kõlvart

Abilinnapea Taavi Aas

Abilinnapea Merike Martinson

Abilinnapea Eha Võrk

Abilinnapea Kalle Klandorf

Abilinnapea Arvo Sarapuu

Linnavalitsuse liikmete tööjaotus on alljärgnev: Linnapea EDGAR SAVISAAR Valdkonnad: üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, linna eelarve, suhted riigivõimu- ja valitsusorganitega ning linnavolikogu ja linnaosadega, korrakaitse, linna esindamine Eestis ja välismaal, koostöö Eesti ülikoolidega. Struktuuriüksused: Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Perekonnaseisuamet, linnaosade valitsused. Abilinnapea TAAVI AAS Valdkonnad: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade väljaandmine, koostöö omavalitsusorganisatsioonidega, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega. Struktuuriüksused: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet. Abilinnapea KALLE KLANDORF Valdkonnad: kommunaalmajandus, infrastruktuuride rajamine, teedeehitus, -remont ja -hooldus, vee- ja küttemajandus, side, Tallinna ja riigi õigusaktide täitmise kontroll, järelevalvefunktsioonid, riigikaitse, kriisireguleerimine. Struktuuriüksused: Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Abilinnapea MIHHAIL KÕLVART Valdkonnad: haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine, Kodurahu foorum. Struktuuriüksused: Tallinna Haridusamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Abilinnapea MERIKE MARTINSON Valdkonnad: sotsiaalhooldus ja -kindlustus, tervishoid, narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus, tervisekoalitsioon. Struktuuriüksus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Abilinnapea ARVO SARAPUU Valdkonnad: ettevõtlus, hinnakujundus, tarbijakaitse, pangandus, majanduspoliitika, linna osalemine äriprojektides, turism, tööhõive, keskkonnakaitse, haljastus, jäätmekäitluse korraldamine. Struktuuriüksused: Tallinna Ettevõtlusamet, Tallinna Keskkonnaamet. Abilinnapea EHA VÕRK Valdkonnad: linnavara, varahaldus, omandi- ja maareform, maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingud, elamumajandus, elamuehitusprogrammid, era- ja avaliku sektori koostööprogrammid, üürikomisjon. Struktuuriüksus: Tallinna Linnavaraamet.

7

1.3

Töötajaskond

1.3.1 Üldised andmed Linna konsolideerimisgrupis (s.o linna 281-s asutuses ja 26-s äriühingus, sihtasutuses ning mittetulundusühingus) töötas 2014. aastal kokku ligi 19 tuhat töötajat (2013. aastal enam kui 18,7 tuhat). Järgnevas tabelis (Tabel 1) on antud ülevaade töötajate arvust ning töötasudest aastatel 2013 ja 2014. Töötajate (sh ametnike) töötasu hulka kuuluvad kõik töö tegemise eest makstavad tasud, samuti puhkusetasud, tööandja makstav haigushüvitis ja töösuhte lõppemisel ettenähtud hüvitised. Eraldi on välja toodud muude isikute (Töötukassa poolt linnaosadesse avalikele töödele tööle suunatud töötud) töötasud ja võlaõiguslike lepingute (käsundus- ja töövõtulepingud) alusel makstud tasud. Töötajate (sh ametnike) keskmise arvu ning keskmise töötasu arvutamisse ei ole kaasatud muude isikute ja võlaõiguslike lepinguliste töötajate arvu (v.a. õpetajad) ega nende tasusid. Nii tabelis 1 kui ka järgmises tabelis 2 esitatud tasud on arvestatud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakseta. Tabel 1. Töötajate keskmine arv ja arvestatud töötasu 2013–2014

Linna asutused

Linna valitseva mõju all olevad üksused

Grupp kokku

2013

2014

2013

2014

2013

2014

Töötasud aastas kokku (tuhandetes eurodes)

123 885

133 397

79 353

86 110

203 238

219 507

sh töötajate (k.a ametnike) töötasu ajutiste võlaõiguslike lepingute tasu muude isikute töötasud

121 452 2 404 29

130 918 2 460 19

78 134 1 219

84 776 1 334

199 586 3 623 29

215 694 3 794 19

12 287 824

12 429 878

6 420 1 014

6 476 1 091

18 707 889

18 905 951

Töötajate keskmine arv ja töötasu (eurodes) Töötajate (k.a ametnike) arv Töötajate (k.a ametnike) keskmine töötasu

Alljärgnevas tabelis (Tabel 2) on esitatud andmed tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele aastatel 2013 ja 2014 arvestatud tasude kohta. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeteks on arvatud volikogu ja linnavalitsuse liikmed, linna asutuste juhid ning äriühingute ja sihtasutuste juhatuste ning nõukogude liikmed. Tabel 2. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete arv ja arvestatud tasud 2013–2014

Arvestatud tasud kokku (tuhandetes eurodes) sh volikogu liikmed (79 liiget ) linnavalitsuse liikmed (7 liiget ) asutuste juhid (2013. aastal 277 ja 2014. aastal 281 asutuse juhti) nõukogu ja juhatuse liikmed (26 üksuse juhtkonna liikmed)

2013

2014

7 153

7 964

439 242 5 059 1 413

498 317 5 625 1 524

1.3.2 Linna asutused tööandjana 2014. aastal oli linna asutuste töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 12 429 töötajat, mis on 142 inimese võrra väiksem kui 2013. aastal. Lasteaiatöötajate keskmine arv on suurenenud 84 võrra, lasteaedade juurde on loodud 9 uut lasteaiarühma ning Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkoolist on saanud Tallinna Tammetõru Lasteaed. Koolide töötajate keskmine arv on tõusnud 62 võrra, kuna alates 01.01.2014 on vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja kontoplaanile 9

ette nähtud töötajate arvu kaasata ka õpetajate ja tugispetsialistide võlaõiguslike lepingutega töötajad. Tallinna Kiirabi töötajate keskmine arv on suurenenud 65 võrra, kuna kiirabiteenuse ümberkorraldamisega hakkas tööle 6 uut kiirabibrigaadi. Ametiasutuste töötajate keskmine arv on vähenenud 146 töötaja võrra ametiasutuste koosseisude optimeerimise ja töö ümberkorraldamise tulemusena. Linnaametnike keskmine arv 2014. aastal oli 764, mis moodustas linna asutuste töötajate üldarvust 6,1 %. Seoses uue Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega 1. aprillist 2013 käsitletakse ametnikena vaid avalikku võimu teostavaid isikuid ning teised ametiasutuse töötajad vormistati tööle töölepingutega, mille tulemusel ametnike keskmine arv on kahe aastaga vähenenud 776 võrra (2012. a 1 540 ametnikku) ehk 50,4 %. Linna töötajatest 66 % töötab haridusvaldkonnas (õpetajad, logopeedid, eripedagoogid jne), 11 % spordi-, noorsootöö- ja kultuuri- ning 11 % ka tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Muude tegevusalade töötajate osakaal on väiksem. Andmete analüüsimisel valdkonniti on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kinnitatud tegevusalade loetelust. Linna töötajate struktuurist aruandeaastal valdkondade lõikes annab ülevaate alljärgnev joonis (Joonis 4). Joonis 4. Linna töötajate struktuur 2014. aastal tegevusalade lõikes

Sport, noorsootöö ja vaba aeg 5%

Tervishoid 2%

Üldvalitsemine 7%

Sotsiaalne kaitse Kultuuri9% teenused 6% Kommunaalmajandus 1% Keskkonnakaitse 1% Transport ja ettevõtlus 2%

Haridus 66%

Avalik kord 1%

Töötajate keskmine töötasu kuus tõusis aastaga 824 eurolt 878 eurole ehk 6,6 %. Brutopalk Eestis tervikuna tõusis keskmiselt 5,6 %. Joonis 5. Linna asutuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus aastatel 2008–2014 (eurodes)

741

714

725

747

824

2009

2010

2011

2012

2013

878

769

2008

2014

Fakte linna asutuste töötajate kohta Linna ametiasutuse töötaja on hea haridusega, töötajatest 73% on kõrgharidusega Linna ametiasutustes töötavad kogenud spetsialistid, kuni 10-aastase staažiga on 54% töötajatest, 11–20-aastase staažiga 30% ning üle 20-aastase staažiga 16% töötajatest. 10

Linna ametiasutustes on naiste osakaal jätkuvalt suurem, töötajatest moodustavad 72% naised ja 28% mehed, kusjuures juhtidena töötab naisi ja mehi võrdselt. Linna ametiasutuste töötajate vanuseline koosseis on mitmekesine, töötajatest kuni 40-aastaseid on 35%, 41–60-aastaseid 48% ning üle 61-aastaseid 16%. Linnaorganisatsiooni jätkusuutliku arengu tagamisel on oluline süsteemselt toimiv ja eesmärgipärane koolitus- ja arendustegevus. Sellest lähtuvalt planeeriti 2014. aastal koolituskuludeks kuni 0,15 põhipalga suurune summa töötaja kohta kalendriaastas. Arenguvestlustel väljaselgitatud koolitusvajaduste alusel kavandavad asutused töötajaile osalemised vajalikel tööalastel koolitustel ja korraldavad asutusesiseselt valdkonnaspetsiifilistel teemadel grupikoolitusi. Täiendavalt planeeritakse ja korraldadakse linnaorganisatsiooniüleseid tsentraalseid koolitusi ja arendustegevusi, keskendudes valdkondadele ja teemadele, mis lähtuvad avaliku teenistuse ja kohaliku omavalitsuse olulistest teemadest, linnavalitsuse prioriteetidest ja teistest linnaorganisatsiooni arenguga seotud aktuaalsetest vajadustest. Tsentraalse koolitus- ja arendustegevuse puhul kaardistatakse vajadus, leitakse sobivad koolituste läbiviijad ja koolitus viiakse läbi konkreetse valdkonna töötajatele samaaegselt. Sel viisil tagatakse linnas ühtsetel printsiipidel põhinev töö igas konkreetses valdkonnas, aga ka metoodiline juhendamine ja koolitusteks ettenähtud vahendite säästlikum kasutamine. Tsentraliseeritud koolitustega paralleelselt korraldatakse linnas ka sisekoolitusi, kus praktiliste seminaride läbiviijatena kaasatakse üha enam ametiasutuste teenistujaid, nt linna õigusaktide, protseduuride ja regulatsioonide tutvustamisel, erinevate valdkondade seminaridel ning linnas kasutusel olevate elektrooniliste andmebaaside ja registrite kasutajakoolituse läbiviimisel. Koolitustele lisaks hõlmavad arengutegevused vastavalt vajadusele kovisiooni, supervisiooni, coachingut. Ühtsetel põhimõtetel koolitusarvestuse tagamiseks on linna asutuste koolitusarvestus viidud üle majandustarkvara SAP ERP HR koolitusmoodulisse, mis on seotud linna ühtse finantsinfosüsteemiga. Koolitusmooduli kasutuselevõtt võimaldab saada senisemast paremat ja operatiivsemat ülevaadet asutuste koolitustegevusest ja koolituseks planeeritud vahendite kasutamisest, andes ühtlasi ka sisendit koolitustegevuse tõhustamiseks, ressursside paremaks planeerimiseks ja haldamiseks.

1.3.3 Linna äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud tööandjana 2014. aastal töötas linna äriühingutes ja valitseva mõju all olevates sihtasutustes kokku keskmiselt 6 476 töötajat (2013. aastal 6 420 töötajat). Töötajate arv suurenes aastaga kokku 56 töötaja võrra. Uue AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus lisandumisega linna äriühingute koosseisu lisandus ka 25 töötajat, AS-i Lääne–Tallinna Keskhaigla keskmine töötajate arv suurenes aastaga 32 töötaja võrra, teistes asutustes oli töötajate arvu muutus väiksem. Linna äriühingute ja valitseva mõju all olevate sihtasutuste töötajatest töötab tervishoiu valdkonnas 70%, transpordi valdkonnas 28%, muude tegevusalade (nt ettevõtlus, keskkonnakaitse, kommunaalmajandus, sotsiaalne kaitse) valdkonnas kokku 2%. Aruandeaasta töötajate struktuurist valdkondade kaupa annab ülevaate järgnev joonis (Joonis 6). Joonis 6. Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu töötajate struktuur 2014. aastal tegevusalade lõikes Tervishoid 70%

Muud 2% Transport 28%

Linna valitseva mõju all olevate üksuste töötajate töötasu 2014. aastal oli ligikaudu 85 miljonit eurot. Ühe töötaja keskmine töötasu oli aruandeaastal 1 091 eurot kuus. Võrreldes 2013. aastaga on keskmine töötasu tõusnud 7,6 % võrra. 11

Töötajate keskmisest töötasust valdkondade lõikes annab ülevaate alljärgnev joonis. Kuna muude valdkondade töötajate osakaal kogu töötajate arvust on väga väike, ei ole nende keskmist töötasu joonisel (Joonis 7) välja toodud. Joonis 7. Transpordi- ja tervishoiu valdkonnas tegutsevate äriühingute ning sihtasutuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus 2009–2014 (eurodes)

874

785

2009

962

907 713

2010

994 829

2011 Tervishoid

1 030 869

2012

944

2013

1 127 1 010

2014

Transport

12

2.

Põhilised finantsnäitajad

Linna konsolideerimisgrupi 2013–2014 põhilised finantsnäitajad on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3). Kuna linn moodustab konsolideerimisgrupist põhilise osa, on käesolevas peatükis esitatud graafikud ja enamus selgitusi linna finantsnäitajate kohta. Tabel 3. Tallinna linna ja konsolideerimisgrupi põhilised finantsnäitajad (tuhandetes eurodes)

Linn

Tegevustulud Tegevuskulud Tulem enne amortisatsiooni Põhivara amortisatsioon Aruandeaasta tulem Põhivarainvesteeringute maht Varad aasta lõpus Kohustused aasta lõpus, sh: laenukohustused Netovara aasta lõpus Likviidsus1 Põhitegevuse tulem2 Netovõlakoormus3 Netovõlakoormus (%)

Grupp

2013

2014

2013

2014

465 666 -499 040 27 004 -65 482 -38 478

479 639 -513 742 32 330 -65 413 -33 083

621 825 -648 647 53 451 -80 577 -27 126

669 286 -675 505 74 111 -80 911 -6 800

70 777

42 187

105 567

92 389

1 172 461 308 837 239 596 863 624

1 206 995 364 113 297 182 842 882

1 332 013 414 571 302 761 917 442

1 409 695 486 388 364 543 923 308

0,82

1,45

0,64

1,11

25 278 220 678 51,0%

36 723 231 533 49,6%

39 711 286 725 49,1%

56 401 305 973 47,9%

1

likviidsed varad/lühiajalised kohustused

2

põhitegevuse tulude ja kulude vahe (täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud rahandusministri määrusega, vastavalt KOFS §32 lõikele 4)

3

KOFS §34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS §36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe (täpsem metoodika on kehtestatud rahandusministri määrusega, vastavalt KOFS §32 lõikele 4); piirmäär 2014. aastal on 60% põhitegevuse tuludest

Aruandeaasta lõpu seisuga katsid linna likviidsed vahendid lühiajalisi kohustusi 1,45 korda, 2013. aasta lõpus oli vastav näitaja 0,82. Aasta lõpu seisuga oli linnal vabu vahendeid (raha ja pangakontode saldo) 75 miljonit eurot, mille hulgas olid ka aasta lõpus linnale laekunud võlakirjade refinantseerimiseks mõeldud vahendid. Tulenevalt asjaolust, et võlakirjad refinantseeriti vastavalt lepingule alles märtsis 2015, kujunes tavapärasest suuremaks ka linna aasta lõpu vabade rahaliste vahendite jääk (raha ja pangakontode saldod). Alates 2000. aastast on linna üheks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks olnud hoida linna tulem enne amortisatsiooni positiivsena. Seatud eesmärki on seni ka täidetud – nii varasemate aastate kui ka aruandeaasta tulem enne amortisatsiooni on olnud positiivne. Aruandeaastal oli linna tulem amortisatsioonikuludeta 32 miljonit eurot (2013. aastal 27 miljonit eurot). Amortisatsioonikulu puhul on kohalike omavalitsuste jaoks tegemist indikatiivse näitajaga, mis sisuliselt väljendab linna vara väärtuse säilimiseks vajalike investeeringute aastast vajadust. Nii linnale kui ka teistele kohalikele omavalitsusüksustele on iseloomulik suur põhivara osatähtsus. Linna vara osas tuleb aga arvestada asjaolu, et enamik linnale kuuluvast põhivarast on vajalik linna funktsioonide täitmiseks. Linna 2014. aasta amortisatsioonikulu oli 65 miljonit eurot (2013. aastal 65 miljonit eurot), põhivaradesse investeeriti ligi 42 miljonit eurot (2013. aastal 71 miljonit eurot). Oluliselt vähenes välisrahastusega investeerimisprojektide maht seoses Euroopa Liidu eelmise finantseerimisperioodi lõppemisega. Euroopa Liidu uue eelarveperioodi (aastateks 2014–2020) projektide otsustusprotsess aga algab alles 2015. aastal. Seisuga 31.12.2014 oli linnal materiaalset põhivara kokku summas 966 miljonit eurot, moodustades bilansi üldmahust 80%. Materiaalsetest põhivaradest 68% on hooned ja rajatised (sh teed, tänavad jms), 28% maa, 2% lõpetamata tööd ning 2% muu materiaalne põhivara (sh masinad ja seadmed).

13

Joonis 8. Linna materiaalse põhivara struktuur 2014 (miljonites eurodes) Hooned ja rajatised 655

Maa 270

Masinad, seadmed jm materiaalne põhivara 23

Lõpetamata tööd ja ettemaksed 18

Suuremaid investeeringuid 2014. aastal valminud objektidest olid suuremad Tondiraba jäähall Varraku tn 14, Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskus, Merivälja Kooli võimla ning teede ja tänavate kapitaalremondi ja rekonstrueerimise osas Haabersti ristmiku I etapp (Ehitajate tee lõigul Õismäe tee – Paldiski mnt), Õismäe tee I etapp, Pärnu mnt (Vabaduse väljak – Tondi tn), Punane tn (J. Smuuli tee – Kuuli tn), Pärnu mnt viadukti kapitaalremont jt. Kvartalisiseseid teid remonditi mahus 3,2 miljonit eurot. 2014. aasta lõpus soetati uus foorijuhtimiskeskus, mis võimaldab 2015. ja järgnevatel aastatel muuta Tallinnas liikluse sujuvamaks. Välisrahastuse ja investeerimistoetuse vahenditest rekonstrueeriti trammiliin nr 3 ja 4 taristu osas rööbastik Vabaduse väljakust Pärnu mnt tagasipöördeni, Vana-Lõuna tänava ring, rekonstrueeriti kontaktvõrk koos nelja veoalajaamaga Kadriorust Pärnu mnt lõppu ning teostati veel töid Pärnu mnt depoos jm. 2014. aastal jätkati ka Kultuurikatla rekonstrueerimistöödega, mis on kavas lõpetada 2015. aastal. Lisainformatsiooni linna investeerimisprojektide kohta saab tegevusaruande punktist 5.1 „Ülevaade Tallinna arengukava täitmisest“.

Linna tegevustulud ja -kulud 2014. aastal olid tegevustulud 479 miljonit eurot, millest maksutulud moodustasid 68,7%, saadud toetused 17,3%, tulu kaupade ja teenuste müügist ning muud tulud (sh põhivara müük) kokku 14,0%. Järgmiselt jooniselt (Joonis 9) on näha linna tegevustulude struktuur ja muutus aastatel 2011–2014. Joonis 9. Linna tegevustulud 2011–2014 (miljonites eurodes)

267

67

93

2011

329

299

278

108

104

70

63

67

2012

2013

2014

83

Maksutulud Tulu kaupade ja teenuste müügist ning muu tulu (sh põhivara müük) Saadud toetused

Linna tegevuskulud olid 2014. aastal kokku 514 miljonit eurot, sealhulgas moodustasid tööjõukulud 35,0%, antud toetused 19,9%, põhivara amortisatsioon 12,7% ning muud tegevuskulud 32,4%.

14

Joonis 10. Linna tegevuskulud 2011–2014 (miljonites eurodes)

180 151

156

155

167

165

167

166

102

99 85

85 70

2011

Antud toetused

67

2012

Tööjõukulud

65

2013

Muud tegevuskulud

65

2014

Põhivara amortisatsioon

Lisainformatsiooni linna 2014. aasta tulude ja kulude kohta vt raamatupidamise aastaruande punktist 6.5 „Eelarve täitmise aruanne“.

15

3.

Ülevaade majanduskeskkonnast

Vaatamata Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduse paigalseisule, Venemaa-poolsetele toiduainete sisseveopiirangutele ning geopoliitilistele pingetele kiirenes Eesti majanduskasv 2014. aasta I kvartali 0,2%-lt 3%-le IV kvartalis ning aasta majanduskasvuks kujunes 2,1%. Eesti ettevõtted kohanesid ebakindlamaks kujunenud majanduskeskkonnas kiiresti. Kaasa aitas kütuse odavnemine ja euro nõrgenemine. Majanduskasv tugines peamiselt tarbimise kasvule. Sisemajanduse nõudlus kasvas aastaga 4,8%. Suurema panuse SKT kasvu andsid veel töötlev tööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Tööstustoodangu maht kasvas 2014. aastal 2%, sh töötleval tööstusel 4%. Paranenud tööhõive ja palkade kasv suurendas jaekaubanduse käivet üle 6%. Statistikaameti andmetel kasvas tööhõive Eestis tervikuna 3 500 inimese võrra, sh Tallinnas 5 300 inimest. Eesti tööhõive kasvas põhiliselt Tallinnas ja Harjumaal, mujal enamasti hõive vähenes. 2014. aastal vähenes Eesti rahvaarv 3 600 inimese võrra. Seisuga 1. jaanuar 2015 oli Tallinna rahvaarv rahvastikuregistri andmetel 434 426 inimest, kasvades aastaga 4 527 inimese võrra. Tallinnas elab ca 32% Eesti rahvastikust. Rahvastikuregistri andmetel sündis 2014. aastal Tallinnas 4 892 last ja suri 4 405 inimest ning loomulikuks iibeks kujunes 487 inimest. Aasta jooksul registreerus Tallinna aadressil 16 003 inimest ning lahkus 10 402 inimest. Rahvastikuregistri korrastamise tulemusena (võrdlus teiste riikide rahvastikuregistri andmetega jm) vähenes Tallinna elanike arv 1 561 inimese võrra. Tallinna elanikkond kasvab paljuski ka tänu sellele, et linn on suutnud tagada heal tasemel avalikud teenused, linn soodustab ja toetab uute töökohtade loomist ja elamuehitust. Paranenud elukeskkond ja heal tasemel linna teenused suurendavad Tallinna linna atraktiivsust eeskätt nende kohalike omavalitsuste elanike hulgas, kus on oluliselt halvenenud avalike teenuste kättesaadavus, suletakse koole ja kaovad töökohad ning kus ühistranspordi kasutamise võimalused on ebapiisavad. Tööhõive kasvu üheks põhjuseks nii Eestis kui ka Tallinnas oli lisaks majanduse elavnemisele ka Maksu- ja Tolliameti poolt töötajate registri sisseseadmine, mis muutis paljud ümbrikupalga saajad alampalga saajateks. Tallinnas suurenes 2014. aastal tulu saajate aasta keskmine arv 2013. aastaga võrreldes 8,9 tuhande inimese võrra. 2014. aastal oli tulu saajate arv Tallinnas 193,2 tuhat inimest ning nende poolt deklareeritud keskmine tulu kuus 1 060 eurot. Deklareeritud tulu suurenes aastaga 5,2% võrra. Maksu- ja Tolliameti ja Statistikaameti andmete erinevus tuleneb sellest, et Statistikaamet arvestab tööhõives ka töötamist välismaal. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal Tallinnas töötuid 16,1 tuhat, sh registreeritud töötuid 2014. aasta lõpu seisuga 7, 1 tuhat ning töötuse määr 6,9%. Eesti sisemajanduse kogutoodangust annab Tallinn ligi 49–50%, koos pealinnaregiooniga aga ca 61%. Ühe tallinlase kohta moodustab sisemajanduse kogutoodang 23–24 tuhat eurot aastas, mis on 60% kõrgem Eesti keskmisest tasemest. Eesti majandustegevuse registrisse kantud ettevõtete arvust moodustavad Tallinnas asuvad ettevõtted 42%. Tallinna ettevõtetest moodustavad enamuse (93%) väikesed, alla 10 töötajaga ettevõtted. Ka 2015. aastal võib Tallinn vaadata optimistlikult tulevikku. Linna elanike arv kasvab jätkuvalt, kiires tempos areneb elamuehitus koos sotsiaalsfääri ja muu infrastruktuuriga.

16

4.

Riskide juhtimine

4.1

Ülevaade sisekontrollisüsteemist korraldamisel

ja

tegevustest

siseauditi

Grupi siseauditit ja teenistuslikku järelevalvet teostab linna sisekontrolöri teenistus, kes juhindub oma tegevuses riigi ja linna õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest ja linna sisekontrolöri kinnitatud juhendmaterjalidest. Siseauditite läbiviimisel juhindutakse lisaks rahvusvahelistest Siseaudiitorite Instituudi (IIA) standardites esitatud põhimõtetest. Alates 1. maist liideti optimeerimise käigus siseauditi osakond järelevalve osakonnaga ja seoses sellega kuuluvad sisekontrolöri teenistuse koosseisu nüüd järelevalve ja menetlusosakond. Sisekontrolöri teenistuse ülesanne on anda hinnang linna asutuste ning linna valitseva mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste ning linna asutatud mittetulundusühingute sisekontrolli tõhususele, aruandluse usaldusväärsusele ja tegevuse tulemuslikkusele selleks, et linnavalitsusel oleks piisav kindlustunne selle kohta, et linna vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. 2014. aastal viis linna sisekontrolöri teenistus läbi 7 auditit (sh 1 järelaudit) ja 1 järelevalvemenetluse ning koostas 2 suuremahulist hinnangut, menetles 30 vaiet, ja 47 kaebust (sh 35 kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebust). Järelevalve osakonna ülesanne on teostada järelevalvet planeerimismenetluste ja teiste ulatusliku kaalutlusõiguse määraga protsesside üle linna ametiasutustes ning linna asutuste tegevuse hindamine, sh siseauditite tegemine. Ülesande täitmiseks kontrollis osakond 2014. aastal u 200 planeerimisalast linna õigusakti eelnõud, kontrollides nende sisulist põhjendatust (kaalutluste olemasolu ja asjakohasust) ning menetluse õiguspärasust. Lisaks osaleti vaatlejana TLPA planeeringute läbivaatamise komisjonis ning olulisemate ja/või probleemsemate planeeringute avalikel aruteludel. Samuti menetles osakond valdkonnaga seotud vaideid, lahendas kaebusi, koostas mitmesuguseid õiguslikke hinnanguid ning hindas ja kontrollis linna ametiasutuste tegevuse vastavust kehtivale õigusele ja hea halduse tavale. Siseaudit on sisekontrolli osaks olev sõltumatu, objektiivne, kindlust andev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud asutuse tegevuste tõhustamiseks. Siseaudit aitab kaasa grupi eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja organiseeritud lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja juhtimiskultuuri tõhusust. Viimaste aastate jooksul on linna sisekontrolöri teenistuse korraldanud plaanilisi auditeid kõigis linna ametites ja linnaosavalitsustes, lisaks on auditeid korraldatud ka valitseva mõju all olevates sihtasutustes ning äriühingutes. Auditite läbiviimise käigus kontrollitakse auditeeritava teemaga seonduvalt ka korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuete täitmist. Läbiviidud auditite tulemusena tehti auditeeritavatele (10 ametiasutusele) hulgaliselt ettepanekuid sisekontrolli süsteemi tõhusamaks toimimiseks. Neist 15 ettepanekut oli arutlusel linnavalitsuse istungitel, enamus ettepanekuid said konkreetsed täitmise tähtajad. Plaaniliste audititega hõlmati 5 linnaosa (Kristiine LOV, Haabersti LOV, Kesklinna Valitsus, Lasnamäe LOV, Põhja-Tallinna Valitsus) ning 5 ametit (Kultuuriväärtuste Amet, Keskkonnaamet, Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Haridusamet, Transpordiamet, Spordi- ja Noorsooamet). Olulist osa siseauditi töös on auditites tehtud ettepanekute täitmise hindamine (monitooring). Senise monitooringu tulemusena saab väita, et siseauditi osakonna ettepanekutega arvestatakse. Osakonna ülesanneteks on ka koordineerida siseauditi eest vastutavate isikute tegevust ja koolitust. Aasta jooksul korraldas siseauditi osakond siseauditi eest vastutavatele isikutele mitmeid sisekoolitusi ja teabepäevi ning koordineeriti ametiasutuste riskide hindamist. Riske hinnatakse ametiasutustes veebipõhise andmebaasi abil, riskide hindamise tulemused esitatakse linna sisekontrolöri teenistusele. Menetlusosakonna ülesandeks on viia läbi teenistusliku järelevalve juurdlusi, menetleda linna ametiasutuste ja ametiisikute peale esitatud kaebusi, viia läbi vaidemenetlusi, menetleda kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebusi, teostada järelevalvet linna ametiasutuste tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle, korraldada ja koordineerida korruptsioonivastast tegevust linna ametiasutustes. Korruptsioonivastase tegevusena korraldati ja koordineeriti korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) sätestatud korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamist linna ametiasutustes ja ametiasutuste hallatavates asutustes. Korraldati mitmeid korruptsiooni ennetamist käsitelevaid koolitusi. KVS-i rakendamisega seonduvat olulist aktuaalset informatsiooni, samuti üldist korruptsiooni ennetamise ja korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tõstmiseks vajalikku teavet avaldatakse jooksvalt linna siseveebis. KVS-is sätestatud seotud isikutega erandkorras tehtavate tehingute avalikustamise nõude täitmiseks on kõigi ametiasutuste veebilehtedele lisatud link pealkirjaga “tehingud seotud isikutega“ ja lisatud viide, millist teavet lingi all avaldatakse. Kõnealusel perioodil oli osakonna ülesandeks ka huvide deklaratsioonide elektroonilisele esitamisele ülemineku korraldamine. Väljatöötamisel on korruptsioonivastane strateegia. 2014. aastal kontrollis KVS-s sätestatud meetmete rakendamist linnavolikogu revisjonikomisjon ning leidis, et korruptsioonivastases seaduses sätestatud korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamisega tegeletakse aktiivselt, süstemaatiliselt ja kasutades kõiki olemasolevaid seaduslikke vahendeid. Samuti viis menetlusosakond läbi teenistusliku järelevalve juurdlusi linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Teenistusliku järelevalve 17

juurdlusi viiakse läbi linnapea ülesandel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud teenistusliku järelevalve teostamiseks. Ametiisikute tegevuse õiguspärasust kontrolliti ka läbi vaidemenetluste ja kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemise ning isikutelt laekunud märgukirjadest lähtuvalt. Võimalike korruptsioonijuhtumite tuvastamiseks tegi linna sisekontrolöri teenistus koostööd õiguskaitseorganitega. Teenistuse tegevuse oluliseks osaks on ka ennetava kontrolli teostamine linnavalitsuse istungile esitatavate eelnõude osas.

Õigusaktid ja muu õiguslik regulatsioon Tehingute tegemine Linnas tehakse tehinguid seadustes ettenähtud korra ja linna õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Tallinna Linnavolikogu on kehtestanud protseduurireegleid eri liiki tehingute tegemiseks. Näiteks on kehtestatud hulgaliselt linnavara kasutusse andmist (sh hoonestusõiguse seadmine, eluruumide kasutusseandmine) reguleerivaid kordasid, eri valdkondades toetuste andmise reegleid jpm. Menetlusreeglite kehtestamise peamine eesmärk on tagada avalike teenuste osutamine kõigile ühtsetel selgelt määratletud alustel.

Hangete korraldamine Kaupade ja teenuste hankimisel lähtutakse eelkõige riigihangete seadusest ja võlaõigusseadusest. Lisaks riigi õigusaktidele on linnas kehtestatud mitmeid täiendavaid regulatsioone, sh on kinnitatud riigihangete korraldamise protseduurireeglid, täpsustatud on linna asutuste, linnapea ning linnasekretäri õigusi ja kohustusi seoses riigihangete korraldamisega ja protseduurireeglite kehtestamisega ning välja on töötatud ühtsed hankekorra, hankeplaani ja nende juurde kuuluvate kohustuslike dokumentide näidised, mida samuti on täiendatud tulenevalt vaidlustusmenetlusest ja kohtupraktikast. Linna asutuse juht kehtestab oma käskkirjaga asutusesisese hankekorra, kui asutuse ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 tuhat eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 tuhat eurot. Edasi arendati 2014. aastal veebilehte, mille kaudu saavad ametiasutuste hallatavad asutused juurdepääsu riigihangete korraldamist puudutavatele näidisdokumentidele. Hangete läbiviimisel on alates 2008. aastast võetud suund tsentraalselt korraldatud hangetele, mille puhul viib ülelinnalise hanke läbi linna haldusteenistuse koosseisu kuuluv linna hankekeskus. 2014. aastal korraldas Tallinna Linnakantselei hankekeskus 5 tsentraalset ülelinnalist riigihanget elektrienergia, bürookaupade, majapidamispaberi ja ehituskaupade ning kindlustusmaakleri teenuse ostmiseks. 2014. aastal korraldasid 36 Tallinna linna asutust kokku 388 riigihanget (sh 3 eelteadet), mida on 48 võrra rohkem kui 2013. aastal. Korraldatud riigihangetest 159 viidi läbi avatud menetlusega, 166 lihtmenetlusega, lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid osteti 27 korral, avatud ideekonkursse korraldati 2 ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihankeid – 33 korral. Ühel korral sõlmiti leping ilma hanketeate eelneva avaldamiseta. Korraldatud riigihangetest 55 % olid teenuste ostmiseks (rahaliselt moodustasid 28% hangete mahust), 21% asjade ostmiseks (rahaliselt 27%) ja 24% ehitustööde ostmiseks (rahaliselt 45%). Tabel 4. Korraldatud riigihanked liikide viisi (tuhandetes eurodes)

Riigihanked liikide lõikes

2013

2014

Kogus

Summa

Kogus

Summa

Teenuste tellimine Asjade ostmine Ehitustööde tellimine

179 95 66

88 491 6 515 113 339

213 80 95

32 672 32 921 52 704

Kokku

340

208 345

388

118 297

18

Joonis 11. Riigihangete mahud asutuste viisi 2014. aastal 25% 8%

5%

18% 44% Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Tallinna Keskkonnaamet Teised linnaasutused

Tallinna Kommunaalamet Tallinna Linnakantselei

Finantshalduse korraldus Ümberkorraldused finantsorganisatsioonis 2002. aastal alustatud ümberkorraldused linna finantsjuhtimises on olulises ulatuses lõpule viidud. Linna majandusarvestust peetakse ühtses majandustarkvaras SAP ERP ja sellega liidestatud allsüsteemides. Linna asutuste raamatupidamine on korraldatud kahes raamatupidamisüksuses – Haridusameti ja tema hallatavate asutuste raamatupidamine Haridusameti raamatupidamisüksuses ning ülejäänud linna asutuste raamatupidamine 2009. aasta sügisel linna finantsteenistuse koosseisu moodustatud linna raamatupidamiskeskuses. Raamatupidamiskeskus osutab raamatupidamisteenust ka kümnekonnale linna valitseva mõju all olevale üksusele. Tsentraliseerimise tulemusel on märkimisväärselt paranenud linna finantsarvestuse ja -aruandluse kvaliteet, samuti on tagatud esitatava informatsiooni operatiivsus ja aruannete tähtaegsus. Linnas kasutusel olev ühtne finantsinfosüsteem võimaldab juhtida tsentraalselt automatiseeritud eelarvedistsipliinist kinnipidamist ja planeerida täpsemalt rahavoogusid, mille tulemuseks on efektiivsem likviidsusriski maandamine. Linnas jätkatakse finantsorganisatsiooni ümberkorraldustega. 2016. aasta alguses tuuakse üle Haridusameti haldusala raamatupidamine linna raamatupidamiskeskusesse ning laiendatakse raamatupidamisteenuse osutamist linna äriühingutele ja sihtasutustele. Linna äriühingute ja sihtasutuste majandusarvestuse üleviimine linnaga ühtsesse finantsinfosüsteemi parandab grupi raamatupidamisarvestuse kvaliteeti, tagab linnale kui valitseva mõju teostajale senisest operatiivsema ülevaate tema valitseva mõju all olevate üksuste finantsseisundist ning loob aluse grupi finantsjuhtimise põhimõtete ühtlustamiseks.

Finantsinfosüsteem Linna ühtse majandustarkvara kasutuselevõtmisega alustati 2004. aastal. Finantsinfosüsteemi arendamine on pidev protsess. 2013. aastal võeti linna asutused ning linna raamatupidamiskeskuses teenindatavates linna sihtasutustes, äriühingutes ja mittetulundusühingutes kasutusele ostudokumentide elektroonne menetlemise süsteem. 2014. aastal alustati elektroonses menetlussüsteemis muude kuludokumentide (nt majanduskulude, lähetuskulude aruanded, toetused jne) menetlemist, antud protsess jätkub ka 2015. aastal. Algdokumentide elektroonne menetlemine tagab operatiivse ülevaate asutusse saabunud algdokumentidest ja nende viisaringist ning loob operatiivse aluse rahavoogude planeerimiseks. Ka linna personaliarvestus on kavas aastaks 2016 majandustarkavarasse SAP. 2014. aastal jätkusid erinevad arendustööd ühtse personaliinfosüsteemi (ÜPIS) loomiseks, viidi lõpule linna personaliarvestuste vajadustele vastava SAP personalimooduli ning SAP portaalil põhineva aruandluskeskkonna arendamine. 2015. aasta algusest saavad esimesed linna asutused personaliarvestust teostada SAP personalimoodulis. Linna varade arvestuse korrastamise ja kaasajastamise eesmärgil algatati linnas 2013. aastal varade vöötkoodiga markeerimise ja vöötkoodilugejate abil inventeerimise pilootprojekt. Üleminek vara markeerimise ja inventeerimise uuele töökorraldusele toimub etapiviisiliselt. Projekt viiakse lõpule 2015. aastal.

19

Eelarve jm juhtimisinstrumendid Linna üks olulisemaid juhtimisinstrumente on linna eelarve. Tallinna Linnavolikogu kehtestab eelarvega linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele kohustuse koguda tulusid, annab volituse võtta kohustusi ja teha kulutusi. Linna eelarve koostatakse ja võetakse vastu ning seda täidetakse seaduses ja linna õigusaktides kehtestatud reeglite kohaselt. Gruppi kuuluvatele tütar- ja sidusettevõtjatele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele seab majandusaasta eesmärgid vastava ettevõtte nõukogu. Lisaks on linna äriühingutel, sihtasutustel ja mittetulundusühingul kohustus taotleda linnalt teatud oluliste tehingute tegemiseks nõusolek. Sellisteks tehinguteks on näiteks kinnisasja võõrandamine, hoonestusõiguse seadmine, kinnisasja kasutusse andmine pikemaks perioodiks kui 5 aastaks, võlakohustuste võtmine jmt. Samuti on linn oma konsolideerimisgrupi liikmetele kehtestanud nõuded audiitori valikule ning sätestatud tingimused, mida audiitoriga sõlmitav leping peab sisaldama.

4.2

Finantsriskide juhtimine

Likviidsusrisk Linna likviidsusriski juhtimisel on rahavoogude täpsel planeerimisel ja jooksval kontrollimisel väga oluline roll. Rahavooge prognoositakse nii aasta, kuu kui ka nädalate kaupa. Likviidsusriski maandamiseks on linna vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada vaid kõrge likviidsusega finantsinstrumentidesse, nagu lühiajalistesse deposiitidesse, lühiajalistesse võlakirjadesse ja kommertspaberitesse ning rahaturufondidesse. Arvestades ülimadalaid intressitasemeid finantsturgudel ning erinevate tehingute tegemisega kaasnevaid tehingutasusid, paigutati linna vabu rahalisi vahendeid 2014. aastal vaid lühiajalistesse tähtajalistesse deposiitidesse. Täiendava likviidsuse tagamiseks on linnal võimalik avada ka arvelduskrediidi limiit, kuid tulenevalt piisavate vabade rahaliste vahendite olemasolust seda 2014. aastal ei vajatud.

Intressirisk Intressiriski maandamiseks on linn emiteerinud fikseeritud intressiga võlakirju ning sõlminud intressimäära vahetuslepinguid (swap-lepinguid). 2014. aastal lõppesid kõik kolm intressiriski maandamiseks sõlmitud intressimäära vahetuslepingut. Lisaks lõppenud vahetuslepingutele on linna laenuportfellis üks fikseeritud intressimääraga võlakiri, mille maht moodustas aasta lõpu seisuga 6,3% laenuportfellist. Arvestades ajalooliselt madalaid intressitasemeid raha- ja kapitaliturgudel on linnal 2015. aastal kavas intressiriski maandamiseks sõlmida uusi tehinguid, mis katavad kuni 50% linna laenuportfelli mahust.

Valuutarisk Linn ei tohi õigusaktide kohaselt võtta valuutariski. 2014. aastal ei olnud grupil toimunud tehingud, millega oleks kaasnenud oluline valuutarisk.

Tehingupartnerid ja krediidirisk Investeerimisportfelli krediidiriski juhtimiseks ja maandamiseks on linnas seatud piirangud nii finantsinstrumentidele, mida võib finantsinvesteeringute tegemisel kasutada, kui ka nende osakaalule kogu portfellis. Linna finantseerimistehingute vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody’s krediidireitinguid või reitinguagentuuride Standard&Poor’s või Fitch IBCA krediidireitingute vastavaid ekvivalente, millest lähtudes on kehtestatud ka investeerimispiirangud. Linna rahalisi vahendeid võib paigutada deposiitidena Eesti Panga tegevuslitsentsiga krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting, ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide krediidiasutustesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. Rahalisi vahendeid võib investeerida Eestis registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting, ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikides registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. 20

Ühte rahaturu- või intressifondi võib paigutada rahalisi vahendeid kuni 15% fondi puhasväärtusest. Ühe emitendiga seotud investeeringuid ei või olla enam kui 12 miljonit eurot ega rohkem kui 40% investeerimisportfelli mahust. Linna suuremate tehingupartnerite krediidiriski maandamiseks seab linn riigihangete korraldamisel omapoolsed tingimused pakkujate finantsnäitajatele, mis on hankele kvalifitseerumise eelduseks. Väiksemate tehingupartnerite tausta kontrollitakse enne tehingute tegemist Krediidiinfost. Lisameetmena on linnas ettemaksete tegemine lubatud vaid erandjuhtudel, mis minimeerib riski, et linnale jäävad tasutud kaubad tarnimata või teenused osutamata.

Klientide ja müügiarvetega seotud riskid Riskide maandamiseks on linna finantsinfosüsteemis tagatud võimalus väljastada kõiki müügiarveid elektroonselt. Tänu arvete elektroonsele väljastamisele on oluliselt vähenenud risk, et arve saadakse kätte alles pärast maksetähtaja saabumist. Arvete eest maksmise korrektsust ja tähtaegsust mõjutavad oluliselt kliendile võimaldatavad maksemeetodid. Linna klientidel on võimalus linna asutustelt saadud arvete tasumiseks kasutada kõikides Eesti suuremates pankades e-arve püsimakse teenust või tasuda arveid Tallinna veebilehe iseteeninduskeskkonnas. Suuremat tähelepanu on edaspidi kavas pöörata kliendi teavitamisele maksetähtaja ületamisest (sh meeldetuletuskirjade väljastamine ja SMS võlateadete saatmine), samuti linna ühtse krediidihalduse edasisele arendamisele ning võlanõuete süstemaatilisele sissenõudmisele.

21

5.

Tegevusaruanne

5.1

Ülevaade Tallinna arengukava täitmisest

Tallinna arengukava täitmise aruanne käsitleb arengukavas püstitatud eesmärkide täitmist ja selle tulemuslikkust ning suuremaid kordaminekuid linna põhilistes tegevusvaldkondades. Tallinna arengukava 2014–2020 peaeesmärgid on järgmised: 1.

ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane – tootliku majandusega Tallinn;

2.

vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ja elamusterohke Tallinn;

3.

turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn;

4.

hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn;

5.

kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane – hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn;

6.

demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased − teadmiste-põhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn.

Allpool esitatakse ülevaade linna arengukava täitmisest pea- ja alleesmärkide lõikes. Ühtlasi antakse ülevaade teostatud investeeringutest ja 2015. aasta olulisematest tegevussuundadest vastavalt käsitletavatele tegevusvaldkondadele.

Ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane – tootliku majandusega Tallinn Järgnevalt antakse ülevaade peaeesmärgi „Ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane – tootliku majandusega Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes.

Suur ettevõtlusaktiivsus, teadmistemahukas ja rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline ettevõtlus ning elanikkonna suur ja kvaliteetne tööhõive Ettevõtluse arendamise seisukohalt on oluline ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine ning ettevõtlust toetavate tugistruktuuride arendamine ja ettevõtluse väärtustamine tervikuna. Tööjõuressursi säilitamiseks on oluliseks põhiteguriks kvalifitseeritud töötajad, elanike ettevõtlusalane aktiivsus, ettevõtete potentsiaali maksimaalne realiseerimine, investeeringute kasv ja infrastruktuuri areng. 2014. aastal olid ettevõtluse arengu valdkonna tegevused suunatud ettevõtjate nõustamisele ja koolitamisele, rahvusvahelisele turundusele eesmärgiga tõsta Tallinna ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna rahvusvahelist tuntust, ettevõtjate toetamisele rahvusvahelistel üritustel, ettevõtlust toetavate tugistruktuuride arendamisele, ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele klastrikoostöö läbi (klaster on turunduslike ja mitteturunduslike sidemete süsteem geograafiliselt kontsentreerunud ettevõtete ja muude institutsioonide vahel) ning tööpuuduse mõjude leevendamisele ja sotsiaalsele hõivele. 2014. aastal olid väikeettevõtluse arendamisel olulisimateks tegevusteks potentsiaalsete, alustavate ja tegutsevate ettevõtjate nõustamine ettevõtlusalastes küsimustes (registreeriti 1 254 pöördumist ettevõtja infopunktis) ning koolituste ja infoürituste korraldamine (koolitustel osales 1 144 ja toetusmeetmetest teavitavatel infoüritustel 891 inimest). Mittetulundustegevuse toetuse raames finantseeriti 36 ettevõtlikkust või ettevõtjate konkurentsivõimet toetavat projekti, sh konkursse „Ajujaht“ ja „Mektory ärimudelite konkurss“, ärikiirendit Gamefounders, sihtasutust Garage48, Junior Achievement Eesti Euroopa õpilasfirmade võistluse 2014 stendivooru jne.

22

Tabel 5. Ettevõtete asutamine ja väikeettevõtluse toetused 2012–2014

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Asutatud uute ettevõtete arv Ettevõtlusinkubaatoritest edukalt väljunud ettevõtete arv Töökohtade loomise toetuse abil loodud töökohtade arv Toetust saanud praktikantide arv Messitoetust saanud ettevõtete arv Toetatud klastriprojektide arv

10 325

8 716

9 623

907

10,4%

23 74 70

15 50 47

9 62 29

-6 12 -18

-40,0% 24,0% -38,3%

117

119

106

-13

-10,9%

7

4

4

0

0,0%

2014. aastal toetati nelja erineva ettevõtlustoetusega (uute töökohtade loomise toetus, praktikajuhendaja toetus, messitoetus ja klastrite arendamise toetus) 146 ettevõtjat. Uute töökohtade loomise toetuse abil loodi 15 ettevõttes 62 uut töökohta, messitoetust eraldati 106 ettevõttele 15 Eestis toimuval messil osalemiseks, klastritoetuse taotlustest rahuldati 3 taotlust. Praktikajuhendaja toetuse abil toetatakse juhendajate tegevust praktikantidega, kes õpivad Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tallinna Polütehnikumis või Kopli Ametikoolis (toetati 29 praktikanti). Samuti jätkati sotsiaalsete töökohtade loomise toetamist linnale kuuluvates ettevõtetes ja asutustes. 2014. aastal hõivati sotsiaalsetel töökohtadel 180 töötut, kes töötasid 61 sotsiaalsel töökohal 28 tööandja juures. Oluline roll ettevõtluse arendamisel on ka rahvusvahelisel koostööl. 11.–14. märtsil 2014 osales Tallinna linn koostöös 15 partneriga Prantsusmaal, Cannes’is toimunud rahvusvahelisel kinnisvara ja investeeringute messil MIPIM 2014. Esmakordselt viidi 8. mail 2014 läbi Tallinna Innovatsioonipäev, mille eesmärgiks oli tõsta teadlikkust innovatsioonist, anda ettevõtjatele inspiratsiooni arendustegevusteks ja viia kokku uuendusmeelsete ettevõtete esindajad. Juunis toimus Tallinnas kahepäevane „FinanceEstonia International Forum 2014“, kus osales ligi 250 rahvusvahelist finantsvaldkonna tipptasemel otsustajat ja spetsialisti ning kus Tallinna linn oli esindatud spetsiaalselt antud ürituse tarvis kujundatud infolaua ja ekraaniga. Ettevõtlikkust propageeriv ja ettevõtjaid tunnustav sündmus on iga-aastane Tallinna Ettevõtluspäev, mis 2014. aastal keskendus teemale nutikas äri. Koos partneritega osaleti noorte infomessil Teeviit 2014, mis hõlmas tervet Eesti Näituste messikeskuse B-halli ja kus pakuti mitmekesist erialasid tutvustavat tegevust. Messil osalesid ettevõtjad, erialaliidud ja vastavat eriala õpetavad koolid ja teised koostööpartnerid, kokku 25 partnerit.

Osalemine välisprojektides „Cross-Innovation – Valdkonnaülese innovatsiooni edendamine Euroopa linnades ja regioonides“, mille eesmärgiks on interdistsiplinaarse, avatud ning koostööl põhineva innovatsiooni edendamine sektorite vahel, keskendudes eelkõige loomemajandusele kui suurima potentsiaaliga majandusharule innovatsiooni edendamise mõistes. 2014. aastal valmistati ette 10 ettevõtte (5 loomevaldkonnast ja 5 tavasektoritest) rahvusvahelistumist – koostati profiilid koostööpartnerite leidmiseks; osaleti 15-liikmelise delegatsiooniga ettevõtete rahvusvahelistumisele suunatud kontaktüritusel Berliinis; kaaskorraldati disainibuldooseri lõpuüritus tutvustamaks edulugude kaudu disaini lisandväärtuse võimalusi teistele majandusharudele; Tallinnas korraldati rahvusvaheline seminar valdkondadeülesest innovatsiooni soodustavatest tegevustest; Tallinna delegatsioon osales projekti lõpukonverentsil Birminghamis. Projekti kestus oli jaanuar 2012 – detsember 2014. „Haldusvõimekuse tõstmine ettevõtluse innovaatilisemas arenduses“, mille raames käidi uute kogemuste saamiseks kahel õppereisil. 8 päeva jooksul külastati Helsingi ja Reykjaviki linnavalitsuste ettevõtluse arendamise osakondi, tutvuti välisinvesteeringute kaasamise, ettevõtluse toetussüsteemide, klastrite, linnaarenduse ja asukohaturunduse kogemustega. Tutvuti ka erinevate teadus- ja tehnoloogiapõhiste ning loomeinkubaatoritega. Saadud kogemusi võetakse arvesse edaspidiste nõustamis- ja teabeürituste korraldamisel. Projekti kestus oli september 2014 – detsember 2014. Ettevõtlusega on seotud linnamajanduse valdkonnas tegutsev ettevõtlusameti hallatav asutus Tallinna Turud, kes korraldab turukaubandust Nõmme, Mustamäe ja Lasnamäe turgudel ning valduslepingu alusel Kalaturu ja Lilleturu paviljonides. Nõmme turg avati kauplemiseks 16.05.2009 ning selle eesmärgiks on müüa eestimaist toidukaupa otse tootjalt. Turuhoones ja müügikioskites on 900 m² äriruumide rendipinda, millest 845,4 m² on välja renditud. Mustamäe turg avati kauplemiseks 14.05.2011 suveturuna (avalettidel on müügipinda 180 jm), millele lisandusid 2013. aastast puu- ja juurvilja hoone (238,7 m²) ning liha- ja kalahoone (558,6 m²). 2014. aastal läks kauplejate leidmine Mustamäe turule oodatust paremini ning tänu püsivatele kauplejatele ja värskele kaubale tekkis ka Mustamäe turul oma klientuur. Lasnamäe turg avati kauplemiseks 21.05.2011 suveturuna. Kuna ainult avalettidega ning puu- ja juurvilja müügiga ei olnud võimalik kliente kohale tuua, võeti 2011. aasta lõpus vastu otsus Lasnamäe turule siseturu hoonete ehitamiseks. Siseturu hooned (3 maja) üldpinnaga 951,4 m² valmisid 2012. aasta lõpuks. 21.05.2014 avati esimeses hoones 23

munitsipaalkauplus Linnapood, mille eesmärgiks on pakkuda hinnatundlikule kliendile esmaseid enimkasutatavaid toiduja esmatarbekaupu linna soodsaimate hindadega. Avatud linnapoodi külastas 2014. aastal keskmiselt 895 klienti päevas ja oste sooritati keskmiselt 1 980 euro eest päevas. 2015. aastal suurendatakse Linnapoes müüdavate toodete nomenklatuuri ja hoitakse ostukorvi hinnad Tallinna madalaimal tasemel. Lasnamäe turu teises hoones valmisid 2014. aasta novembris bürooruumid üldpinnaga 246 m², mis renditi välja Lasnamäe Linnaosa Valitsusele. Tallinna Turud haldab alates 2012. aasta kevadest Kalasadamas kalaturgu, kus on kauplemiseks müügipinda 44 jm ning alates 2013. sügisest ka lilleturgu, mille üldpind on kokku 240 m² ja kus asub 14 lillemüügipaviljoni ning teenindusruum. 2014. aasta lõpus arendati välja parema läbipaistvuse tagamiseks uus turgude müügipiletite ja broneeringute süsteem, mis käivitub 2015. aasta veebruaris. Lisaks ettevõtluse arendamisele jätkati 2014. aastal ka tarbijate õiguste kaitsmist ja nõustamist. Tarbijate ja kauplejate teadlikkuse suurendamiseks kasutati erinevaid infokanaleid ja jagati nõuandeid iga-aastasel tarbijakaitse päeval. Aasta jooksul pöörduti Tallinna Ettevõtlusameti tarbijakaitse osakonna poole nii kirjalikult kui ka suuliselt esitatud kaebuste ja avaldustega 2 331 korral (2013. aastal 2 166 korral) ja osakond kontrollis 1 334 korral jaekaubanduse, teeninduse, toitlustuse ja tänavakaubanduse müügikohti (2013. aastal 1 304 korral). Kauplejatele tehti otsus väärteo asjas 37 korral, määrati rahatrahve summas 4 700 eurot, järelevalve menetlusi alustati 401 korral ja tehti 8 ettekirjutust. 20. märtsil 2014 korraldati järjekorras kuues ülelinnaline tarbijaõiguste päev, mille motoks oli „Aitame kasulike nõuannetega“, kus lisaks traditsioonilisele tarbijaõiguste valdkonna informatsioonile jagati nõuandeid laenude ja kinnisvara ostu-müügi-vahetamise kohta. Räägiti ka e-kaupleja tegevusest 1. juulist 2014 kehtima hakanud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel.

Tallinn kui rahvusvaheliselt tuntud ja kvaliteetset turismiteenust pakkuv linn Turismiturunduse 2014. aasta eesmärgiks oli Tallinna kui turismisihtkoha rahvusvahelise ja kohaliku tuntuse suurendamine kvaliteetse turismiinfo kättesaadavaks tegemise kaudu. Sellest tulenevalt tutvustati Tallinna rahvusvahelistel turismiüritustel, meedias ja kohapeal, viidi läbi turunduskampaaniaid erinevatel turgudel, anti välja Tallinna tutvustavaid trükiseid ja arendati ning tehti aktiivset müügitööd kultuuriturismi tootega Linnapilet. Üheks turismiturunduse tulemusnäitajaks on välisturistide ööbimiste arv Tallinna majutusettevõtetes. 2014. aastal ööbisid välisturistid Tallinna majutusettevõtetes 2,85 miljonit ööd, mis on 2% võrra rohkem kui eelnenud aastal. 2014. aastal tutvustati Tallinna 33 rahvusvahelisel puhketurismi ning konverentsi- ja incentive-suunitlusega turundusüritusel. Tallinna kui turismisihtkoha positiivseks kajastamiseks rahvusvahelises meedias on Tallinna kohapeal tutvustatud 370 ajakirjanikule (2013. aastal 307 ajakirjanikule). Turismiprofessionaalidele korraldati tutvumisreise Tallinnasse, mille raames tutvustati linna 780 reisi- ja konverentsikorraldajale. Tallinna tutvustamiseks viidi läbi 5 Tallinna kui turismisihtkohta tutvustavat turunduskampaaniat: Soomes, Venemaal, Rootsis, Suurbritannias ja Saksamaal. Üheksas keeles kättesaadavas Tallinna Turismiportaalis loeti 7 miljonit turismiveebi lehekülge (2013. aastal 5,8 miljonit). Reisisihti tutvustati aktiivselt VisitTallinn sotsiaalmeediakontodel (Facebook, Twitter, Youtube, Instagram Google+) ning sihtkohtade turismiinfoplatvormis ArrivalGuides.com. Välja anti erinevaid turismitrükiseid mitmes keeles (linnaplaanid, asumikaardid jmt). Tallinna turismiinfokeskust külastas üle 247 000 inimese. Aktiivset müügitööd tehti kultuuriturismitootega Linnapilet, millega tehtud külastuste arv tutvumaks Tallinna ajaloo ja kultuuriga ületas 2014. aastal 100 000 piiri. Samuti osaleti Tallinna liikumisraskustega külastajatele kättesaadavamaks muutmise kaardistamises, viidi läbi väliskülastajate uuring ja koordineeriti Tallinna giidide atesteerimist. Tabel 6. Turismi arendamine 2012–2014

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Läbiviidud Tallinna kui turismisihtkohta tutvustavate turunduskampaaniate arv

2

3

5

2

66,7%

Müüdud Tallinn Card'e

14 817

14 329

16 578

2 249

15,7%

Tallinn Card'i partnerite juures registreeritud külastuste arv

76 841

85 752

100 069

14 317

16,7%

Linnapilet ehk Tallinn Card on kultuurihuvilisele linnakülalisele mõeldud sooduskaart 24, 48 ja 72 tunniks. Linnapileti pakett sisaldab linna tuntumaid ja enimkülastatud muuseume, vaatamisväärsusi ning regulaarseid ekskursioone.

24

Ettevõtlusvaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal Toetatakse tallinlaste ettevõtlusaktiivsuse taseme säilitamist. Ettevõtluse toetamise, koolitamise ja nõustamise kaudu tugevdatakse ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Arendatakse koostööd ettevõtlust toetavate tugistruktuuride, erialaliitude ning haridus- ja teadusasutustega. Rakendatakse ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegiat ning algatatakse innovatsioonipäeva traditsioon. Tagatakse tarbijaõiguste ühtlane kaitse ning levitatakse tarbijaharidust tarbijate ja kauplejate teadlikkuse suurendamise teel.

Vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ja elamusterohke Tallinn Järgnevalt antakse ülevaade peaeesmärgi „Vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ja elamusterohke Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes.

Elanike vajadusi rahuldavad kultuurilise isetegevuse ja enesearenduse võimalused Raamatukogud Tagamaks linna elanikele juurdepääs kirjandusele ning muudele kirjalikele, visuaalsetele ja auditiivsetele vahenditele ja toetamaks elanike enesetäiendamist tegutseb Tallinna Keskraamatukogu ja 17 haruraamatukogu ning raamatukogubuss Katarina Jee. 2014. aastal oli Keskraamatukogu tegevuse keskmes tallinlaste digitaalset kirjaoskust, lõimumist ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ühiskonnaelus aktiivsemat osalemist toetavate tegevuste arendamine. Projekti „Ohoo, koomiksid“ eesmärgiks oli noortele huvipakkuvate koomiksite abil luua kontakte ning tekitada dialoogi eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate noorte vahel. Võõrkeelse kirjanduse osakond korraldas vene keelt emakeelena kõnelevatele lastele eestikeelset meisterdamistundi, mille eesmärk oli läbi huvitava tegevuse arendada laste keeleoskust. Samal eesmärgil alustas osakonnas tööd lugemiskoer. Lugemiskoerad on võetud raamatukogusse selleks, et laps saaks lugemist harjutada, ilma et tema lugemisoskusele hinnangut antakse. Projekti „Kultuuriajakirjandus noortele – kas, miks, kuidas?“ eesmärk oli tutvustada Eestis ilmuvat kultuuriajakirjandust Tallinna vene õppekeelega koolide õpilastele. 2014. aastal valis rahvusvaheline mittetulundusühing EIFL (Electronic Information for Libraries) üheks rahvaraamatukogude informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooniauhinna (Innovation Award – for Creative use of ICT in public libraries) saajaks Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenutus- ja lugemiskeskkonna ELLU, rõhutades selle innovaatilise IT-lahenduse mõju ühiskonnas laiemalt. Tallinna Keskraamatukogu on jätkuvalt ainus raamatukogu Eestis, mis pakub kaasaegsete eestikeelsete e-raamatute laenutusteenust e-raamatute laenutus- ja lugemiskeskkonna ELLU vahendusel. Lisaks alustas Keskraamatukogu 2014. aastal e-lugerite laenutusteenust, spordiaasta tähistamiseks pandi alus spordivahendite laenutamisele. Tallinna linn on Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (ELNET Konsortsium) liige. Konsortsiumi 2014. aasta kõige olulisem tegevus oli üleminek raamatukogusüsteemi uuele versioonile SIERRA. Olulisi süsteemiarhitektuurilisi uuendusi omav süsteem annab uusi võimalusi ning vastab kasutajate muutunud ootustele. Teine olulisem tegevus oli ELNET Konsortsiumi raamatukogude seni kahes erinevas serveris olnud Tartu ja Tallinna andmebaaside liitmine, mille tulemusel saavad kasutajad nüüd leida ühe otsinguga andmeid korraga 15 raamatukogust. 2014. aasta lõpus võtsid integreeritud raamatukogusüsteemi kasutusele ka Tallinna Linnamuuseum ja Tallinna Linnaarhiiv, kes alustavad aktiivsemalt asutuste raamatukogu sisestamist e-kataloogi ESTER 2015. aastal. Selle tulemusel on andmed nende asutuste teavikute kohta huvilistele üle interneti nähtavad ja ka kasutatavad.

25

Tabel 7. Raamatukogu teenuse kasutamine 2012–2014

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Lugejate arv

72 514

72 600

71 121

-1 479

-2,0%

1 541 637

1 505 747

1 516 994

11 247

0,7%

sh raamatukogu külastuste arv

1 038 249

1 060 401

1 039 740

-20 661

-1,9%

virtuaalsete külastuste arv

503 388

445 346

477 254

31 908

7,2%

1 808 998

1 776 938

1 705 620

-71 318

-4,0%

1 619 764

1 589 609

1 510 336

-79 273

-5,0%

182 921

177 734

184 796

7 062

4,0%

6 313

9 595

10 488

893

9,3%

5 974

6 828

6 134

-694

-10,2%

sh individuaalsete kasutajakoolituste arv

3 503

4 032

3 055

-977

-24,2%

koolitustel osalejate arv

3 579

4 093

3 103

-990

-24,2%

1 539

1 756

1 676

-80

-4,6%

23 016

27 842

24 466

-3 376

-12,1%

471

563

873

310

55,1%

10 869

8 410

13 500

5 090

60,5%

461

477

530

53

11,1%

9 446

10 959

12 185

1 226

11,2%

104 386

89 374

76 391

-12 983

-14,5%

Külastuste arv

Laenutuste arv sh kojulaenutuste arv lastele laenutuste arv e-raamatute laenutuste arv Ürituste arv

lugejakoolitusi ja raamatuid populariseerivate ürituste üritustel osalejate arv arv rühmakoolituste arv koolitustel osalejate arv näituste arv Vastatud infopäringute arv Internetitöökohade kasutamistundide arv

Kultuurikeskused Eesmärgiga luua mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks ning harrastus- ja seltsitegevuse arendamiseks tegutses Tallinnas 2014. aastal 9 linna kultuuriasutust: Pelgulinna Rahvamaja, Vene Kultuurikeskus, Kultuurikeskus „Lindakivi”, Mustamäe Kultuurikeskus Kaja, Salme Kultuurikeskus, Nõmme Kultuurikeskus, Tallinna Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus, Pirita Vaba Aja Keskus ja Kesklinna Vaba Aja Keskus (kuni 01.10.2014 Hopneri Maja). Tabel 8. Kultuurikeskuste poolt pakutavate teenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

323

284

290

6

2,1%

Harrastusringides osalenute arv

7 303

6 413

6 877

464

7,2%

Korraldatud ürituste arv

2 124

2 031

2 097

66

3,2%

163

170

173

3

1,8%

Harrastusringide arv

Mittetulundusühingute ja seltside arv

Tallinna kultuurikeskused, rahvamajad ja vaba aja keskused pakuvad inimestele võimalust huvitegevusega tegelemiseks, toetavad pärimuskultuuril põhinevat harrastustegevust, korraldavad traditsioonilisi kultuuriprojekte ning organiseerivad riiklike ja rahvakultuuri tähtpäevade tähistamist. Kultuurikeskused korraldavad oma ruumilistest võimalustest lähtuvalt kontserte, etendusi ja meelelahutusüritusi ning võtavad osa linnaosade kultuuritraditsioonide kujundamisest.

26

Muuseumid Tagamaks kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja tutvustamine elanikele tegutseb Tallinna Linnamuuseum, mille koosseisu kuulub 10 harumuuseumi (Linnamuuseum, Fotomuuseum, Kiek in de Kök ja bastionikäigud, Neitsitorni muuseumkohvik, Peeter I majamuuseum, E. Vilde muuseum, A. H. Tammsaare muuseum, Jaani Seek ning Kalamaja ja Kadrioru laste teemamuuseumid Miia-Milla-Manda), mis tegutsevad eesmärgiga koguda, uurida ja säilitada eelnevate põlvkondade loodud väärtusi ning vahendada neid üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Tabel 9. Muuseumi teenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik Külastajate arv

2012

2013

2014

195 195 196 097 241 006

Muutus 2013/2014 44 909

22,9%

Korraldatud ekskursioonide arv

3 455

3 489

3 385

-104

-3,0%

Korraldatud ürituste arv

3 125

1 195

1 377

182

15,2%

84

79

58

-21

-26,6%

166 629 170 247 170 833

586

0,3%

Korraldatud näituste arv Museaalide arv

2014. aasta Eesti Muuseumide Aastaauhindade gaalal pälvis Tallinna Linnamuuseum Telliskivi pop-up muuseumi projektiga aasta muuseumiarendaja auhinna ja 2014. aasta parima konserveerimistöö auhinna sai Tallinna Linnamuuseumi konservaator Jaan Märss oma pikaajalise töö „Lukud, võtmed ja sulgurid“ eest. 2014. aasta kevadel ühendati Neitsitornist Kiek in de Köki suurtükitorni suunduva uue kaitsekäigu kaudu kaks muuseumi, andes ka üksikkülastajale võimaluse liikuda ühest tornist teise. Türgi ja Jaapani Vabariikide suursaatkondadega koostöös eksponeeriti Kiek in de Köki suurtükitornis näitusi: "Baruto. 10 aastat Jaapanis" ja „Nüüdisaegne Türgi eesti ajakirjaniku pilgu läbi“. Linnamuuseumi keskaegse kaupmeheelamu (Vene 17) keldris avati uut tüüpi ekspositsioonipind – keraamika avahoidla, kus on väljas muuseumi keraamikakogusse kuuluvad ligi 2 000 portselan- ja fajansseset Eestist, Euroopast, Hiinast ja Jaapanist. Väärtustades tallinlaste kodukohatunnet arendati koostööd erinevate asumiseltside ja eri kultuurirühmadega ning Telliskivi pop-up muuseumi heal näitel laiendati Tallinna Linnamuuseumi tegevust väljapoole muuseumihooneid. Ajutises muuseumis Telliskivi loomelinnakus talletati Telliskivi tänava ajaloo- ja kultuuripärandit ning kaasati kohalikke senisest enam linnamuuseumi tegemistesse. Fotomuuseumi vanas Raevangla hoones renoveeriti, laiendati ja avati kaasaegne fotogalerii, et kaasata sinna näitusteks rahvusvaheliselt tuntud eesti ja välismaiste fotograafide loomingut. Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusalasse kuuluva Rahvarinde Muuseumi 2014. aasta suursündmuseks oli Balti keti 25. aastapäeva puhul avatud rändnäitus „Kes on Su kõrval?“ ja trükise „Kui väikesed olid suured. Balti kett 25“ välja andmine. Trükis käsitleb 1989. aasta ühiskondlik-poliitilist olukorda NSV Liidus ja Eestis, Balti tee ideestiku kujunemist, Balti keti ettevalmistusi ja selle läbiviimist. Rändnäitus liikus järgmistes Eestimaa paikades: Järvamaa muuseum, Pärnu Keskraamatukogu, Sakala Keskus, Abja Päevakeskus. Muuseumi 2015. aasta olulisemaks tegevuseks on esseevõistluse „Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu“ korraldamine ning koolinoortele suunatud haridusprogrammi ettevalmistamine.

27

Loomaaed Loomaaia eesmärk on pakkuda inimestele looduslähedast puhkamisvõimalust, tagada uurimistöö ja ökoloogilise kasvatuse kaudu liigikaitse ning populariseerida loodus- ja keskkonnaalaseid teadmisi. Tabel 10. Loomaaia teenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Külastajate arv

333 696

366 293

350 195

-16 098

-4,4%

sellest Tallinn City Cardiga

1 925

2 393

2 810

417

17,4%

Korraldatud ekskursioonide arv

280

260

247

-13

-5,0%

Loomaaia juures tegutsenud õpperingide arv

19

21

27

6

28,6%

Korraldatud ürituste arv

55

52

63

11

21,2%

2014. aastal avati Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskus, mis võimaldab kaasaegselt loodusharidust omandada olenemata vanusest igal Eesti inimesel. Looduskooli ruumides alustas aastaringset tööd laste loomaaed. Koostöös Kadrioru kunstimuuseumiga korraldati kunstimuuseumi lastelaagri „Varjude mängud“ päev loomaaias, osaleti Eesti Maaülikooli lasteülikooli projektis ja viidi läbi Lemmiklooma-kool neljal erineval teemal: puuriloomad, kassidkoerad, akvaarium ja puurilinnud ning eksootilised lemmikloomad. Korraldatud üritustest pakkusid külastajatele suurt huvi ninasarvik Kibibi sünnipäevapidu; leopardikutsikate Dori, Muusi ja Frendo nimepanekupidu, mille raames toimus ka heategevuslik oksjon amuuri leopardi kaitse toetuseks; ahvipäev; ninasarvikupäev; jääkarude Nora ja Nord sünnipäevapidu; kõrvitsapäev; klassikalise muusika kolmapäevad koostöös Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsiga; Matsalu Loodusfilmide Festival loomaaias ja seenenäitus keskkonnahariduskeskuse fuajees, kus eksponeeriti ca 100 liiki seeni. 2014. aastal jätkati kooliprogrammi toetava õppe – nn zookooli tundidega, mida korraldatakse Tallinna koolide õpilastele. Zookooli tundides osales loomaaia poolt ette valmistatud õppematerjalide kaasabil kokku 21 668 õpilast. Korraldati ka bioloogia olümpiaadi koolivoor Tallinna koolide 7. klassidele. 2014. aastal tähistas loomaaed oma 75. sünnipäeva ja anti välja juubeliraamat „Loomaaia jäljerajad – Tallinna loomaaia lood ja inimesed“ koostöös kirjastusega ”Tänapäev”.

Botaanikaaed Tallinna Botaanikaaia eesmärk on taimekollektsioonide ja maastikukompleksi hooldamine, täiendamine, eksponeerimine ning kaitsmine loodus- ja kultuuriväärtusena. Tabel 11. Botaanikaaia teenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Külastajate arv Korraldatud ekskursioonide arv Korraldatud näituste ja ürituste arv

66 009

67 694

65 405

-2 289

-3,4%

230

230

210

-20

-8,7%

16

16

16

0

0,0%

2014. aastal väheses botaanikaaia külastatavus seoses Venemaa turistide arvu vähenemisega. Aruandeaastal viidi lõpule Tallinna Botaanikaaia avamaakollektsioonide tutvustamiseks audiogiidiprogrammi ja mobiilirakenduse väljatöötamine, mis suurendab botaanikaaia atraktiivsust ning annab olulist keskkonnahariduslikku infot loodushuvilistele.

28

Rahvaülikool Eesmärgiga mitmekesistada koolitusturgu, laiendada täiskasvanute vabaharidusvõimalusi ning väärtustada elukestvat õpet võimaldab Tallinna Rahvaülikool vabaharidus-, huvi- ja täienduskoolitusi erinevatele huvigruppidele. Järgnev tabel (Tabel 12) annab ülevaate kooliteenuste kasutamisest 2012–2014. Tabel 12. Koolitusteenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Õppijate arv

2 703

2 709

3 223

514

19,0%

Loengu tundide arv

2 800

2 974

4 049

1 075

36,1%

115

142

160

18

12,7%

Õppeprogrammide arv Korraldatud näituste arv

13

13

13

0

0,0%

Korraldatud ürituste arv

11

11

11

0

0,0%

2014. aastal toimusid koolitused 12 valdkonnas: kultuur, kunst, käsitöö, arvuti ja majandus, keeled, muusika, psühholoogia, tervis, kokandus, loodus, fotograafia ja liikumine. 2014. aastal pälvisid suuremat huvi kursused: loovkirjutamine, kunstiteraapia, massaaž, hatha-jooga ja aroomiteraapia, seebikursus, õmbluskursus ning kudumiskoolid ja restaureerimine. Kultuurikursustest oli väga menukas kursus „Kaugete maade kutse“ tänu koostööle Germalo reisibürooga. Viiel õhtul tutvustasid Germalo Reiside giidid ja reisijuhid Vietnamit, Iraani, Sri Lankat, Tuneesiat ja Etioopiat.

Kultuuriüritused ja mittetulundustegevuse toetused Loomaks võimalusi mitmekesiseks harrastus- ja seltsitegevuseks korraldab linn erinevaid kultuuriüritusi ja toetab mittetulundustegevust. Ülelinnalistest kultuuriüritustest olid 2014. aastal suuremad ja tähelepanuväärsemad Birgitta festival, Tallinna Merepäevad, Tallinna päev, Hiina uusaasta tähistamine, Balti keti 25. aastapäevale pühendatud vabaõhukontsert "Ärgake, Baltimaad!". Traditsiooniliselt toetati riiklike pühade ja tähtpäevade tähistamise üritusi (emadepäev, Tartu rahu aastapäev), teatrifestivali „Kuldne Mask“ korraldamist, anti välja Pimedate Ööde filmifestivali auhinnad ja Kristjan Raua kunstipreemiad. Korraldati vabariigi aastapäeva, hingedepäeva ning jõulukontserdid, toetati Parvlaev Estonia huku mälestusürituse korraldamist. Rahvusvahelist koostööd tehti festivaliga „MustonenFest 2014“, mis 2014. aastal laienes esimest korda Tel Avivi Iisraelis. Festivali kava sisaldas endas kuut põnevat klassikalise, džässi ja maailmamuusika kontserti, mida saatis ka Kaupo Kikkase fotonäitus "Tallinna 4 aastaaega". Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos oli avatud fotonäitus „Tel Avivi hetked“. 2014. aasta oli kuulutatud rahvusvaheliseks Soome lahe aastaks. Sellest tulenevalt kandis Tallinna päev pealkirja „Lahe Tallinn“, mis lisaks viitele Soome lahele kandis endas sõnumit, et Tallinnas on lahe olla ja elada ning Tallinna on lahe külastada. Tallinna päeval valmistasid ligi 20 Tallinna erinevat restorani ja kohvikut Raekoja platsil maailma pikima kiluvõileiva. 23. augustil tähistati Vabaduse väljakul Eestile, Lätile ja Leedule vabaduse tagasi võitmise protsessi ühest kesksemast suursündmusest – Balti ketist – 25 aasta möödumist. Rahvarinde muuseumis toimunud Toomas Lepa filmi "Balti passioon“ esitluse ja raekojas toimunud konverentsi "Balti kett 25" järel algas Vabaduse väljakul suurejooneline kontsert "Ärgake, Baltimaad!", kus ärkamisaja hittidega astusid üles Anne Veski, Getter Jaani, Jassi Zahharov, Erich Krieger, ansambel Siim Aimla juhatusel, Ooper-kvartett ja Balti keti koor Raul Talmari juhatusel. Anti välja ka Balti keti 25. aastapäevale pühendatud brošüüri „Teekond läbi Baltimaade UNESCO maailmapärandi linnade“. Eesmärgiga tunnustada tallinlastest teenekate kultuuritegelaste loomingulist tegevust anti juba neljandat korda välja Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia. 2014. aastal otsustas Tallinna Linnavalitsus anda erandkorras välja kaks Tallinna teeneka kultuuritegelase preemiat – teatrijuhile, näitlejale ja lavastajale Eino Baskinile ning dirigendile ja muusikategelasele Eri Klasile. Linnaosad korraldasid arvukalt piirkondlikke kultuuriüritusi. Traditsioonilistest üritustest võib esile tuua vanalinna päevad Tallinna kesklinnas, kuninganna Kristina päeva Kristiine linnaosas, memme-taadi päevad Haabersti linnaosas, mudilaste laulupeoke, koguperefestival ja tervisepäev Männi pargis Mustamäe linnaosas, kloostrilaat Pirita linnaosas, Nõmme kevad Nõmme linnaosas ning kogupereüritus „Lasnamäe suvi parkides“ ja lasnamäe päevad Lasnamäe linnaosas. 29

Mittetulundustegevuse toetamisel keskenduti linna kultuurikalendri sündmuste korraldamise, vähemusrahvuste kultuuriseltside omakultuuriliste projektide, laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide ning kultuuriorganisatsioonide toetamisele. Suurimad toetatud kultuurisündmused linna kultuurikalendris olid Pimedate Ööde Filmifestival PÖFF, muusikafestivali „Jazzkaar“ , teatrifestival „Kuldne Mask Eestis“, rahvusvahelise amatöörteatrite festival „Baltiiski Bereg“, XXI rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival „Credo“, Tallinna Bachi-nimeline uusaasta muusikafestival, traditsioonilised Nargenfestivali Pärdi päevad, Keskaja päevad, Tallinna Kitarrifestival, Tallinna Kammermuusika Festival, Tallinna Graafikatriennaal, Tallinna kirjandusfestival HeadRead, Disainiöö ja Mardilaat. 2014. aastal menetleti 351 projektitaotlust, millest eraldati toetust 241 projektile.

Osalemine välisprojektides Põhjamaade Ministrite Nõukogu Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi projekt „Supporting cultural projects by the public sector as a measure of increasing cultural integration“, mille eesmärgiks oli tutvuda Põhjamaade linnade panuse ja kogemusega kultuuriprojektide toetamise ja kultuuriintegratsiooni valdkonnas, vahetada kogemusi heade tavade kohta, mis rikastavad ühiskonda läbi mitmekultuuriliste suhete arendamise. Projekti raames viidi läbi õppevisiit Reykjaviki ja Göteborgi. Projekti kestus oli 20.05.2014–28.05.2015.

Loovisikutele on loodud loomingu tutvustamise ja elanike kunstielamustest osasaamise võimalused Tallinna Linnateater Tallinna Linnateatri eesmärk on kindlustada teatrikunsti kättesaadavus ja tutvustada Eesti kultuuri erinevatele elanikkonna sihtgruppidele. Tabel 13. Teatri teenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Külastajate arv Etenduste arv Lavastuste arv repertuaaris sellest uuslavastuste arv

63 466

69 382

72 765

3 383

4,9%

412

427

450

23

5,4%

27

25

27

2

8,0%

6

7

6

-1

-14,3%

2014. aasta rahvusvahelise teatripäeva tähistamise raames anti Tallinna Linnateatris kätte Eesti Teatri Aastapreemiad. Auhinna originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest sai Linnateatri etenduse juht Veiko Tubin, Ants Lauteri preemia pälvis teatri näitleja Indrek Ojari. 2014. aastal võõrustas Linnateater Shakespeare Globe’i teatrit, kelle autentset inglisekeelset „Hamletit“ oli võimalus eesti teatripublikul näha Linnateatri Lavaaugus ja Tartu Vanemuises. Etenduste andmine üle maailma oli osa Shakespeare`i 450. sünniaastale pühendatud turneest. Aasta lõpus korraldati kaheksandat korda rahvusvahelist teatrifestivali „Talveöö unenägu“, alapealkirjaga „Tõsised mängud“.

Tallinna Filharmoonia Tallinna Filharmoonia kontserdikorraldus esindab Mustpeade Majas ja mujal linnaruumis ainulaadset kooslust kultuurilisest sisust ning unikaalsest keskkonnast. Kontserte on barokist džässini ja soolokontsertidest orkestrikontsertideni. Tallinna Filharmoonia kolimisega Mustpeade Majja on hoones suurenenud nii kõrgtasemel kontsertide arv kui ka teiste kultuuriürituste valik. Aasta jooksul toimus Mustpeade Majas 480 erinevat kultuurisündmust. Järgnev tabel (Tabel 14) annab ülevaate kontsertteenuse kasutamisest 2012–2014.

30

Tabel 14. Kontsertteenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Külastajate arv Korraldatud kontsertide arv sellest TKO kontsertide arv kontsertide arv väljaspool maja Muusikaliste koostööprojektide arv

28 700

24 400

36 000

11 600

47,5%

58

59

42

46

58

-1

-1,7%

42

-4

-8,7%

16

13

16

3

23,1%

15

15

25

10

66,7%

2014. aastal esindas Tallinna Kammerorkester Tallinna linna rahvusvaheliselt kõrgel kultuurilisel tasemel Austrias, Sloveenias, USA-s, Hiinas, Tuneesias, Venemaal, Soomes ja Saksamaal. Esmakordselt esineti legendaarses Carnegie Hall`is, mis avas oma uksed 1891. aastal ning on kujunenud üheks olulisemaks muusikaelu keskuseks kogu maailmas. Esmakordselt kõlas selles prestiižikaimas kontserdipaigas täispikk kava Arvo Pärdilt ja laval esinesid üksnes Eesti interpreedid – Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Kontserdile andis erilise atmosfääri helilooja kohal viibimine. 2014. aasta oli Tallinna Filharmooniale oluliste teetähiste aasta – 1993. aastal loodud Tallinna Kammerorkestril lõppes kevadel 20. kontserdihooaeg, septembris tähistas Tallinna Filharmoonia oma 20. sünnipäeva, 10. korda korraldati muusika- ja teatrifestivali „Birgitta festival“ ning Tallinna Filharmoonia ja Birgitta Festivali kunstiline juht maestro Eri Klas tähistas oma 75. juubelit. Tallinna Filharmoonia kolimisega 2011. aasta sügisel Mustpeade Majja on hoones suurenenud nii kõrgtasemel kontsertide arv kui ka teiste kultuuriürituste valik. Tallinna Filharmoonia kontserdikorraldus Mustpeade majas ja mujal linnaruumis esindab ainulaadset kooslust kultuurilisest sisust ning unikaalsest keskkonnast.

Muinsuskaitse ja miljööalade kaitse ning ajaloolise pärandi säilimise ja väärtustamise tagamine linnaruumis 2014. aastal teostati Tallinna linnamüüri restaureerimine Müürivahe ja Laboratooriumi tänavatel, lõpetati Tallinna Püha Nikolai kiriku (Vene tn 24) kõrvalaltari ikonostaasi (kultuurimälestisena riikliku kaitse all kui vanim Eestis säilinud ikonostaas) pikaaegne restaureerimistegevus ning teostati väiksemaid restaureerimis- ja korrastustöid erinevates Tallinna kirikutes, mis olid olulised kultuuriväärtuste säilitamise ja avalikkusele eksponeerimise võimaluse tekkimise pärast. Viidi lõpule Püha Vaimu kiriku 1660. aasta kroonlühtri ja selle elektripaigalduse restaureerimine ning Toomkiriku välisuste restaureerimine. Menetleti ehitiste ja arheoloogiliste uuringute, ehitiste restaureerimise, konserveerimise ja ehituse taotlusi (projekte) ning väljastati kokku 408 erinevat tegevusluba ning 370 planeeringute ja projektide kooskõlastust. 2014. aastal osaleti majatüübiraamatute sarjast viienda trükise „Sõjajärgne individuaalelumaja“ koostamisel ja väljaandmisel ning koostöös Arhitektuurimuuseumiga mahuka uurimuse „Tallinna puitarhitektuur“ väljaandmisel.

Kultuurivaldkonna investeerimisprojektid 2014. aastal valmis Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskus. Projekti raames arendati välja kaasaegne infrastruktuur keskkonnaalase õppe korraldamiseks loomaaias. Keskuse hästisisustatud õpikeskkonnale lisaks saab keskkonnahariduse populariseerimisel kasutada loomaaia rikkalikku kollektsiooni. Teostati Tallinna Rahvaülikooli Vene tn 6 II korruse ruumide renoveerimine, mille käigus uuendati ruumide viimistlust ja tehnosüsteeme. Tallinna Keskraamatukogu Estonia pst 8 III korrusel asuvas kojulaenutuse teenindussaalis vahetati välja kolm suurt akent. Jätkati Mustpeade Maja remonttöid. 2014. aastal korraldas Tallinna Linnaehituse Aktsiaselts Tallinna Filharmoonia nimel riigihanke, mille eesmärgiks oli hoone tuletõkkesüsteemide viimine vastavusse Päästeameti ettekirjutustega. Kavandatud tööd viiakse lõpule 2015. aastal. Alustati Ingeri Bastioni idapoolse käigu restaureerimisega. Seoses Vabaduse väljaku rekonstrueerimisega avanes võimalus restaureerida ning avada huvilistele seni ligipääsmatu (vee all olnud) Ingeri bastioni idapoolse käigu osa, mis ulatub restaureeritud käigust kuni Mayeri treppideni. Restaureeritavates käikudes on koostöös Tallinna Linnamuuseumiga plaanis avada Tallinna vanalinnast pärit ajalooliste raidkivide ekspositsioon, mis liidetakse Linnamuuseumi filiaaliga. Kavandatud tööd viiakse lõpule 2015. aastal. Kultuuriministeeriumi toel jätkati Tallinna Linnateatri suveõue taastamist. 2014. aastal teostati Lavaaugu uute istmete, treppide, platvormide ja piirete valmistamine ning paigaldus, lisaks olemasolevate istmete remonttööd, Põrgulava ümberkujundamise projekteerimistööd, automaatika rekonstrueerimistööd, grimmiruumi ja muude abiruumide ventilatsioonitööd ning saalitoolide renoveerimistööd, Taevalava ja sellega piirnevate ruumide ehitus- ja 31

siseviimistlustööd, Lai tn 19 ja Lai tn 21 galerii üldehitustööd, Lai tn 19 ja Lai tn 23 sisefassaadide tööd, Lai tn 23 keldrikorruse grimmiruumi ehitustööd ja Lai tn 25 trepikoja akende ja hoovivärava renoveerimistööd ning B- ja C-hoone keldri uurimistööd.

Kultuurivaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal Korraldatakse Tallinna mainet kujundavaid ja rahvusvahelist potentsiaali omavaid kultuurisündmusi. Arendatakse koostöös kultuurikeskkonda.

hallatavate

asutustega

kultuuriasutuste

võrgustikku

ja

kaasaegsete

võimalustega

Arendatakse kultuuriasutuste IT-süsteeme, tagamaks kaasaegne töökeskkond asutustes. Tagatakse Tallinna rikkaliku ajaloopärandi säilimine, eksponeerimine, uurimine ja tutvustamine läbi muinsuskaitse ja miljööalade kaitse. Jätkatakse Tallinna linnamüüri hooldamist ja konserveerimist.

Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn Järgnevalt antakse ülevaade peaeesmärgi „Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes.

Tallinna elanikeregistris olevatele 1,5–aastastele lastele on tagatud võimalus omandada alusharidus nüüdisaegse õpi- ja mängukeskkonnaga koolieelses lasteasutuses 2014. aastal jätkati programmi „Lasteaiakoht igale lapsele“ elluviimist, mille raames avati 9 uut sõime- ja lasteaiarühma: Tallinna Kuristiku Lasteaed 1 rühm, Tallinna Tuule Lasteaed 1 rühm, Meelespea Lasteaed 1 rühm, Tallinna Raadiku Lasteaed 1 rühm, Tallinna Tammetõru Lasteaed 2 rühma ja Tallinna Suur-Pae Lasteaed 3 rühma. Uute rühmade avamisega lisandus 2014. aastal 200 sõime- ja lasteaiakohta. Lasteaia järjekordade vähendamiseks alustati laste hoiu pilootprojektiga laiendamaks paindlikke võimalusi lapsehoiu valdkonnas, sealhulgas lapsehoiuteenuse osutamist lapsevanematele, kes vajavad oma sõimeealistele lastele osaajalist sõimekohta. Pilootprojektis osales 2 lasteasutust Lasnamäelt (Tallinna Arbu Lasteaed, Tallinna Asunduse Lasteaed), 1 Põhja-Tallinnast (Tallinna Kelmiküla Lasteaed), 1 Kesklinnast (Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed) ja 1 Pirita piirkonnast (Tallinna Padriku Lasteaed). Teenust pakutakse mängu- ja arendustubadena lasteasutustes kokku kuni 70 lapsele. Tabel 15. Laste arv Tallinna koolieelsetes lasteasutustes 2012–2014

Asutuse kuuluvus

Munitsipaallasteasutus Eralasteaed Kokku

Laste arv

Muutus

2012

2013

2014

2013/2014

22 193

22 736

22 719

-17

-0,1%

829

878

851

-27

-3,1%

23 022

23 614

23 570

-44

-0,2%

2014. aasta lõpu seisuga oli Tallinnas 132 lastehoidu ja alusharidust pakkuvat munitsipaalharidusasutust, sh 130 lasteaeda, 1 lasteaed-algkool ja 1 lasteaiarühmadega kool (Tallinna Heleni Kool), kus seisuga 15. oktoober 2014 käis kokku 22 719 last, neist 3 731 sõimerühmas (rühmi kokku 216), 15 953 aiarühmas (rühmi kokku 672), 2 171 liitrühmas (rühmi kokku 102), 327 sobitusrühmas (rühmi kokku 20) ja 537 erirühmas (rühmi kokku 50). Ööhoiu teenust said koolieelsetes lasteasutustes kokku 34 last. Lasteaedade keelekümblusrühmades käis 793 last (3,48% lasteaialaste üldarvust).

32

Joonis 12. Laste arv Tallinna munitsipaallasteasutustes 2010–2014

21 977

22 736

22 719

2013

2014

22 193

21 512

2010

2011

2012

2014. aastal toetas linn 23 eralasteaeda (2013. aastal 28 eralasteaeda), võimaldades sellega alusharidust 851 lapsele. Koolieelse eralasteasutuse toetus 2014. aastal oli 111,50 eurot kuus ühe lapse kohta, mis võrreldes 2013. aastaga suurenes 4,90 euro võrra lapse kohta kuus. Tallinna linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste teenuseid kasutas 2014. aastal 643 teiste omavalitsusüksuste last ning 386 Tallinna last käis mõne teise omavalitsusüksuse koolieelses lasteasutustes (2013. aastal vastavalt 702 ja 402 last). Tallinna koolieelsete lasteasutuste majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslik (keskmine) maksumus ühe lapse kohta 2014. aastal moodustas 1 810 eurot, mis oli 8,5% suurem kui 2013. aastal (1 668 eurot). Jätkuvalt pöörati tähelepanu haridusasutuste personali palgatingimuste parandamisele. Alates 1. septembrist 2014 suurenes koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja õpetaja abide töötasu 12% võrra. 2014. aastal toimus lasteaedades esmakordselt miniaianduse projekt, mille raames lasteasutuste õuealade mitmekesisemaks muutmisega laiendati õuesõppe võimalusi. 127 lasteasutuse 707 rühmale hangiti aiatöö vahendeid, millega laps saab õpetaja juhendamisel teha aiatööd. Lasteaedade õuesõppe ja loodushariduse edendamiseks võimaldas Tallinna linn väikestele ja suurtele aiandushuvilistele lillekaste ja aiatööriistu maitsetaimede või lillede kasvatamiseks. Õuesõppe ja miniaianduse projekti väga positiivseks osaks oli koostöövõimalus koolide ja lasteasutuste vahel. Lillekastide valmistamisel tehti koostööd Eesti Tööõpetajate Seltsiga, kes kaasas lillekastide valmistamiseks 12 Tallinna üldhariduskooli erinevatest linnaosadest. Õpilased valmistasid lillekaste tööõpetuse tundides.

Kõigile Tallinnas elavatele lastele on tagatud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks tänapäevasel tasemel ning soovijatele on keskharidus kättesaadav Põhi- ja üldkeskhariduse omandamise ja koolikohustuse täitmise tagamiseks tegutses Tallinnas 2014. aasta lõpus 61 munitsipaalkooli (sh 45 gümnaasiumi, 12 põhikooli, 3 täiskasvanute gümnaasiumi ja 1 lasteaed-põhikool), 23 era- ja 3 riigikooli. Joonis 13. Õpilaste arv Tallinna munitsipaalkoolides 2010–2014 41 136

39 912

2010

40 055 39 681

39 580

2011

2012

2013

2014

Seisuga 10. november 2014 õppis Tallinna koolides kokku 44 513 õpilast, sh munitsipaalkoolides 41 136, erakoolides 2 954 ja riigikoolides 423 õpilast.

33

Tabel 16. Õpilaste arv Tallinna koolides 2012–2014

Asutuse kuuluvus

Munitsipaalkool Erakool Riigikool Kokku

Õpilaste arv

Muutus

2012

2013

2014

2013/2014

39 580

40 055

41 136

1 081

2,7%

2 235

2 596

2 954

358

13,8%

437

441

423

-18

-4,1%

42 252

43 092

44 513

1 421

3,3%

Tallinna munitsipaalkoolides õppis 2014. aastal 3 393 õpilast teistest omavalitsusüksustest (2013. aastal 3 562). Teiste omavalitsusüksuste munitsipaalkoolides õppivate Tallinna õpilaste arv oli 2014. aastal 1 033 (2013. aastal 982). Õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus 2014. aastal oli 669 eurot (2013. aastal 591 eurot) ühe õpilase kohta aastas. Õppekoha maksumuse kasvu tingis peamiselt tööjõukulude kasv. Alates 01. novembrist 2014 tõusis linna eelarvest palka saavate üldhariduskoolide õpetajate palga alammäär 12% võrra. Tallinna munitsipaalkoolides töötas 2014. aasta novembri seisuga lisaks 3 317 õpetajale ka 17 logopeedi, 35 koolipsühholoogi, 17 eripedagoogi ja 23 õpiabirühma õpetajat. Paindliku tööajaga pikapäevarühmade abil laiendati võimalusi laste päevahoiuks. 2014. aasta lõpu seisuga oli pikapäevarühmi avatud 20 munitsipaalüldhariduskoolis. Tallinn tagab alates 2006. aastast põhikooliõpilastele tasuta toitlustamise. 2014. aastal kattis linn lisaks 31 478 põhikooliõpilase toitlustamiskuludele ka ca 100 vähekindlustatud perest pärit gümnaasiumiõpilase toitlustamiskulud. Alates 1. septembrist 2014 on ühe toidupäeva maksumus 1,34 eurot, millest 0,78 eurot hüvitas riik ja 0,56 eurot Tallinna linn. Positiivset muutust 2014. aastal oli näha põhikooliõpingute katkestajate arvus 7.–9. klassi õpilaste seas. Õpingud katkestas 14 õpilast 9 194-st ehk 0,15%. Kooli pooleli jätmise järel ei jätkanud need noored oma haridusteed. Põhikooli lõpetajatest jätkas 2014. aastal oma haridusteed 91% õpilastest. Viimastel aastatel on huvi haridustee jätkamiseks pärast põhikooli lõpetamist vähenenud. Põhjuseks sotsiaalsed probleemid, tööle asumine ja väljaränne. Gümnaasiumi lõpetajate osakaal sama lennu alustajatest 10. klassis oli 87,85%. Kõrgem on see täiskasvanute gümnaasiumide osas 89% (2 314 lõpetajat 2 634 alustajast 10. klassis). Edendamaks huviringide tegevust, tegutses Tallinna koolides 2014. aastal 1 222 huviringi (2013. aastal 1 403). 2014. aastal vähenes üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides osalevate laste arv 25 892-lt 23 565-le. Ringides tegeleti nii tehnika, loodusõpetuse, teatri, spordi, kunsti, muusika, tantsu, konstrueerimise kui ka võõrkeeltega.

Tööjõuturu vajadustest lähtuv kutseharidusteenus lasteasutuses Tallinna linnale kuulub üks kutseõppeasutus – Tallinna Kopli Ametikool, kus on võimalik Tallinna ettevõtete ning tööjõuturu vajadusi arvestades õppida järgmistel erialadel: kinnisvarahooldus, kodumajandus, keskkonnatehnika lukksepp, elektrik, rahvuslik puutööndus, aiandus, tekstiilitöö, nahatöö ja sepatöö. Õppetöö toimub nii päevases kui ka töökohapõhises õppevormis ning eesti ja vene õppekeeles. 2013/2014 lõpetas kooli kaheksas lend. Tallinna Kopli Ametikool pakub ainsa kutsekoolina Tallinnas võimalust omandada elukutset ka neil, kel on põhikool pooleli jäänud. Ametialasele tasemekoolitusele lisaks tegutseb kool ka täiskasvanute täiendkoolituse, kutsealase eelkoolituse ja kutsenõustamise valdkonnas. 2014. aastal jätkati erivajadustega õpilastele kodumajanduse eriala õpetatamist Käo Päevakeskuses ja Tugikeskuses Juks.

34

Tabel 17. Õpilaste ja õpperühmade arv Tallinna Kopli Ametikoolis 2012–2014

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Õpilaste arv

232

212

220

8

3,8%

sh põhiharidusega õpilased

220

202

202

0

0,0%

põhihariduseta õpilased

12

10

18

8

80,0%

Õpperühmade arv

25

24

27

3

12,5%

Lõpetajate arv

55

74

55

-19

-25,7%

19%

22,3%

20,4%

Välja langenute osakaal õppima asunutest

Lastele ja noortele on loodud paindlikud ja mitmekesised huvihariduse ja huvitegevuse võimalused 2014. aastal tegutses Tallinnas 9 munitsipaalhuvikooli (kokku 6 714 õpilast) ning Vanalinna Hariduskolleegiumi huvimajad (kokku 728 õpilast). Samuti pakkusid huviharidust üldhariduskoolide huviringid, kus tegutses kokku 23 565 last. Joonis 14. Huviharidust omandavate laste arv Tallinna munitsipaalkoolide huviringides ja huvikoolides

33 489

33 106

32 420

32 104 31 007

2010

2011

2012

2013

2014

Õpilased osalesid nii tehnika, loodusõpetuse, joonistamise, keraamika, teatri, spordi, kunsti, muusika, tantsu, viiuli, klaveri, puhk- ja löökpillide kui ka võõrkeelte erialadel. Seoses tasuta pakutavate huviringide vähenemisega on vähenenud ka huvihariduses osalevate laste arv. 2014. aastal jätkus III klassi õpilastele (3 769 last) ujumise algõppe korraldamine. Alates 01. novembrist 2014 tõusis linna eelarvest palka saavate huvikoolide õpetajate palga alammäär 12% võrra. Linn toetab ka huviharidusprojektide läbiviimist. 2014. aastal toetati haridusasutuste 23 projekti ja mittetulundusühingute 46 projekti kogumaksumusega 33 880 eurot. Haridusasutuste projektides osales kokku 5 500 õpilast ja mittetulundustegevuse projektides 5 100 õpilast. Linn toetas ka huviharidusprojektide läbiviimist. 2014. aasta edukamad projektid olid näiteks Tallinna Tondi Põhikooli projekt „Laadapäev“, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi kunstiprojekt „Tallinna vanalinn – sinule, minule või kellele?“, Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi inglisekeelne viktoriin „Our Capital Tallinn“, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli projekt „Neposedõ kutsub külla“, MTÜ Eesti Juudi kogukonna korraldatud Raimond Valgre 100. sünniaastapäevale pühendatud laulukonkurss “Armastuse laul“, FIE Tiiu Esnari poolt korraldatus projekt koolinoortele „Eesti film ja Eesti kunstid“ ja MTÜ Esteetilise Kasvatuse Keskuse projekt „Klassikutelt noortele. Eesti kunsti kultuurikuvand 21. Sajandil“ (vene õppekeelega noortele).

Muud haridusteenused Kõiki haridusvaldkonna alleesmärke hõlmavad ka mitmesugused haridusasutuste töö kvaliteeti kujundavad tegevused, milledest olulisematest on antud alljärgnev ülevaade.

35

2014. aastal keskenduti peamiselt haridusasutustele kaasaegse õppetöö korraldamiseks vajaliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) infrastruktuuri toimimise tagamisele ja arendamisele. Kõigile linna haridusasutustele on loodud võimalused tsentraalsete IKT infrastruktuuriteenuste (domeeni-, faili-, print-, terminal- ja grupitööserver, andmevarundus, viiruse- ja nuhkvaratõrje jm) kasutamiseks. 2014. aasta lõpuks oli nimetatud teenusega liitunud 171 munitsipaalharidusasutust. 2014. aastal korraldas haridusamet hanke andmesideteenuse osutamise jätkamiseks kõigile linna munitsipaalharidusasutustele. Lepingu täitmise käigus vahetati välja haridusasutuste laivõrgu tulemüür. Interneti kiirus tõsteti seniselt 8/8 Mb/s pealt 30/30 Mb/s peale 62 lasteaial, millest 44 asutuses ehitati välja fiiberoptika kaabliga ühendus. Tarkvaralitsentside hangetega renditi haridusasutustele 6 500 F-Secure viirusetõrje litsentsi, 8 000 MS Windows litsentsi ja osteti 550 MS Office litsentsi. 2014. aastal hangiti koolidele ja huvikoolidele kokku 17 interaktiivset tahvlit, 154 projektorit ja 60 dokumendikaamerat. 2014. aasta lõpuks oli Tallinna üldhariduskoolides kokku 6 285 arvutit (neist internetti ühendatud töökohtade arv oli 5 690) ja 1 689 projektorit ning koolieelsetes lasteasutustes oli kokku 1 695 arvutit. Tallinna koolides on 41 136 õpilase kasutuses 2 188 arvutit, mis on ligikaudu üks arvuti 18,8 õpilase kohta. 3 317 õpetaja kasutuses on 3 214 arvutit, s.o üks arvuti 1,03 õpetaja kohta. 2014. aastal toimusid olümpiaadid 24 erinevas õppeaines, millest võttis osa 10 075 õpilast. Eestit esindasid 11 rahvusvahelisel olümpiaadil 27 Tallinna õpilast, kes võitsid kokku 29 medalit (12 hõbedat ja 17 pronksi) ja 5 diplomit. Koolikohustuse täitmist aitavad tagada ja kriminaalpreventiivset tööd korraldada linnaosades tegutsevad alaealiste komisjonid. 2014. aastal arutati kokku 231 koolikohustuse mittetäitmise juhtumit. 2014. aastal korraldati 17 konkurssi asutustele ja pedagoogidele ning 50 konverentsi/seminari õpetajatele ja haridusasutuste juhtidele. Tervisedenduses korraldati neli tervisenõukogu teabepäeva koolidele ja lasteaedadele. 2014. aastal liitus neli lasteaeda Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga, kuhu kuulub hetkel 75 lasteaeda. Suitsuprii klassi kampaanias osales 30 kooli 157 klassi 3 770 õpilast. Võistluse lõpetas neist edukalt 30 kooli 136 klassi 3 276 õpilast. Korraldati koolisööklate ja puhvetite ülevaatus, mis arendati konkurssideks „Sõbralik koolisöökla“ ja „Tervislik koolipuhvet“. Nende raames tunnustati 3 koolisööklat ja 10 koolipuhvetit. Haridusasutuste tervisedenduslike tegevuste motiveerimiseks korraldati konkurss „Parim tervisemeeskond“, mille raames tunnustati 3 kooli ja 3 lasteaeda. Tunnustus ja tänuüritusel „Tervis muusikast“ tunnustati 40 haridusasutuse tublimat tervisedendajat. Koos Tavecco Disainiga korraldati konverents „Terve Elu Kompass 2014“, mis oli pühendatud liikumisaastale. Tallinna Õpetajate Maja poolt korraldatud 27 ainesektsiooni töös osales 2014. aastal kokku 5 276 õpetajat (2013. aastal 4 653 õpetajat). Lisaks korraldati 13 ainevõistlust, kus oli kokku 1 610 osalejat, ning 74 huviõppekursust ja meeskonnakoolitust, kus osales kokku 1 567 inimest.

Osalemine välisprojektides „Elos-koolide kvaliteedinõuded“, mille eesmärk oli Euroopa Elos-koolide võrgustiku kvaliteedi tagamine ning tunnustamine kõrgharidusasutuste poolt. Elos-koolide liikumine sõnastab õppimise tulemused ning kirjeldab erinevaid üleeuroopalisi ja muid rahvusvahelisi võimalusi õpilaste jaoks. 2014. aastal viidi läbi pilootkoolide teine kvaliteedialane enesehindamine. Jätkus töö programmi rahvusliku koordinaatorina Elos-koolide kvaliteedi tagamise protseduuri arendamisel ning projekti tutvustamisel elektroonilistes uudiskirjades. Tallinna õpilastele anti üle Elos-kooli tunnistused. Tallinnas on Elos-koolide liikumisega ühinenud üheksa kooli. Projekti kestus oli 01.01.2012–31.11.2014. „Lapsevanemate kaasamine koolist väljalangemise ennetamiseks – PREVENT“. Projekti eesmärk on teadmiste omandamine ja kogemuste jagamine seoses lapsevanemate kaasamisega koolist väljalangemise ennetamisel ning vajaliku hea praktika juurutamine. Projekti käigus toimusid projekti töörühma seminarid, mille käigus tutvustati häid kogemusi seoses lapsevanemate kaasamisega koolist väljalangemise ennetamisel ning töötati välja Tallinna linna tegevuskava lapsevanemate kaasamiseks koolist väljalangemise ennetamiseks aastatel 2015–2019 koostöös koolide, lastevanemate liidu ning kohaliku omavalitsuse esindajate ja spetsialistidega. Projekti kestus on 01.02.2013–30.04.2015. "Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga – ICE". Projekti eesmärkideks on koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste teadmiste ja oskuste parendamine kujundava hindamise arendamise kaudu, kogukonna aktiivne kaasamine õpiprotsessi ning headest kogemustest õppimine partnerregioonides – Tallinnas ja Norfolkis, Inglismaal. Projekti raames toimusid kujundava hindamise alased koolitusseminarid ja õppevisiidid õpetajatele ja koolijuhtidele, samuti töötoad tervisedenduse, kunsti, kultuuri ja traditsioonide valdkonnas. Projekti kestus on 01.08.2013–31.07.2015. „GeniUS mudeli rakendamine haridusasutuste arendamisel“ („Uuenduslik mudel haridusjuhtimises: GeniUS:! Open“). Projekti eesmärgiks on Tallinna haridusasutuste arendamine avatud innovatsioonil põhineva mudeli GeniUS rakendamise kaudu. Projekti raames on toimunud Tallinna Haridusameti ja projekti teemaga seotud huvigruppide esindajate töörühma seminarid, mille käigus analüüsiti kogemusi ja võimalusi seoses GeniUS mudeli rakendamisega haridusvaldkonnas, samuti viidi läbi pilootprojekt GeniUS mudeli rakendamiseks Tallinna haridusasutuste näitel ning on loodud eeldused Tallinna haridusasutustele GeniUS mudeli kohandamiseks ja kasutamiseks asutuste arendustöös. Projekti käigus jagati kogemusi partnerlinnade vahel ning viidi läbi rahvusvahelisi koolitusseminare ja õppevisiite. Projekti kestus 01.01.2014– 31.03.2015. 36

Haridusvaldkonna investeerimisprojektid 2014. aastal alustati mitme haridusasutuse tervikrenoveerimisega, prioriteediks oli vastavalt programmile „Lasteaiakoht igale lapsele“ uute lasteaiakohtade loomine ja hoonete turvalisuse tagamine. Tähelepanu pöörati ka majade tehnosüsteemide toimivuse tagamisele, piirdetarindite korrasolekule, hoovialadele ja seal paiknevatele mänguväljakutele. Programmi „Lasteaiakoht igale lapsele“ raames teostati ruumide remont ja soetati sisustus 8 uue rühma avamiseks Tallinna munitsipaallasteaedades. Alustati Tallinna Kiisa Lasteaia rekonstrueerimisega, kus varasema 5-rühmalise lasteaia kinnistule ehitati sisuliselt uus ja kaasaegne 8-rühmaline lasteaiahoone. Ehitus valmis 2015. aasta veebruaris. Avati kaks uut moodulmaja Tallinna Südamekese Lasteaia (2 rühma) ja Tallinna Liivamäe Lasteaia (2 rühma) juurde, mis 2014. aastal olid asenduspinnaks Tallinna Kiisa Lasteaiale. 2015. aastal avatakse moodulmajades uued rühmad. Lasteaedade turvalisust tagavatest töödest oli põhirõhk tuletõkketsoonide moodustamisel ja turvavalgustusel. Nõuetekohased tuletõkkeuksed paigaldati 49 lasteaias ja turvavalgustus 17 lasteaias. Suuremateks remonttöödeks lasteaedades olid veel Tallinna Suur-Pae rühmaruumide remont, Tallinna Mesimummu Lasteaia küttesüsteemi vahetus, torustike ja trasside remondid Tallinna Tihase Lasteaias, Tallinna Päevalille Lasteaias, Kadrioru Lasteaias, Tallinna Vormsi Lasteaias ja mitmes Haabersti linnaosa lasteaias. Katuseid remonditi Tallinna Linnamäe Lasteaias, Tallinna Kristiine Lasteaias, Tallinna Meelespea Lasteaias ja Tallinna Pääsusilma Lasteaias. Fassaade korrastati Tallinna Loitsu Lasteaias ja Tallinna Liikuri Lasteaia. Alustati Lasnamäe Gümnaasiumi ja Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi tervikrenoveerimistega. Lasnamäe Gümnaasiumi tervikrenoveerimine viidi lõpule 2015. aasta veebruaris. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium valmib 2015. aasta augustis. Mõlema kooli puhul sisustatakse ruumid ka uue inventariga. 2014. aastal valmis Merivälja Kooli juurdeehituse II etapp. Kool sai oma kasutusse normaalmõõtmetega spordisaali koos abiruumidega. Valmisid remondiprojektid Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlahoonele Pühavaimu tn 8 hoonele ning alustati Tallinna Reaalkooli detailplaneeringuga.

ja

Vanalinna

Hariduskolleegiumi

Suuremateks remonttöödeks koolides olid veel Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi välispordiväljakute remont, Lasnamäe Põhikooli ruumide ümberehitus vastavalt kooli vajadustele, Tallinna 21. Kooli ventilatsioonisüsteemi korrastamine, Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi siseruumide remont, Tallinna Nõmme Põhikooli fassaadi korrastamine, Lasnamäe Põhikooli ja endise Tallinna 37. Keskkooli katuse remont. Huvikoolides teostati turvalisusega seotud töid. Paigaldati ATS-süsteem Nõmme Muusikakoolile ja Tallinna Huvikeskus „Kullo“ Kuninga tänava galeriile, korrastati Tallinna Muusikakooli ja Lasnamäe Muusikakooli turvasüsteeme, jätkati Tallinna Huvikeskus „Kullo“ elektripaigaldiste korrastamist. Uued tuletõkkeuksed sai Tallinna Kanutiaia Noortemaja.

Haridusvaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal Viiakse lõpule Lasnamäe Gümnaasiumi ja Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi tervikrenoveerimine. Viiakse läbi riigihange arvutite rendiks munitsipaalüldhariduskoolide ja koolieelsete munitsipaallasteasutuste tehniliselt vananenud arvutite välja vahetamiseks. Jätkatakse Tallinna elanike vajadustele, ootustele ning linna ruumilistele võimalustele vastava haridusasutuste võrgu ümberkorraldamisega. Arendatakse veebikeskkonnas www.eesti.ee Tallinna lasteaedesse registreerimise ja lasteaia koha vastuvõtmise teenust, tagamaks lapsevanematele kaasaegsem ja operatiivsem e-teenus. Toetatakse õppimisel ja õpetamisel kaasaegse digitehnoloogia otstarbekamat ja tulemuslikumalt rakendamist, arendatakse digioskusi ning tagatakse ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Toetatakse ja tunnustatakse töös silmapaistvaid ja innovaatilisi haridusasutuste juhte, õpetajaid ja õpilasi ning korraldatakse neile konkursse ja tunnustusüritusi.

Noorte vajadustest lähtuv, paindlik, koostööaldis ja hästi toimiv info- ja karjäärikeskus ning noortekeskuste võrgustik linnas Noorsootöö teenuseid pakuti piirkondlikult ja ülelinnaliselt noortekeskuste ja Tallinna noorte infokeskuse kaudu. Noorsootööga tegelesid ka linnaosade valitsused, toetades piirkondlikke noorsooprojekte, noorteüritusi ja linnasiseseid noortelaagreid. 2014. aastal toimusid Tallinna noorsootöö juhtimises ümberkorraldused, millega seoses likvideeriti Tallinna Noorsootöö Keskus ning noortekeskuste tööd hakkasid korraldama linnaosavalitsused. Ümberkorraldusega ühtlustati noortekeskuse teenuse juhtimine Tallinnas ning kehtestati noortekeskustele teenuse osutamise miinimumnõuded ja -mahud ning määrati kindlaks Spordi- ja Noorsooameti ning linnaosade valitsuste ülesanded noorsootöö teenuste korraldamisel. 37

Noortekeskused soodustavad mitteformaalset õppimist ja lähtuvad oma töös avatud noorsootöö põhimõtetest, mille eesmärgiks on pakkuda noortele vabatahtlikkuse alusel osalemise võimalusi, et toetada aktiivsust ja toimetulekut ühiskondlikus elus. Noortekeskused korraldavad üritusi, programme, projekte, laagreid, koolitusi ja seminare. Noortekeskused on üldjuhul avatud augustist juunini 5 päeva nädalas, keskmiselt 35 tundi nädalas. Keskuste külastamine on noortele tasuta. Koostöös UNICEF Eesti Rahvuskomitee MTÜ-ga korraldati igas linnaosas laste õiguste ning laste- ja noortesõbraliku linna teemat puudutavaid seminare, kus osalesid linnaosa ametnikud, õpetajad, noorsootöötajad jt. Neli korda anti välja Postimehe vahelehte ”Noor tegija”, mis tutvustas üldsusele pealinna noorte elu ja noorsootöö võimalusi. 2014. aasta Tallinna noortenädalal osales hinnanguliselt 5800 noort. Noorte osaluse osas paistis silma Tallinna linna noortevolikogu väitlusega „Grafiti-kunst või kuritegu“, visioonikonverentsiga „Juventus Revaliensis“ ja Tallinna Linnavolikogu simulatsiooniga. Tallinn osales spordi- ja noorsooameti kaudu jätkuvalt aktiivselt Läänemere Linnade Liidu (UBC) noorsooküsimuste komisjoni töös, võttes osa kahest komisjoni koosolekust: 1.–4. aprillil 2014 Kaunases ja 8.– 11. oktoobril Riias, kuhu olid kaasatud ka Tallinna linna noortevolikogu liikmed. Lisaks osaleti töörühma UBC Task Force on Youth Employment and Well-being töös, võttes osa koosolekust juunis ning panustades töörühma töösse kirjalike materjalidega ja andmetega läbi aasta. Tabel 18. Noortekeskuste teenuste kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Külastuskordade arv (sh majavälised üritused)

78 110

80 575

78 245

-2 330

-2,9%

Lahtioleku aeg (tundides)

15 495

14 691

13 949

-742

-5,1%

11

10

10

0

0,0%

Noortekeskuste arv Noortekeskuste ulatuslikumad tegevused 2014. aastal olid: 

Koostöös kolmanda sektori organisatsioonidega piirkondlike perepäevade korraldamine;



Koolidele suunatud õppetööd toetavate tegevusprogrammide käivitamine Põhja-Tallinna, Kristiine ning Nõmme linnaosades.

Noorte info ja nõustamise eesmärk on koondada ja levitada Tallinna noortele arendavaks tegevuseks vajalikku infot, pakkuda karjääriteenust ning jõuda noorteni, kes ei ole leidnud noorsootöö poolt pakutavaid võimalusi või on nendest eemaldunud, ning suunata neid harivate ja arendavate vaba aja tegevuste juurde. Teenust osutasid kaks Tallinna Noorsootöö Keskuse osakonda: Tallinna noorte infokeskus ja Tallinna noorte karjäärikeskus (kuni 30.06.2014 k.a). Seoses Tallinna Noorsootöö Keskuse töö ümberkorraldamise ja asutuse likvideerimisega jäi osa varasematel aastatel toimunud suure osavõtjate arvuga suurüritusi korraldamata. Tallinna noorte karjäärikeskus lõpetas tegevuse kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusest tulenevalt alustasid tööd SA Innove poolt juhitud Rajaleidja keskused, mis pakuvad karjääriinfo ning -nõustamise teenuseid.

38

Tabel 19. Noorte info- ja nõustamiskeskuste tegevuse näitajad

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Info- ja nõustamiskontaktide arv

214 486 177 928 198 207

Infotunnid

20 279

11,4%

167

158

83

-75

-47,5%

3 816

3 154

1 756

-1 398

-44,3%

38

30

12

-18

-60,0%

Infoüritustel osalenute arv

18 000

22 300

2 230

-20 070

-90,0%

Karjäärinõustamiskontaktide arv*

8 938

8 394

3 703

-4 691

-55,9%

Karjääriinfo vahendamiskontakstide arv*

1 716

919

2 230

1 311

142,7%

Karjääriinfo loengute/seminaride päevade arv*Loengutel/seminaridel osalenute arv

224

144

95

-49

-34,0%

4 263

3 055

1 916

-1 139

-37,3%

Mobiilse tänavatöö tunnid

1 038

2 852

1 814

174,8%

Sihtrühmale korraldatud üritustel osalejate arv

3 491

5 500

2 009

57,5%

Infotunnis osalenute arv Infoürituste arv

*Tallinna noorte karjäärikeskus tegutses kuni 30.06.2014 (k.a)

Noorte info- ja nõustamiskeskuste ulatuslikumad tegevused 2014. aastal olid: Mobiilse noorsootöö teenuse arendamine ja laiendamine. Tööturule sisenemist toetavad tegevused noortele, sh töövahenduse mess Suvetöö 2014.

Noorsootööprogrammide ja -projektide toetamine 2014. aastal toetati Tallinna noorte osalemist koolivaheaegadel korraldatavates laagrites ning noortelaagri kasvatajate ja juhatajate koolitusi. Kokku sõlmiti 45 lepingut ning koolitati 167 noortelaagri kasvatajat ja juhatajat. Laagrites osales linna toetusel 4 112 Tallinna last/noort. Toetust sai 13 Tallinnas tegutsevat noorteühingut, kelle põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine ja arendamine ning kellel on vähemalt 60 füüsilisest isikust liiget. Üheks suuremaks ettevõtmiseks oli Tallinna noortenädala korraldamine 8.–12. septembril. Ürituse raames toimus kokku 67 sündmust töötubade, kontsertide, koolituste ja seminaride näol. Lisaks toimus noortele suunatud huvitegevuse ja vaba aja mess „No Vaata“. Kokku oli Tallinna noortenädala programmi kaasatud 90 organisatsiooni ja üritusest võttis osa umbes 5 800 noort. Eesti Tänavaspordi Liitu toetati sihtotstarbeliselt eesmärgiga kaasa aidata Gruuvi keskuse tegevusele tema majandamiskulude osalise katmise teel. Gruuvi keskuse näol on tegemist Eesti suurima siserulapargiga, mis pakub erinevaid võimalusi tänavaspordiga tegelemiseks ja vaba aja sisustamiseks. 2014. aastal külastati Gruuvi keskust 16 923 korral. Toetati Tallinna linna noortevolikogu, mis on Tallinna Linnavolikogu juures tegutsev Tallinna noortest koosnev nõuandva õigusega 21-liikmeline osaluskogu.

Osalemine välisprojektides Projekt „Kultuuride risttee“ on Euroopa vabatahtliku teenistuse projekt, mis toob kolme Tallinna noortekeskusesse välisvabatahtlikud kolmest erinevast riigist: Hispaaniast, Saksamaalt ja Alžeeriast. Kuna viimase Eesti inimarengu aruande põhjal on Eestis sallivus madalam kui mistahes muus OECD liikmesriigis, siis on antud projekti valitud teadlikult väga erineva kultuuritaustaga vabatahtlikud, et edendada sallivust ja kultuuridevahelise dialoogi teket Tallinna noorte seas. Projekti käigus saavad Tallinna Noorsootöö Keskuse noorsootöötajad võimaluse töötada koos vabatahtlikega teistest kultuuriruumidest ning seeläbi õppida noorsootöö uusi aspekte erinevate lähenemiste kaudu, kui ka üldisemat mitmekultuurilise meeskonna efektiivset toimimist. Vabatahtlikud saavad kogemuse noortega töötamise alal ning võimaluse teostada oma ideid vastavalt Tallinna Noorsootöö Keskuse planeeritud tegevussuundadele. Samuti annab vabatahtlike kaasamine noortekeskuste tegevustesse noortele kogemuse õppida suhtlema võõrkeeles ning toetab noorte tolerantsust erinevate kultuuride suhtes. Projekti tegevuste kestus 03.09.2014–02.08.2015. 39

Noorsootöövaldkonna investeerimisprojektid Viidi lõpule Pääsküla Noortekeskuse ekstreemhalli sisustuse renoveerimine (obstaaklite uuendamine).

Noorsootöövaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal Korraldatakse ülelinnalisi üritusi, mis toetavad noorte omaalgatust, loovust, osalust, ettevõtlikkust ja vabatahtlikku tegevust. Noorsootöötajatele korraldatakse koolitusi, infopäevi, seminare ning tunnustusüritusi. Koostöös noortekeskustega töötatakse välja ja rakendatakse noorte tööturule sisenemist, ettevõtlikkust ning tervislikke eluviise toetavaid programme. Uuendatakse noorteinfo portaali. Arendatakse ja rakendatakse mobiilset noorsootööd linnaosades.

Tänapäevased, elanikele kättesaadavad sportimisvõimalused ning lai spordiürituste valik Sportimisvõimalusi pakkus linn 2014. aastal kuues Spordi- ja Noorsooameti hallatavas spordiasutuses: Tallinna Spordihall, Pirita Spordikeskus, Kristiine Sport, Nõmme Spordikeskus, Kadrioru Staadion ja Tondiraba Spordikeskus – ning Lasnamäe Linnaosa Valituse hallatavas spordiasutuses Lasnamäe Spordikompleks. 1. septembril 2014 alustas tööd Tallinna Spordikool. Spordi- ja Noorsooameti hallatavates spordiasutustes oli harrastus- ja saavutusspordiga tegelemiseks kokku 23 erinevate spordialadega tegelemist võimaldavat spordibaasi. Sporditeenuste kättesaadavus oli tagatud 7 päeva nädalas keskmiselt 10–13 tundi päevas. Tabel 20. Tallinna Spordi- ja noorsooameti spordibaaside külastuskordade arv

Spordibaas

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Tallinna Spordihall

513 407 487 425 523 479

36 054

7,4%

Tallinna Spordihall

86 636

82 238

95 337

13 099

15,9%

Kalevi Spordihall

58 448

55 708

64 252

8 544

15,3%

Lasnamäe Kergejõustikuhall

76 799

82 044

87 993

5 949

7,3%

Nõmme Tennisekeskus

19 954

19 049

14 777

-4 272

-22,4%

Nõmme Ujula

144 738 136 605 147 061

10 456

7,7%

Õismäe Ujula

126 832 111 781 114 059

2 278

2,0%

Pirita Spordikeskus

186 759 192 757 209 436

16 679

8,7%

Lasnamäe Sulgpallihall

13 545

12 348

19 764

7 416

60,1%

Kopli Spordihoone

17 645

15 806

14 425

-1 381

-8,7%

Põhja Spordihoone

29 729

33 514

32 938

-576

-1,7%

Lasnamäe Sportmängude Maja

13 091

15 692

16 923

1 231

7,8%

Kristiine Spordimaja

50 842

53 538

50 182

-3 356

-6,3%

Paul Kerese Malemaja

12 864

12 068

11 960

-108

-0,9%

Pirita Velodroom

49 043

49 791

63 244

13 453

27,0%

63 489

69 181

79 598

10 417

15,1%

12 528 35 070 15 891

13 245 35 492 2 394 18 050

10 917 35 470 15 851 17 360

-2 328 -22 13 457 -690

-17,6% -0,1% 562,1% -3,8%

Kristiine Sport Kadaka Spordihall Kristiine Spordihall Õismäe Sportmängude Hall* Harku Sõudebaas

40

Spordibaas

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Nõmme Spordikeskus

78 771

85 950

82 973

-2 977

-3,5%

52 365 1 007 25 399

52 830 1 105 32 015

41 770 1 080 40 123

-11 060 -25 8 108

-20,9% -2,3% 25,3%

0

0

61 184

61 184

100,0%

Kadrioru Staadion

22 033

24 212

28 586

4 374

18,1%

Snelli staadion (üüritav spordibaas)

32 038

37 470

44 754

7 284

19,4%

896 497 896 995 968 826

71 831

8,0%

Nõmme Spordikeskus ja terviserada Vana-Mustamäe suusahüppebaas Hiiu Staadion Tondiraba Spordikeskus*

Kokku

*Õismäe Sportmängude hall avati 2013. aasta oktoobris ja Tondiraba jäähall 2014. aasta augustis. * Külastuskordade arv ei sisalda võistluste ja eriürituste külastatavust

Linna spordibaase kasutati arvukalt nii treeningute läbiviimiseks kui ka mitmesuguste ürituste ja võistluste korraldamiseks. Külastatavuse muutus aastate lõikes on seotud harrastajate liikumisega erinevate linna spordibaaside vahel. Positiivselt on mõjutanud külastatavust uute spordibaaside avamine. Tallinna Spordihalli baasides toimus 2014. aastal 171 võistlust/üritust 24 540 osavõtjaga. Suuremad läbiviidud rahvusvahelised võistlused olid vehklemisvõistlus „Tallinna mõõk” (248 osavõtjat 40 riigist), sulgpalliturniir „Yonex International“ (250 osavõtjat 27 riigist), judovõistlus „Tallinn Judo Cup“ (1 000 osalejat 8 riigist), karatevõistlus „Karate Tallinn Open“ (900 osalejat 10 riigist) ning tänava- ja poptantsu võistlus „Baltic Cup 2014 in Urban Street and Pop Dances“ (1 800 osalejat 24 riigist). Lisaks toimus hulgaliselt rahvusvahelisi võistlusi pallimängudes, tennises, poksis ja iluvõimlemises. Osavõtjate poolest suurim võistlus oli traditsiooniline uusaasta saalijalgpalli turniir, kus eri vanuseklassides võttis kokku osa üle 5 000 mängija. Linna ujulates Nõmmel ja Õismäel osutatakse peamiselt veespordija jõusaali teenuseid ning viiakse läbi spordiklubide treeninguid ja võistlusi. Sportimisvõimaluste laiendamiseks avati 2014. aasta augustis Tondiraba Spordikompleks, mis on Põhjamaade suurim ja moodsaim jäähall (Tondiraba jäähall). Kolmekorruseline multifunktsionaalne jäähall koosneb 5 840 istekohaga peaareenist ja kolmest harjutusväljakust. Peaväljakut on võimalik kasutada nii iluuisutamise, jäähoki, võrkpalli, käsipalli, iluvõimlemise kui ka teiste spordialade treeninguteks ning võistlusteks. Esinduslik peaareen sobib suurepäraselt ka kontsertide korraldamiseks, sest erilist tähelepanu on pööratud nauditava heliakustilise efekti saavutamisele. Jäähalli kahte ülejäänud harjutusväljakut on võimalik kasutada ilu- ja kiiruisutamiseks ning jäähoki mängimiseks. Kolmas harjutusväljak on spetsiaalselt loodud jääkeegli treeninguteks ja võistlusteks. Tööd alustanud Tondiraba Spordikeskuses on 4–5 kuu jooksul toimunud 14 suuremat spordiüritust/võistlust, neist mitmed rahvusvahelised (sh sulgpalli Euroopa võistkondlike meistrivõistluste valikturniir, rahvusvaheline iluuisutamise võistlus „Tallinn Trofee 2014“, ISU Juunioride Grand Prix iluuisutamises „Tallinn Cup 2014“) ja 2 kontsertetendust (Aleksander Serov´i programm „Armastus tuleb tagasi“ ja jääetendus „Buratino jääl“). Jäähallis treenib 24 spordiklubi, neist enamus on jääspordialadega tegelevad klubid, aga kuna spordikeskus võimaldab tegeleda ka teiste spordialadega, siis treenivad siin ka mitmed tantsu- ja iluvõimlemisklubid ning pallimängude klubid. 1. septembril 2014 alustas tegevust Tallinna Spordikool, mille eesmärk on kogenud treenerite juhendamisel 7–19-aastaste noorte harrastajate saavutusspordi sihipärane arendamine ning tulemuslik ja väärikas esinemine rahvusvahelistel võistlustel ning koostöö teiste huvi- ja üldhariduskoolide ning noorteorganisatsioonidega. Spordikool alustas tegevust seitsme spordialaga: korvpall, võrkpall, käsipall, sulgpall, uisutamine, jäähoki ja laskesuusatamine, kokku 413 õpilase ja 23 treeneriga (nii osalise- kui täiskoormusega). Organiseeritud sporditegevus on tagatud kvalifitseeritud treenerite juhendamisel vähemal 9 kuud aastas, 7–15-aastastele õpilastele nädalakoormusega vähemalt 3 korda nädalas kokku 4 tundi ning 16–19-aastastele õpilastele vähemalt 4 korda nädalas ja kokku vähemalt 6 tundi. Spordikool kasutab õppetöö ja treeningute läbiviimiseks peamiselt linna spordibaase. 2014. aastal eraldati toetust 136 spordiorganisatsioonile 20 072 Tallinnas elava 4–19-aastase lapse ja noore ning vanusepiiranguta püsiva töövõimetusega (vähemalt 40%) harrastaja sporditegevuse korraldamiseks ning 425-le Eesti kvalifikatsiooniraamistikus 5.–7. tasemel olevale treenerile. Eraspordibaaside toetust eraldati Škoda Jäähalli ja Jeti Jäähalli tegevuskuludeks. Spordiprojektide toetusi eraldati rahvusvaheliste spordiürituste korraldamiseks, Tallinna meistrivõistluste läbiviimiseks ja autasustamiseks, terviseliikumisprogrammi „Tallinn Liigub“ ürituste toetamiseks ning kohalike turniiride ja spordivõistluste korraldamiseks. Terviseliikumise üritusi „Tallinn Liigub!“ korraldati 2014. aastal koostöös 32 partneriga. Aasta jooksul toimus ligi 195 etappi/osavõistlust 200 000 osalejaga ning 45 loengut teemadel "Treeni teadlikult" ja "Tervise ja Liikumise ülikool", 41

millest võttis osa 3 059 huvilist. Tervisespordiürituse „Tallinn Liigub“ raames korraldati juba 14. korda Baltimaade suurimaks rahvaspordiürituseks saanud Tallinna Maraton ja Tallinna Sügisjooks, kust võttis osa kokku 18 732 osalejat, kellest 1 807 läbis maratoni distantsi. SEB Maijooksus osales 2014. aastal rekordiliselt 16 298 võistlejat. Kõrvemaa Neliküritusel, mille eesmärgiks on anda inimesele võimalus panna oma sportlikud võimed proovile aastaringselt (suusamaraton, kevadjooks, suvine triatlon ja sügisene rattamaraton) osales 3 851 spordisõpra. Suurimaks tervisepordi seeriaürituseks on Stamina Spordiklubi poolt korraldatav Stamina tervisejooksu ja -kõnni sari, kus kevadest sügiseni on osalejatel võimalik igal kolmapäeval ja neljapäeval osaleda tervisejooksu ja/või tervisekõnni etappidel. Kokku korraldati 42 etappi erinevatel Tallinna liikumisradadel, millest võttis osa ca 2 500 liikumisharrastusest huvitatut. Alates 2009. aastast korraldab Stamina Spordiklubi üle Eestilist järvejooksude sarja, mille raames joostakse ka ümber Harku ja Ülemiste järve. 2014. aastal võttis mõlemast järvejooksust osa kokku 1 786 jooksusõpra. Jätkati tervisespordi propageerimist ning teavitustööd terviseliikumise vajalikkusest ja võimalustest ning toetati terviseradade korrashoidu ja noorsportlaste terviseuuringute teostamist. Toetades linnaosades tegutsevaid mittetulundusühinguid korraldati arvukalt piirkondlikke spordiüritusi, võistlusi ja tervisepäevi linnaosade elanikele.

Spordivaldkonna investeerimisprojektid Mitmeaastase investeerimisprojektina on kavandatud rajada Lasnamäele Tondiraba spordikompleks (Varraku 14), kuhu kuuluvad kaasaegne Tondiraba jäähall, olümpiaujulaga veekeskus, hostel ja golfiväljak. 2014. aastal valmis Tondiraba jäähall. Hoone kasutatavat pind on 20 578 m², mille sisse mahuvad ka võimlemis- ja jõusaalid, äripinnad spordivarustuse müügiks ning 74 istekohaga restoran. Hoone ümber on rajatud parkla, mis mahutab 500 sõidukit. 2014. aastal valmis Tondiraba golfiväljaku põhiprojekt. Munitsipaalgolfiväljaku planeerimine toimub koostöös Eest Golfi Liiduga. Alaliit on näidanud valmisolekut munitsipaalgolfiväljaku finantseerimiseks ja ka hilisemaks opereerimiseks. Linna panuseks on eelkõige sobiva maa-ala eraldamine ja golfiväljakute projekteerimine. Lisaks Eesti Golfi Liidule on omapoolset tuge projekti realiseerumisel pakkunud ka Euroopa Golfi Assotsiatsioon. Alustati Kalevi Spordihalli rekonstrueerimisprojekti koostamisega. Kalevi Spordihall on 1962. aastal ehitatud, arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all olev objekt, kus toimuvad paljude spordiklubide treeningud ja viiakse läbi kõrgetasemelisi võistlusi. Rekonstrueerimise järgselt saab hoonest kaasaegne treening- ja võistluskeskus. Kuna Põhja-Tallinna linnaosas on linna kõige tagasihoidlikumad sportimisvõimalused, viidi 2013. aastal läbi ideekonkurss Sõle spordikeskuse projekteerimiseks. Kavandatud on rajada aadressidel Sõle tn 40, 42 ja 42a kolme pallimänguväljakuga spordisaal, 25-meetrine ujula, lastebassein, spordisaalid eri spordialadele, jõusaal ning täismõõtmetes jalgpalliväljak. 2014. aastal valmis nii põhi- kui ka tööprojekt ning 2015. aastal on ettenähtud jalgpalliväljaku renoveerimine, mis on spordikeskuse rajamise esimeseks etapiks.

Spordivaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal Viiakse lõpule Tondiraba Spordikeskuse sõidu- ja kõnniteede ehitus, mis tagab spordikompleksile vajaliku lisajuurdepääsu vastavalt koostatavale detailplaneeringule ja ehitusprojektile. Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalse arendamise projekti raames ehitatakse kergliiklustunnel. Rekonstrueeritakse Kalevi Spordihall, mille tulemusena saab hoonest kaasaegne treening- ja võistluskeskus. Alustatakse Sõle spordikompleksi ehituse I etapi töödega, milleks on täismõõtmetes kunstmuruga jalgpalliväljaku rajamine. Jätkatakse Tallinna Spordihalli jalgpalliväljaku (Vikerlase tn 16a) renoveerimisega. Kavas on välja ehitada lintvundament, mis võimaldab väljakule paigaldada teisaldatava jalgpallihalli. Mitmekülgse ja plaanipärase treeningtegevuse kaudu arendatakae ja laiendatakse Tallinna Spordikooli tegevust. Toetatakse jätkuvalt rahvusvahelisi spordivõistlusi, Tallinna meistrivõistlusi ja Tallinna esindusvõistkondi ning terviseliikumisprogrammi „Tallinn Liigub“ ürituste korraldamist.

Hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn Tallinna linnas sotsiaalhoolekande koordineerimine ja korraldamine on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning ameti hallatava 8 asutuse – Iru Hooldekodu, Päevakeskus Käo, Tallinna Laste Turvakeskus, Tallinna Lastekodu, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Tallinna Tugikeskus Juks, Tallinna Vaimse Tervise Keskus ja Tallinna Perekeskus – põhiülesandeks. Sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevate ülesannete täitmine on Tallinnas korraldatud peamiselt linnaosavalitsuste kaudu, kelle hallata on linnaosa elanikke teenindavad asutused: sotsiaalkeskused, päevakeskused ja sotsiaalmajad. Samuti on linnaosade valitsuste ülesandeks abivajajate teenusevajaduse väljaselgitamine, teenustele suunamine ja sotsiaaltoetuste maksmine. Järgnevalt esitatakse ülevaade peaeesmärgi „Hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes. 42

Puuetega inimestele on tagatud avalike ja erateenuste kättesaadavus ning abistav tugi, loodud võimalused toimetulekuks ja aktiivseks eluks Puuetega isikute hoolekandeteenuste arendamisel Tallinnas olid olulisteks eesmärkideks 2014. aastal päevahoiuteenuse ja igapäevaelu toetamise teenuse osutamise käivitamine autistlikele noortele (teenust osutab Sihtasutus Autistika linna poolt kasutusele antud Alasi tn 4 ruumides, kulud kaetakse riigieelarvelistest vahenditest) ning invakomisjoni ettepanekul Tallinna ligipääsetavuse tegevuskava koostamise alustamine. Kuna Tallinnas kasvab pidevalt puuetega inimeste arv, kasvab igal aastal ka erinevate sotsiaalteenuste/toetuste kasutajate arv ning nõudlus teenuste/toetuste järele. Seisuga 01.01.2015 oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel Tallinnas 28 440 puuetega inimest (01.01.2014 seisuga 25 379 inimest). Tabel 21. Teenused puuetega inimestele 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Transporditeenuste saajate arv sellest regulaarveo ja üksiksõitude kasutajate arv invataksoteenuse kasutajate arv taksokaartide alusel Viipekeele tõlketeenuse saajate arv Osutatud viipekeeleteenuse tundide maht aastas Isikliku abistaja teenuse saajate arv Osutatud isikliku abistaja teenuse tundide maht aastas Päevahoiuteenust saanud sügava puudega isikute arv sh teenust saanud laste arv Päevategevust saanud keskmise ja raske puudega isikute arv Nõustamisteenust saanud puudega inimeste arv Puuetega inimeste perekonda toetavate teenuste saajate arv Puuetega inimeste töötamise toetamine Psüühiliste erivajadustega isikute teenuste saajate arv Intervallhoiuteenust saanud täiskasvanud sügava ja raske puudega isikute arv

1 875

2 226

2 492

266

11,9%

651

710

705

-5

-0,7%

1 224

1 448

1 628

180

12,4%

189 1 102 190 86 708 101

207 783 174 82 196 101

219 863 190 74 822 145

12 80 16 -7 374 44

5,8% 10,2% 9,2% -9,0% 43,6%

40 113 300 650 278 783 36

36 115 360 650 231 1 282 37

35 120 370 680 250 897 39

-1 5 10 30 19 -385 2

-2,8% 4,3% 2,8% 4,6% 8,2% -30,0% 5,4%

Tallinnas osutab raske ja sügava puudega isikutele transporditeenust ja ratastoolibussi taksoteenust lepingu alusel Termaki Autopargi AS ning invataksoteenust aktsiaselts Tulika Takso. 2014. aastal teenindati puuetega inimesi regulaarvedudel 27 marsruudil 44 sihtkohta (lasteaeda, päevakeskusesse, kooli, jne), keskmiselt teenindati 356 puudega inimest päevas, sh 14 ratastoolikasutajat transporditi töökohta ja töölt koju. Alates 2014. aasta märtsist anti invatakso teenuse koordineerimine MTÜ-lt Tallinna Puuetega Inimeste Koda üle Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile, mis võimaldab kogu puuetega inimeste transporditeenust ühtselt korraldada. Võrreldes 2013. aastaga vähenes 2014. aastal isikliku abistaja teenuse maht 7 374 tunni võrra aastas, kuna tõusis isikliku abistaja teenuse koordineerimise tasu ja teenuse tunnihind seoses töötasu alammäära tõusuga alates 01. jaanuarist 2014. Samas on kasvanud suurema kõrvalabivajadusega inimeste arv, s.o liitpuudega inimeste arv, kelle raskemad juhtumid vajavad suuremas mahus teenuse tunde. MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu osutas tugiisikuteenust lisaks täiskasvanutele 56-le sügava või raske liikumis-, nägemis- ja vaimupuudega vähemalt 7-aastasele lapsele nii koolis kui ka kodus. 2014. aasta augustiks oli laste isikliku abistaja ja tugiisikuteenuse järjekorras 33 raske ja sügava puudega kooliealist last, sh Tallinna Perekeskuses 23 ning MTÜ-s EIT Tugiliisu 10. Kuna kooliealisele puudega lapsele on tugiisikuteenus koolis käimise üheks oluliseks eelduseks, siis eraldati neljandas kvartalis linna reservfondist täiendavalt vahendeid laste tugiisikuteenuse järjekorra likvideerimiseks. 2014. aasta alguses avati Päevakeskus Käo Maleva keskuses 2 uut rühma 15-le raske ja sügava puudega täiskasvanud kliendile, kuid lahendada ei olnud võimalik 10 täisealise liitpuudega suure hooldusvajadusega ratastooli kasutaja teenuse vajadust, sest nende jaoks puudub ligipääs keskuse ruumidele. Päevategevuse teenust osutati keskmise ja raske puudega isikutele Tallinna Tugikeskuse Juks 3 üksuses: arenduskeskuses (Pihlaka tn 10) 65 kliendile, töökeskuses (Ehitajate tee 82) 45 kliendile ja ööpäevaringses hoolduskeskuses koos rakendusrühmadega (Kadaka tee 153) 13 kliendile. Lisaks on tugikeskus praktikabaasiks Tallinna Kopli Ametikooli ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilastele.

43

Tagatud on eakate hooldus ja toimetulek ning tugi toimetulekuraskustes eakate perekondadele Eakate hoolekande eesmärkideks 2014. aastal olid vanaduspensioniealiste isikute toimetuleku kindlustamine, eakatele võimalikult kaua kodus elamise kindlustamine läbi avahooldusteenuste pakkumise ja kvaliteetse üldhooldekodu teenuse pakkumine Iru Hooldekodus ning teistes hooldekodudes elamise kaasfinantseerimine. Tallinna linnas pakutakse eakatele ja puuetega isikutele kodustes tingimustes osutatavaid teenused (hooldamine, abistamine, nõustamine, põetamine), mille puudumisel vajaksid isikud hooldust hoolekandeasutuses. 2014. aastal osutas 164 hooldustöötajat koduteenuseid 1533 isikule, kellest 58% olid 80-aastased ja vanemad isikud. Tabel 22. Teenused eakatele inimestele 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Üldhooldekodu teenuse kasutajate arv Päevahoiuteenus (dementsuse sündroomiga eakatele) kohtade arv Sotsiaalvalve teenuse klientide arv Koduteenuse klientide arv Päevakeskuste üksuste arv (linnaosades)

952

1 112

1 066

-46

-4,1%

36

37

33

-4

-10,8%

179

206

220

14

6,8%

1 395

1 347

1 533

186

13,8%

10

9

9

0

0,0%

Üldhooldekodu teenust osutati 2014. aastal samaaegselt keskmiselt 812 isikule, sellest Iru Hooldekodus 350 isikule, Nõmme Sotsiaalmaja pansionaadis 20 isikule ja teistes hooldekodudes üle Eesti 442 hooldust vajavale Tallinna elanikule. 2014. aastal oli keskmine hooldekodu kohamaksumus 565 eurot kuus, millest Tallinn maksis keskmiselt ühe hooldatava eest igakuiselt 253 eurot. Dementsuse sündroomiga eakatele osutati päevahoiuteenust Mustamäe Sotsiaalkeskuses (6 isikut), Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses (12 isikut) ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliinikus (15 isikut). 2014. aastal osutasid ööpäevaringset sotsiaalvalveteenust kõikidele teenust vajavatele eakatele ja puuetega inimestele Tallinna Hoolekande Keskus ja Tallinna Kiirabi.

Lapsed on sotsiaalselt kaitstud, riskiperede ja vanemliku hoolitsuseta lastele on tagatud abi, käitumisprobleemidega lastele rehabilitatsioonivõimalused Laste hoolekande eesmärk 2014. aastal oli laste ja perede heaolu suurendamine ning nende elukvaliteedi tõstmine. Tallinna Linnavalitsus moodustas laste ja perede heaolu ümarlaua, mis on alaline komisjon linnavalitsuse nõustamiseks laste ja perede heaolu ning laste tervise kaitse küsimustes. Euroopa Liidu struktuuritoetuse perioodi 2007–2013 programmi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” meetme „Linnaliste piirkondade arendamine” projekti „Lastele perelähedane elukeskkond“ vahendite toel pandi 2014. aastal nurgakivi kahele viimasele paarismaja ehitusele aadressil Veerise tn 26 ja Veerise tn 28. Pärast antud majade valmimist 2015. aasta I kvartalis on tagatud kõigile Tallinna Lastekodus elavatele lastele perelähedased elamistingimused.

44

Tabel 23. Teenused lastele 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Psühholoogilise nõustamise teenust saanud laste/noorukite arv

1 379

1 760

1 513

-247

-14,0%

Aastaringselt perekeskuses tugiisikuteenust kasutanud laste arv

20

33

64

31

93,9%

3 360

4 064

3 985

-79

-1,9%

Perekeskuses psühholoogilist nõustamist saanud isikute arv Perekeskset aitamistööd saavate perede arv Tallinna Perekeskuses Soetatud ranitsaid I klassi minevale vähekindlustatud perede lapsele Kasuperes (hooldamisel perekonnas) olevate laste arv Asenduskodus hooldamisel laste arv (aasta lõpu seisuga) Turvakoduteenust kasutanud laste arv Turvakoduteenust kasutanud ema/lastega arv Päevakeskustes toitlustatud vähekindlustatud laste arv kuus Lapsi ja peresid teenindavate päevakeskuste (linnaasutuste) arv Lastekaitsetöötajate arv linnaosades Imiku hoolduspakkide vajaduse katmine (%)

80

130

116

-14

-10,8%

300

324

336

12

3,7%

80

59

51

-8

-13,6%

184

170

157

-13

-7,6%

476

553

384

-169

-30,6%

88/69

58/80

70/93

12/13

20,7%

60

121

134

13

10,7%

8

8

8

0

0,0%

56

56

52

-4

-7,1%

100

100

100

0

0,0%

Tabelis 23 esitatud teenuseid osutatakse vastavalt nõudlusele ja tegelikule vajadusele. Pakutud teenuse maht on otseselt sõltuv lapsele/noorele määratud teenuse kestvusest. 2014. aastal jätkati Tallinna Perekeskuses koolieelsetele raske ja sügava puudega, sh autistlikele lastele tugiisikuteenuse osutamist, mida rahastati riigieelarvest lapsehoiuteenuse 2013. aasta rahaliste vahendite ülejäägi arvelt (64 last). Lisaks eraldati Tallinna Linnavalitsuse reservfondist Tallinna Perekeskusele 2014. aasta IV kvartalis tugiisikuteenuse järjekorras olnud 23 raske ja sügava puudega kooliealisele lapsele teenuse vajaduse katmiseks. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tegi 2014. aasta jooksul ettevalmistusi kogu raske ja sügava puudega laste tugiisikuteenuse osutamise üleviimiseks Tallinna Perekeskuse alla alates 01. jaanuarist 2015 (MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu poolt osutatud teenuse riigihanke tulemusena sõlmitud leping lõppes 31.12.2014). Tulenevalt kehtivast tegevusloast oli Tallinna Lastekodul 2013. aastal õigus osutada asenduskoduteenust üheaegselt 223 lapsele. Viimaste aastate jooksul on teenust vajavate laste arv järjepidevalt vähenenud ning 2014. aasta lõpuks oli teenusel ainult 157 last. Samuti on vähenenud perekonnas hooldamisel olevate laste arv (2014. aastal 51 last), mis tuleneb üldisest demograafilisest olukorrast. Lastekodu väikelaste turvakodus osutati teenust 59 lapsele (kohti 16) ja laste turvakodus 136 lapsele (kohti 10). Tallinna Lastekodu ema ja lapse turvakoduteenust kasutas 77 inimest, kellest 35 olid täiskasvanud (kohti 7 emale lastega). Tallinna Laste Turvakeskus, kus on turvakodu kohti 14 lapsele ja sotsiaalse rehabilitatsiooni kohti 48 lapsele, osutas turvakoduteenust 101 lapsele ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 88 lapsele. Perekonda toetavaid teenuseid osutatakse isikutele, kes vajavad abi perekondlikust olukorrast tulenevalt. Perede jõustamiseks rakendati erinevaid töövorme, mida osteti sisse mitmetelt koostööpartneritelt, sh sihtasutuselt Eesti Lastefond aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega laste vanematele 30 tugirühma kohtumist (229 osalejat), Wismari Haigla AS-ilt lastevanemate psühhoterapeutilist nõustamist (44 lapsevanemat), MTÜ-lt Tallinna Laste Tugikeskus sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust 13–16-aastastele venekeelsetele probleemkäitumisega noortele (21 last) ja MTÜ-lt Lastekeskus Tähetorn päevakeskuse teenust riskiperede lastele (46 last).

Majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvatele täiskasvanutele on tagatud sotsiaalabi ning sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalused Muude kriisirühmade hoolekandes täideti eelarveaastaks püstitatud eesmärgid: öömaja- ja varjupaigateenust osutati kõigile elukoha puudumise tõttu abi vajavatele isikutele, kindlustati abivajajate toitlustamine supiköökides ja kodutute varjupaigas ning tagati nõustamisteenused abivajajatele.

45

Tabel 24. Teenused muudele kriisirühmadele 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Resotsialiseerimise teenuse planeeritud kohtade arv

537

587

587

0

0,0%

Vältimatu sotsiaalabi osutamise planeeritud kohtade arv

134

134

134

0

0,0%

Supiköögis aastaringselt toitlustatud abivajajate arv

250

220

292

72

32,7%

Osutatud nõustamisteenust vähekindlustatud isikutele (tund)

430

386

384

-2

-0,5%

Osutatud psühholoogilist kriisinõustamist tundides

6 670

6 345

6 720

375

5,9%

Võlanõustamisteenuse vastuvõttude arv

2 880

2 024

2 330

306

15,1%

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tagas kõigile vajajatele igapäevaselt sooja toidu jagamise Sepa ja Laevastiku tänava supiköökides, mis täielikult kattis vajaduse (kokku 106 605 toiduportsjonit). Lisaks anti linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondade poolt väljastatud talongide alusel Eesti Punase Risti supiköögist (Eha tn) tööpäevadel 140 inimesele kaasa pakendatud toiduportsjon. Tallinna Hoolekande Keskuse poolt tagati aadressil Suur-Sõjamäe tn 6a asuvas kodutute resotsialiseerimise keskuses 2 079 abivajajale (2013. aastal 832 abivajajale) päevasel ajal soojas ruumis viibimise võimalus (teenust pakutakse aastaringselt). Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses osutati 2014. aastal resotsialiseerimise teenust sotsiaalmajutusüksustes (Akadeemia tee 34, Tuulemaa tn 6, Männiku tee 92, Paljassaare tee 35, Varre tn 7 ja Kauge tn 4) kokku 686 kliendile, resotsialiseerimise teenust varjupaikades (Kadaka tee 153 ja Mahtra tn 44) kokku 178 kliendile, vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenust (Kauge tn 4) kasutas 102 klienti, kellest suunati vältimatu sotsiaalabijärgsele varjupaigateenusele (Kauge tn 4) 22 klienti. Lisaks kasutas vältimatu sotsiaalabi öömajateenust (Alasi tn 8, Merelahe tee 4 ja Akadeemia tee 34) kokku 1 069 klienti. Valdkonna probleemiks oli vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenuse ja varjupaigas resotsialiseerumisteenuse vabade kohtade puudus ning sotsiaalmajutusüksuse teenuse pikk järjekord. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses osutati 2014. aastal võlanõustamise teenust keskmiselt 128 kliendile kuus. Võlanõustamise eesmärgiks on parandada rahalistesse raskustesse sattunud pere või isiku toimetulekuvõimet ning teenus on suunatud eelkõige makseraskustes Tallinna elanikele, kellele teenus on tasuta. Üürivõlglaste nõustamise arv on aasta aastalt vähenenud. 2014. aastal oli 375 üürivõlglaste nõustamist. Kuna nõudlus antud teenuse järele on aasta aastalt vähenenud, siis selle teenuse asemel alustatakse 2015. aastal majandusnõustamise teenuse osutamist.

Sotsiaaltoetused Linnaeelarvest makstakse kahte liiki sotsiaaltoetusi: sissetulekust sõltuvad toetused (lapsele, tööealisele isikule ja vanaduspensioniealisele isikule) ja universaaltoetused (sünnitoetus, esmakordselt kooli mineva lapse toetus, puudega lapse toetus, ellusuunamise toetus, pensionilisa). 2014. aastal maksti perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi 782 tuhat eurot 8 488 isikule. Keskmiselt maksti toetust taotlejale 3,4 korda aastas. Aasta jooksul maksti universaaltoetusi 9,8 miljonit eurot. Erinevalt eelmistest aastatest on 2014. aastal toimunud kasv mitte ainult pensionilisa vaid ka sünnitoetuse ja esmakordselt kooli mineva lapse toetuse arvelt, mis tuleneb linna elanike arvu järsust kasvust 2013. aastal. Alates 1. juulist 2013 makstavad kohalikud omavalitsused taotluste alusel välja vajaduspõhist riiklikku peretoetust 9,59 eurot lapse kohta, kuid mitte rohkem kui 19,18 eurot pere kohta. 2014. aastal vähenes tööpuudusest tulenev abivajajate arv. Samas elab jätkuvalt sügavas vaesuses, ehk toimetulekutoetusest 5 690 inimest, sellest 1 526 last ja 1 040 pensionäri.

46

Tabel 25. Makstud sotsiaaltoetused 2013–2014 Toetuse nimi

2013 Toetuse saajate arv

2014

Makstud toetus kokku

Toetuse määr

Toetuse Makstud saajate toetus arv kokku

Muutus Toetuse määr

Toetuse saajate arv

Makstud toetus kokku

Linnaeelarvest makstud toetused Toetus paljulapselistele peredele EV aastapäevaks

1 122

39 270

35

1 034

36 190

35

-88

-3 080

Lastetoetused

1 951

172 333

88

2 197

162 217

74

246

-10 116

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus*

3 784

1 210 720

160+160

4 012

1 283 840 160+160

228

73 120

Toimetulekutoetust saavate perede laste kooliminekutoetus

488

15 616

32

434

32

-54

-1 728

Sünnitoetus*

3 808

1 218 678

160+160

3 884

1 242 880 160+160

76

24 202

Lapsehoiuteenuse hüvitis

2 107

1 024 921

106,6

1 831

919 474

111,5

-276

-105 447

Puudega lapse toetus

1 116

85 629

76,70

1 156

88 698

77

40

3 069

Ellusuunamise toetus

48

15 360

320

34

10 880

320

-14

-4 480

Eluruumi kohandamise hüvitis puudega inimesele

19

25 057

1 319

18

28 314

1 573

-1

3 257

93 222

7 150 114

77

93 659

7 183 649

77

437

33 535

6 863

425 001

62

6 133

416 668

68

-730

-8 333

3 426 828

602

4 689

3 063 980

653

-1 001

-362 848

Pensionilisa Sotsiaaltoetused (linnaosad)

13 888

Riigieelarvest makstud toetused Toimetulekutoetus

5 690

* Alates 01.01.2010 makstakse lapse sünnitoetust ja esmakordselt kooli mineva lapse toetust kahes osas: sünnitoetust makstakse 160 eurot pärast lapse sündi ja 160 eurot lapse aastaseks saamisel ning kooliminekutoetust makstakse 160 eurot lapse kooli minekul ja 160 eurot järgmise aasta juunikuus pärast esimese klassi lõpetamist.

Tabelis 25 esitatud toetuse saajate arv ja makstud toetuse kogusumma sõltub tegelikust vajadusest. Esitatud taotluste arv on kuude ja aastate lõikes muutuv. Kõik taotlused, mis vastavad toetuse saamise tingimustele, ka rahuldatakse.

Osalemine välisprojektides „Turvavarustusele on õigus kõigil“, mille eesmärgiks oli tõsta laste hoolekandesüsteemis töötajate ja laste teadlikkust turvavarustuse vajalikkusest ning selle korrektsest kasutamisest ning varustada Tallinna laste hoolekandesüsteem laste 47

turvavarustusega, et tagada laste turvaline transport. 2014. aasta oktoobris andis Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Tallinna Laste Turvakeskuses laste hoolekandesasutuste esindajatele üle turvavarustuse ja õpetas varustust nõuetekohaselt kasutama ning Maanteeameti esindaja jagas sotsiaaltöötajatele infoteatmikke „Lapse turvaline sõidutamine autos“. Projekti kestus oli 01.09.2014–31.12.2014. „Tallinna eakate kodujälgimisprojekt SmartCare“, mille eesmärk on töötada välja ja juurutada krooniliste haigustega eakate universaalne veebipõhine kodujälgimissüsteem. Süsteem võimaldab kombineeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenust, mis hõlmab korraldusliku teenuse pakkumise võrgustikku, metoodilist evalveerimist ja tehnoloogilist lahendust ning tugineb kogemustele. 2014. aastal töötati välja universaalse teenuse mudel, praktika, standard ja hind, mida on võimalik rakendada suurematele inimrühmadele; toimus pilootprojekti ettevalmistamine, tehniliste lahenduste välja töötamine ja testimine ning seadmete soetamine. Partneritega kohtumiseks toimus 4 välislähetust. Projekti kestus on 01.03.2013– 29.02.2016.

Sotsiaalvaldkonna investeerimisprojektid Euroopa Liidu struktuuritoetuse perioodi 2007–2013 programmi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” meetme „Linnaliste piirkondade arendamine” vahendite toel alustati 2009. aastal lastekodulastele perelähedase elukeskkonna loomiseks peremajade ehitamise projekti. Projekti raames ehitatakse 5 paarismaja (Pihlaka tn 1b, Purde tn 31b, Hooldekodu tee 5, Veerise tn 26 ja Veerise tn 28) ja 2 üksikmaja (Veerenni tn 53 ja Künni tn 9) senistes kombinaattüüpi lastekodudes elavate laste majutamiseks Tallinna linna eri piirkondadesse. 2014. aastal alustati viimase kahe kahepereelamu ehitust aadressidel Veerise tn 26 ja 28, mis valmivad 2015. aasta I kvartalis. 2014. aastal teostati Tallinna Tugikeskuse Juks Kadaka tee 153 asuva hoonetekompleksi A-korpuse renoveerimise I etapi remonttööd; II etapi remonttööd tehakse ja renoveerimistööd lõpetatakse 15. maiks 2015. Tallinna Perekeskuse Asula tn 11 hoones renoveeriti 2014. aasta jooksul täielikult ühe tiiva II korrus, mille tulemusena ehitati eluruumid kabinettideks. Ehitustööd jätkuvad 2015. aastal.

Sotsiaalvaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal Viiakse lõpule Veerise tn 26 ja 28 lastekodu peremajade ehitamine ja sisustamine ning antakse hooned Tallinna Lastekodu kasutusse. Viiakse lõpule renoveerimistööd Tallinna Tugikeskuse Juks Kadaka tee 153 hoonetekompleksis, mis loob võimaluse koondada kogu asutuse töö ühe katuse alla ning suurendada pakutavate sotsiaalteenuste mahtusid. Alustatakse Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuse renoveerimistöödega. Teostatakse Päevakeskus Käo tegevuse parendamiseks ja laiendamiseks ruumide remont Maleva keskuses (Maleva tn 16) ja Pae keskuses (Pae tn 37/Võidujooksu tn 18). Leitakse kriisirühmadele varjupaigateenuseks sobivad ruumid ja avatakse täiendavad varjupaigakohad.

Elanikud käituvad terviseteadlikult ning kõigile tallinlastele on kättesaadavad kvaliteetsed terviseteenused 2014. aastal keskenduti tervislike eluviiside propageerimisele; tervist edendavate võrgustike loomisele ja tegevuste koordineerimisele; teadlikkuse parandamisele haiguste, sh nakkushaiguste ennetamisel; uimastite tarbimise ennetamisele ja sõltlaste rehabilitatsioonile; riskikäitumise vähendamisele süstivate narkomaanide seas; lastele ja noortele suunatud ennetustööle haiguste riskitegurite vähendamiseks ning AIDS/HIVi nõustamisteenuse toetamisele. 2014. aasta olulisemateks saavutusteks tervishoius olid rahvusvahelise projekti „Youth in Europe“ küsitluse läbiviimine Tallinna koolides, Tallinna Kiirabi tegevuse laienemine ning Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ tegevuse laiendamine: lisandus 7 nimistuga perearsti ja alustati koduõendusteenuste osutamisega keskuse teeninduspiirkonnas. Tabel 26. Tallinna tervishoid 2012–2014 2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Ravikindlustamata isikute arv Kehtestatud nõuetele vastavate perearstinimistute arv Tuberkuloosi nakatunute arv AIDSi nakatunute ja HIV-viiruse kandjate arv Regulaarselt tervisekontrolli läbivate õpilaste osakaal kõigist õpilastest

49 483 38 128 60 266

22 138

58,1%

262

263

265

2

0,8%

96

62

57

-5

-8,1%

163

185

146

-39

-21,1%

51%

35%

35%

0

0,0%

48

Tallinnas on avatud 265 perearstinimistut patsientide arvuga 472 371. Keskmine nimistu suurus on 1 783 inimest. Tallinna Munitsipaalperearstikeskus OÜ-l on kaks üksust: Nõmme üksus ja Haabersti üksus. Kui 2013. aastal oli Tallinnas ravikindlustamata isikuid 38 128, siis 2014. aastal juba 60 266 (12,8% Tallinna elanikest). Kindlustamata isikute arv on kasvanud põhiliselt nende isikute arvel, kes kaotades töö ei võtnud end töötukassas töötuna arvele, samuti on osa inimesi lühemat või pikemat aega tööl välisriikides. Ravikindlustamata isikutest osutati 2014. aastal ambulatoorset teenust 2 307 patsiendile, statsionaarsel ravil oli 427 patsienti. Varjupaikades ja öömajades viibivatest isikutest tehti 687 isikule röntgenoloogiline uuring tuberkuloosi varajaseks avastamiseks. 2014. aastal osutasid OÜ Koduõde ja OÜ TNP KONSULTATSIOONID tervishoiuteenust Iru Hooldekodus 7 päeval nädalas 11 tundi ööpäevas. Lisaks osutas OÜ Koduõde raviteenust krooniliste tervisehäiretega 191 patsiendile (tehti 9 503 koduvisiiti) ning osutas visiidipõhist tervishoiuteenust Kauge tn 4 varjupaigas (tehti 238 visiiti). Tallinna Munitsipaalperearstikeskus OÜ poolt hakati osutama koduõendusteenust alates 01.07.2014, selleks võeti tööle 1 õde, kes osutas juhtumipõhiselt abi 110 korral. Tallinna Kiirabi osutas 2014. aastal kiirabiteenust Tallinna linnas, Viimsi poolsaarel ja Maardus operatiivset abi osutava 20 kiirabibrigaadiga, sh 3 arstibrigaadiga. Tallinna Kiirabil oli 2014. aastal kokku 87 079 väljasõitu, hospitaliseeriti 36 682 patsienti (42% patsientidest). Tallinna Kiirabi koolituskeskuse erinevatel erialakoolitustel osales 2 214 inimest, esmaabi alast koolitust anti 148 inimesele. Koostöös linna haiglatega viidi läbi 5 ülelinnalist kliinilist konverentsi. Tallinna tervisenõukogu otsusega rahastati 24 tervisedendusliku projekti läbiviimist linnaosades ja 7 projekti läbiviimist erinevate mittetulundusühingute poolt. Eesti Haigekassa projekti „Vigastuste vältimine Tallinna linnas“ raames jätkus SA Tallinna Lastehaiglas statistika kogumine statsionaarsele ravile saabunud laste õnnetusjuhtumite tekkepõhjuste kohta, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis koostati saadud andmete põhjal kvartali kokkuvõtted ja projektiperioodi tulemuste analüüs. Toimusid arutelud linna keskhaiglate, SA Tallinna Lastehaigla ja sihtasutusega Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigete hospitaliseerimise korra rakendamise kohta. Koostöös Sihtasutusega Tallinna Koolitervishoid viidi Tallinna koolides läbi 15–16-aastaste õpilaste anketeerimine rahvusvahelise Euroopa noorte eluolu ja elutingimuste uuringu projekti „Youth in Europe“ raames, kuhu kaasati 3 139 õpilast.

Tervishoiuvaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal Töödeldakse rahvusvahelise projekti Youth in Europe 2014. aasta küsitluse andmeid ja tutvustatakse selle tulemusi linnaosavalitsustele ja koolide juhtkondadele. Jätkatakse koostöös rahvusvahelise võrgustikuga Safe Community ülelinnalise vigastuste ennetamise ja turvalise elukeskkonna tagamise strateegia põhisuundade elluviimist. Koostöös Sotsiaalministeeriumi, linna keskhaiglate ja Tallinna Perearstide Seltsiga kujundatakse visioon esmatasandi tõmbekeskuste väljaarendamiseks linnas koos taotluste vormistamisega haiglate ja perearstikeskuste poolt. Koostöös linnavalitsuse erinevate ametite ja organisatsioonidega nii riigi kui linna tasandil viiakse ellu Tallinna alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDS-i leviku ennetamise tegevuskava Tallinnas 2013–2017.

Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed on välja töötatud Koostöös Häirekeskusega on tagatud Tallinna abitelefoni 1345 teenus, mis tegeleb linnamajanduslike probleemide (elektri, vee ja kanalisatsiooni, küttesüsteemide, heakorra, teede ja tänavate korrashoiu, ning kommunaalmajandusega seotud küsimused) lahendamise vahendamisega Tallinna linnas. Abitelefoni kaudu saab kutsuda abi ootamatute ja kiiret lahendamist vajavate tehniliste olmeprobleemide korral. Samuti saab Tallinna abitelefoni kaudu anda linnale operatiivset teavet kohest parandamist vajavatest olukordadest avalikes kohtades. Tallinna abitelefonile 1345 laekus 2014. aastal 48 956 teadet. 2014. aasta suveperioodil oli vetelpääste korraldatud kõigis Tallinna supelrandades – Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari rannas. 2014. aastal valvas pealinna supelrandades rannakülastajate ohutust kokku 42 vetelpäästjat ja 5 meditsiinitöötajat. Lisaks oli kaasatud 40 vabatahtlikku noormalevlast. Tallinna avalikes supelrandades lahendati rannahooajal 3 777 avaliku korra rikkumist, uppumisohust päästeti 1 inimene ja 348 inimest said meditsiinilist abi (2013. aastal vastavalt 3 273 avaliku korra rikkumist, 4 inimest ja 266 inimest). 2014. aastal korraldati õppusi Tallinna kriisikomisjoni liikmetele ja kriisireguleerimise meeskonna spetsialistidele ning osaleti Eesti 5 suurima linna kriisireguleerijate kohtumistel. Osaleti välisprojektiga „Prisma – tuleohutuse riskihindamine ja elanikkonna kaitse“ seotud üritustel ning Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni istungitel. Analüüsiti olulisemaid Ülemiste sõiduteetunneli suurõnnetust põhjustavaid riske. Koostati dokument „Tallinna riskianalüüs 2014“, milles käsitleti 52 riski, mis võivad põhjustada hädaolukorra Tallinna haldusterritooriumil. Samuti koostati dokument “Juhendmaterjal hädaolukordade või tehnovõrkude ulatuslike tagajärgede likvideerimise korraldamisel linnavaraameti bilansis olevates ja kasutusse võetud elamutes ning sotsiaalmajutusüksustes“.

49

Vähenenud kuritegevus, linnaelanike kasvanud seaduskuulekus ja turvaline ruum Avaliku korra tagamiseks linna haldusterritooriumil tegutseb Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Munitsipaalpolitsei ameti põhilisteks ülesanneteks on väärtegude avastamine, esitatud avaldustele reageerimine ning hoiatuste ja karistuste määramine. Munitsipaalpolitsei ametisse on koondatud enamus Tallinna väärteomenetlusest. 2014. aastal algatati 39 274 väärteomenetlust, millest lõpule viidi 37 804 väärteomenetlust, sh 27 272 menetlust liiklusseaduse alusel ja 7 669 ühistranspordi seaduse alusel (2013. aastal vastavalt 37 037, 34 921, 21 804 ja 10 420 menetlust). 2010. aasta alguses loodud koolivalve sektor viis läbi noortele suunatud ennetustööd 40 klassis ning korraldas lastevanemate teadlikkuse tõstmise üritusi 20 koolis. 2014. aastal koolivalve reorganiseeriti 7 töötajaga noorsoovalve sektoriks, mille põhiülesandeks on tubaka- ja alkoholiseaduse täitmise kontroll ning vastav ennetustöö. Avaliku korra kaitseks ja heakorraeeskirjade pidevaks järelevalveks on korraldatud kesklinna videovalve. Koostöö tõhustamiseks politseiga on 2010. aastal sõlmitud tähtajatu koostöökokkulepe Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuriga. Politsei ja munitsipaalpolitsei tähtsaim koostöövorm on ühispatrullide ja -reidide korraldamine ning avaliku korra tagamine suurüritustel. Olulise osa süüteoennetusele suunatud tegevustest realiseerib linn läbi mittetulundusühingute. 2014. aastal laekus kuritegevuse ennetamise komisjonile arutamiseks ning läbivaatamiseks 22 projektitaotlust, millest rahuldati 17 taotlust. Suurematest projektidest saab esile tuua pikaaegset partnerit MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm projektiga „Turvalisus Aegna saarel 2014“. Reservpäästerühm on linna toel taganud turvalisust Aegna saarel juba viimasel kümnel suvel. Toetamist leidsid ka käitumisraskustega noortele suunatud ning liiklusohutusega seotud projektid.

Avaliku korra valdkonna olulisemad suunad 2015. aastal Järelevalve tõhustamiseks arendatakse koostööd Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuriga, sh kavandatakse arendada süütegude ennetamise planeerimist ja koordineerimist. Parandatakse avalike ürituste kontrollimise korraldust. Tõhustatakse avaliku korra rikkumiste järelevalvet Tallinna randades. Osaletakse kriisireguleerimisalaste õppuste, koolituste ja konverentside ettevalmistamisel koostöös Tallinna Kiirabi koolituskeskuse, Päästeameti Põhja päästekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuriga.

Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ja väärtustav tallinlane – hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn Järgnevalt esitatakse ülevaade peaeesmärgi „Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ja väärtustav tallinlane – hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes.

Liikumisteed on integreeritud ühtseks linnastupõhiseks tervislikuks, mugavaks, ohutuks, ressursi- ja energiasäästlikuks liikumiskeskkonnaks, mis tagab tallinlastele hea ligipääsu kodule, töökohale, teenindusja kaubandusasutustele ning puhketsoonile Linnatranspordi eesmärk on tagada sõitjate ühistranspordiga teenindamisel konkurentsivõimeline alternatiiv sõiduautoliiklusele ja säilitada ühistranspordi reiside 40%-line osakaal transpordialastest liikumistest. Vastavalt uuringule elanike rahulolu kohta Tallinna linna avalike teenustega oli 2014. aastal ühistranspordireiside osakaal liikumisviiside jaotuses 53%. Ühistransporditeenuseid osutasid Tallinna linnas linna tütarettevõte Tallinna Linnatranspordi AS (edaspidi TLT) ning erafirma Osaühing MRP Linna Liinid. Tallinna ja teda ümbritsevate valdade haldusterritooriumide ühiste bussiliinidega teenindamine toimub koostöös MTÜ-ga Harjumaa Ühistranspordikeskus, Viimsi, Harku ja Saue valdade ning Maardu linnaga. Ühistransporti korraldati 62 autobussi-, 4 trammi- ja 7 trolliliinil. Tallinna linna, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning TLT vahel on sõlmitud „Leping riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamiseks ja struktuurifondidest rahastatava infrastruktuuriprojekti täiendavaks reguleerimiseks”, millega pooled võtsid kohustuse Tallinna linnas trammiliinide nr 3 ja 4 rekonstrueerimiseks ja vähemalt 20 uue trammi ostuks. Trammid soetatakse TLT-le CO2 heitkogustega kauplemisest saadud vahendite arvelt. Trammiliinide rekonstrueerimise kulutustest 83% rahastatakse struktuurifondide vahenditest. Tallinna linn tagab infrastruktuuri projekti omafinantseeringu 17%. Seoses trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimise alustamisega suleti 7. aprillist nimetatud liinidel trammiliiklus Pärnu maantee, Tondi, Vineeri ja VanaLõuna tänavate rööbasteede ja elektriliinide rekonstrueerimistöödeks ning avati asendusbussiliin nr 52 Hobujaama – Kalev. 20. novembril taasavati liinil nr 4 trammide liiklus lühendatud marsruudil Vana-Lõuna – Ülemiste. Trammiliin nr 3 oli aasta lõpuni suletud seoses trammiliini rekonstrueerimise ja uue CAF trammi tüübikatsetuste läbiviimisega VanaLõuna – Tondi lõigul. Trammiliinide rekonstrueerimistööd viiakse lõpule ja uued trammid võetakse kasutusse 2015. aastal. Tööpäeviti töötas tipptundidel liinidel 356 bussi, 39 trammi ja 65 trolli, kokku 460 ühissõidukit, mis on 17 sõiduki võrra vähem, kui 2013. aastal. Ühistranspordiliinidel alustas 2014. aastal tööd 20 uut bussi, sh 15 normaalbussi ja 50

5 liigendbussi. Lisaks soetati 14 kasutatud bussi. Kasutusest võeti maha 32 amortiseerunud bussi ja 5 trolli ning seoses trammiliinide nr 3 ja 4 rekonstrueerimistöödega 14 trammi. Aastaga tagati liiniläbisõit 30,8 miljonit kilomeetrit ja teenindati 142,4 miljonit sõitjat (2013. aastal 30,9 miljonit kilomeetrit ja 142,7 miljonit sõitjat). Tallinna ühistranspordivõrgu ja reisirongide tihedamaks integreerimiseks, sõitjatele paremate liikumisvõimaluste pakkumiseks ja linna ühissõidukite koormuse optimeerimiseks saavad rahvastikuregistrijärgsed Tallinna elanikud Tallinna linna ja AS-i Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) vahel sõlmitud koostöölepingu alusel 28. oktoobrist 2013 Tallinna piires Elroni rongiliinidel tasuta sõita. Kokku tegid tallinlased 2014. aastal ühiskaardiga ennast tuvastades elektrirongides 1 671 834 sõitu, millele lisandusid perioodipiletitega tehtud sõidud. Linn haldab Viru keskuse autobussiterminali ja 183 ühissõidukipeatuse ootekoda. Kokku on Tallinnas 940 ühissõidukipeatust, millest 739 on varustatud ootekodadega, sh 556 eraomanikule kuuluva ootekojaga. 2014. aastal ehitati välja 5 uut ühistranspordipeatust ning 8 ühistranspordipeatust varustati uue ootekojaga. 890 ühissõidukipeatust on varustatud ühissõidukite sõiduplaanidega. 2014. aastal korraldati uus konkurss Tallinn-Aegna-Tallinna liinil vedaja leidmiseks koos laevaga. Konkursi võitis AS Kihnu Veeteed laevaga „Vesta“, mis vahetas välja Tallinna linna omanduses oleva vanema laeva „Juku”. 16. maist 12. oktoobrini 2014 teostati liinil Tallinn-Aegna-Tallinn 249 edasi-tagasireisi ja teenindati 11 367 reisijat (2013. aastal 248 reisi ja 11 022 reisijat). Avalikul tasulisel parkimisalal on parkimise korraldamise eesmärgil kehtestatud Tallinnas kolm parkimistsooni, kokku 6 114 parkimiskohaga. Ööpäevaringselt oli kuni 2014. aastani parkimine tasuline ainult vanalinnas, süda- ja kesklinna territooriumil oli parkimine tasuline tööpäevadel kell 7.00–19.00 ja laupäeval kell 8.00–15.00. Parkimisvõimaluste parandamiseks ja ülekoormuse vähendamiseks korrigeeriti 1. jaanuarist 2014 parkimistsoonide piire, parkimistasu maksumäärasid ning muudeti parkimine südalinna tsoonis tasuliseks ööpäevaringselt. Liikluse sujuvamaks ja ohutumaks muutmiseks paigaldati liikluskorralduses 1 072 ja eemaldati 968 liiklusmärki ning hooldati olemasolevaid, uuendati 31 631 m2 teekattemärgistust ning parendati üldist liikluskorraldust. Jalakäijate ohutuse suurendamiseks rajati Viru ringi lähedusse Mere pst-le jalakäijate valgusfoor. Kesklinna piirkonnas jätkati jalgratta- ja ühissõidukiradade mahamärkimist. Vabaduse pst-l rakendati liikluse rahustamiseks uut rohelise laine süsteemi, mis on taganud piirkiiruse ületamise olulise vähenemise. Linna liikluskoormuse vähendamiseks jätkati projekte „Pargi ja reisi” ning „Koolibuss“. „Pargi ja reisi” parklad on avatud Pirita – Kesklinna, Õismäe – Kesklinna, Narva mnt – Kesklinna ja Pärnu mnt – Kesklinna suundadel. Tallinna linn on rajanud paralleelselt parklatega ka täiendavaid ühistranspordi radu ja prioriteedisüsteeme, mis „Pargi ja reisi” süsteemi kasutamist veelgi soosivad. Parklad on kaetud tiheda ühistranspordi graafikuga ja reisijate ooteaeg on viidud minimaalseks. Projekti „Koolibuss” eesmärgiks on lastevanematele lapse koolitoimetamiseks alternatiivse võimaluse pakkumine. Koolibuss sõidab Viimsi, Vääna-Jõesuu, Tabasalu ja Randvere suunal. Koolibusse kasutas 2013/2014 õppeaastal igapäevaselt keskmiselt 200 õpilast.

Osalemine välisprojektides „Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine“, mille eesmärk on liiklusskeemi ja tehnoloogilise süsteemi loomine, mis annaks eelisõiguse linnaliikluses ühistranspordile, suurendades sellega ühistranspordi keskmist liikumiskiirust ja tõstes sellega tema atraktiivsust alternatiivina autotranspordile. Projekti raames laiendatakse CIVITAS programmi SMILE projekti raames rakendatud ning ennast õigustanud prioriteedisüsteemi: tänavatel võetakse kasutusele liikluskorraldusmeetmeid, foorides muudetakse fooriprogramme, ühistranspordisõidukitesse installeeritakse neile muu liikluse ees eelise tagavad liikluse kontrollsüsteemid. Projekti kestus on 01.05.2011–30.04.2015.

Linnatranspordi investeerimisprojektid 2014. aastal varustati „Pargi ja reisi” parklad tõkkepuudega ning parklate kasutamine liideti ühistranspordi piletisüsteemiga.

Linnatranspordi olulisemad suunad 2015. aastal Jätkatakse TLT efektiivsuse suurendamist ning arendatakse ja optimeeritakse ühistranspordi liinivõrku selle vastavusse viimiseks elanike elu- ja äritegevuse vajadustega. Sõidunõudluse rahuldamiseks ning kasutuses olevate ühissõidukite uuendamiseks soetatakse uut veeremit. Jätkatakse projektide „Pargi ja reisi” ja „Koolibuss” arendamist ja propageerimist. Linnatranspordi innovatiivsuse tagamiseks jätkatakse välisrahastusega projekti „Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine” ning toetatakse omafinantseeringu osas TLT-d trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimise välisrahastusega projektis, mis on vajalik uute trammide kasutuselevõtuks. Alustatakse Viru autobussiterminali põrandate, koridoride, sissepääsude ja tehnovõrkude renoveerimistöödega. Teede ja tänavate kogupikkus Tallinna kohalike sõiduteede olemis oli 963 km. Teede ja tänavate sõidetavuse tagamiseks teostati teerajatiste puhastustöid 9 083 740 m2 suurusel alal (2013. aastal 9 098 297 m2), millele lisandus teemaal asuva haljastuse hooldus 4 618 173 m2 (2013. aastal 4 621 463 m2). 2014. aasta talvekuud olid viimaste aastate keskmisega võrreldes lumevaesed. 2014. aastal vedasid Tallinna Kommunaalameti lepingupartnerid Tallinna tänavatelt ära 8 968 m3 51

lund (2013. aastal 20 264 m3). 2014. aastal jätkati kuival perioodil tänavate pesemist. Tänavaid pesti põhiliselt öötundidel või varahommikuti, et võimalikult vähe segada liiklejaid ja linnaelanikke. Teerajatiste jooksvat remonti tehti 314 750 m2 ulatuses (2013. aastal 303 821 m2), mis moodustas 2,4% teerajatiste pindalast (2013. aastal 2,3%). Põhiline tööliik oli löökaukude remont freesimis- ja asfalteerimismeetodil ning pindamis- ja immutusmeetodil. Täiendavalt rajati koolide ja lasteaedade juurde kokku 12 asfaltkünnist ning tasandati pikirööpad 5 ristmikul. Suurematest töödest teostati freesimis- ja asfalteerimistöid Vabaduse pst-l, Laagna teel, Haabersti ringristmikul, Pirita teel, Mustamäe teel, Vabaõhumuuseumi teel, Kadaka pst-l ja Kalmuse teel. Kõik linnale kuuluvad tänavad on valgustatud. 99,5% tänavavalgustitest on kaasaegsed ja säästlikud. Tänavate, haljastute ja muude avalike alade valgustamiseks oli seisuga 31.12.2014 linna paigaldatud 55 589 valgustit (seisuga 31.12.2013 oli 55 013 valgustit). 2014. aastal lisandus 576 uut valgustit. Tänavate rekonstrueerimise käigus paigaldati tänavavalgustuspargi kaasajastamiseks Ehitajate teele 145 ning Pärnu maanteele 87 LED valgustit. Kokku on 2014. aasta lõpu seisuga Tallinna linna paigaldatud ligi 1000 LED valgustit.

Teede ja tänavate investeerimisprojektid Suuremad teede kapitaalremondi ja rekonstrueerimise objektid 2014. aastal olid Ehitajate tee (Õismäe tee – Paldiski mnt) ja Kalaranna tänav (Kalasadama tn – Tööstuse tn). Haabersti ristmiku rekonstrueerimise I etapina ehitati Ehitajate tee ümber 2+2 läbiva sõidurajaga teeks. Tööde käigus uuendati tänava maa-alused tehnovõrgud, korrastati tänava sõiduteekate, renoveeriti tänavavalgustus, korrastati haljastus ning paigaldati liikluskorraldusvahendid. Ehitajate tee ja Õismäe tee ristmik ehitati ümber valgusfooridega reguleeritud ristmikuks, mis lubab sooritada pöördeid Ehitajate teele, Õismäe teele ja planeeritavale Maxima kaupluse kinnistule. Ehitustöid kaasfinantseeris MAXIMA Eesti OÜ. Põhja puiestee ja Tööstuse tänava vahel kulgeva killustikkattega „Kultuurikilomeetri“ asemele alustati uue 1,75 km pikkuse läbivalt 1+1 sõidurajaga Kalaranna tänava ehitamist. Tööde käigus rajatakse asfaltkattega nelja meetri laiune kergliiklustee, rekonstrueeritakse Noblessneri laevatehase raudteeviadukt ning sõidutee merepoolsele küljele rajatakse kahe meetri laiune kõnnitee. Kalaranna tn ehitamiseks oli vajalik sundvõõrandada Tööstuse tn 52c asuvad 18 garaažiboksi. Objektil on mitmeid kaasfinantseerijaid, kellest suurima panuse annab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Tööd jätkuvad 2015. aastal. Suuremad teede kapitaalremondi ja rekonstrueerimise objektid 2014. aastal olid veel Punane tn (J. Smuuli tee – Kuuli tn), Suur-Sõjamäe tn (J. Smuuli tee – linna piir) ja Õismäe tee I etapp. Pärnu mnt (Vabaduse väljak – Tondi tn) ja viadukti taastusremonttööd teostati paralleelselt trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimisega. Teehoiu uuenduslike tehnoloogiate rakendamise raames rajati betoonkattega katselõigud järgmistesse ühistranspordi peatustesse: Sõle tn Nisu peatus, Mustamäe tee Välja peatus ja Narva mnt Uus-Sadama peatus. Lisaks remonditi kvartalisiseseid teid, kõnniteid ja parklaid kogumaksumusega 2,8 miljonit eurot. Jätkati kergliiklusteede rajamist. 2014. aastal rajati eraldiseisva objektina Pärnu mnt Pääsküla silla juurde viiv kergliiklustee pikkusega 703 m ning Ehitajate tee rekonstrueerimistööde käigus rajati uus kergliiklustee pikkusega 877 m. Joonis 15. Tallinna kergliiklusteede kogupikkus (km)

188

2010

201

207

2011

2012

249

254

2013

2014

Jätkus programm „Turvaline ülekäigurada“, mille tulemusena on alates 2005. aastast alates saanud erivalgustuse 452 ülekäigurada, sh 2014. aastal 1 ülekäigurada. 1978. aastast kasutuses olnud ja täielikult amortiseerunud foorjuhtimiskeskuse asendamiseks soetati uus foorjuhtimiskeskus. Tallinna 325 fooriobjektist liideti 145 fooriobjekti uue foorijuhtimiskeskusega. Ülejäänud fooriobjekti ühendamine uue keskusega toimub 2015. aastal. Lisaks vahetati kontrollereid, foorikaableid ning fooripäid Tartu mnt, Pärnu mnt ja Pallasti tn fooridel.

Teede ja tänavate olulisemad suunad 2015. aastal

52

Jätkatakse suure koormusega liiklussõlmede, ristmike ja tänavate rekonstrueerimist ja olemasolevate teede, sildade, viaduktide, tänavate jm infrastruktuuri rajatiste hooldusremonti, korrashoidu ja puhastamist. Jätkatakse vanalinna jalakäijate ala laiendamist ning kvartalisiseste teede ja kõnniteede korrastamist. 2015. aastal on kavandatud teerajatiste puhastustöid 8 797 705 m2 ulatuses, millele lisandub teemaal asuva haljastuse hooldus 3 109 370 m2. Teerajatiste jooksvat remonti on kavandatud teha 181 164 m2 ulatuses, mis moodustab 1,5% teerajatiste pindalast. Alustatakse ettevalmistustöid EL uue rahastusperioodi 2014–2020 projektide rakendamiseks, sh Haabersti ristmiku rekonstrueerimine, Reidi tee ehitus, Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine, Rail Balticu terminali lennujaamaga ühendamine ja Gonsiori tänava rekonstrueerimine. Jätkatakse LED tänavavalgustuse paigaldamist rekonstrueeritavatel tänavatel: Suur-Sõjamäe tn, Hiiu tn, Kalaranna tn, Falgi tee, Suurtüki tn, Särjesilma tn, Kessi tn ja Silgu tn piirkond. Samuti on planeeritud teostada kogu vanalinna valgustite valgusallikate vahetamine LED valgusallikate vastu. 2015. aasta lõpuks on Tallinna linna paigaldatud ligi 2 000 LED valgustit. Viiakse lõpule fooride liitmine uue foorijuhtimiskeskusega.

Linnaruum on hooldatud ja heakorrastatud ning toimib keskkonda säästev jäätmekäitlus Haljastuse rajamisel ja haljasalade hooldamisel rajati lillepeenraid, hooldati lillevaase ja lilletorne. Linnaruumi mitmekesistamiseks töötas 40 purskkaevu. Nõuetekohaselt hooldatud on 22% ning passistatud ja veebipõhisesse haljastuse infosüsteemi on kantud 85% kõigi linna hooldatavate haljasalade pindalast. Arvele on võetud 25% linnapuudest linnaparkides, haljakutel ja tänavatel. Aprilli lõpust oktoobri keskpaigani kaunistasid Tallinna linna 15 püsilillepeenart, 14 suvelillepeenart, 42 lillevaasi ja -kasti ning 1 lillepuu 16 ampliga. 2014. aastal istutati asendusistutuste raames 100 puud ja 3 567 põõsast. Teede (Ehitajate tee, Kotka tn, Kiviriku tn, Varraku tn) rekonstrueerimise käigus ning muude projektide raames istutati 2014. aastal lisaks 628 puud ja 347 põõsast. 264 ha linna omandis olevat metsa koristati olmeprahist, murdunud ja ohtlikest puudest ning jämedast oksarisust, samuti tehti sanitaarraiet Randvere teel, Lükati teel, Järve metsas ja Nõmme linnaosa parkmetsades. Ühtselt hooldatud ja korrastatud linnametsad moodustavad 55% linnametsade pindalast. Kadrioru pargis korraldati ekskursioone, kontserte ja näitusi. Suvehooajal viidi läbi tasuta kontsertide sari nimega „Kesklinna Suvemuusika“. Suvehooaeg lõpetati 18. septembril toimunud traditsioonilise valgusfestivaliga „Valgus kõnnib Kadriorus“. 16. detsembril 2014 esitleti Kadrioru lossis 2013. aastal toimunud pargikonverentsil esitatud ettekannete teesidest koostatud kolmkeelset artiklite kogumikku „Kadriorg 295 – barokne park tänapäeval“. 23. maist 29. augustini 2014 toimus kuues rahvusvaheline aiakunstifestival „Tallinna lillefestival”, millel oli omaloodud iluaedadega 29 osavõtjat, sh 4 osalejat välismaalt, ja üle 450 000 külastaja. Lillefestivali teemad olid „Suhtlusaed“ ja „Võluaed“. Festivalist on kujunenud iga-aastane suurüritus, mis toob Tallinna aiandus- ja lillehuvilisi nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Tallinna randadest olid 2014. aasta suveperioodil külastajatele avatud Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari supelrannad. Tallinn osales aktiivselt Soome lahe aasta 2014 tähistamisel, mis aitas väärtustada keskkonnahariduslikke ja -teavituslikke tegevusi Soome lahe kaldal. 14. aprillil omistas Taanis resideeriv rahvusvaheline organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE) Tallinna kahele supelrannale, Piritale ja Pikakarile, rahvusvahelise ökomärgise „Sinilipp“. Randadesse on paigaldatud duširuumide ja WC-dega varustatud sanitaarkonteinerid. Suurendatud on prügikastide, teabeviitade jm rannainventari hulka. Jäätmemajanduse põhieesmärgiks on suurendada jäätmete taaskasutust ja luua elanikele paremad võimalused jäätmete eraldi kogumiseks ja nende taaskasutusse andmiseks. Vajalikud teenused, nagu ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumine ja käitlemine, korraldatud jäätmevedu ning pakendite ja probleemtoodete kogumine ostetakse sisse või delegeeritakse seaduse alusel eraettevõtlusele. 2014. aastal jätkati korraldatud jäätmeveo rakendamist Põhja-Tallinnas selliselt, et jäätmevedaja ainsaks kliendiks on Tallinna linn, kes omakorda sõlmib lepingud jäätmevaldajatega. Jäätmeveoteenuse paremaks korraldamiseks on loodud eraldi linnaasutus Tallinna Jäätmekeskus. Jäätmekeskus paigaldas linnaruumi 22 riidekonteinerit, millega 2014. aastal koguti ca 200 tonni riideid. Riidekonteinerite tühjendamise eest vastutab Osaühing HUMANA SORTEERIMISKEKSKUS. Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks elanikkonnalt töötas Tallinnas 6 jäätmejaama. Pääsküla prügila sulgemisjärgse keskkonnaohutuse tagamiseks ning järelhoolduse ja seire korraldamiseks kulus 2014. aastal 100 tuhat eurot (2013. aastal 118 tuhat eurot). Prügila sulgemisjärgne keskkonnaseire näitab keskkonnaseisundi, eriti aga Pääsküla jõe veekvaliteedi paranemist. Tallinna kalmistute põhitegevuseks on kalmistute haldamine ja kalmistuteenuste müük. Vastavalt Tallinna Linnavolikogus 20. detsembril 2012 kinnitatud Tallinna kalmistute kasutamise eeskirja muudatusele jäävad hauaplatsid senise kasutaja (st isiku, kelle nimele on kalmistute registris vormistatud matmiskoha kasutamise õigus) kasutusse vähemalt 1. jaanuarini 2022. Seega pikendati uute kasutuslepingute sõlmimiskohustuse tähtaega seniselt 3 aastalt 10 aastani. 2014. aastal sõlmiti 6 264 lepingut (2013. aastal 9 976 lepingut). Ajavahemikul 01.01.2011–31.12.2014 on sõlmitud 61 322 lepingut, mis on nelja aasta peale kokku ca 85–90% kogu eeldatavalt sõlmitavate lepingute arvust. Hinnanguliselt ca 54 000 hauaplatsi kohta kasutuslepinguid ei sõlmitagi, kuna need on olnud aastaid kasutajata, kuigi ligi 53

pooli nendest hooldavad kas naaberhaudade kasutajad või tuttavad. 2014. aastal toimus 4066 matust (2013. aastal 4 156 matust). Kuigi 2013. aastal matuste arv eelmise aastaga võrreldes kasvas, on pikaajaline trend endiselt matuste arvu vähenemise suunas. Loomakaitse on korraldatud nii hulkuvate loomade püüdmise kui koduloomade kiibistamise kaudu. 2014. aastal püüti kokku 2 557 hulkuvat looma (2013. aastal 2 740 looma), kellest 396 looma tagastati omanikele ja uue omaniku leidis 452 looma (2013. aastal vastavalt 451 ja 527 looma). Valmistudes 2015. aastast kehtima hakkava kasside registreerimise ja mikrokiibiga märgistamise kohustuse täitmiseks kanti 2014. aastal soodushinnaga kiibistamise aktsioonide käigus registrisse 4 509 kassi (2013. aastal 2 363 kassi). Seisuga 31. detsember 2014 oli Tallinna lemmikloomaregistris arvel 27 801 koera ja 10 599 kassi. Eesmärgiga parandada linna üldist heakorda hooldati lastemänguväljakuid ja koerte jalutusväljakuid. Alates 2006. aastast on Harju tänava haljasalal talvehooajal avatud teisaldatav liuväli. 2014. aastal oli liuväli avatud 1. jaanuarist 31. märtsini ning 1.–31. detsembrini. Aasta jooksul külastas liuvälja 36 881 inimest, kellest 8 329 olid kooliõpilased (2013. aastal vastavalt 30 021 inimest ja 6 166 õpilast). Projekti „Hoovid korda” raames eraldati toetusena korteriühistutele 395 tuhat eurot, millega rahuldati 52 korteriühistu taotlust hoovide korrastamiseks, s.o ühele ühistule keskmiselt 7 600 eurot (2013. aastal vastavalt 395 tuhat eurot, 59 ühistut ja 6 700 eurot). Põhiliseks ühistute territooriumil teostatud korrastustööks oli jätkuvalt parklate laiendamine ja hooviteede remont. Viimase üheksa aastaga on projekti raames heakorrastatud kokku üle 950 hoovi kogumaksumusega 7 miljonit eurot. Projekti „Fassaadid korda“ eesmärk on linna üldilme parandamine ja korterelamute energiasäästlikumaks muutmine. Linna poolt antava toetuse arvelt kaetakse korteriühistute poolt elamute fassaadide renoveerimise laenu taotlemiseks vajalik omafinantseering. 2014. aastal eraldati toetusena korteriühistutele 366 tuhat eurot, millega rahuldati 25 korteriühistu taotlus (2013. aastal 395 tuhat eurot ja 25 korteriühistu taotlus). Lisaks Komandandi aias asuvale aastaringselt avatud avalikule tasulisele käimlale olid üle linna 1. maist 30. septembrini 2014 paigaldatud 36 ajutist tasuta välikäimlat, sh vanalinna 6 käimlat ja Kadrioru parki 8 käimlat. Ülejäänud käimlad paigaldati botaanikaaeda, Piritale „Pargi ja Reisi“ parklasse, Russalka parkla juurde, Lauluväljaku parklasse ning Koorti, Kivila, Kalamaja ja Koidu tn pargi lastemänguväljakutele.

Osalemine välisprojektides „Baltic Flows – Sademevee jälgimine ja juhtimine Läänemere piirkonna valgaladel“ toetab sademevee jälgimisel ja juhtimisel teaduspõhiste arengusuundade edendamist projektis osalevates riikides, mille tulemusena saab Läänemere piirkond pakkuda vastavat oskusteavet ka piirkonnast väljapoole, soodustades seega ettevõtluse arengut ning investeeringuid Läänemere piirkonda. Projekti tegevused põhinevad viie projektis osaleva riigi vahelisel vastastikulisel koostööl, kus vahendatakse iga osaleva riigi häid kogemusi ja oskusteavet sademevee valdkonnas eesmärgiga neid võimalusel rakendada projektis osalevates teistes riikides. Projekti kestus on 01.09.2013–01.09.2016.

Heakorra investeerimisprojektid Koostöös Kuningliku Taani Saatkonnaga ja Taani fondide toel viidi lõpule Taani kuninga aia rekonstrueerimine. Alustati Politseiaia pargi rekonstrueerimisega, mille käigus toimub purskkaevude seadmete uuendamine, mänguväljakute korrastamine, likvideeritava püramiidpurskkaevu ümbruse maa-ala korrastamine, puude hooldus ning uue pargiinventari paigaldamine. Koostöös Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus viidi läbi projekt „Kaitsealustele nahkhiirtele Kadrioru pargi tiikide ümbruses soodsate elunemistingimuste loomine. I etapp.“, mille tulemusena rajati Kadrioru pargi Jaapani aeda nahkhiirte vajadusi arvestav valgustus. 2014. aastal oli oluliseks tegevuseks lastemänguväljakute ohutuse ja heakorra parandamine. Mustamäel rekonstrueeriti kaks mänguväljakut aadressidel A. H. Tammsaare tee 139a ja A. H. Tammsaare tee 68/ Sõpruse pst 177 (Parditiigi park). Lasnamäe linnaosas paigaldati kaks uut mängulinnakut aadressidel Kihnu 16/18 ja Võru 4, Haabersti linnaosas üks mängulinnak Õismäe tee 1, 3 ja 9 hoovis ning Nõmme linnaosas Pihlaka 14 asuvale mänguväljakule. Lisaks osteti Skoone bastioni parkuuriväljakule uusi varuosasid ja tehti väljakul korrastustöid. Mustamäele Kadaka parki rajati koerte jalutusväljak kogupindalaga 1 895 m², mis teenindab peamiselt Kadaka ja Mustamäe asumite elanikke. Lasnamäele Pae parki rajati Tallinna suurim koerte jalutusväljak kogupindalaga 2 663 m² peamiselt Sikupilli, Pae ja Uuslinna asumite elanike teenindamiseks. Liiva kalmistu olmehoonele ehitati trepikoda ning renoveeriti Metsakalmistu abihoone katus. Alvari tn 37 munitsipaalelamu ümber ehitati 2014. aastal piirdeaed ning 2015. aasta kevadel toimub kinnistu haljastamine.

Heakorra olulisemad suunad 2015. aastal Jätkatakse parkide, haljasalade ja metsade ning lastemänguväljakute heakorrastamist. Kavas on Tammsaare pargi rekonstrueerimise projekti koostamine, Paasiku 3 peremänguväljaku rajamine ja amortiseerunud mänguväljakute rekonstrueerimine ning uue linnamööbli paigaldamine. Viiakse lõpule Politseiaia pargi rekonstrueerimine. 54

Jätkatakse rahvusvahelise aiakunstifestivali „Tallinna lillefestival“ korraldamist, millest on kujunenud iga-aastane traditsiooniline suurüritus. Eesmärgiga pakkuda linnaelanikele kvaliteetsemat jäätmeveo teenust laiendatakse Tallinna Jäätmekeskuse poolt pakutavaid teenuseid, eelkõige ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete üleandmiseks tekkekohal. Riiete ja tekstiili ringlussevõtu ja korduskasutuse suurendamiseks paigaldatakse Tallinna linnaruumi lisaks olemasolevale 22 riidekonteinerile 10 uut konteinerit. Jätkatakse ettevalmistustöid kalmistute uute matmisalade kasutuselevõtuks. Viiakse lõpule Liiva kalmistu isetekkelise karjäär-prügimäe likvideerimistööd. Aegna saarel korrastatakse veevarustuse rajatisi, mis on muuhulgas vajalikud ka saare tulekustutusveega varustamiseks.

Sihipärane linna eluasemepoliitika ja abivajajatele munitsipaalelamufondist eluaseme tagamine Elamumajanduse eesmärgiks aidata lahendada eluasemega seotud küsimusi vähekindlustatud isikutel, kes ise ei suuda endale eluruumi tagada. Elamumajandusvaldkonna tegevusteks on linnale kuuluvate eluruumide majandamine, korteriühistutele ja sundüürnikele linna toetuste andmise korraldamine ning linna omandis olevate kinnistute ja ehitiste kasutamise, käsutamise ja valdamise korraldamine. Tallinna linna omandis on 31.12.2014 seisuga 3 393 eluruumi. Lisaks on era- ja avaliku sektori koostööprojektidega üürile andmiseks rendile võetud 1 895 eluruumi. Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute ning üürile antud eluruumide andmed on esitatud järgnevates tabelites (Tabel 27 ja Tabel 28). Tabel 27. Eluruumi taotlejate arv Tallinnas 2012–2014 aasta lõpu seisuga

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute arv

1 259

1 336

1 383

47

3,5%

419

456

504

48

10,5%

1 678

1 792

1 887

95

5,3%

63

114

95

-19

-16,7%

Sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute arv Tallinnas eluruumi taotlejana arvele võetud isikute koguarv Taotlejate üldarvu muutus eelmise perioodiga võrreldes

Tabel 28. Üürile antud eluruumide arv Tallinnas 2012–2014

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Üürile antud eluruumide arv

322

219

262

43

19,6%

sh sotsiaaleluruumid

91

76

105

29

38,2%

Tallinna linn jätkas 2014. aastal elamumajandusega seotud mittetulundustegevuse toetamist ning korteriühistute toetamist koolituskulude ja energiamärgise väljastamise kulude katmiseks. Jätkati 2013. aastal uue toetuse liigina alustatud projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastavate korteriühistute toetamist. Jätkuvalt töötas linnavalitsuse infosaalis korteriühistute infopunkt, kus andsid nõu Eesti Korteriühistute Liidu juristid. Linna asutuste majandamisel olevaid äripindasid oli 818 üüri- või kasutuslepingu alusel välja üüritud 224 803 m2. Linnamajanduse valdkonnas tegutsevad linna saunad. 30. augustil 2013 avati Nõmmel Valdeku tn 13 sauna- ja spordihoone koos rulapargi ja õuesõppe paviljoniga. Hoone esimesel korrusel on 60 kohaline avalik saun. Nõmme elanike jaoks oli sauna ehitamine olulise tähtsusega, kuna 7% majapidamistest ei ole liitunud ühiskanalisatsiooniga. 12. oktoobril 2013 taasavati renoveeritud Raua tn saun. Linnasaun rajati Raua tänavale juba 1936. aastal. Sauna haldamiseks loodud linna asutuse Raua Saun eesmärk on saunateenust ja pesemisvõimalust pakkuda sotsiaalselt ja vanuseliselt võimalikult laiale kasutajate ringile ning lisaks pakutakse erinevaid tugiteenuseid – pesumaja, keemiline puhastus ja juuksur. Sauna hoone esimesel korrusel asub 2 üld- ja 6 tunnisauna ning 2 duširuumi. 2014. aastal valmis elukoha puudumise tõttu abi vajavatele isikutele eraldi sissepääsuga sotsiaalnurk, mis pakub pesemise ja riideabi saamise võimalust.

55

Tabel 29. Saunateenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

Külastajate arv, sh

10 292

Valdeku Saun Raua Saun Tuulemaa tn 6 linnasaun

10 292

31 548

64 426

32 878

104,2%

7 146

21 124

13 978

195,6%

8 950

28 554

19 604

219,0%

15 452

14 748

-704

-4,6%

Linnasaunad on linnaelanike poolt hästi vastu võetud. Saunade vajalikkust ja nõudlust saunateenuste järele tõendab tõsiasi, et Raua tn sauna remondi ajal 2013. aastal suurenes märgatavalt Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuse hoones asuva linnasauna külastatavus. Linnavaraamet tegeleb jätkuvalt ka omandireformi küsimustega. Omandireformi läbiviimise tulemusena oli seisuga 31.12.2014 Tallinnas registreeritud 34 795 katastriüksust pindalaga 13 038 ha, mis moodustas 82,4% linna haldusterritooriumist (seisuga 31.12.2013 oli vastavalt 34 344 katastriüksust, 12 821 ha ja 81%), sh eramaa 36,7%, munitsipaalmaa 31,1% ja riigi omandis olev maa 14,6% (2013. aastal vastavalt 35,9%, 30,6% ja 14,5%). Linna pindalast 17,6% on jätkuvalt katastrisse kandmata (2013. aastal 19%) Joonis 16. Tallinna haldusterritooriumi jagunemine maa omandivormi järgi Registreerimata maa 17,6%

Eramaa 36,7%

Riigi omandis olev maa 14,6%

Munitsipaalmaa 31,1%

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste alusel viidi 2014. aastal menetlus lõpule ja suleti kokku 36 vara tagastamise ja kompenseerimise toimikut (2013. aastal 29 toimikut). Lõpetamata on veel 54 vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse menetlemine. Maa munitsipaliseerimise taotlusi esitati 2014. aastal 222 maatükile (2013. aastal 178 tk). 2014. aastal andis riik munitsipaalomandisse 167 ha maad (2013. aastal 175 ha), sh Koskla tn 5c paikneva 5 garaažiboksi alune maa, Ristiku tn 78 elamumaa pindalaga 909 m², kuhu on võimalik ehitada ca 30-kohaline sotsiaalmajutusüksus, ning Rahvakooli tee 28 elamumaa pindalaga 860 m². 2014. aastal viidi lõpule 33 maa ostueesõigusega erastamise avalduse ja plaanimaterjali alusel koostatud 11 katastriüksuse moodustamise toimiku menetlemine (2013. aastal vastavalt 17 avaldust ja 3 toimikut). Menetluses on veel 85 maa ostueesõigusega erastamise toimikut ja 14 korteriomandi seadmise toimikut ning 442 nn maaribade erastamise taotluse toimikut. Maamaksu alusandmete loomiseks peeti maamaksu registrit ja linnamaa registrit ning osaleti maaregistri pidamisel. Seisuga 01.01.2015 oli Tallinnas registreeritud 301 327 maakasutust, millest 27 806 lisandus või muudeti 2014. aasta jooksul. Vastavalt maamaksuseadusele on maamaksust vabastatud maa omanik või maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses olevalt elamumaalt kuni 1 500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus oli rahvastikuregistri andmetel taotleja elukoht. 2014. aastal vabastati Tallinnas maamaksust ca 153 000 koduomanikku summas 9,8 miljonit eurot (2013. aastal ca 151 000 koduomanikku summas 9,7 miljonit eurot). 2014. aastal sai maamaksuvabastust 721 represseeritut või nendega võrdsustatud isikut summas 148 075 eurot (2013. aastal 769 isikut summas 157 492 eurot). Tallinna linna poolt esitatud maksumäära ja maakasutuse andmete alusel väljastas Maksu- ja Tolliamet maamaksuteateid kogusummas 28 miljonit eurot, millest tasuti 100%.

56

Linnamajanduse investeerimisprojektid 2014. aastal alustati Akadeemia tee 48 elamu rekonstrueerimise ning ümberehitamisega arstide ja õdede majaks. Jätkusid Tallinna kinnisvararegistri tarkvara arendustööd, mis viiakse lõpule 2015. aastal. Tallinna linna munitsipaalsaunade programmi raames alustati Lasnamäele Pae tn 19 kinnistule sauna ehitamist. Tallinna turgude arendamisel olid 2014. aasta suuremad investeerimisobjektid Lasnamäe turu esimeses majas munitsipaalkaupluse Linnapood ehitus ja teises majas bürooruumide ehitus ning kaugkütte trassi ehitus bürooruumide tarbeks. Samuti jätkati Lilleturu rekonstrueerimist – teostati elektripaigalduse II etapp ja anti käiku vee- ja kanalisatsioonitrassid.

Linnamajanduse olulisemad suunad 2015. aastal Jätkatakse linna territooriumil avalikult kasutatava maa, linnale kuuluvate ehitiste kruntide ning linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimisega. Valmivad Akadeemia tee 48 elamu rekonstrueerimistööd. Hoones on kokku 97 üürikorterit: 24 kööktuba ning eraldi köögiga 60 ühetoalist ja 13 kahetoalist korterit. Hoone on kavandatud kasutusse anda Tallinna haiglate arstide ja meditsiiniõdede majutamiseks. Tallinna II elamuehitusprogrammi raames alustatakse Uuslinna tn 3a elamu projekteerimisega. Valmib 60-kohaline Lasnamäe Saun. Võetakse kasutusele Pirita Linnaosa Valitsuse uus haldushoone.

Tehnilise infrastruktuuri teenused on kvaliteetsed, linnaelanikele kättesaadavad ja vastavad ohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele Kõik Tallinna majapidamised saavad oma joogi- ja tarbevee ühisveevärgist. 2014. aastal viidi lõpule Tallinna linna varemasustatud aladel aastatel 2008–2011 võrkude laiendamise kava raames ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistuomanike eest liitumistasude hüvitamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenduskomponendi kaudu. Tallinna linna haldusterritooriumil asuvatest kinnistutest on ühiskanalisatsiooniga katmata veel ligikaudu 0,1%. Nende puhul on tegemist põhiliselt äärelinna piirkonnas asuvate kinnistutega, mille ühiskanalisatsiooniga ühendamine on keskmisest kordades kulukam. EL „Asulareovee direktiivi” (91/271/EEC) ja veeseaduse kohaselt on lubatud ka individuaalsete või muude asjakohaste süsteemide kasutamine, mis tagavad keskkonnale sama kaitstuse taseme, kui kogumissüsteemi rajamine on põhjendamatu, kuna see oleks liiga kulukas. Rajati Maarjamäe sademeveekanalisatsiooni I etapp (Saare, Lepa, Lepa põigu ja Künnapuu tänavatele). Samuti koostati Mustjõe oja settebasseini eskiisprojekt. 2014. aastal ehitati Tallinnas sademeveekanalisatsiooni rajatisi kokku 660 m (2013. aastal veerajatisi 81 m ja kanalisatsioonirajatisi 162 m). Sademeveekanalisatsiooniga (sh drenaaži ja ühisvoolse kanalisatsiooniga) on kaetud 77% linna tänavate pikkusest. Jätkati sademevee puhastuse kulude ning tulekustutusvee tasude ja tuletõrjehüdrantide hoolduskulude tasumist veeettevõtjatele, Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse toetamist ning Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava uuendamist. Tallinna linn on ühinenud Euroopa Komisjoni algatusega „Linnapeade Pakt“, mille eesmärkide täitmise toetamiseks loodi 1. jaanuarist 2013 linnaasutusena Tallinna Energiaagentuur, mille tegevusvaldkonnaks on säästva energiamajanduse planeerimine ja arendamine. Tallinna Energiaagentuuri eestvedamisel korraldati 14.–15. novembril energiapäev, mille esimesel päeval toimus Projekteerijate majas hoonete tervikrekonstrueerimise teemaline seminar, millel esinesid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, ning teisel päeval Mustamäel Mustika Keskuses kogupereüritus.

Tehnovõrkude olulisemad suunad 2015. aastal Jätkatakse sademevee kanalisatsiooni rajamist, mille raames on planeeritud teostada Mustjõe oja kaldakindlustuste rajamine. Jätkatakse sademevee puhastuse kulude ning tulekustutusvee tasude ja tuletõrjehüdrantide hoolduskulude tasumist veeettevõtjatele, Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse toetamist ning Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava uuendamist.

Looduskeskkonna hea seisund ning säästlik loodusressursside kasutus Keskkonnakaitse valdkonna põhitegevusteks 2014. aastal olid uuringud, seired ja teavitustöö. Korraldati linnaelanikele suunatud traditsioonilisi üritusi. Kevadel korraldatud ülelinnalise heakorrakuu tunnuslause oli „Lööme linna läikima!”, mille eesmärgiks oli tavapäraste heakorratööde abil puhastada linn talve jooksul kogunenud prügist. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastamisel jätkati projekti „Säästva tarbimise ja jäätmeinfolava esitlused Harjumaal“, mille raames Prügihunt külastas Harjumaa lasteaedasid ja koole, et läbi viia haridusprogrammi, kus läbi 57

mängude ja vestluste õpetati lastele jäätmete sorteerimist ning keskkonnasõbralikku käitumist. Tallinna linn korraldas septembris kampaania „Keskkonnasõbraliku liikumise kuu”, mille raames osales Tallinn ka Euroopa liikuvusnädala kampaanias, mille teema oli sel aastal „Meie tänavad, meie valik”. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu avati ametlikult 6. septembril Uue-Maailma Tänavafestivalil. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tippsündmuseks kujunes 21. septembril toimunud autovaba päeva kogupereüritus Mustamäel Männipargis. Tallinn on autovaba päeva korraldanud juba 2001. aastast alates ning autovaba nädalat 2006. aastast alates. Jätkati väljakujunenud keskkonnahariduslikke tegevusi Aegna ja Tallinna Botaanikaaia loodusmajades. 2014. aastal piirati Aegna loodusmaja külastust 2 200 loodushuvilisega (2013. aastal 2 922 loodushuvilist), kuna seni töötas maja ülekoormusega. Tallinna Botaanikaaia loodusmajas osales õppekavakohases loodusõppes 711 õpilast (2013. aastal 617 õpilast). Õues-õppe raames jätkusid Tallinna üldhariduskoolide linnulauluhommikud. Aprillis-mais said linnutarkust 617 õpilast. Kokku on Tallinna linnulauluhommikutel 8 aasta jooksul osalenud 5 316 õpilast. Välisõhu kaitse valdkonnas viidi läbi müra mõõtmised mürarikastes piirkondades ning paigaldati Sõpruse puiesteele Lepistiku pargi piirkonda müramoodul, mis edastab mõõtmise tulemused Tallinna Keskkonnaametile ning ühtlasi kuvab tulemusi mõõtmiskohas. Pidevalt teostatakse ka välisõhukvaliteedi seiret. Jätkati Tallinna radooniohu kaardi koostamist ning üld-, teema- ja detailplaneeringute keskkonnamõjude strateegilist hindamist, samuti veeressursi kaitseks vajalike uuringute ja seirete läbiviimist, mis on aluseks planeeringute ja arengukavade koostamisel. Jätkati Tallinna lahe, Harku järve ja sademevee väljalaskude seiret ning tehnovõrkude ja puurkaevude andmebaasi korrastamist. Looduskaitse valdkonnas jätkusid SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel kaks projekti: karuputke kolooniate hävitamine ning Paljassaare hoiuala roostiku ja võsa lõikus. 2013. aasta lõpus võeti kohaliku kaitse alla Pääsküla raba pindalaga 270 ha ning 2014. aastal valmis kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024. Tegemist on Tallinna esimese kohalikul tasandil kaitse alla võetud alaga.

Osalemine välisprojektides „Võrdlusuuringud linnade veekaitses – CITYWATER“, mille eesmärk on veekaitse põhimõtete täpsustamine, tõstmaks veekaitsealast teadlikkust Läänemere piirkonna omavalitsustes ning tagamaks rannikuvee seisundi järjepideva parandamise. Projekti laiem eesmärk on Läänemere äärsete linnade kogemuste vahetamine sademevee käitlemise vallas ning linnadevahelise koostöö edendamine. Projekt on olemuslikult seotud 2012. aasta aprillis lõppenud INTERREG IVA välisprojektiga „Läänemere väljakutse – linnad tervema mere nimel“ ja jätkab vabatahtliku veekaitse edendamist Läänemere piirkonnas. Projekti kestus on 01.10.2012–30.09.2015. „Regionaalne panus Euroopa taaskasutuskogukonda – R4R“, mille eesmärgiks on leida teid jäätmete tekke vähendamiseks ning aidata kaasa ja arendada omavalitsuste võimekust jäätmete taaskasutamisel, et täita Euroopa Liidu poolt Jäätmedirektiivis kehtestatud jäätmete taaskasutamise eesmärke. Projekti raames analüüsitakse, kuidas kohalikud omavalitsused neile seatud eesmärke täitma hakkavad ja milliste indikaatoritega kohustuse täitmise tagamist hakatakse kontrollima/võrdlema. Projekti kestus oli 01.01.2012–31.12.2014. „Euroopa Roheline Pealinn – edulugu ja kogemuste vahetamine“. Tallinna linn on seadnud eesmärgiks saada 2018. aastal Euroopa roheliseks pealinnaks. Selle tiitli on saanud kaks Põhjamaade pealinna: Stockholm 2010. aastal ja Kopenhaagen 2014. aastal. Projekti raames eraldati toetust Tallinna linna ametnike lühiajalistele õppevisiitidele, mille eesmärgiks oli kogemuste ja teadmiste vahetamine ning tõhusate töömeetodite arendamine. Projekti kestus oli 01.02.2014–31.05.2014.

Keskkonnakaitse olulisemad suunad 2015. aastal Jätkatakse Tallinnale Euroopa 2018. aasta Rohelise pealinna tiitli taotlemise ettevalmistustöödega. Jätkatakse keskkonnaseiretega ja pööratakse suuremat tähelepanu keskkonnajärelevalvele. Jätkatakse radooniohu kaardi koostamist. Jätkatakse linna territooriumil asuvate loodusobjektide hoolde ja kaitse korraldamisega, sh Pääsküla raba kaitsekorralduslikke tegevusi, Paljassaare kaitsekorraldus- ja hooldustöid ning karuputke tõrjet. Jätkatakse teavituskampaaniate läbiviimist ja keskkonnahariduslike projektide toetamist, sh loodusõppe korraldamist Aegna saare ja Talllinna Botaanikaaia loodusmajas ning kevadise õuesõppe läbiviimise toetamist.

Demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased – teadmistepõhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn Järgnevalt esitatakse ülevaade peaeesmärgi „Demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased – teadmistepõhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes.

58

Terviklik ja kooskõlaline arengudokumentide süsteem 2014. aastal keskenduti arengudokumentide süsteemi parendamisele, milleks koostati Tallinna linna arengudokumentide süsteemi analüüs, mis loob selge raamistiku edasistele tegevustele vastavas valdkonnas. Esimesest jaanuarist 2014 hakkas kehtima uus linna arengukava, mis määrab linna arenguperspektiivid järgmiseks seitsmeks aastaks ja on ajalises vastavuses Euroopa Liidu uue programmperioodiga. Linna investeeringute paremaks planeerimiseks on kavasse lisatud valdkondlikud välisrahastuse kaasabil finantseeritavad projektid. Kava kvaliteedist annab tunnistust täielikult uuendatud tegevuskava ja üle saja uuendatud kava elluviimise seire mõõdiku. Valmistati ette ja uuendati mitmed linna arengudokumendid. Territoriaalsetest arengudokumentidest valmis Vanalinna arengukava aastateks 2014–2021 ja koostati Lasnamäe ning Mustamäe arengukava tööversioon. Samuti alustati Sotsiaalhoolekande arengukava uue tegevuskava koostamist aastateks 2016–2020. Välja töötati Tallinna linna infotehnoloogia strateegia aastateks 2015–2018. Aktiivselt osaleti Tallinna linna seisukohtade esitamisel Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegiasse ning Harju maakonna arengustrateegia 2025 uuendamise protsessis.

Linna maakasutus on säästlik, toetab linna arengut ning võtab tasakaalustatult arvesse avalikke ja erahuvisid Geodeesia ja kartograafia ning geoinformaatika alal on traditsiooniliselt põhilisteks tegevusteks kinnistu/krundi piiridega seotud toimingud, maaregistri pidamine, geodeetilised tööd, kartograafilised tööd, aadressikorraldus ja geoinfosüsteemide arendus. Lõviosa 2014. aasta geodeetilistest ja kartograafilistest töödest moodustasid Tallinna linna geodeetiliste võrkude tööd, mis on aluseks kõikidele mõõdistustöödele Tallinna linnas. 2014. aastal viidi lõpule võrkude rekonstrueerimistööd Nõmme, Mustamäe ja Õismäe piirkonnas. Geoinfosüsteemide alal oli peamiseks tegevuseks Tallinna ruumiandmete registri geoandmebaasi 1:2000 täpsusega aluskaardi Kristiine linnaosa ning Nõmme 3 asumi andmete uuendamine. Aasta olulisemaks sihiks oli erinevatel aegadel linnas läbi viidud mõõdistustööde koondamine ja ühtse, kogu linna katva koondplaani mõõtkavas 1:500 koostamine Nõmme linnaosa ning Kesklinnas plaaniga seni katmata asumite osas. Valmis ka uus Tallinna seinakaart mõõtkavas 1:10 000 ning riigi toetusel alustati suuremahulist tööd riiklikes registrites aadressiandmete korrastamiseks. 2014. aastal määrati Tallinnas 18 uut tänavanime (2013. aastal 23 tänavanime). Näiteks sai linn juurde Krüüsli, Haki, Mänsaku, Taevastiiva, Mäeküla, Kivipere, Lahepea, Lammi, Soodi, Pagi, Mustasõstra, Leiva ja Vile tänava. Lisaks määrati ametlik nimi ühele Põhja-Tallinna väljakule – Adam Johann von Krusensterni väljak – ja ühele Kesklinna tunnelile – Ülemiste tunnel. Katastriüksuste jagamise, liitmise, ümberkruntimise ja piirimuutmiste tulemusel määrati või muudeti 2014. aastal 1373 üksuse aadressi (2013. aastal 1 257 aadressi). Detailplaneeringutest jätkati 2014. aastal varem alustatud ruumilise arengu plaanide elluviimist, eelkõige mereäärsete alade taaskasutusele võtmist koos neile uute funktsioonide andmisega ning avaliku ruumi kvaliteedi olulist parandamist. Lisandunud on kesklinna tihendamine, mis aitab efektiivsemalt kasutada Tallinna ruumilist ressurssi, pakkuda alternatiivset kvaliteetset elukeskkonda ning piirata valglinnastumist. 2011. aastal võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse uue administratiivhoone, Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering, mis on kavas kehtestada 2015. aastal ja mille eesmärgiks on kujundada Linnahalli ning Kultuurikatla piirkonnast pealinna uus haldus- ja kultuurikeskus, mis oleks tihedalt seotud tulevase Tallinna rannapromenaadi keskse lõigu (Vanasadam – Peetri sadam) ning mereäärse tegevusega. Samuti jätkati Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetlemist ning koostööd erasektoriga, eesmärgiga avada kogu piirkond alates Kalasadamast kuni Noblessneri kvartalini ning rajada juurdepääsuteena Kalaranna tänav. Detailplaneeringutega on antud ehitusõigus ja määratud kindlaks asukohad vähemalt järgneva 5 aasta ehitusnõudluse, sh elamuehitusnõudluse rahuldamiseks. 2014. aastal kehtestatud detailplaneeringutest oli olulisim Raku kvartali detailplaneering endise Raku karusloomakasvatuse alal, millega säilitatakse olemasolevad elamud ning antakse võimalus äri- ja tootmislinnaku rajamiseks. Algatatud detailplaneeringutest on linnaelanikele kõige huvipakkuvam Akadeemia tee 30 detailplaneering, mille eesmärk on näha ette ehitusõigus Mustamäele ujula- ja spordi- ning saunakompleksi rajamiseks.

59

Tabel 30. Detailplaneeringutega (DP) seotud olulisemad näitajad Tallinnas 2012

2013

2014

Muutus 2013/2014

DP algatamise taotlusi laekunud

131

165

162

-3

-1,8%

DP algatatud

81

120

144

24

20,0%

DP vastu võetud

70

71

48

-23

-32,4%

DP kehtestatud

73

85

61

-24

-28,2%

DP (osaliselt) kehtetuks tunnistatud

12

11

10

-1

-9,1%

2014. aastal oli menetluses seitse üld- ja teemaplaneeringut. 2011. aastal võeti vastu Haabersti üldplaneering ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneering, mis kehtestatakse 2015. aastal. Jätkub Kristiine üldplaneeringu, Nõmme üldplaneeringu ja Põhja-Tallinna üldplaneeringu ning teemaplaneeringute „Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ ja „Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ menetlemine. Üldplaneeringutega on reserveeritud maavaru ja asukohad järgneva 10–15 aasta eluasemete, ettevõtluse, magistraaltänavavõrgu ja puhkealade arendamiseks. Oluliseks tegevuseks linnas on ka ehitusjärelevalve teostamine ja ehitiste vastuvõtu korraldamine. 2014. aastal väljastati Tallinnas 2 245 ehitusluba (2013. aastal 2 230) ja 1 269 kasutusluba (2013. aastal 1 445). 2014. aastal Harjumaal ehitusja kasutusloa saanud elamute pinnast moodustasid vastavalt 78,5% ja 84,3% Tallinna elamud. Ehitusseaduse rikkumise avastamise tulemusena algatati 253 vääreomenetlust. Ettekirjutusi koostati 69 korral ning väärteo otsuseid 178 korral (2013. aastal vastavalt 84 ja 291). Tõhusa järelevalve tulemusena on Tallinna linnapildist kadunud paljud linnakeskkonda risustanud ohtlikud varemed.

Osalemine välisprojektides Osaleti projektis „Läänemere regiooni transpordi ja planeerimise mitmetasandiline juhtimine (BSR TransGovernance)“, mille eesmärk on luua ühine visioon Läänemere regiooni sobivamatest transpordisüsteemidest, mis tagaksid ühisregiooni tasakaalustatud ja majanduslikult konkurentsivõimelise arengu. 2010. aastal algatati programmi INTERREG IVA välisprojekt „Helsingi ja Tallinna transpordi ja planeerimise stsenaariumid“ (H-TTransplan), mis käsitles vaid kahe linna vahelist piiriülest koostööd. Antud projekti puhul on tegemist kogu valdkonna edasiarendamisega Läänemere piirkonna tasandile, kuhu on kaasatud EL liikmesriigid ümber Läänemere. Projekti kestus oli jaanuar 2013 – detsember 2014.

Linnaplaneerimise olulisemad suunad 2015. aastal Ruumiandmete andmekvaliteedi parandamiseks viiakse lõpule Tallinna ruumiandmete registri Mustamäe ja Haabersti linnaosa aluskaardi uuendamine. Jätkatakse seitsme üld- ja teemaplaneeringu menetlemist. Kehtestatakse Haabersti linnaosa üldplaneering, Lasnamäe tööstusalade üldplaneering ning teemaplaneering „Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“. Algatatakse teemaplaneering „Kesklinna kergliiklusteede ja tänavahaljastuse teemaplaneering“. Koostatakse Hiiu elevaatori ala, Puhangu ja Ehte tn vahelise ala ning keskkonnasäästliku ehituse ja jätkusuutliku linnaplaneerimise näidisala struktuurplaan. Alustatakse sadama ja linnakeskuse vahelise kergliiklusruumi, sh Tallinna peatänava (Pärnu mnt lõik: Narva mnt – Liivalaia tn) ümberkujundamise projektiga ning „Tallinna ruumilise arengu strateegia“ koostamisega. Tallinna avamiseks merele, mereäärsete alade taaskasutusele võtmiseks koos neile uute funktsioonide andmisega ning avaliku ruumi kvaliteedi parandamiseks kehtestatakse Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering ning Kalasadama ümbruse detailplaneering. Kehtestatakse Rail Balticu Ülemiste ühisterminaali detailplaneering, mis on seotud lisaks Rail Balticu raudteetrassi ehituse ka ühisterminali lennujaamaga ühendamise EL välisprojektiga, mille eesmärk on pikendada trammitee lennujaamani. Viiakse lõpule linna tellitud olulised detailplaneeringud, millest tähtsaim on Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala (Väo liiklussõlm) detailplaneering. Rekreatsioonivõimaluste avardamiseks alustatakse Haaberstis Kakumäe ja Põhja-Tallinnas Stroomi rannaalade detailplaneeringute koostamisega.

60

Kvaliteetse finantsinformatsiooni olemasolu linna jätkusuutlikku arengut toetavate juhtimisotsuste tegemiseks Linna finantsinformatsioon ja laiemalt kogu finantshaldus on heal tasemel, mida kinnitab see, et reitinguagentuur Fitch omistas linnale 2014. aastal krediidireitingu, mis jäi taaskord senisele kõrgele tasemele A stabiilse väljavaatega. 2014. aastal osutas linna finantsteenistuse koosseisu kuuluv linna raamatupidamiskeskus raamatupidamise teenust 34 üksusele, sh 22 linna ametiasutusele ja nende 50 hallatavale asutusele ning 19-le linna valitseva mõju all olevale sihtasutusele ja 2-le linna äriühingule ning ühele mittetulundusühingule. Kvaliteetse finantsinformatsiooni tagamiseks on oluline panustatud tööprotsesside ühtlustamisse ja tõhustamisse. Linna raamatupidamiskeskuses teostati protsesside kaardistus, mille tulemusena luuakse tööprotsesside tulevikumudelid eesmärgiga tagada võimalikult tõhus inimressursi kasutus ning tagada arvestuse stabiilselt kõrge kvaliteet. Linna 2014. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne koostati ja esitati tähtaegselt ning vandeaudiitori aruanne oli juba 12 aastat järjest märkusteta, mis annab tunnistust linna arvestuse kõrgest kvaliteedist. 2014. aastal koostati Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2015–2018, valmistati ette linna 2014. aasta esimene ja teine lisaeelarve, tagati linna 2014. aasta eelarve täitmise jälgimine ja analüüs ning asutuste eelarvete administreerimine linna finantsinfosüsteemis. Töötati välja linna 2015. aasta eelarve koostamise alused, koostati Tallinna linna 2015. aasta eelarve projekt ja eelarve eelnõu. Kindlustati linna kulutuste finantseerimiseks vajalik võõrvahendite kaasamine ning refinantseeriti olemasolevaid võlakohustusi. Tagati kaardimakse võimalus ja sularaha inkasseerimine linna teenuste müügiga tegelevates asutuses. Linna ühtse finantsinfosüsteemi toimimise tagamiseks teostati erinevaid töid. SEPA (Single European Payment Area) standardite kasutuselevõtust tulenevalt teostati üleminek otsekorralduste süsteemilt e-arve püsimaksete teenusele ja tagati üleminek SEPA maksete süsteemile. Võeti kasutusele müügiarvete e-arvetena väljastamise lahendus. Laiendati oluliselt SAP Portali funktsionaalsust, mis võimaldab nüüdsest teostada ülelinnalisi päringuid ka võlglaste, inventuurinimekirjade jms kohta. Valmistati ette uute finantsinfosüsteemi väljundite kuvade (arved, meeldetuletuskirjad, saldoteatised) kasutuselevõtuks ja brutohinnapõhiste müügiarvete väljastamisele üleminekuks. Loodi valmisolek ja võeti kasutusele tehniline lahendus riikliku nõudena kehtestatud uue käibemaksudeklaratsiooni lisa esitamiseks. Piloteeriti edukalt andmeimpordivahendit WinShuttle, samuti loodi valmisolek linna aruandluse esitamiseks Rahandusministeeriumile ühe tehingupartneri koodi lõikes. Tehti ettevalmistusi linna esimese ISDA (International Swaps and Derivatives Association) lepingu sõlmimiseks, mis on aluseks tuletistehingute sõlmimisel välispankadega ning mis tagab edaspidi pakkumiste võtmisel tõhusama konkurentsi. Oluliselt arenes mittetulundustegevuse register, mis nüüdsest on kasutajatele mugavam ning suuremate kasutusvõimalustega. Selle tulemusena on registri kaudu esitatud taotluste arv kasvanud viimase kahe aastaga 18 %-lt 84 %-ni.

Linna ametiasutuste töötajad suudavad kvaliteetselt pakkuda avalikke teenuseid ja korraldada ülesannete täitmist Personaliarenduse eesmärgiks on linna ametiasutuste ametnikele oskusteabe toetamiseks ja arendamiseks võimaluste tagamine kvaliteetse ning vajaduspõhise, süsteemse koolitus- ja arendustegevuse abil. 2014. aastal olid prioriteetsed järgmised koolitusvaldkonnad: õigus, juhtimine, majandus ja rahandus ning klienditeenindus. Lisaks tsentraliseeritud koolitustele toimus lühemaid infotunde, teabepäevi jms. Tabel 31. Tsentraliseeritud koolitused 2013–2014

2013

2014

Muutus 2013/2014

Koolitusürituste arv Koolitustega hõlmatud asutuste arv

130

111

-19

-14,6%

76

69

-7

-9,2%

3950

2811

-1 139

-28,8%

(sh 23 ametiasutust ja 46 hallatavat asutust, v.a Tallinna Haridusameti hallatavad asutused)

Osalusi koolitustel

Linna tsentraliseeritud koolitustega hõlmatud asutuste arv vähenes 2014. aastal 7 haridusasutuse võrra, mis tulenes Tallinna Haridusameti haldusala asutuste koolitus- ja arendusvaldkonna tegevuste koordineerimise üleviimisest Tallinna

61

Haridusameti alla (2013. a võttis linna tsentraliseeritud koolitustest osa Tallinna Haridusameti 206-st hallatavast asutustest 7 asutust).

Linna ametiasutused rakendavad oma töös tänapäevaseid IT infrastruktuuril põhinevaid võimalusi ning pakuvad laialdast valikut e-teenuseid Linna IT tegevus hõlmab aasta aastalt kogu linnasüsteemi, kaasates ka hallatavate asutuste tsentraalse IT juhtimise. Aruandeaastal töötati välja linna IT strateegia aastateks 2015–2018 ning tagati olemasolevate infosüsteemide arendamine vastavuses põhiprotsesse reguleerivate õigusaktidega ja nende muudatustega. 2014. aastal viidi läbi lasteaedade kohtvõrkude kaardistamine ja riigihange kohtvõrkude ehituse osas. Suuremad võrgutööd teostati 16 lasteaias ning väiksemad tööd teostati 76 lasteaias. Kaardistati 50 hallatava asutuse (v.a haridusasutused) kasutuses olevad Windows XP operatsioonisüsteemiga arvutid ja käivitati hange nende väljavahetamiseks või uuendamiseks 2015. aastal. Linna ametiasutuste tarbeks soetati 360 lauaarvutit, 169 sülearvutit, 28 tahvelarvutit, 108 kuvarit, 138 printerit, 13 skännerit ja lisaks veel lähtudes vajadustest muid seadmeid. Microsofti litsentside riigihanke tulemusel sõlmiti 3-aastane paindlik litsentsirendileping, mis võimaldab litsentside koosseisu ja mahtude varieerimist lähtudes ametiasutuste tegelikest vajadustest. Tagati IT vahendite hooldus ja vastavuses ITIL (Information Technology Infrastructure Library) raamistiku nõuetele ja kasutajatugi teenistujatele senises mahus (ca 900 töökohta). Töötati välja IT hooldusteenuste kirjeldused ja valmistati ette riigihange IT toe sisseostmiseks ametiasutustele (ca 400 töökohta). Jätkati tööd Riigi Infosüsteemi Haldussüsteemis RIHA andmekogudega – 2014. aasta lõpuks oli RIHA-s läbinud täieliku menetluse ja seisundis „Kasutusel“ 20 Tallinna andmekogu. Samuti arendati linna infosüsteeme vastavalt riigi IT koosvõime raamistikule. Alustati linnavolikogu uue hääletussüsteemi projekteerimist ja tellimist.

Elanike hea informeeritus linnas toimuvast, tõhus koostöö ja linnaelanike kaasatus Linnaelanike teavitamiseks linnas toimuvast anti iganädalaste ajalehtedena välja ajalehti Pealinn ja Stolitsa. Reedeti ilmuvad ajalehed Roheline Pealinn ja Zeljonaja Stolitsa hoiavad lugejaid kursis Tallinna püüdlustega kanda 2018. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlit. Lisaks olemasolevale ajalehe Stolitsa portaalile alustas esimesel poolaastal edukalt tööd ka ajalehe Pealinn portaal. Linn edastab oma uudiseid peamiselt Tallinna Televisiooni vahendusel. Samas olid Raepressi uudised läbi aasta igal argipäeval eetris ka Kuku raadios. Linna tellimusel valmisid MTÜ Visuaalvaramu toodetud saatesarjad „Tallinna panoraam“ ja „Tervis ja ühiskond“, mida näitas venekeelne kanal TVN ning eesti keelsete subtiitritega Tallinna Televisioon. Pervõi Baltijskij Kanalilt (PBK) telliti järgmisi vene keelseid saatesarju «Доброе утро, Таллинн», «Русский вопрос» ja «Наша столица». Ajaloo talletamise eesmärgil anti koostöös Osaühinguga Videomeedia Balti keti 25-ndaks aastapäevaks välja dokumentaalfilm “Balti passioon“, mis põhineb dokumentaalmaterjalidel ning tänastel intervjuudel ja üldistustel. Linna elanike kaasamise suurendamiseks on ellu kutsutud kodurahuprogramm, mille raames korraldati juba seitsmendat aastat kodurahuprogrammi projektikonkurss põhisuundadega noorte ühistegevuse edendamine ja vähemusrahvuste kultuuride tutvustamine ning kultuuriürituste toetamine. Programmi vahendite toel viidi läbi kaks laagrit ning mitmeosaline teleprojekt, samuti toetati erinevate maade ja rahvaste kultuuripärandi tutvustamist ning mitmesuguseid laste- ja noorteprojekte ning korraldati esinduslik kodurahufoorum teemal „Püsiväärtused muutuvas maailmas“. Korraldati eesti keele täiendõpet vene õppekeelega koolide õpetajatele, lisaks veel muidki koolitusi Tallinna koolide ja lasteaedade töötajatele. PBK kanali Eesti programmis näidati aasta läbi Tallinna lõimumisteemalist saadet „Vene küsimus“ („Русский вопрос“). Lisaks korraldati erinevaid üritusi vähemusrahvuste tähtpäevade ja rahvusvähemuste päeva tähistamiseks.

5.2

Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest

Linna tütarettevõtted ja valitseva mõju all olevad sihtasutused on linna asutatud ja kuuluvad täielikult linnale, st linna osalus neis on 100%. Alates 11. juunist 2014 omandas Tallinna linn AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 100%-lise osaluse varasema 35% osaluse asemel. Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute keskmine töötajate arv on avaldatud aruande punktis 1.3.3 „Linna äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud tööandjana“.

62

Tabel 32. Linna valitseva mõju all olevate üksuste olulisemad näitajad seisuga 31.12.2014 (tuhandetes eurodes)

Varade maht

Neto- Laenuvara kohustused

Tegevust ulud kokku

Sh tulud linnalt, millest:

Tulem

müügi- saadud tulud toetused

Transport Tallinna Linnatranspordi AS

97 558

29 218

45 002

75 768

3 157

55 306

17 946

36 417 31 154 15 749 1 949 143 1 635 0

10 490 18 825 12 696 1 231 3 1 523 0

15 199 6 217 0 0 0 0 0

82 689 49 445 24 267 7 036 997 1 261 6

478 396 238 18 0,2 943 0

0 0 0 0 115 0 0

1 671 2 211 1 661 -129 28 6 -369

13 332 1 341 159 13 321 37

11 814 1 239 119 2 -42 35

0 0 0 0 0 0

4 504 993 393 104 3 462 59

0,26 26 0 0,1 3 0

4 022 165 300 97 3 380 0

3 426 -34 -21 7 10 6

70 63 3 549 14

55 21 3 486 2

0 0 8 0

349 90 1 931 160

14 0 5 47

229 90 48 55

-8 4 1 308 -7

32 366 15 816 2 216 6 0

28 890 6 232 2 185 -9 0

936 0 0 0 0

3 132 2 340 262 110 2

0 11 15 0 0

0 0 10 110 2

2 756 296 -9 -5 0

3 687 2 138 127

3 586 2 026 117

0 0 0

861 760 150

32 0 0

0 447 150

133 -11 117

259 860 133 744

67 362

261 131

5 383

64 526

30 993

Tervishoid AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla SA Tallinna Lastehaigla SA Tallinna Hambapolikliinik Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ Termaki Autopargi AS SA In Commune Bonum (kustutatud 25.07.2014) Kultuur SA Tallinna Kultuurikatel SA Tallinna Lauluväljak Tallinna Linnahalli AS SA Tallinna Vene Muuseum SA Tallinna Televisioon SA Lutreola Haridus ja teadus SA Õpilasmalev SA Tallinna Vene Lütseum SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus Kommunaalmajandus ja heakord AS Tallinna Soojus AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus MTÜ Keskkonnateenused Tallinna Vee-ettevõtjate Järelvalve SA SA Keskkonnakogu (kustutatud 29.12.2014) Ettevõtlus AS Tallinna Tööstuspargid SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid Ühistupanga Asutamise SA Kokku

63

Transport Tallinna Linnatranspordi AS Tallinna Linnatranspordi AS-i (edaspidi TLT) põhieesmärk on reisijate vedu Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel. 2014. aastal teostas TLT liinivedusid 27,8 miljonit liinikilomeetrit summas 55,1 miljonit eurot (2013. aastal 28 miljonit liinikilomeetrit ja 51 miljonit eurot). 2014. aastal vedas TLT 133,3 miljonit sõitjat (2013. aastal 134,1 miljonit sõitjat). Töömahu vähenemine tulenes peamiselt trammiliikluse sulgemisest trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimise ajal. Ühistranspordiliinidel alustas 2014. aastal tööd 20 uut bussi, sh 15 normaalbussi ja 5 liigendbussi. Lisaks soetati 14 kasutatud bussi. Kasutusest võeti maha 36 amortiseerunud bussi ja 5 trolli ning seoses trammiliinide nr 3 ja 4 rekonstrueerimistöödega 14 trammi. Kokku oli TLT-l 2014. aasta lõpuks 427 bussi, mis on 2 võrra vähem, kui 2013. aastal. 2014. aasta alguses oli TLT-l 91 trolli, millest aasta jooksul kanti maha 3. 2014. aasta alguses oli TLT-l 77 trammi, millest aasta jooksul kanti maha 10 kõige vanemat amortiseerunud trammi. Aasta lõpul oli arvel 67 trammi, millede keskmine vanus oli 28,5 aastat. Tallinna linna, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning TLT vahel on sõlmitud „Leping riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamiseks ja struktuurifondidest rahastatava infrastruktuuriprojekti täiendavaks reguleerimiseks”, millega pooled võtsid kohustuse Tallinna linnas trammiliinide nr 3 ja 4 rekonstrueerimiseks ja vähemalt 20 uue trammi ostuks. Trammiliinide rekonstrueerimise kulutustest 83% rahastatakse struktuurifondide vahenditest. Tallinna linn tagab infrastruktuuri projekti omafinantseeringu 17%. Trammiliinide rekonstrueerimistööd viiakse lõpule ja uued trammid võetakse kasutusse 2015. aastal. Esimene uut tüüpi CAF tramm saabus 2014. aasta detsembrikuus. Viimastel aastatel majanduskeskkonnas toimunud muutustest avaldas TLT-le mõju eelkõige tööjõuturul toimuv. Suurenenud on töötaja algatusel töölepingu lõpetamiste arv, mille põhjuseks on töötaja rahulolematus palgaga. Endiselt on probleeme autoremondi lukkseppade ja teiste remonditööliste värbamisega. Aasta lõpu seisuga oli TLT-s 1 795 töötajat, neist 799 bussijuhti, 110 trammijuhti ja 168 trollijuhti (2013. aastal 1 823 töötajat, 771 bussijuhti, 145 trammijuhti ja 177 trollijuhti). Suurim muutus töötajate arvus on põhjustatud 25 trammijuhi koondamisest seoses trammiliinide rekonstrueerimisega. 2014. aastal oli TLT sõidukijuhtide keskmine kuupalk 1 015 eurot (suurenemine võrreldes 2013. aastaga 4,1%). 10. jaanuaril 2014 sõlmitud kollektiivlepingu tingimuste järgi tõusis TLT töötajate palk 2014. aasta 1. jaanuarist keskmiselt 6% ja teist samapalju 2015. aasta 1. jaanuarist. Lisaks põhitegevusele teostas TLT ka tellimusvedusid, viis läbi bussijuhtide koolitusi ning teenis tulu ettevõttele kuuluva kinnisvara üürileandmisest. Tallinna linn eraldas 2014. aastal trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimise projekti omafinantseeringu katteks toetust 3,2 miljonit eurot. TLT kasum 2014. aastal oli 18 miljonit eurot. 2014. aastal erakorraliselt suure kasumi tekkimise põhjuseks on struktuurifondidest saadud rahastuse kajastamine tuluna vastavalt raamatupidamise reeglitele, samas kui selle arvelt soetatud põhivara amortiseeritakse järgneva 30 aasta jooksul.

Tervishoid 2000. aastate algul muutunud riigi tervishoiupoliitika kohustas raviteenuste osutamiseks asutama äriühinguid või sihtasutusi, mis välistas raviteenuste senise osutamise linna tervishoiuasutuste kaudu. Linn asutas oma 18 haigla ja polikliiniku baasil kolm äriühingut, et jätkata raviteenuste osutamist. 2014. aasta oli haiglatele 2013. aastast edukam, sest kasvasid Eesti Haigekassa poolt haiglatega sõlmitud lepingumahud, mida mõjutas enim haigekassa hinnakirja teenuste hinnatõus. Lisaks rakendus SA Tallinna Lastehaigla osas uus lepinguprintsiip haigekassaga.

AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS Ida-Tallinna Keskhaigla tegevusalad on eriarstiabi osutamine, tervishoiualane teadustöö ja koolitustegevus. Haigla struktuurid jaotuvad oma funktsionaalsuse järgi kaheks: meditsiinilise tegevusega seotud struktuurid (kliinikud) ja tervishoiuteenuse osutamist toetavad tugistruktuurid. Tervishoiuteenuse osutamisega tegelevad diagnostika-, kirurgia-, naiste-, silma-, sise-, hooldusravi- ja taastusravi kliinikud. AS Ida-Tallinna Keskhaigla omandas 19.01.2012 sõlmitud lepingu alusel pankrotistunud kinnistu Loksal ning kinnistu oluliseks osaks olevas Loksa Ravikeskuse hoones asuvad seadmed, kus jätkati hooldusravi- ja taastusraviteenuse osutamisega. 2014. aasta oli haiglale majanduslikult edukas, suudeti välja tulla aastatepikkusest kahjumist ning aasta lõpetati 1,67 miljoni eurose kasumiga. Suurim tulu mõjutaja oli Eesti Haigekassale osutatud raviteenuste müük, mis moodustas müügitulust 87% ning kasvas 2013. aastaga võrreldes 13,6%. Haigekassa lepingumahu kasvu mõjutas enim haigekassa hinnakirja teenuste hinnatõus, mida mõjutas teenustesse arvestatud hoonete remondi ja hoolduskulude ressursi maksumuse tõstmine (eelnevalt olid hindades aluseks 2007. aasta baasilt arvestatud kulud). Koos raviteenuste

64

müügimahu kasvuga kasvasid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud 10%, kuludest 40% moodustavad kulud ravimitele. Tööjõukulud kasvasid aastaga 7%, moodustavad kogukuludest 49%. 2014. aastal kasvas ambulatoorsete külastuste arv võrreldes 2013. aastaga 46 306 külastuse ehk 9% võrra. Pidevalt suurenev ambulatoorsete külastuste arv näitab perearstide ja patsientide usaldust haigla eriarstide vastu. 2014. aastal tehti 16,5% vastuvõttudest erakorralise meditsiini osakonnas, mis näitab patsientide raskusi pöördumisel eriarsti või perearsti vastuvõtule. 2014. aastal osutati päevakirurgia teenuseid 6 erialal ja päevaravi teenuseid 9 erialal. Päevaravi ja -kirurgia kasutuses oli 58 voodit ning kokku raviti 15 607 patsienti, s.o 12% rohkem kui 2013. aastal. AS Ida-Tallinna Keskhaigla osutab statsionaarset eriarstiabiteenust 20 erialal, selle osutamiseks oli 2014. aastal 553 ravivoodit, sh 380 aktiivravivoodit, voodihõive oli 78,7%. Statsionaarsele ravile hospitaliseeriti 30 195 patsienti, s.o 5,4% vähem kui 2013. aastal. Patsientide arvu vähenemine on tingitud haigekassa piiratud mahust ja päevaravi töö intensiivistumisest. Oluline sündmus toimus 2. juulil 2014, mil USA ja Eesti koostöös valmis AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliiniku uus kaasaegne Amputatsioonijärgse Taastusravi Keskus, kus on nii välismissioonidel vigastada saanud Eesti sõduritel kui ka tsiviilelanikel võimalik saada ravi senisest palju kaasaegsemates tingimustes ning uusima meditsiinitehnika toel. Taastusravikeskuses paikneb ka proteesikeskus, kus valmivad eluks vajalikud käe- ja jalaproteesid. Suurimateks kordaminekuteks 2014. aastal olid silmakliinikus esmakordselt Eestis teostatud silma sarvkesta alumise kihi siirdamine uuel ja tulemuslikumal meetodil, remonditud ja kaasajastatud silmakliiniku keskuse päevaravi osakonna avamine, ja AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmaja 210. juubeli tähistamine. Haigla koolituskeskuses korraldati 139 avatud koolitust, kus oli osalejaid kokku 425 erinevast asutusest üle Eesti. 2014. aastal osales AS Ida-Tallinna Keskhaigla aktiivselt Medicine Estonia klastri vahendusel Venemaa suunalistel raviturismiga seotud seminaridelüritustel. Lisaks valmis sügisel välispatsientidele mõeldud koduleht www.tallinnhospital.com ja www.tallinnhospital.ru (valdkonnad), mille kaudu kutsutakse Venemaa elanikke AS-i Ida-Tallinna Keskhaiglasse ravile. 2014. aastal tasus Tallinna linn AS-ile Ida-Tallinna Keskhaigla järgmiste suuremate teenuste eest: ravikindlustusega hõlmamata isikute ravimiseks 346 tuhat eurot; laste visiiditasust vabastamise eest 13 tuhat eurot; proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamiseks 84 tuhat eurot; tuberkuloosi riskigruppide uuringu eest 3 tuhat eurot.

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla täidab oma teeninduspiirkonnas keskhaigla funktsiooni ning mitme eriala puhul ka piirkondliku haigla funktsiooni. Haigla ravitegevuse organisatsiooniline struktuur on üles ehitatud tagamaks erinevates hoonetes asuvate samade erialade spetsialistide parim juhtimine, koostöö ning meditsiinilise aparatuuri optimaalseim kasutus. Meditsiinilised struktuuriüksused keskhaiglas olid järgmised: ambulatoorne eriarstiabi, sisekliinik, naistekliinik, diagnostikakliinik, nakkuskliinik, närvihaiguste kliinik, psühhiaatriakeskus, hambaravikliinik, hooldusravikliinik, kirurgiakliinik ning anestesioloogia ja intensiivravikliinik. Lisaks osutab haigla meditsiiniteenust linnale kuuluvas kainestusmajas (Merelahe tn 4) ja narkomaanidele asendus- ja võõrutusravi (Kopli tn 75a). 2014. majandusaasta lõppes haiglale 2,2 miljoni euro suuruse kasumiga. Tulude kasvust moodustasid suurema osa Eesti Haigekassa poolt tellitud teenused, lisaks suurenesid tulud hooldusravi teenustelt, visiiditasudest ja koolitustegevusest. Kuludest suurenesid 2014. aastal kõige rohkem tööjõukulud ning seoses töömahu kasvuga suurenes ravimite, meditsiinilise inventari ja meditsiiniliste teenuste kulu. Ambulatoorne arstiabi hõlmab ambulatoorset vältimatut abi ja plaanilist tegevust 27 erialal. Ambulatoorse töö osatähtsuse suurenemine ja teenuste kättesaadavuse parandamise eesmärgil eriarstiabis kaasajastati ja uuendati ambulatoorse eriarstiabi üksuses mitmete erialade kabinettide sisustust ja vahendeid, et pakkuda patsientidele kvaliteetsemat tervishoiuteenust. Haabersti tervisekeskuses käivitati ainulaadne käte võimlemisgrupp nii randme- kui käetraumade järgse taastumisperioodi kui ka krooniliste haiguste puhul funktsiooni säilitava teraapiana. Hambaravikliinik alustas koostööd DentaLabiga (3D printimise tehnoloogiat kasutav Soome ettevõte), et pakkuda patsiendile uneapnoe kergema astme ravi hammastele kinnituva aparaadiga. Võrreldes 2013. aastaga on vähenenud pöördumised haigla polikliinikutes vastuvõtule 1,1% ja hambaravisse 4,8% võrra. Suurimad külastuste arvu tõusud olid taastusravi ja nahaarsti erialadel (mõlemal 14%). Suurim langus külastuste arvus toimus oftalmoloogia erialal 31% ja töötervishoiu erialal 23% personali puuduse tõttu. Haigla alustas elanikkonnale mõeldud tervisepäevade korraldamisega, kus õed mõõtsid kohalolijatel tervisenäitajaid ja nõustasid patsiente erinevates küsimustes ning tervishoiutöötajad esinesid erinevate loengutega. 2014. aastal tegid õed ja ämmaemandad AS-is LääneTallinna Keskhaiglas enam kui 70 000 iseseisvat vastuvõttu, mis näitab õdede võimekust ja pädevust ning aitab vähendada arstide töökoormust. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla päevaravi 47 voodikohal raviti 2014. aastal kokku 5 300 patsienti, mis on 4,5% enam võrreldes 2013. aastaga. Statsionaarne töö toimus 353 aktiivravivoodil ja 150 hooldusvoodil, mille voodihõive oli 2014. aastal 71,6% (võrreldes 2013. aastaga tõus 3,8%). Haigla eripäraks on, et viiendik aktiivravivooditest on nakkuskliiniku statsionaarse osakonna voodid, millel tuleb tagada hospitaliseerimisvalmisolek igal ajahetkel. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku naistenõuandla ja raseduskeskuse vastuvõturuumid remonditi ja need said uue kaasaegse sisustuse, kõigis nõuandla kabinettides on vastavalt kaasaegsetele nõuetele ultraheli aparaat. Sünnieelse diagnostika parandamiseks alustati koorionbiopsiatega ja soetati uus ultraheliaparaat Voluson E8. Kirurgiakliinikus alustati 2014. aastal uudse ravimeetodina ainsana Eestis laparoskoopiliste rektopeksiate teostamist, sisekliinikus alustati 65

süstemaatiliselt gastroenteroloogia patsientidel haavandilise koliidi ja Crohni tõve bioloogilise raviga. Närvikliinikus diagnoositi esimesena Eestis harvaesinevat Pompe tõbe ja alustati selle ensüümasendusraviga. Uue võimalusena saab haigla kaudu saata analüüse välislaboritesse ning alustati koostööd geneetikuga diagnooside otsimisel/täpsustamisel, kuna mitmed neuroloogilised haigused on pärilikud. Nakkuskliiniku 2014. aasta tööd iseloomustavaks märksõnaks oli Ebola, st valmisoleku seadmine, varustuse muretsemine, juhiste väljatöötamine ja sellealaste õppuste läbiviimine. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla 2014. aasta investeerimistegevused olid seotud Paldiski mnt 68 ehitustöödega, mille raames rajati juurde täiendavat ravipinda seoses ortopeedia osakonna ületoomisega Pelgulinna haiglast. Ehitustööd valmivad lõplikult 2015. aasta I kvartalis. Tulevikku suunatud tegevusest on alustatud Mustamäe Tervisekeskuse renoveerimise kavandamisega, koostati selle eelprojekt. Tallinna linn tasus AS-ile Lääne-Tallinna Keskhaiglale 2014. aastal järgmiste suuremate teenuste eest: opiaatsõltuvate isikute asendusraviks 156 tuhat eurot, meditsiini- ja haldusteenuste osutamise eest Kainestusmajas 160 tuhat eurot, dementsuse sündroomiga eakatele päevahoiuteenuse osutamise eest 25 tuhat eurot, laste visiiditasust vabastamise eest 11 tuhat eurot.

SA Tallinna Lastehaigla SA Tallinna Lastehaigla (edaspidi lastehaigla) on piirkondlik haigla, mille ülesandeks on osutada kõrgekvaliteedilist ja perekeskset piirkondliku haigla nõuetele vastavat eriarstiabi. Arstiabi osutatakse Põhja-Eesti (osaliselt ka Lõuna-Eesti) lastele kõikidel laste-, kirurgiliste, ortopeediliste ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialadel. Lastehaigla koosseisus on 3 kliinikut (pediaatria-, kirurgia- ja psühhiaatriakliinik), 11 statsionaarset osakonda ja 4 erinevate meditsiinierialade ambulatoorset teenistust. Lastehaigla on õppebaasiks arstidele, meditsiiniõdedele ja teistele laste tervise kaitsel osalevatele spetsialistidele Tartu ja Tallinna ülikoolidest ning mõlema linna tervishoiu kõrgkoolidest. Lastehaigla on Eesti Haiglate Liidu liige, osaleb lastehaiguste alases tervisedenduses, kuuludes Eesti Tervistedendavate Haiglate Võrgustikku ja selle kaudu vastavasse WHO organisatsiooni. 2014. majandusaasta lõppes lastehaiglale 1,7 miljoni euro suuruse kasumiga. Kasvas haigekassa eriarstiabi lepingute maht (6 ülikallist haigusjuhtu ja lisaks hakati hematoloogilisele ravile rakendama koefitsienti). Lastehaigla tulusid mõjutab olulisel määral haigekassa hinnapoliitika. Nii on jätkuvalt riigi poolt katmata haigekassa hinnakirja koodides olev kapitalikulu, samuti kaotab lastehaigla sügavalt enneaegsete laste ravi igalt haigusjuhult 13,4% juhu tegelikust maksumusest. Suuremad kulud olid personalikulud ja investeeringud põhivarasse, lisaks saadi toetusfondi poolt tasuta kasutamiseks reanimobiil ja 3 uut hingamisaparaati. 2014. aastal osutas lastehaigla ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi 28 erialal. Lastehaiglas on 163 statsionaarset voodit, milles raviti 2014. aastal 11 220 haiget ning voodihõiveks kujunes 72,1%. 2014. aastal tehti statsionaaris kokku 5 462 operatsiooni ja protseduuri, sh erakorraliste operatsioonide osakaal oli 36,8%. Ambulatoorseid vastuvõtte oli kokku 167 580, sellest 31,8% moodustasid erakorralised pöördumised valvetubadesse ja traumapunkti. Ambulatoorselt teostati 10 515 kirurgilist protseduuri (luumurdude paigaldamine, kipslahaste asetamine, nahaõmblused, krüoteraapia, võõrkehade eemaldamine). Päevastatsionaaris raviti kokku 3 936 haiget ja tehti 1 459 operatsiooni. 2014. aastal jätkus Norra finantsmehhanismi toel üleriigilise psühhiaatrilise abi võrgustiku loomine, milles lastehaigla psühhiaatriakliinik omab üht juhtivat rolli. 2014. aasta mais allkirjastati lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse ehitusleping OÜ-ga Astlanda Ehituse. Juunis alustati keskuse ehitusega ning projekti sisulise osa arendamisega (personali värbamine ja koolitus). Laste Vaimse Tervise Keskuse kahekordne hoone valmib 2015. aasta sügiseks. Keskus annab paremad võimalused laste ja noorukite vaimse tervise probleemide diagnoosimiseks ning raviks. 2014. aastal käivitati nii patsientide kui personali rahuloluuuringud, sest vastav nõue oli Norra grandi abil ehitatava Laste Vaimse Tervise Keskuse projektis. Suurima investeeringuna 2014. aastal renoveeriti täielikult lastehaigla intensiivraviosakond ning soetati osakonnale uus aparatuur. Tallinna linn tasus lastehaiglale 2014. aastal järgmiste suuremate teenuste eest: uimastiennetustegevuse toetamiseks 25 tuhat eurot, laste visiiditasust vabastamise eest 166 tuhat eurot, perede ja noorte nõustamiskeskuse teenuste eest 37 tuhat eurot, narkomaania ja AIDS-i ennetustegevuseks 9 tuhat eurot.

SA Tallinna Hambapolikliinik SA Tallinna Hambapolikliinik (edaspidi hambapolikliinik) eesmärgiks on kõrgetasemelise stomatoloogilise abi osutamine ning suuõõne- ja hambahaiguste profülaktika. Hambapolikliiniku peamised tegevusvaldkonnad on hammaste ja suuõõne haiguste ennetamine ning kvalifitseeritud ambulatoorse stomatoloogilise abi osutamine hambaravi, hambakirurgia, ortodontia ja proteesimise valdkonnas; esmaabi andmine näo-lõualuude piirkonna ägedate haigestumiste ja traumade puhul; suuõõne hügieenivahendite tutvustamine ja müük. Hambapolikliinik on 27 hambaravikabinetiga jätkuvalt suurim stomatoloogiline raviasutus Eestis ja pakub mitmeliigilist hambaraviteenust ühes kohas. Hambaravi jaoks oli 2014. aasta suhteliselt stabiilne, toimus külastuste arvu minimaalne tõus hambaravis, -kirurgias ja – proteesimises. Hambaravi eest tasub kuni 19-aastaste patsientide korral haigekassa ning alates 19-ndast eluaastast tasub 66

erinevalt muudest meditsiini valdkondadest patsient ise. 2014. aastal pöörati senisest enam tähelepanu esteetikale ja telliti kallimaid töid, mis näitab inimeste majandusliku olukorra paranemist. 2014. aasta jooksul külastas polikliinikut 130,6 tuhat patsienti, neist lapsi 30,6 tuhat. Hambakirurgias suurenes tunduvalt patsientidele asetatud implantaatide arv (paigaldati 246 implanaati), põhjuseks inimeste suurenenud huvi selle proteesimisliigi vastu. Hambaproteese valmistati 4 000 patsiendile, eelistatumaks osutusid hambakroonid (valmistati 2 191 hambakrooni, mida on 1 141 võrra rohkem kui 2013. aastal). 2014. aastal vähenes ortodontiliste külastuste (17 757 külastust) arv seoses ühe ortodondi lahkumisega ja ühe ortodondi lapsepuhkusele jäämisega. 2014. aastal ostis linn hambapolikliinikult teenust Tšernobõli veteranidele osutatava sotsiaalprogrammi raames 18 tuhande euro eest. Hambapolikliiniku 2014. aasta negatiivne tulem oli 128,8 tuhat eurot seoses polikliiniku hoonesse tehtud investeeringutega.

Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ (edaspidi perearstikeskus) põhieesmärgiks on kvaliteetse esmatasandi arstiabi osutamine Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingu põhiselt ja personali koolitamine kõrgkvaliteetse, tänapäeva teadmistest lähtuva teaduspõhise teenuse osutamiseks ja ennetustegevuse teostamise tagamine. Perearstikeskus alustas oma põhitegevusega 2011. aastal Nõmme Tervisekeskuses ja 2013. aastal Haabersti Tervisekeskuses. 2014. aastal liitus perearstikeskusega 7 nimistut omavat perearsti, aasta lõpuks töötas keskuses kokku 13 nimistut omavat perearsti, lisaks juhataja-üldarst, üks abiarst, 23 pereõde. 2014. aasta lõpuks kuulus perearstide nimistutesse kokku 18 tuhat patsienti (2013. aastal 9,5 tuhat patsienti). Keskustes on võimalik anda vereanalüüse, teha kardiogramme, kontrollida kuulmist audiomeetriga, vaadata põskkoopaid UH-sinusscan aparaadiga, teha diagnoosimise kiirendamiseks nii verest kui ka uriinist kiirteste, vajadusel saadetakse patsient samades majades asuvatesse röntgenitesse või eriarstide vastuvõtule. Lisaks pakutakse füsioteraapia teenust ja alates 2014. aasta juulist ka koduõe teenust. Keskused on avatud kl 8–19, lisaks on avatud tööpäeva õhtutel kl 18–22 ning laupäeviti ja riiklikel pühadel kl 10–16 perearsti nõuandetelefon. Toimuvad koduvisiidid voodihaigetele, väikelastele ning pereõdede patronaažid 2. elunädalal vastsündinutele. Suurema osa koduvisiitidest teevad pereõed, nt analüüside võtmiseks, kroonilise haige seisundi jälgimiseks arsti korraldusele jmt. Alates 2012. aastast on perearstikeskus olnud Tartu Ülikooli residentuuri baasiks. 2015. aastal asub peale residentuuri lõpetamist perearstikeskusesse tööle noor perearst, kes oli keskuse resident alates esimesest residentuuri aastast, et hoida ja tagada asutuse järjepidevust arstidega. Perearstikeskusel on plaanis laieneda 2015. aastal 4 perearstiga uude ehitatavasse Lasnamäe tervisekeskusesse (Linnamäe tee 3), kus 2014. aastal sõlmiti rendileping. 2014. aastal eraldas Tallinna linn osaühingule tegevustoetust 114,7 tuhat eurot. Osaühingu 2014. aasta kasum oli 28 tuhat eurot.

Termaki Autopargi AS Termaki Autopargi AS osutab transporditeenust Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tellimusel puuetega laste vedudel lasteasutustesse, sotsiaalhoolekande-, ravi- või rehabilitatsiooniasutustesse ja tagasi ning ratastooli taksoteenust liikumispuudega täiskasvanutele sooduskaartide alusel. Lisaks osutatakse linnakodanikele sõidu- ja veoautode remondining hooldusteenust, teostatakse mootorsõidukite tehnilisi ülevaatusi vastavalt ARK nõuetele ja renditakse vabasid pindasid ning osutatakse territooriumil parklateenust. Aktsiaseltsi 2014. aasta müügitulu oli 1,2 miljonit eurot, millest autotransporditeenus sotsiaalhoolekande- ja lasteasutustele ning puuetega inimeste taksoteenus moodustas 963 tuhat eurot, mootorsõidukite hooldus ja lisaseadmete müük 54 tuhat eurot, autode tehniline ülevaatus 77 tuhat eurot ja muud transporditeenused 58 tuhat eurot. Autotranspordi käibest moodustas 2014. aastal puuetega inimeste transport 82%. Kokku transporditi regulaarvedudel puuetega inimesi 26 marsruudil, keskmiselt 365 puudega inimest päevas lasteaeda, päevakeskusesse, kooli, tugikeskusesse ja tagasi kokku 43 sihtkohta. Lisaks sellele transporditi iga päev 11 ratastoolis inimest tööle ja tagasi. Kokku teenindati 2014. aastal ühekordselt 757 erinevat klienti. Tallinna linna tellimusel pakkus aktsiaselts liikumispuuetega isikutele igapäevaselt invatakso teenust kolme ratastoolide veoks kohandatud väikebussiga, sooritati 6 401 sõitu ja keskmiselt oli kuus 120 klienti. Suvisel koolivaheajal kompenseeritakse tellimuste vähesus Tallinna saabuvatele turistidele ja turismifirmadele ratastoolibussidega üksiktellimuste osutamisega. Puuetega inimeste transporditeenuse parendamiseks ja ettevõtte jätkusuutlikkuse tõstmiseks osteti 2014. aastal riigihankega 2 ratastoolitõstukiga väikebussi ning 2 kasutatud ratastoolitõstukiga väikebussi. Tallinna linn ostis 2014. aastal puuetega inimeste hoolekandeks transporditeenust kokku summas 940 tuhat eurot. Aktsiaseltsi 2014. aasta kasum oli 6 tuhat eurot.

67

SA In Commune Bonum (kustutatud 25.07.2014) SA In Commune Bonum asutamise eesmärgiks oli tagada Euroopa vanima apteegi Revali Raeapteegi tegutsemise järjepidevus ning toetada erinevaid narkomaania ja AIDS-i preventsiooni ning tervishoiu edendamise sotsiaalprogramme, neist suurim projekt oli Raeapteek. Peamisteks ülesanneteks on Raeapteegi ekspositsioonide ja apteegiruumides müüdavate Raeapteegi unikaalsete toodete väljatöötamine, erinevate töötubade korraldamine ning apteegi ajaloo tutvustamine. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 otsusele nr 87 otsustati SA In Commune Bonum tegevus lõpetada alates 01.07.2013. Edasine tegevus 2013 ja 2014 aastal oli seotud sihtasutuse likvideerimisega. Raeapteegi tegevus jätkub Revali Raeapteegi Muuseumi Ühingu kaudu, milleks linn sõlmis lepingu ning annab toetust.

Kultuur SA Tallinna Kultuurikatel SA Tallinna Kultuurikatel tegevuse põhieesmärgiks on koostöös erinevate organisatsioonidega Tallinna ja Eesti kultuurielu mitmekesistamine, sh Tallinna Kultuurikatla (edaspidi Kultuurikatel) hoone rekonstrueerimine, Kultuurikatla arendamine nüüdiskultuuri, kultuuriekspordi ja loomemajanduse piirkondlikuks arenduskeskuseks, atraktiivseks linnaruumiks ning haridus- ja vabaajakeskuseks. 2014. aastal jätkati Kultuurikatla hoonetekompleksi renoveerimistöödega nii, et 2015. aastal oleks võimalik kogu hoone ehitus lõpule viia. Olemas on kasutusluba, mis võimaldab alustada täismahus tegevustega. Kultuurikatla hoone rekonstrueerimiseks viidi läbi lisaks kehtivale riigihanke raamlepingule 7 avalikku riigihanget, ehitustöid tehti kokku 3,6 miljoni euro eest. 2014. aastal valmis valdav osa B-korpuse üldehitustöödest, alustati hoonesiseste kommunikatsioonide paigaldamisega A-korpuses, ehitati välja soojussõlm ja küttesüsteemid. Renoveeriti Kultuurikatla hoone fassaad, ehitati valmis Linnahalli poolne väliala ja uus soojustatud B-korpuse katus koos kandekonstruktsioonide vahetusega. Kultuurikatla 2014. aasta sisutegevusi teostati selliselt, et need oleksid nähtavad ja kasusaajatele teada-tuntud juba enne Kultuurikatla hoone avamist. Selleks viidi läbi tegevusi seonduvalt Toidulabori, MakerLabi, Uue Tsirkuse, Stalker Festivali ning Kultuurikatla Aia kui kogukonna, linnaruumi ja kultuurilise vaba lava arendusega. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 4 miljonit eurot, sh tegevustoetuseks 0,6 miljonit eurot ning investeeringuteks 3,4 miljonit eurot. Sihtasutuse 2014. aasta tulem oli 3,4 miljonit eurot.

SA Tallinna Lauluväljak SA Tallinna Lauluväljak (edaspidi sihtasutus) ülesandeks on arendada lauluväljaku maa-alal linnaelanikule kättesaadav, atraktiivne ja nüüdisaegne kultuuri-, meelelahutus- ja vaba aja aktiivse veetmise keskkond ning muuta see vaatamisväärsuseks linna külastajatele. Ühtlasi vastutab sihtasutus lauluväljaku kompleksi kui riikliku ja rahvusliku tähtsusega sotsiaalkultuurilise objekti haldamise, hooldamise ja majandamise eest. Sihtasutuse 2014. aasta negatiivne tulem oli 34 tuhat eurot. Tulemit mõjutab enim amortisatsioonikulu. 2010. aastal renoveeriti lauluväljaku tuletorn ja ehitati 100-kohaline välitualettide kompleks, mistõttu on kasvanud sihtasutuse põhivara väärtus ja vastavalt ka põhivara amortisatsioonikulu. 2014. aastal lauluväljaku territooriumil korraldatud suuremad traditsioonilised üritused olid: SEB Maijooks, Õllesummer, rahvusvahelise autoralli "Tallinna Ralli 2014" katse, Tallinna VIII Kitarrifestival, G. Otsa nimelise Muusikakooli „Päikeseloojangu kontserdid“ sari. Suurimaks ja tähtsaimaks sündmuseks lauluväljakul 2014. aastal oli XXVI Laulupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“. Uutest üritustest ja tähelepanuväärsetest ühekordsetest sündmustest toimus laululaval Visioonikonverents, Moelennuk 2014, suur värvipidu ehk DREAM HOLI FESTIVAL, Red Bulli amatööride kardivõistlus „Kartide Superralli“. Esmakordselt toimus Tallinna linna ja Hiina saatkonna ühisüritusena Hiina Uusaasta vastuvõtu kontsertetendus lauluväljakul (varem toimus Kadrioru pargis). 2014. aastal esinesid lauluväljakul menukad välisartistid David Guetta, Andrea Bocelli, 2Cellos, Lordi, The Offspring jt. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 165 tuhat eurot.

Tallinna Linnahalli AS 2009. aastal kinnitatud põhikirja alusel on Tallinna Linnahalli AS-i tegevuseks Tallinna linnale kuuluva linnahalli hoone haldamine ja hooldamine, vara üürile andmine jms. 68

2014. aastal sai Tallinna Linnahalli AS tulu ruumide rentimisest ja üürnikele kommunaalteenuste vahendamisest 115,5 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2014 oli välja renditud 6 000 m² pinda 11-le firmale, millest suuremat pinda rendivad Osaühing Copterline (lennuväljak) – 2 268 m², OÜ Matrix Audio (helistuudio) – 221 m², Lindaliini aktsiaselts (sadam) – 655 m². 2014. aastal seadis Tallinna linnavalitsus eesmärgiks renoveerida linnahall 2018. aastaks ning tekitada sinna konverentsikeskus, mille jaoks otsitakse hetkel investoreid. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 300 tuhat eurot, mida kasutati igakuisteks tegevuskuludeks. Tallinna Linnahalli AS-i 2014. aasta kahjum oli 21 tuhat eurot, mis kaeti eelmiste perioodide kasumi arvelt.

SA Tallinna Vene Muuseum SA Tallinna Vene Muuseum (edaspidi muuseum) tegevuse põhieesmärk on uurida ja tutvustada vene kultuuri Eestis, luua tingimused kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning võimaldada neid vahendada üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, korraldada kultuuriüritusi oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu. Linn andis muuseumile 15 aastaks tasuta kasutusse Pikk tänav 29a asuvad äriruumid üldpinnaga 560 m2. 2014. aastal külastati muuseumi 3 189 korral (2013. aastal 7 670 korral). Muuseumis oli 3 näitust: personaalnäitus „Tagurpidi perspektiivis“ Vladimir Anšon-50, Arhitektuuri Muuseumi näitus „Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis“ ja muuseumi enda näitus „Kaasani kirik. Säilitame meie reliikviad“. Viidi läbi 23 interaktiivset õppetundi, 41 vene kalligraafia tundi ja 16 muud üritust. 2014. aastal teostati remonttöid hoone teise korruse saalis ja kolmandal korrusel, erinevaid elektritöid, signalisatsiooni süsteemi ja gaasikatelde remonditöid. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 97 tuhat eurot, sh linna reservfondi arvelt 17 eurot (2013. aastal 101 tuhat eurot). Muuseumi 2014. aasta tulem oli 7 tuhat eurot.

SA Tallinna Televisioon SA Tallinna Televisioon (edaspidi TTV) moodustati Tallinna Linnavolikogu 28. mai 2009 otsusega nr 107. Tallinna Televisioon on euroopalikke väärtusi kandev innovaatiline meediaorganisatsioon, mis kajastab elu Eesti pealinnas mitmekülgselt ja loovalt, pakkudes tasakaalustatud tõepärast informatsiooni, meelelahutust ja TV-teenuseid. Samuti on asutuse eesmärgiks aidata kodanikuühiskonda arendades kaasa Tallinna elanike sotsiaalse sidususe kasvule ja kultuurilisele arengule ning suurendada Eesti Vabariigi pealinna tuntust turismi sihtkohana ning ihaldusväärse elupaigana Balti mere regioonis, Euroopas ja terves maailmas. 2014. aastal jätkas TTV varem alustatud tegevusvaldkondadega. Lisandus uusi saateid, eetrisse jõudsid lastesaade Loomaaia looduskool, tervisevaade Tervisevõti, aga ka meelelahutuslikumad sarjad nagu „Reisile sinuga“, „Veenus“ jt. Euroopa avalik-õiguslikelt kompaniidelt (Kreeka, Itaalia, Suurbritannia, Saksamaa) omandati uusi saatesarju ning uuenes filmiprogramm nii mängu- kui ka dokumentaalfilmide osas. Oluliselt laienes uudisteprogramm, lisaks senisele põhiuudistesaatele lisandusid uudised kell 18.00 ja 19.00 ning vaegkuuljatele subtitreeritult kell 21.00. Täiesti uueks saatevormiks kujunes uudisteemade laiendusele pühendatud kommenteeritud saade erikülalistega Täna+, suureks sammuks edasi oli alates sügisest välisuudiste edastamine Reutersi videouudiste baasil. Edastati kokkuvõtteid Tallinna Linnavolikogu istungitest saates „Oma valitsus“, lisaks spetsiifilised saated „Linnaosa lood“, „Nädal pealinnas“ jt. Jätkus populaarne otsesaade „TeleTallinn. Linnapea tund“. Iga päev on eetris vähemalt pooletunnine lastesaadete programm. TTV omasaadete maht on 4–5 tundi õhtuses vööndis, kuid enamik saateid kordub ka hilisõhtul ja järgmise päeva jooksul kahel korral. TTV on tootnud 4 aastat kvaliteetset linnatelevisiooni programmi, mille vaadatavus on kogu 2014. aasta jooksul kasvanud ning jõudis 1%-ni tele-eetri vaatamismahust (TSN Emor-i andmetel), ulatudes vabalevis kuni 5%-ni. Uuendati TTV veebikodu www.tallinnatv.eu, et võimalikult operatiivselt edastada ka interneti kaudu TTV uudislõike ja saateid. Oluliseks läbimurdeks programmi ulatuslikumal levitamisel oli 2014. aasta sügisel alustatud koostöö Viasatiga, mille tulemusena levib TTV 100% kõikjal üle Eesti. Tehniliselt jätkas TTV ühe Eesti nüüdisaegseima telekanalina programmi edastamist ainsana Eestis HD formaadis. Juunis 2014 pikendas Tehnilise Järelevalve Amet Tallinna Televisiooni tegevusluba aastani 2019. Sihtasutus saab tegevuseks vajalikud vahendid iga-aastastest eraldistest linna eelarvest, reklaami müügist ja TV-teenuste müügist. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 3,4 miljonit eurot. Sihtasutuse 2014. aasta tulem oli 10 tuhat eurot.

69

SA Lutreola SA Lutreola (edaspidi Lutreola) on Tallinna Loomaaia juures tegutsev rahvusvaheliselt tunnustatud teadusüksus. Lutreola ülesandeks on euroopa naaritsa kui liigi populatsiooni suurendamine ning kaitsmine ameerika naaritsa ehk mingi leviku eest. Lutreola korraldab euroopa naaritsa populatsiooni uuestisündi põhiliselt Hiiumaal, kasutades ära saare geograafilist eraldatust. Oma tegevuses kasutab Lutreola rahvusvaheliste looduskaitsefondide rahalist ja organisatsioonilist tuge. 2014. aastal jätkati euroopa naaritsate paljundamist Tallinna loomaaias ja nende asurkonna seiret. 2014. aastal lasti Hiiumaal loodusesse 47 naaritsat, neist 25 olid isasloomad ning 22 emasloomad. Vastavalt Keskkonnaametiga sõlmitud lepingule koostati 2014. aastal Naaritsa uue tegevuskava 2015–2019. sissejuhatav osa. Taashinnati Maailma Looduskaitse Liidu Punase Nimistu palvel naaritsa globaalset seisundit. Koostöös Tartu Ülikooliga jätkati naaritsa käitumise uuringuid ja lõpetati naaritsa võimaliku aleuudi viirusega nakatumise uuringud koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. Koostöös Tallinna Loomaaia, Calviaci Loomaaia ja Prantsuse Loomaaia Assotsiatsiooniga korraldati ekspeditsioon Rumeeniasse, et selgitada sealse naaritsa asurkonna seisundit. Lutreola 2014. aasta tulem oli 6 tuhat eurot.

Haridus ja teadus SA Õpilasmalev SA Õpilasmalev eesmärkideks on Tallinna linna arengu prioriteete arvestades lastele ja noortele vaba aja veetmise võimaluste loomine ning selleks vahendite kogumine, vahendamine ja jaotamine, samuti teiste kodu- ning välismaiste sihtasutuste ja muude mittetulundusühingute ning riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt algatatud ja sihtasutuse eesmärke järgivates programmides osalemine. 2014. aasta traditsioonilise üritusena toimus Malevanädal, mille raames linastus 19. veebruaril kinos Artis 2013. aasta malevafilm. 17. veebruaril ilmus Eesti Päevalehe vahel Õpilasmaleva leht. Toimusid mitmed koolitused nii uutele kui ka juba mitmendat aastat töötavatele rühmajuhtidele tööseadusandluse, erivajadustega lastega töötamise ning alaealiste õiguste teemadel. Konkursi ja koolituste järel leidis 2014. aasta rühmades tööd 30 uut ning 34 vana rühmajuhti. 2014. aastal tegutses õpilasmalevas 19 linnavälist rühma (2013. aastal 22 linnavälist rühma) ja 26 linnasisest rühma (2013. aastal 23 linnasisest rühma), milles osales kokku 748 noort (2013. aastal 774 noort). Linnavälistes rühmades oli peamisteks töödeks heakorratööd, abitööd taludes ja ehitustel ning marjakorjamine. Linnasisestes rühmades heakorratööd-haljastus. Kõikide noortega olid sõlmitud töölepingud. Linnavälistes rühmades teeniti keskmiselt 110 eurot vahetuse jooksul ning linnasisestes rühmades 60 eurot. Sügisel toimus aktiivsetest malevanoortest koosneva 10. aktiivi koosseisu valimine 2014/2015 hooajaks. Uue koosseisu esimeseks tööülesandeks sai novembris–detsembris SA Õpilasmalev esindamine noorte infomessil Teeviit. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 229 tuhat eurot. Sihtasutuse 2014. aasta negatiivne tulem oli 8 tuhat eurot, mis kaeti eelmiste perioodide akumuleeritud tulemi arvelt.

SA Tallinna Vene Lütseum Sihtasutus Tallinna Vene Lütseum (edaspidi sihtasutus) asutati 2012. aastal. Sihtasutuse eesmärgiks on riiklike õppekavadega määratud mahus tasuta põhi- ja üldkeskhariduse võimaldamine ning täienduskoolituse korraldamine. 2014. aastal korraldati ainealaseid konsultatsioone matemaatikas, keemias, bioloogias, eesti ja inglise keele õppimiseks nii vene kui ka eesti õppekeelega õpilastele. Viidi läbi viiepäevane õppekäik Sankt-Peterburgi, kus osales 46 gümnaasiumiõpilast seitsmest Tallinna koolist, mille raames külastati 6 ülikooli ja korraldati 7 õppeekskursiooni. Õppekäigul käsitleti Tallinna gümnaasiumide lõpetajate võimalusi tasuta hariduse saamiseks juhtivates Sankt-Peterburgi ülikoolides, olenemata nende kodakondsusest. 2014. aastal loodi sihtasutuse koduleht www.satvel.ee, kust leiab informatsiooni sihtasutuse tegevuse kohta, selgitatakse välja nõudlus täiendavate konsultatsioonide järele ja toimub registreerumine konsultatsioonidele. Novembris esitati huvikooli registreerimiseks vajalikud dokumendid Haridus-ja Teadusministeeriumile. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 90 tuhat eurot. Sihtasutuse 2014. aasta tulem oli 4 tuhat eurot.

70

SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus SA-e Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus põhitegevuseks on kaasaegse tehnika- ja teaduskeskuse loomine ning mitteformaalse ja näitliku õppe arendamine Eestis. SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus haldab „Energia avastuskeskust“ (edaspidi EAK), mille missiooniks on tekitada ja süvendada külastajates huvi loodusteaduste ja tehnoloogia vastu, aidates läbi praktiliste kogemuste parandada hoiakuid teaduse uurimise suhtes ning motiveerida lapsi/noori end tulevikus erinevate teaduserialadega siduma. Alates 2013. aastast algasid EAK hoones Põhja pst 29 renoveerimistööd. Energia avastuskeskuse kui unikaalse elektri- ja energiateemalise kogupere teaduskeskuse uksed avati külastajatele põhjalikult renoveeritud 100 aastat vanas elektrijaama hoones 13. juunil 2014. Uuenenud EAKs avati 2014. aasta suvel püsiekspositsioon kolmel korrusel enam kui 100 interaktiivse eksponaadiga ning kaks korda aastas avatakse hooajalised näitused muutuvate näituste alal. Uuenenud hoonesse loodi eraldi seminariruumid ning nn füüsikaklassid, kus saab samuti sündmusi, seminare ja koosolekuid läbi viia. Jaanuarist mai lõpuni oli Tallinna linna toel avatud väike näitus „Valgusest elektrini“ Vabaduse väljaku galeriis ning näitus „Konnast voltmeetrini“ TTÜ Mektory hoones Raja tn 15. Tallinna merepäevade raames viidi läbi teadusteatriprogramm „Au aurule“. EAK teadusteatri ja töötoaga osaleti Tallinna Energiaagentuuri ja Tallinna Keskkonnaameti korraldatud Energiapäeval Mustika keskuses. 2014. aastal töötati Haridus- ja teadusministeeriumi toel välja peredele suunatud planetaariumifilm “Tähetolm ja Päikese pere”, mida pakutakse neljas keskuse sihtkeeles. EAK näituseid ja programme külastas 2014. aastal kokku 86 150 külastajat. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 48 tuhat eurot. SA-e Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 2014. aasta tulem oli 1,3 miljonit eurot.

SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus (edaspidi TAKK) eesmärk on Tallinna linna, Eesti ja teiste riikide omavalitsuste jaoks oluliste arendusprojektide ja koolitusürituste läbiviimine. 2014. aasta jooksul korraldati 18 rahvusvahelist üritust ja 5 kohalikele omavalitsustele suunatud koolitust. Ühe olulise ja märkimisväärse tegevusena jätkati koostöös Uganda Avalike Teenuste Ministeeriumiga arengukoostööprojekti „Uganda turismiinfopunktide rajamine ja nende võimekuse tõstmine Tallinna eeskujul“. Projekti sisuks on Tallinna turismiinfopunkti ja teenindussaalide eeskujul Uganda pealinnas Kampalas ja selle lähiomavalitsuses vähemalt kahe turismiinfopunkti rajamine. Arengukoostööprojekti kogumaksumus on 46 474 eurot ja seda rahastatakse Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Projekti kestvus oli 20. juuni 2013 kuni 20. oktoober 2014. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 55 tuhat eurot. TAKK-i 2014. aasta negatiivne tulem oli 7 tuhat eurot, mis kaeti eelmiste perioodide akumuleeritud tulemi arvelt.

Kommunaalmajandus ja heakord AS Tallinna Soojus AS-i Tallinna Soojus põhiülesanne on AS-iga Tallinna Küte 30 aastaks sõlmitud rendi- ja operaatorlepingu täitmise jälgimine. Rendileping sõlmiti 2001. aastal eesmärgiga varustada Tallinna tarbijaid soojusega vastavuses kokkulepitud teenusetasemetega. AS Tallinna Soojus jälgis, et suurendataks soojusenergia tootmise ja jaotamise efektiivsust, välditaks monopoolsest seisundist tulenevat positsiooni väärkasutust, järgitaks keskkonnakaitse- ja ohutusnõudeid, tagataks soojusenergia tarbijate rahulolu ning arendataks soojusvõrke ja katlamaju. Klientide soojusenergiaga varustamise katkestuste kestus, energiakaod ja torustike maksimaalne vanus on püsinud lepinguga seatud piirides. Konkurentsiameti kehtestatav soojusenergia piirhinna arvutamise metoodika arvestab olulisel määral tarbijate maksevõimega, mistõttu kehtestatud piirhind ei võimalda suuri investeeringuid soojusvõrkude arendamisse. 2014. aastal oli investeeringute maht 18,1 miljonit eurot, sellest võrkude arendamiseks 16,7 miljonit eurot, millest uute tarbijate liitmiseks 2,8 miljonit eurot (2013. aastal vastavalt 6,8 miljonit eurot, 6,2 miljonit eurot ja 1,5 miljonit eurot). Soojusvõrkudega liitus 2014. aastal 65 uut tarbijat (2013. aastal 43 tarbijat). 2012. majandusaasta lõpus vahetus AS Tallinna Küte aktsionär. Dalkia Internationali asemele tuli Eesti kapitalil põhinev Osaühing Elekter ja Küte. 2013. aastal jätkusid muudatused kaugkütte korraldamises ja juhtimises. Moodustati kontsern Osaühing Utilitas, kuhu lisaks AS-ile Tallinna Küte kuuluvad OÜ Tallinna Elektrijaam, AS Eraküte, AS Rapla Küte ja Väo Hake OÜ. Seoses investori vahetusega AS Tallinna Soojus ettevõtte rendi- ja operaatorlepingu tingimused ei muutunud. Uus investor plaanib viie aasta jooksul investeerida soojuse tootmisse 11,5 miljonit eurot ja jaotusvõrkude 71

arendamisse 43 miljonit eurot. Samuti hakatakse soojuse tootmiseks senisest enam kasutama kohalikku kütust eesmärgiga saavutada soojuse hinna langus kuni 20%. 2009. aastal asutas AS Tallinna Soojus veevarustusega seotud projektide läbiviimiseks tütarettevõtte Tallinna Ühisveevärk OÜ. Veevärgiprojektide käivitamise eelduseks oli SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuse saamine Tallinna ühiskanalisatsiooni ehitamiseks. Kuna toetust ei eraldatud, otsustas AS Tallinna Soojus nõukogu tütarettevõtte tegevuse lõpetada. AS-i Tallinna Soojus 2014. aasta kasum oli 2,8 miljonit eurot. 19. juunil 2013 otsustas Tallinna linn vähendada AS-i Tallinna Soojus aktsiakapitali 9,5 miljoni euro võrra, mis makstakse välja aastatel 2013−2015. 2014. aastal maksti välja 3,5 miljonit eurot.

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (kuni 28. aprillini 2011 nimega Tallinna Prügila Aktsiaselts) põhiülesanne on jäätmekäitluse korraldamine. Aktsiaseltsi asutamise eesmärk oli rajada Tallinna linnale ja Harjumaa omavalitsustele tänapäeva nõuetele vastav jäätmekäitlusettevõte. Jäätmete vastuvõtmist prügilasse alustati 2003. aastal. 2014. aastal võttis ettevõte vastu 113 476 tonni jäätmeid (2013. aastal 103 505 tonni), millest segaolmejäätmed moodustasid 31%, biolagunevad jäätmed 13%, ehitusjäätmed 2% ja muud jäätmed 7%. Aktsiaselts jätkas Eesti Energia Iru jäätmepõletusjaama koldetuha käitlemisega, millega alustati 2013. aastal ja mis moodustas 47% kogu 2014. aastal vastuvõetud jäätmetest. Jätkati ka jäätmetest prügilagaasi tootmist. Prügilagaasi müüakse Tallinna Prügilagaas OÜ-le prügilagaasist elektri ja soojuse koostootmiseks. Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 otsusega nr 89 otsustas linn omandada Veolia Umweltservice Beteiligungsverwaltungs GmbH-lt 2 600 aktsiat (65%) suurendades seeläbi Tallinna linna osalust aktsiaseltsis 35%-lt 100%-ni. AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 2014. aasta kasum oli 296 tuhat eurot. Tallinna Linnavalitsuse 29. oktoobri 2014 korraldusega nr 1654-k otsustati vähendada aktsiakapitali 1,6 miljoni euro võrra, s.o 2,56 miljonilt eurolt 960 tuhande euroni. Aktsiakapitali vähendatakse 2500 aktsia, nimiväärtusega 640 eurot, tühistamisega. Aktsiakapitali vähendamisel tehakse rahaline väljamakse ainuaktsionärile Tallinna linnale summas 1,6 miljonit eurot. Rahaline väljamakse toimub 2015. aastal.

MTÜ Keskkonnateenused 2011. aastal asutas Tallinna linn koos Loksa linnaga MTÜ Keskkonnateenused, mille eesmärgiks on oma tegevusega suurendada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse võtmist, arendada jäätmemajandust, jäätmenõustamist ja keskkonnaharidust ning ühingu liikmete omavahelist koostööd lähtuvalt keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtetest, samuti aidata kaasa ümbritseva looduskeskkonna hoidmisele ja säilitamisele. Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012 otsuse nr 6 alusel osales Tallinna linn MTÜ kaudu elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna “Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine” meetme “Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” välisprojektis “Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ning tehniline varustamine”. Projekti kogueelarve oli 2,8 miljonit eurot, millest Tallinna linna kaasfinantseering moodustas 442 tuhat eurot ja lisafinantseering abikõlbmatute kulude katteks 300 tuhat eurot. Projekti kestus oli 1. jaanuarist 2012 kuni 1. oktoobrini 2014. Projekti lõppeesmärgiks oli jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise korraldamine Tallinna kalmistutel ja Loksa linnas. Projekti käigus valmisid Liiva kalmistu ümberlaadimisjaam ning Pärnamäe ja Rahumäe kalmistu jäätmejaamad. 2014. aastal alustasid tööd Pärnamäe ja Rahumäe jäätmejaamad. Loksa jäätmejaam valmis 2014. aasta lõpus ja alustab tööd 2015. aastal. Ümberlaadimis- ja jäätmejaamades jäätmed sorteeritakse, antakse prügilasse ja kasutatakse hiljem osaliselt komposti valmistamiseks, mis on alusmaterjaliks parkide ja haljasalade rajamisel. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 10 tuhat eurot ja ostis teenuseid summas 15 tuhat eurot. MTÜ Keskkonnateenused 2014. aasta negatiivne tulem 9 tuhat eurot oli seotud asjaoluga, et MTÜ alustas tööd 2014. aastal, ja on tavapärane, et tegevuse alustamisel tuleb teha kulusid, mida ei ole võimalik katta sama perioodi tegevustulude arvelt.

Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA (edaspidi Järelevalve SA) tegeleb Tallinna Linnavolikogu määratud veeettevõtjate kontrollimisega, et tagada Tallinna linnaga sõlmitud teenuslepingutest tulenevate tingimuste täitmine. Nõustatakse linnaelanikke ja -asutusi kui veetarbijaid ning lahendatakse vee-ettevõtjate ja nende klientide vahel tekkinud probleeme. 2014. aastal tegeles Järelevalve SA vastavalt oma põhikirjalistele ülesannetele Tallinna Linnavolikogu poolt määratud vee-ettevõtjatega (Aktsiaselts Tallinna Vesi, Tehnovõrkude Ehituse OÜ, Pääsküla Vesi OÜ ja Esmar Vesi OÜ) sõlmitud 72

teenuslepingutest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimisega. Lisaks nõustati vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijaid ning lahendati mitmeid vee-ettevõtjate ja nende klientide vahel esilekerkinud probleeme. Vaidluste osapooled on sageli lähtunud järelevalve SA esitatud eksperthinnangutest. Jätkati ka joogivee ja heitvee puhastamise kvaliteedi kontrollimist. Saadud tulemuste analüüsimisel jõudis Järelevalve SA seisukohale, et vee-ettevõtja on täitnud teenuslepingus ette nähtud nõuded. Antud seisukoht on edastatud aruande kujul ka Tallinna Linnavalitsusele. Tallinna linn eraldas 2014. aastal Järelevalve SA-le tegevustoetust 110 tuhat eurot. 2014. aasta negatiivne tulem oli 5 tuhat eurot, mis tulenes linna poolse toetuse vähendamisest 2014. aastal ja mis kaeti eelmiste perioodide tulemi arvelt.

SA Keskkonnakogu (kustutatud 29.12.2014) SA Keskkonnakogu on asutatud 2011. aastal. Sihtasutuse üheks eesmärgiks oli saada rahvusvahelise Keskkonnakoolituse Fondi (ingl Foundation for Environmental Education, edaspidi FEE) liikmeks ja sinilipu programmi riiklikuks koordinaatoriks. Kuna sinilipu riiklikuks koordinaatoriks Eestis sai 2013. aastal Eesti Looduskaitse Selts, otsustati SA Keskkonnakogu likvideerida 1. jaanuarist 2014. Tallinna linn eraldas 2014. aastal SA-le Keskkonnakogu tegevustoetust 2 tuhat eurot.

Ettevõtlus AS Tallinna Tööstuspargid AS-i Tallinna Tööstuspargid eesmärgiks on luua võimalusi Tallinna ettevõtjatele tootmise arendamiseks Tallinna linna piirides. AS-i Tallinna Tööstuspargid tegevusaladeks on tööstusparkide infrastruktuuride rajamise korraldamine, nende kinnisvara ja rajatiste haldamine, tööstusparkide kinnistute võõrandamine ning Tallinna linnale kuuluvate parklate, parkimismajade ja äripindade majandamine. Aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena on linn AS-ile Tallinna Tööstuspargid üle andnud krundid, millel arendatakse välja tööstuspargid. AS Tallinna Tööstuspargid arendab kolme tööstusparki: Tondiraba tööstusparki, Betooni tööstusparki ja Suur-Sõjamäe tööstusparki. Lisaks põhitegevusele majandab aktsiaselts Tallinna linnale kuuluvat Vabaduse väljaku maa-alust parkimismaja ja äripindasid ning vanalinnas asuvat Väike-Rannavärav 6 parklat. Aktsiaseltsi olulisemaks tegevuseks 2014. aastal oli Betooni ja Suur-Sõjamäe tööstuspargi (I etapp Tapri tänav) kinnistutele arendajate leidmiseks arenduskonkursside korraldamine. Tallinna Linnavalitsuse 5. novembri 2014 istungi protokolliga nr 44 nõustus AS Tallinna Tööstuspargid ainuaktsionäri õigusi teostav Tallinna Linnavalitsus Paldiski mnt 48A kinnisasja (administratiivhoone) omandamisega. AS-i Tallinna Tööstuspargid 2014. aasta kasum oli 133 tuhat eurot.

SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (edaspidi TEI) on ettevõtluse tugistruktuur, mille tegevuse peaeesmärk on ettevõtjate innustamine, toetamine ja võimendamine ettevõtlusega alustamisel neile individuaalsete tugiteenuste ning kaasaegse kvaliteetse töökeskkonna pakkumise kaudu, sealhulgas ettevõtlusinkubatsiooniprogrammi ning loomemajandusalase nõustamis- ja arendusteenuse pakkumine, rahaliste vahendite kogumine ettevõtete finantseerimiseks garantiide, laenude ja toetuste andmise teel ning varasematel aastatel Eluasemefondi programmi kaudu väljastatud ja garanteeritud eluasemelaenude haldamine. Rahvusvahelise võrdlusuuringu UBI Index 2014. aasta kokkuvõtte kohaselt on TEI enam kui 5 000 maailmas tegutseva inkubaatori seast hinnatud 300 parima hulka. 2014. aasta lõpul oli TEI Tallinna linna olulisim ettevõtluse tugiorganisatsioon ja inkubantettevõtete arvu poolest suurim ettevõtlusinkubaator Eestis. Lisaks inkubantidele on sihtasutuse klientideks poolsada ettevõtet muude lepingutega. 2014. aastal oli inkubatsioonis kokku 52 ettevõtet, kellest 28 olid loome- ja 24 üldettevõtted. Keskmiselt oli inkubatsioonis igakuiselt 37 ettevõtet. Esmakonsultatsioone peeti 81 huvilisega ja inkubatsiooniteenuse saamiseks esitati 22 taotlust, kellest 14 juriidilise isikuga sõlmiti ka inkubatsioonilepingud. 2014. aasta jooksul mindi osade ettevõtete nõustamisel üle nn nõukogu süsteemile, kus ettevõttele määrati ühe konsultandi asemele kahest konsultandist ja ühest TEI lepingulisest ärimentorist koosnev nõustamismeeskond. TEI tegutseb kolmes asukohas ca 2 500 m² üldpinnal, millest 157 m² on asutuse enda töötajate kasutuses tööruumide näol. Ülejäänud ruumid on ettevõtetega ühiskasutuses ja/või üürile antavad, väljaüüritavat pinda on keskmiselt 55% üldpinnast. Inkubatsiooniteenuse klient katab 50% ruumide tegelikest ülalpidamiskuludest, tavaüürnik 100%; sihtasutus ei taotle ruumide üürileandmisest kasumit. SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid koosseisu kuuluvad kolm inkubaatorit – Kopli ja Ülemiste ettevõtlusinkubaator ning loomemajanduse edendamiseks loodud Loomeinkubaator. Ülemiste ettevõtlusinkubaator asub Ülemiste Tehnopolises 73

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor peahoones asuval 600 m² üldpinnal pakkudes ettevõtetele 12 bürooruumi suurusega 10–44 m² 41 töökohaga. Põhja-Tallinna linnaosas Kopli Ametikooli hoones asuvas Kopli ettevõtlusinkubaatoris on 750 m² üldpinnal 20 bürooruumi suurusega 10–46 m² kuni 45 töökohaga. Baltika kvartalis asuv Loomeinkubaator paikneb 1 150 m² üldpinnal. Stuudio- ja kontoripindu on 23 ettevõttele, ruumide suurus on vahemikus 10–60 m², võimaldades kuni 60 töökohta. Loomeinkubaatori ruumides tegutsevad ka Loomemajanduse Arenduskeskus ja showroom ZERO. TEI poolt väljarenditavate ruumide hõivatuse määr oli 2014. aasta lõpul 95%. TEI tegevus pikaajaliste väljastatud eluasemelaenude osas Tallinna Eluasemefondi tegevuse raames piirdub väljastatud eluasemelaenude ja laenude kattevara haldamisega pangas. Seisuga 31.12.2014 oli kokku 34 aktiivset laenu mahus 739 tuhat eurot, neist TEI garantiikohustusega 153 tuhat eurot. 2014. aastal maksti tagasi 4 laenu. Pikimad laenude tähtajad ulatuvad aastasse 2037. Tallinna Linnavolikogu 03.10.2013 otsuse nr 160 alusel sihtasutus enam eluasemelaene ei väljasta. Lisaks Tallinna linna toetusele ja sihtasutuse teenitud omatuludele kaasrahastati TEI põhikirjalisi tegevusi ka EAS-i ja Euroopa struktuurifondide poolt. 2014. aasta lõpus lõppes senine inkubatsiooni rahastamine EAS-i projekti „Ettevõtlusinkubatsiooni teenus 2011–2013“ kaudu. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 447 tuhat eurot. TEI 2014. aasta negatiivne tulem oli 11 tuhat eurot, mis kaeti eelmiste perioodide akumuleeritud tulemi arvelt.

Ühistupanga Asutamise SA Ühistupanga Asutamise SA asutati Tallinna linna poolt 9. mail 2014. Sihtasutuse tegevuseks on vajalike toimingute, sh õigustoimingute läbiviimine ühistupanga asutamiseks. Registripõhiselt on sihtasutuse tegevusalaks ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine. 2014. aastal toimus sihtasutuse põhikirjaline tegevus nimetatud valdkondades. 2014. aasta sügisel korraldas sihtasutus ühistupanganduse alase konverentsi teemal „Ühistupangandus – mis see on?“, ürituse kaudu tutvustati ühistulise tegevuse põhimõtteid. Peamised asutamistoimingud, sh asutamiskoosoleku läbiviimine ja asutamislepingu sõlmimine panga asutamiseks on planeeritud 2015. aastasse. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 150 tuhat eurot, sh linnavalitsuse reservfondist 50 tuhat eurot. Ühistupanga Asutamise SA-e 2014. aasta tulem oli 117 tuhat eurot.

5.3

Ülevaade linna olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste tegevusest

Nõmme Erahariduse SA Linna osalus sihtasutuses on 50%. Nõmme Erahariduse SA asutasid 2001. aastal Tallinna linn, Nordecon AS (endine OÜ Eesti Ehitus) ja AS EE Grupp. Sihtasutuse põhieesmärgiks on täiendavate vahendite leidmine Nõmme Erakooli ülalpidamiseks, arendamiseks ja haldamiseks. Nõmme Erakool on põhikool, mille eesmärgiks on õppe-kasvatustöö läbiviimine I–IX klassini vastavalt riikliku õppekava nõuetele. Nõmme Erakooli missiooniks on turvalises õhkkonnas paralleelselt üldkultuuriliste ja kõlbeliste väärtuste kujundamisega panna alus tugevale baasharidusele, millele toetudes saab õpilane tulevikus realiseerida enesele seatud eesmärgid.

Aktsiaselts Tallinna Vesi Linna osalus aktsiaseltsis on 34,7%. Aktsiaseltsi põhiülesanne on tarbijate varustamine normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja tehnilise veega ning tarbijate heit- ja sademevee ärajuhtimine ning puhastamine. Aktsiaselts Tallinna Vesi osutas Tallinna linnale 2014. aastal töid ja teenuseid kokku 3,8 miljoni euro eest, sellest sademevee puhastus 3,5 miljonit eurot, tulekustutusvesi ja tuletõrjehüdrantide hooldus 295 tuhat eurot ning tänavate puhastamiseks kasutatud vesi 32 tuhat eurot. Arenduskomponendi kaudu hüvitas linn Tallinna põhitegevuspiirkonnas aastatel 2008–2011 võrkude laiendamise kava raames ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistute eest liitumistasusid 4,6 miljonit eurot. Tallinna linnale kui aktsionärile maksis Aktsiaselts Tallinna Vesi 2014. aastal dividende 6,2 miljonit eurot. 74

6.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

6.1

Konsolideeritud bilanss

2014

2013

Lisa

Käibevara Raha ja pangakontod Maksu- ja trahvinõuded Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed Varud Käibevara kokku

92 090 28 364 26 467 5 123 152 044

35 640 26 822 30 662 5 887 99 011

2 4 5 6

Põhivara Osalused sidusüksustes Finantsinvesteeringud Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara kokku

30 243 2 514 29 145 50 585 1 142 588 2 576 1 257 651

32 454 1 623 30 328 52 541 1 113 835 2 221 1 233 002

8 3 5 9 10 11

1 409 695

1 332 013

38 754 35 233 11 718 16 244 1 257 28 947 47 132 200

44 508 30 660 10 776 19 942 1 104 37 406 768 145 164

Pikaajalised kohustused Võlad hankijatele, muud kohustused ja saadud ettemaksed Eraldised Võlakohustused Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku

2 740 15 851 335 596 354 187 486 387

212 3 840 265 355 269 407 414 571

13 14 15

Netovara Riskimaandamise reserv Akumuleeritud ülejääk Netovara kokku

0 923 308 923 308

-557 917 999 917 442

16

1 409 695

1 332 013

Varad

Varad kokku Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele Võlad töövõtjatele Maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed Muud kohustused ja saadud ettemaksed Eraldised Võlakohustused Tuletisinstrumendid Lühiajalised kohustused kokku

Kohustused ja netovara kokku

12 13 14 15 16

75

6.2

Konsolideeritud tulemiaruanne

2014

2013

Lisa

329 545 233 331 102 621 3 789 669 286

299 038 208 726 107 066 6 995 621 825

17 18 19 20

-37 642 -295 552 -261 400 -80 911 -675 505

-43 323 -273 923 -250 824 -80 577 -648 647

19 21 22 9,10,11

Aruandeperioodi tegevustulem

-6 219

-26 822

Finantstulud ja -kulud Intressikulud Tulem osalustelt Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Muud finantstulud Muud intressi- ja finantskulud Finantstulud ja -kulud kokku

-8 110 5 771 156 1 623 -21 -581

-7 155 6 917 -59 0 -7 -304

Aruandeperioodi tulem

-6 800

-27 126

Tegevustulud Maksud Müüdud tooted ja teenused Saadud toetused Muud tegevustulud Tegevustulud kokku Tegevuskulud Antud toetused Tööjõukulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Tegevuskulud kokku

23 8 2,3 8 23

76

6.3

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (kaudsel meetodil)

2014

2013

-6 219

-26 822

80 911 5 746 -2 050 -29 022 7 035 2 106 6 761 65 268

80 577 11 377 -4 883 -32 832 12 295 -7 295 11 427 43 844

Tasutud osaluste omandamisel Antud laenud Laekunud antud laenude tagasimakseid Laekunud finantsinvesteeringute müügist Laekunud dividendid Laekunud intressid ja muud finantstulud Rahavood investeerimistegevusest kokku

-74 669 4 068 12 413 -6 912 1 232 -3 1 090 0 6 246 139 -56 396

-76 322 8 710 15 384 -10 465 0 0 1037 6 000 6 038 196 -49 422

Rahavood finantseerimistegevusest Arvelduskrediidi muutus Laekunud võlakirjade emiteerimisest Tasutud võlakirjade lunastamisel Laekunud laenud Laenude tagasimaksed Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid Tagasi makstud kontsessioonilepingute alusel Makstud intressid ja muud finantskulud Rahavood finantseerimistegevusest kokku

-3 874 28 400 -13 810 57 235 -8 636 -2 742 -1 103 -7 892 47 578

1 612 15 000 -11 915 20 000 -8 072 -3 084 -1 043 -7 182 5 316

Puhas rahavoog

56 450

-262

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul Raha ja selle ekvivalentide muutus Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul

35 640 56 450 92 090

35 902 -262 35 640

Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon, allahindlus ja mahakandmine Põhivara soetusega kaasnev käibemaksukulu Kasum/kahjum põhivara müügist Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Käibevara netomuutus Kohustuste ja eraldiste netomuutus Rahavood põhitegevusest kokku Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara eest (v.a finantsvarad ja osalused) Laekunud põhivara müügist (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Lisa

9,10,11 22 9,10 19 19 4,5,6

9,10,11 5,13,19 13,19 7 6 5 8 2,5

15 15 15 15 15 15 15

2 2

Kuni 2013. aastani koosnevad raha ja selle ekvivalendid raha ja pangakontode saldodest, v.a tähtajalised deposiidid, mille tähtaeg on üle 3 kuu ning osalused investeerimisfondides (lisa 2). Alates 2014. aastast kajastatakse tähtajalised deposiidid, mille tähtaeg on üle 3 kuu, raha ja selle ekvivalentide koosseisus.

77

6.4

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

Riskimaandamise reserv Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus

Saldo 31.12.2013

Muutused 2014

Saldo 31.12.2014

-557

557 557

0

5 309 12 109 -6 800

923 308

5 866

923 308

Akumuleeritud tulem Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) Aruandeperioodi tulem

917 999

Kokku

917 442

Lisa

16

9,10

78

6.5

Eelarve täitmise aruanne Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Täitmine

Põhitegevuse tulud (+)

452 572

464 911

468 043

Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused tegevuskuludeks Muud tegevustulud

317 354 55 959 77 827 1 432

325 964 64 883 72 559 1 505

329 566 64 291 72 551 1 635

Põhitegevuse kulud (-)

417 419

432 690

426 983

Antavad toetused tegevuskuludeks Muud tegevuskulud Reservid

79 987 332 779 4 653

89 732 339 681 3 277

88 447 338 536 x

35 153

32 221

41 060

-52 940

-60 999

-49 669

2 987 47 463 4 575 1 156 5 990

4 093 59 465 6 101 9 731 13 703

3 971 50 372 4 685 10 334 11 370

100 5 830 9 360

1 700 1 600 6 306 7 861

1 600 32 6 306 6 970

-17 787

-28 778

-8 609

Finantseerimistegevus

15 386

22 386

57 585

Kohustuste võtmine (+) Kohustuste tasumine (-)

33 000 17 614

40 000 17 614

75 200 17 615

Likviidsete varade muutus Nõuete ja kohustuste saldode muutus

-3 776 -1 375

-9 596 -3 204

49 822 846

PÕHITEGEVUSE TULEM Investeerimistegevus Põhivara müük (+) Põhivara soetus (-) sellest põhivara käibemaks Saadav sihtfinantseerimine (+) Antav sihtfinantseerimine (-) Aktsiakapitali suurendamine (-) Aktsiakapitali vähendamine (+) Finantstulud (+) Finantskulud (-) EELARVE TULEM

79

6.6

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud nõuded. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud, lähtudes soetusmaksumuse meetodist (v.a teatud finantsvarad ja tuletistehingud, mida kajastatakse õiglases väärtuses, ning olulised enne 1995. aastat soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mida kajastatakse ühekordselt ümberhinnatud väärtuses). Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Konsolideerimise põhimõtted Valitseva mõju all olevad üksused Valitseva mõju all olevateks üksusteks (vt lisa 7) on sihtasutused, äriühingud ja mittetulundusühingud, milles linnal on mõjuvõim määrata üksuse finants- ja tegevuspoliitikat (linnal on suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses). Konsolideeritud aruandes on linna valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad konsolideeritud rida-realt. Elimineeritud on kõik grupisisesed nõuded ja kohustused, grupi üksuste vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Valitseva mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil (v.a ühise kontrolli all toimuvaid soetusi, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil).

Olulise mõju all oleva üksused Olulise mõju all olevateks loetakse sihtasutusi ja äriühingud, milles Tallinna linn osaleb üksuse finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel, kuid mille üle puudub valitsev mõju (vt lisa 8). Olulise mõjuvõimu eelduseks on üldjuhul 20–50% hääleõigusega aktsiatest või osadest. Kui sihtasutuses omatakse olulist mõju, siis osalust bilansis ei kajastata (sissemaksed sihtkapitali kajastatakse antud toetuste kuluna). Selliste sihtasutuste netovarad kajastatakse selle üksuse raamatupidamises, kellel on vastava isiku üle suurim kontrollitase. Olulise mõju all olevad üksused on kajastatud konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil. Selle meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel tulenevalt investori osaluse muutusest investeeringuobjekti netovaras, miinus investeeringu väärtuse languse allahindlused. Grupile kuuluv osa olulise mõju all oleva üksuse majandustulemusest kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes real „Tulem osalustelt”.

Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kajastamine konsolideerimata aruannetes Linna konsolideerimata bilansis on investeeringud valitseva mõju all olevatesse üksustesse (vt lisa 7) ning olulise mõju all olevatesse äriühingutesse (vt lisa 8) kajastatud tuletatud soetusmaksumuse meetodil. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) on langenud alla osaluse bilansilise väärtuse. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste makstud dividendid on kajastatud laekumise hetkel finantstuluna.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. 80

Raha ja selle ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule (v.a deposiidid tähtajaga üle kolme kuu) ka kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (nt investeerimisfondide osakud). Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse bilansis viitlaekumistena.

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded, sh nõuded ostjate vastu Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Nõuete allahindamise hiliseim tähtaeg on 180 kalendripäeva alates maksetähtpäevast. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Intressitulu kajastatakse tulemiaruandes kirjel „Muud tulud”.

Finantsinvesteeringud Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla 20%. Nimetatud pikaajalised finantsinvesteeringud on tehtud avalikku sektorisse kuuluvasse äriühingusse ning seda kajastatakse sarnaselt olulise mõju all olevate osalustega. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine Üldpõhimõtted Rahavoogude riskimaandamisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. Kui tuletisinstrumendi õiglane väärtus on positiivne, kajastatakse tuletisinstrument bilansis varana, kui aga negatiivne, siis kohustusena. Igal bilansipäeval hinnatakse tuletisinstrumente ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Grupi riskimaandamisinstrumentide õiglased väärtused ja nende muutused on esitatud lisas 16. Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide kajastamisel lähtutakse IAS 39 punktist 95 – st kui rahavoogude riskimaandamine vastab aruandlusperioodi jooksul IAS 39 punktides 88 ning AG105−AG113 esitatud tingimustele, kajastatakse efektiivse riskimaandajana määratletud riskimaandamisinstrumendi kasumit/kahjumit netovara muutuste aruande kaudu otse netovaras (vt lisa 16) ning riskimaandamisinstrumendi kasumi või kahjumi ebaefektiivset osa tulemiaruandes (vt lisa 23). Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või ta ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, lõpetatakse riskimaandamisarvestus alates viimasest kuupäevast, mil ta vastas riskimaandamise efektiivsuse kriteeriumitele.

Varud Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit.

81

Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna tulemiaruande kirjel „Muud kulud”.

Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida grupp ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse analoogselt materiaalse põhivaraga soetusmaksumuse meetodil ja amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit (vt täpsemat arvestusprintsiibi kirjeldust järgmisest punktist). Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara bilansis ümber. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud.

Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja perioodil 01.01.2005 kuni 31.12.2010 soetatud varade puhul soetusmaksumusega alates 1 917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, hooned, kunstiväärtused ja raamatud, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse kasutuselevõtmise hetkel kulusse. Väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Samuti peetakse bilansiväliselt arvestust loomaaia loomade ja botaanikaaia taimede üle. Materiaalse põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Soetusmaksumuse hulka ei arvestata põhivara soetamisega seotud mittetagastatavaid makse (nt käibemaks) ja lõive (v.a oma tarbeks ehitatavate varade maksumusse lisatavad maksud, mis arvestatakse tööjõukuludelt); sellised maksud ja lõivud kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. AS-is Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus prügila ladestusala väljakute amortiseerimisel kasutatakse tegevusmahul põhinevat kulumiarvestust, mis toimub proportsionaalselt ladestusala keskmise täitumisega. Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 45 kohaselt on lubatud materiaalset põhivara ühekordselt ümber hinnata õiglasele väärtusele kui põhivaraobjekt on soetatud 1995. aastal või varem või kui põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sh juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes Riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega. Nimetatud ümberhindlused viidi grupis läbi 31. detsembriks 2005. Juhul kui oluliste põhivarade ühekordsed ümberhindlused seisuga 31.12.2005 jäid siiski teatud põhjustel tegemata, tehakse seda esimesel võimalusel järgmistel perioodidel. Olenemata tähtajast võetakse põhivara ümberhindlusena arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maa, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Maa ümberhindluseks ja bilansis kajastamiseks kasutatakse maa maksustamishinda. Varaobjektide korral, millel turuväärtus puudub (spetsiifilised avaliku sektori varaobjektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hindamisi viivad läbi vastava ala eksperdid. Ümberhinnatud väärtust loetakse edaspidises arvestuses nende varaobjektide uueks soetusmaksumuseks ja akumuleeritud kulum elimineeritakse. Põhivara tasuta võõrandamist, mida ei saa lugeda osaluse või finantsinvesteeringu soetamiseks, kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena (nt kinkelepingu, testamendi vms alusel vara võõrandamine, mille puhul vara andja ei saa vara saajalt vastu mingit hüve). Avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimise saamisel võetakse saadud põhivara bilanssi arvele põhivara õiglases väärtuses või – kui see ei ole teada – üleandja näidatud jääkväärtuses ning kajastatakse mitterahalist sihtfinantseerimise tulu. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav riigi raamatupidamise üldeeskirja § 45 alusel. Kui põhivara tasuta võõrandaja ei ole avaliku sektori üksus, võetakse saadud vara põhivarana arvele ja kajastatakse mitterahalist sihtfinantseerimist põhivara õiglases väärtuses ning kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis raamatupidamiskandeid selle kohta ei tehta ja vara kajastatakse bilansiväliselt. Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist. Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega -kohustust ei teki, kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena rendile andja põhivara jääkväärtuses. Põhivara tasuta kasutusse andmisel eemaldatakse vara bilansist ning selle kohta peetakse edaspidi arvestust bilansiväliselt. Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta ja seda kajastab edasi vara omanik. Teiselt avaliku sektori üksuselt põhivara tasuta kasutusse saamisel võetakse põhivara arvele ja kajastatakse saadud sihtfinantseerimist kas põhivara õiglases väärtuses või vastaspoole näidatud põhivara jääkväärtuses, kui õiglane väärtus ei ole teada. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab avalikust sektorist vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav riigi raamatupidamise üldeeskirja §45 alusel. 82

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Uutel põhivaradel (soetatud alates 01.01.2004) määratakse eeldatava kasuliku eluea normid põhivara gruppide kaupa järgmistes vahemikes: Hooned Rajatised Masinad ja seadmed Inventar Arvutustehnika

20 – 50 aastat 10 – 40 aastat 5 – 10 aastat 2 – 10 aastat 2 – 3 aastat

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav ning kulumi arvestus lõpetatakse selle täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Materiaalse põhivara kulumimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt. Juhul kui on märke sellest, et materiaalse põhivara objekti kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilist väärtust, tehakse vara väärtuse test ja hinnatakse vajadusel vara alla. Vara bilansilise väärtuse võimaliku languse kontrollimisel lähtub grupp IPSAS 21-st ja RTJ 5 põhimõtetest, olenevalt sellest, kas tegemist on raha genereerivate või raha mittegenereerivate varadega. Raha mitte-genereerivate varade puhul lähtub grupp IPSAS 21-st ning vara kaetava väärtuse test tehakse juhul, kui nõudlus või vajadus varaga osutavate avalike teenuste järele on lõppenud või praktiliselt lõppenud. Grupi jaoks on raha mitte-genereerivad varad näiteks trammid, trollibussid, hooned ning muud varad, mis on otseselt seotud avaliku transporditeenuse ja muu avaliku teenuse pakkumisega. Raha genereerivate varade puhul lähtub grupp RTJ 5 sätestatust. Taoliste varade puhul viitavad allahindamisvajadusele muuhulgas järgmised asjaolud: sarnaste varade turuväärtus on langenud, varast genereeritav tulu väheneb jne. Juhul kui põhivara väärtuse testiga tuvastatakse, et vara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto õiglane väärtus miinus müügikulutused või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele, kajastades allahindlus aruandeperioodi kuluna tulemiaruande kirjel „Põhivara amortisatsioon ja allahindlus“. Raha genereerivate varade kasutusväärtuse hindamiseks koostatakse realistlik projektsioon antud varaga seotud rahavoogude kohta järgmistel perioodidel ja arvutatakse nende rahavoogude nüüdisväärtus. Kui hiljem vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte suurema summani, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse tulemiaruandes samal kirjel, kus kajastati varasem allahindlus. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui grupp ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi tulemiaruandes, millal kajastamine lõpetati, kirjel „Muud tulud” või „Muud kulud”.

Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (ilma käibemaksuta) (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1 917 eurost ilma käibemaksuta). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või määramata kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja eeldatava kasuliku eluea normid on uutel varadel 2–20 aastat. Piiratud elueaga immateriaalsete varade kulumiperiood vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul ja muudetakse vajadusel edasiulatuvalt. Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Linnale kuuluvate kaubamärkide arvestust peetakse bilansiväliselt, kuna kaubamärkide registreerimise eesmärk pole niivõrd tulu teenimine, kuivõrd linnale oluliste kaubamärkide ja tunnuste kasutamise reguleerimine ning Tallinna linna mainet kahjustavate kasutusjuhtude ennetamine. Tallinna linnale kuulub 28 kaubamärki ning nende registreerimise ja kasutusse andmisega tegeleb Tallinna Linnakantselei.

83

Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Grupp on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel kohustuse jäägilt sama. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

Grupp on rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel nõude jäägilt sama. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

analoogselt

muu põhivaraga.

Teenuste kontsessioonikokkulepped Linn on sõlminud teenuste kontsessioonikokkuleppeid kooli- ja lasteaia hoonete renoveerimise eesmärgil nii kasutusrendi kui ka kapitalirendi tingimustel. Teenuste kontsessioonikokkulepped on sellised lepingul tuginevad pikaajalised koostööprojektid avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel, mille kohaselt erasektori üksus osutab mingit konkreetset varaobjekti kasutades avalikke teenuseid ning avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga erasektori üksus osutab ja avaliku sektori üksus omandab lepinguperioodi lõppedes kontrolli infrastruktuuri objekti üle (kas omandiõiguse või soodusostuõiguse kaudu või muul moel). Kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute puhul on linn ehitus- või rekonstrueerimistööd võtnud arvele RTJ 17 „Teenuste kontsessioonikokkulepped“ kohaselt põhivarana ja finantskohustusena tehtud tööde õiglases väärtuses või vastavate tööde eest tasutavate maksete nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kuna ehitus- ja rekonstrueerimistööde eest tasutakse pikema ajaperioodi möödudes, rakendatakse vara ja kohustuse arvestamisel sisemise intressimäära meetodit. Materiaalne põhivara ja finantskohustus on linna aruandes võetud esialgu arvele tasumisele kuuluva summa nüüdisväärtuses (st vähendatuna sisemise intressimäära võrra), finantskohustus kajastatakse bilansis laenukohustuste grupis. Kohustust periodiseeritakse maksegraafiku järgi lühi- ja pikaajaliseks. Linn maksab teenuste kontsessioonilepingute raames erapartnerile nii ehitus- ja rekonstrueerimistööde kui ka varaobjekti opereerimisega seotud teenuste eest (valve, koristus jms perioodikulud). Juhul kui opereerimis- ja lisateenuste õiglast väärtust ei ole iseseisvalt teada, on koostatud tasutavate maksete jaotuse analüüs. Vastavas analüüsis lähtutakse teadaolevatest turuhindadest ja nende alusel hinnangust ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning opereerimis- ja lisateenuste hindade võimaliku jaotuse kohta. Seega on taoliste lepingute puhul varad võetud arvele õiglases väärtuses ja kasutatud on alternatiivseid intressimäärasid. Perioodikulud ei sisaldu vara soetusmaksumuses. Vara amortiseeritakse selle kasuliku eluea jooksul.

Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse alguses arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse finantskohustusi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande kirjel „Intressitulu ja kulu”. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.

84

Eraldised ja potentsiaalsed kohustused Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad grupi senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tulu ega kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.

Grupp kui sihtfinantseerimise saaja Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Ka varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse tuluna põhivara soetamisega samas perioodis.

Grupp kui sihtfinantseerimise andja Sihtfinantseerimise andmisel kajastab grupp antud sihtfinantseerimise summa toetuse saajale esitatud tingimuste täitmisel kohe kuluna olenemata sellest, kas tegemist on põhivara või tegevuskulude finantseerimisega.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.

Tulude arvestus Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt (s.o maksude puhul perioodis, mille kohta deklaratsioonid on esitatud; lõivude puhul teenuse osutamise perioodil ning trahvide puhul trahvi määramise kuupäeval) vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi esitatud teatistele ning muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise väljakuulutamisel.

intressimäära

alusel. Dividenditulu

kajastatakse dividendide

Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, juhul kui ostjaks ei ole käibemaksukohustuslane või ta on ainult piiratud käibemaksukohustuslane ja ta ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks) on kajastatud soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel „Muud tegevuskulud” ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Dividendide väljamaksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse kuluna dividendide väljakuulutamisel. 85

Seotud osapooled Seotud isikuteks on Tallinna linnavolikogu ja linnavalitsuse liige ning asutuste juhid, samuti konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed ning kõigi eespool loetletud isikute pereliikmed, kelleks on abikaasa või elukaaslane ja lapsed ning nende valitseva ja olulise mõju all olevad äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud, kelle üle eelnevalt loetletud isikud üksi või koos omavad valitsevat või olulist mõju, mille annab hääleõigus alates 20%-st neis ühingutes ja sihtasutustes. Tehingud, mis on sõlmitud turutingimuste kohaselt ehk üldises korras sarnastel tingimustel (sh nii hind kui ka muud tehingu tingimused) kõikide füüsiliste isikute ja juriidiliste isikutega, mis näiteks on sõlmitud riigihanke tulemusel, ei ole käesolevas aruandes tulenevalt IPSAS 20 nõuetes avalikustatud, v.a tehingud, mille on linna asutustega aasta jooksul teinud linna 281 asutuse juhiga seotud juriidilised isikud. Nimetatud tehingute maht on avalikustatud aastaaruande lisas 28.

Tulumaks – gruppi kuuluvad äriühingud Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. Alates 01.01.2015 on maksumääraks 20/80 netodividendidelt. Bilansis ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust gruppi kuuluvate äriühingute vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on esitatud lisas 26. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel tulemiaruandes tulumaksukuluna.

Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamise päeva (s.o 14.05.2015) vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanne Linna eelarve on koostatud tekkepõhisuse printsiipi järgides. Linna eelarves kavandatakse kulud toote- ehk eesmärgipõhiselt. Eelarve täitmise aruanne ei ole üheselt võrreldav raamatupidamise aruannetega, kuna: eelarve täitmise aruanne on koostatud lähtudes volikogu kinnitatud eesmärgipõhisest eelarvest, raamatupidamise aruanded lähtuvad aga tehingute majanduslikust sisust; eelarve täitmise aruanded sisaldavad linna asutuste vahelisi tehinguid, mis raamatupidamise aruannetes on konsolideerimisel elimineeritud (2014. aastal oli linna tulude ja kulude sisekäivete maht 949 tuhat eurot ja 2013. aastal 384 tuhat eurot); eelarves ei planeerita ja eelarve täitmises ei kajastata nn mitterahalisi tulusid ja kulusid, v.a müüdava vara jääkmaksumus ja põhivara amortisatsioon; eelarves ei planeerita ja eelarve täitmises ei kajastata varade liikumist mitterahaliste tehingute kaudu (nt varade vahetustehingud).

86

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid Grupi rahalised vahendid hoiustatakse pankades jm krediidiasutustes ning sularahakassas. Raha arveldusarvetel sisaldab pangakontol olevat raha ning asutuste kassast inkassatsiooni antud, kuid pangakontodele laekumata raha. Tähtajalised deposiidid pankades on katkestatavad 2-päevase etteteatamistähtajaga, kuid sel juhul ei kanna need intressitulu.

Kokku raha ja selle ekvivalendid Raha ja pangakontod Sularaha Raha arveldusarvetel Deposiidid pankades järelejäänud tähtajaga 1 kuni 3 kuud Deposiidid pankades järelejäänud tähtajaga 4 kuni 12 kuud Rahalt ja investeerimisfondidelt teenitud intressitulu aastas Keskmine intressimäär

Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

92 090

35 640

92 090

35 640

211 32 851 58 828 200

208 16 965 17 467 1 000

88 0,3%

97 0,4%

2014. aastal saadi intressitulu tähtajalistelt deposiitidelt 88 tuhat eurot (2013: 67 tuhat eurot). Aruandeaastal arvelduskontodelt intressitulu ei saadud (2013: 30 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2014 kogunenud nõue tähtajalistelt deposiitidelt teenitud intressitulu eest on esitatud lisas 5 „Muud nõuded ja ettemaksed“ summas 51 tuhat eurot (31.12.2013: 52 tuhat eurot).

Lisa 3. Finantsinvesteeringud

Pikaajalised finantsinvesteeringud Noteerimata aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid (korrigeeritud soetusmaksumuses) Muud pikaajalised finantsinvesteeringud (korrigeeritud soetusmaksumuses)

Võlakirjadelt ja finantsinvesteeringutelt teenitud intressitulu aastas Kasum/kahjum kauplemisportfelli võlakirjade ja muude võlainstrumentide ümberhindamisest Kasum/kahjum aktsiate ja muude omakapitaliinstrumentide ümberhindamisest

Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

2 514

1 623

0

0

2 514

1 623

49

49

0

-205

19

0

87

Bilansipäeva seisuga on pikaajaliste finantsinvesteeringutena summas 2 514 tuhat eurot (31.12.2013: 1 623 tuhat eurot) kajastatud SA-e Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid deposiidid AS-is SEB Pank summas 1 623 tuhat eurot (31.12.2013: 1 623 tuhat eurot) ning AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus väärtpaberiportfell summas 891 tuhat eurot (31.12.2013: 849 tuhat eurot). SA-e Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid hoiuse intress on 3% aastas, intressinõue seisuga 31.12.2014 oli summas 49 tuhat eurot, mis laekus SA-e Tallinna Ettevõtlusinkubaatori arvelduskontole 01.01.2015. SA-e Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid hoius on seotud AS-i SEB Pank poolt Tallinna elanike eluasemelaenude väljastamisega (vt lisaks punktis 5.2 „Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest“ esitatud SA-e Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid tegevusaruannet). AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus väärtpaberiportfell on seotud prügila sulgemisega seotud tulevaste kohustuste täitmiseks vajalike rahaliste vahendite tagamisega. Seoses seadusandlusest tuleneva kohustusega prügila sulgeda (st ladestusala katta ja järelhooldada) tegi AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus juhatus 2006. aastal nõukogule ettepaneku investeerida raha pikaajaliselt väärtpaberitesse, et säilitada raha väärtus tulevaste kohustuste täitmiseks. Väärtpaberiportfelli väärtuse langusega seotud muutused on kajastatud tulemiaruande kirjel „Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt“.

Lisa 4. Maksu- ja trahvinõuded Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

Kokku lühiajalised maksu- ja trahvinõuded

28 364

26 822

Maksunõuded sh brutosummas ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

28 231 28 793 -562

26 700 27 294 -594

27 510 121 600

25 393 699 608

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud

94

83

Trahvinõuded

39

39

489 -450

529 -490

Tulumaks Maamaks Kohalikud maksud

sh brutosummas ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

Aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil olid linnas kogutavad kohalikud maksud reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ning parkimistasu. Müügimaks kehtis Tallinnas kohaliku maksuna ajavahemikul 01.06.2010–31.12.2011. Kuigi müügimaks Tallinna linnas enam ei kehti, oli maksumaksjatel maksukorralduse seadusest tulenevalt õigus müügimaksu nõuete ja tulude korrigeerimiseks veel 2014. aastal (vt lisa 17 „Maksutulud“). Riiklikest maksudest kogub Maksu- ja Tolliamet tulu- ja maamaksu, loodusressursside kasutamise tasu ja saastetasu kogub Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Keskkonnaamet. Maksunõuded ja -tulud (sh Maksu- ja Tolliametile deklareeritud, kuid bilansipäevaks veel üle kandmata summad) võetakse arvele Maksu- ja Tolliameti ning Keskkonnaameti esitatavate teatiste alusel tõenäoliselt laekuvaks arvatud summas. Pikaajalised maksu- ja trahvinõuded ning muutused ebatõenäoliselt laekuvates maksu- ja trahvinõuetes on esitatud lisas 5 "Muud nõuded ja ettemaksed".

88

Lisa 5. Muud nõuded ja ettemaksed Lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed sisaldavad nõudeid ostjate vastu, intressinõudeid ja muid viitlaekumisi, laenu- ja liisingnõudeid (sh kapitalirendinõudeid), nõudeid saamata või ettemakstud toetuste eest, maksude ettemakseid ja tagasinõudeid ning muid nõudeid ja tulevaste perioodide kulusid. Pikaajalised muud nõuded ja ettemaksed sisaldavad lisaks ka maksunõudeid (sh maksunõuete lühiajaline osa on kajastatud lisas 4 „Maksu- ja trahvinõuded“). Alljärgnev tabel annab ülevaate grupi lühi- ja pikaajalistest muudest nõuetest ning ettemaksetest.

Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

55 612

60 990

Lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed

26 467

30 662

Nõuded ostjate vastu sh brutosummas ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

13 603 14 728 -1 125

13 572 14 577 -1 005

Intressinõuded ja muud viitlaekumised sh intressinõuded

1 982 51

2 582 52

Laenu- ja liisingnõuded sh kapitalirendi nõuded

1 148 1 148

1 090 1 090

Nõuded toetuste eest sh saamata sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks ja sotsiaaltoetusteks saamata põhivara sihtfinantseerimine

4 437 792 3 645

6 955 1 241 5 714

Muud nõuded

3 527

5 097

3 226

4 862

132

75

1 638

1 291

29 145

30 328

0

19

0 0

17 2

4

21

29 141

30 288

Kokku lühi- ja pikaajalised muud nõuded ning ettemaksed

sh maksude ettemaksed ja tagasinõuded Ettemakstud toetused Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Maksunõuded sh tulumaks maamaks Muud nõuded ja ettemaksed Kapitalirendi nõuded

Intressinõuded ja muud viitlaekumised Viitlaekumised sisaldavad nõudeid laekumata intresside eest ja muid viitlaekumisi. Enamik intressinõudeid oli SA-l Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid. Seisuga 31.12.2014 oli sihtasutuse intressinõue AS-i SEB Pank vastu 49 tuhat eurot. Muude viitlaekumiste hulgas summas 1 855 tuhat eurot (31.12.2013: 2 436 tuhat eurot) on kajastatud nõuded, mis on seotud poolelioleva töö ja osutatud tervishoiuteenustega, mille puhul statsionaarne või ambulatoorne haigusjuht ei ole bilansipäeva seisuga veel lõpetatud ja patsiendi ravi on pooleli. Nimetatud summa hulka on arvestatud ainult need tervishoiuteenused, mis on osutatud aruandeaastal. AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla viitlaekumised seisuga 31.12.2014 olid 1 277 tuhat eurot (31.12.2013: 1 953 tuhat eurot), AS-il Lääne-Tallinna Keskhaiglal 517 tuhat eurot (31.12.2013: 483 tuhat eurot) ning SA-l Tallinna Lastehaigla 61 tuhat eurot (31.12.2013: 50 tuhat eurot). 89

Kapitalirendi nõuded Grupi kapitalirendinõuded tulenevad linna tütarettevõtte AS-i Tallinna Soojus ja AS-i Tallinna Küte vahel 2001. aastal sõlmitud ettevõtte rendi- ja operaatorlepingust, mille kohaselt anti AS-ile Tallinna Küte 30. aastaks rendile ja opereerida kõik ettevõtte teenuste (linna tarbijate varustamine soojusega) ja süsteemidega seonduvad varad, õigused ja kohustused. Vastavalt rendile antud varale kajastati kapitalirendi nõuet algselt bilansis summas 40 904 tuhat eurot. Kapitalirendi nõue võeti arvele tehtud netoinvesteeringu summas, mis on võrdne rendimaksete miinimumsumma ja rendile antud vara garanteerimata jääkväärtuse summaga, mis oli diskonteeritud rendi sisemise intressimääraga nõude nüüdisväärtusesse. Kapitalirendi sisemine intressimäär on 5,14%. Ettevõtte rendi- ja operaatorlepingu kohaselt korrigeeritakse renditasu kord aastas tarbijahinnaindeksi suurenemise või vähenemise järgi eelnenud aastal.

Muutused kapitalirendi nõuetes ja kapitalirendi nõuded maksetähtaja järgi 30. oktoobril 2014 korrigeeriti kvartaalset renditasu tarbijahinnaindeksiga 2,80% (30.10.2013: 3,9%). Seisuga 31.12.2014 oli kvartaalne renditasu 1 071 tuhat eurot (31.12.2013: 1 042 tuhat eurot), millest renditasu baasmakse oli 671 tuhat eurot (31.12.2013: 671 tuhat eurot) ja tingimusliku rendi tasu 400 tuhat eurot (31.12.2013: 370 tuhat eurot). Esitatud summad on fikseeritud kuni 30. oktoobrini 2015, mil toimub uus renditasu korrigeerimine. Aruandeperioodil laekus kapitalirendinõudeid 1 089 tuhat eurot (2013: 1 035 tuhat eurot), nõue kapitalirendi eest seisuga 31.12.2014 oli 30 288 tuhat eurot (2013: 31 376 tuhat eurot). Kapitalirendi nõue maksetähtaja järgi jaotub järgmiselt: alla ühe aasta 1 147 tuhat eurot, 1–5 aastat 6 704 tuhat eurot ning üle 5 aasta 22 437 tuhat eurot.

Kapitalirendi tulu AS-ilt Tallinna Küte saadi aruandeperioodil kapitalirendi tulu 3 105 tuhat eurot (2013: 3 013 tuhat eurot), sh tingimusliku rendi tulu 1 511 tuhat eurot (2013: 1 364 tuhat eurot) ja intressitulu 1 594 tuhat eurot (2013: 1 649 tuhat eurot).

Nõuded toetuste eest Saamata sihtfinantseerimine tegevuskuludeks ja sotsiaaltoetusteks Olulisemad nõuded saamata sihtfinantseerimise eest tegevuskuludeks 31.12.2014 seisuga (sh sulgudes on märgitud toetuse andjad/ vahendajad): SA-l Tallinna Lastehaigla summas 182 tuhat eurot (EV Rahandusministeerium); Tallinna Noorsootöö Keskusel summas 97 tuhat eurot (Läti omavalitsusüksus); Tallinna Kopli Ametikoolil summas 56 tuhat eurot (SA Innove); Tallinna Linnaplaneerimisametil summas 50 tuhat eurot (ERDF fond); Põhja-Tallina Valitsusel summas 46 tuhat eurot (Hollandi omavalitsusüksus).

Saamata sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Olulisemad nõuded saamata sihtfinantseerimise eest põhivara soetuseks 31.12.2014 seisuga (sh sulgudes on märgitud toetuse andjad/vahendajad): Tallinna Kommunaalametil summas 1 834 tuhat eurot (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); SA-l Tallinna Kultuurikatel summas 1 208 tuhat eurot (Ettevõtluse Arendamise SA); Tallinna Linnatranspordi AS-il summas 275 tuhat eurot (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus); Tallinna Transpordiametil summas 133 tuhat eurot (Ettevõtluse Arendamise SA); Tallinna Linnavaraametil summas 103 tuhat eurot (Ettevõtluse Arendamise SA).

Muutused ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes Muutused ebatõenäolistes maksu- ja trahvinõuetes 2014. aastal laekus ebatõenäolisi maksu- ja trahvinõudeid 39 tuhat eurot (2013: 7 tuhat eurot), ebatõenäoliseks hinnati nõudeid summas 26 tuhat eurot (2013: 98 tuhat eurot) ning lootusetuks kanti nõudeid summas 58 tuhat eurot (2013: 224 tuhat eurot).

90

Muutused ebatõenäolistes muudes nõuetes 2014. aastal laekus ebatõenäolisi muid nõudeid 32 tuhat eurot (2013: 85 tuhat eurot) ning ebatõenäoliseks hinnati nõudeid summas 307 tuhat eurot (2013: 409 tuhat eurot). Aasta jooksul kanti nõudeid lootusetuks summas 137 tuhat eurot (2013: 792 tuhat eurot, sh suurim nõue 511 tuhat eurot oli Lasnamäe Linnaosa Valitsusel rendilepingust tuleneva leppetrahvi osas, mis tunnistati lootusetuks kohtuotsuse alusel).

Lisa 6. Varud

Kokku varud Tooraine ja materjalid Muud varud sh strateegilised varud lõpetamata toodang valmistoodang ostetud kaubad müügiks ettemaksed varude eest

Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

5 123

5 887

4 880 243 17 54 152 7 13

4 800 1 087 18 0 146 923 0

Tooraine ja materjal Tooraine ja materjalidena kajastatakse tervishoiuasutuste ladudes olevaid ravimeid ja meditsiinitarvikuid, SA Tallinna Televisiooni hankelitsentse (filmid) ja pooleliolevaid produktsioone, transpordiettevõtte masinate ja seadmete tagavaraosi ning kütust.

Valmistoodang ja ostetud kaubad müügiks Valmistoodanguna kajastab AS Tallinna Tööstuspargid kinnisvaraarendusprojektide tarbeks soetatud varasid (nt trassid). Kuni torustike üleandmiseni ja lepingutingimuste võimalike muutmise või täpsustamiseni kajastatakse torustikud soetusmaksumuses varudena. 2013.aastal kajastati müügiks ostetud kaupadena võrguettevõtetele (Elering Gaas AS (endine AS EG Võrguteenus), Jaotusvõrk OÜ, Aktsiaselts Tallinna Vesi jt) makstud liitumistasusid kruntide eest, mis on kavas müüa või hoonestusõigusega koormata. Suurim muutus real „ostetud kaubad müügiks“ tulenes 2014. aastal liitumistasude ümberklassifitseerimisest kinnisvarainvesteeringute gruppi summas 916 tuhat eurot.

Ettemaksed varude eest Ettemakseid on teinud Tallinna Linnatranspordi AS summas 5 tuhat eurot ja Termaki Autopargi AS summas 7 tuhat eurot masinate ja seadmete tagavaraosade eest. Varusid kanti maha summas 15 tuhat eurot (2013: 37 tuhat eurot), olulisi allahindlusi 2014. aastal ei toimunud. Varasematel perioodidel tehtud varude allahindlusi ei tühistatud. Võlakohustuste katteks panditud varude kohta vt lisa 27 „Laenude tagatised, garantiid ja panditud varad”.

91

Lisa 7. Valitseva mõju all olevad üksused Linna valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu peamised finantsnäitajad on esitatud aruande punktis 5.2 „Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest“. Samuti on aruande nimetatud punktis antud lühike ülevaade nende üksuste aruandeaasta tegevuste ja tulemuste kohta.

Valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised 100% valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud. Ülevaate valitseva mõju all olevatest sihtasutustest ja mittetulundusühingutest linna bilansis annab alljärgnev tabel.

Saldo 31.12.2014

Kokku osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes SA Tallinna Lastehaigla SA Tallinna Kultuurikatel SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA Tallinna Lauluväljak SA In Commune Bonum (kustutatud) SA Keskkonnakogu (kustutatud) SA Lutreola SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus SA Tallinna Hambapolikliinik SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus SA Tallinna Televisioon SA Tallinna Vene Muuseum SA Õpilasmalev Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA MTÜ Keskkonnateenused SA Tallinna Vene Lütseum Ühistupanga Asutamise SA

Saldo 31.12.2013

Omakapital

Osaluse väärtus*

Omakapital

Osaluse väärtus*

34 858

8 623

28 598

8 637

12 696 11 814 2 026 1 239 0 0 35 2 1 231 3 486 -42 2 55 -9 2 185 21 117

6 128 0 1 778 0 0 0 1 0 693 18 0 0 14 -9 0 0 0

11 035 8 387 2 037 1 273 76 0 29 9 1 360 2 178 -52 -5 64 -4 2 195 16 0

6 128 0 1 778 0 9 0 1 0 693 18 0 0 14 -4 0 0 0

*Osaluse bilansiline väärtus Tallinna linna bilansis (vt lisa 31)

Valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad Linna tütarettevõtjad on kõik Tallinna linna asutatud ja kuuluvad 100% linnale. Konsolideeritud aastaaruandes on tütarettevõtjate finantsandmed konsolideeritud rida-realt. Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 otsusega nr 89 otsustas linn omandada Veolia Umweltservice Beteiligungsverwaltungs GmbH-lt 2 600 aktsiat (65%), suurendades seeläbi Tallinna linna osalust AS-is Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 35%-lt 100%-ni. Linn omandas nimetatud osaluse 11.06.2014, tasudes aktsiate eest 1 600 tuhat eurot. AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus omandatud netovara õiglane väärtus seisuga 31.05.2014 oli 3 222 tuhat eurot. Ettevõtte soetamisel tekkis negatiivne firmaväärtus summas 1 622 tuhat eurot, mis on kajastatud tulemiaruande kirjel „Muud finantstulud“. Seisuga 31.05.2014 oli AS-il Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus rahalisi vahendeid pangas ja kassas kokku 2 832 tuhat eurot. 92

Ülevaate tütarettevõtjatest linna bilansis annab alljärgnev tabel.

Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

Oma- Osaluse kapital väärtus*

Oma- Osaluse kapital väärtus*

98 885

48 852

67 921

44 875

AS Tallinna Soojus

28 890

6 181

26 133

6 181

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

18 825

15 726

16 614

15 726

AS Ida-Tallinna Keskhaigla

10 490

10 490

8 819

8 819

Tallinna Linnatranspordi AS

29 218

11 272

11 272

11 272

AS Tallinna Tööstuspargid

3 585

1 581

3 452

1 581

Termaki Autopargi AS

1 523

1 181

1 516

1 181

Tallinna Linnahalli AS

119

119

140

140

Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ

3

2

-25

-25

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus

6 232

2 300

0

0

Kokku osalused tütarettevõtjates

*Osaluse bilansiline väärtus Tallinna linna bilansis (vt lisa 31)

Lisa 8. Osalused sidusüksustes Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on kajastatud kapitaliosaluse meetodil järgmised sidusüksused. Saldo 31.12.2013 Osaluse %

Kokku osalused sidusükstes

Osaluse väärtus*

Muutused 2014

Oma- Osakapital luse väärtus**

Divi- Kasum/dendid kahjum kapitaliosaluse meetodil

32 454

93 981

20 698

-6 246

5 771

Saldo 31.12.2014 Osaluse %

Osa- Oma- Osaluse kapital luse väärväärtus* tus** 30 243 87 761

19 998

Tallinna Matkamaja OÜ

40

2

5

2

0

0

40

2

5

2

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus

35

2 191

6 260

700

0

-455

0

0

0

0

34,7 30 261

87 208

19 996

-6 246

6 226

34,7 30 241 87 150

19 996

508

0

x

x

AS Tallinna Vesi Nõmme Erahariduse SA

50

x

50

x

606

0

* Osaluse väärtus grupi konsolideeritud bilansis ** Osaluse väärtus Tallinna linna bilansis (vt lisa 31)

Lisainformatsioon AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus kohta on esitatud lisas 7 „Valitseva mõju all olevad üksused“. Sidusüksuste tegevustest aruandeaastal on antud lühike ülevaade tegevusaruande punktis 5.3 „Linna olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused“ 93

Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud Saldo 31.12.2013 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus sh kasutusrendile antud varad (k.a hoonestusõigusega maad) jääkväärtuses Muutused 2014

74 836 -22 295 52 541 28 103 -1 956

Soetused soetusmaksumuses Üle toodud materiaalse põhivara grupist (vt lisa 10) Amortisatsioon ja allahindlused Müüdud vara jääkmaksumuse mahakandmine sh müük müügihinnas miinus müügiga seotud kulud müügitulem (vt lisa 20)

1 151 2 611 -1 306 -698 -1 258 560

Mahakandmine Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine Üle viidud materiaalse põhivara gruppi (vt lisa 10) Ümberhindlus (vara munitsipaliseerimine)

-24 -38 -3 652 0

Saldo 31.12.2014 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus sh kasutusrendile antud varad (k.a hoonestusõigusega maad) jääkväärtuses

71 709 -21 124 50 585 28 968

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Linn andis sihtfinantseerimisena Arnold Rüütlile kinnistud Künnapuu tn 5 ja Künnapuu tn 5a tema teenete eest Eesti Vabariigi ees summas 38 tuhat eurot.

Kinnisvarainvesteeringute mahakandmine Kinnisvarainvesteeringute mahakandmisena on kajastatud Kadrioru staadioni kunstmuru kate Wismari 15a summas 21 tuhat eurot seoses uue katte paigaldamisega ning Vabaduse väljakul asuva maa-aluse parkla jalakäijate lift summas 3 tuhat eurot.

Müüdud vara jääkmaksumuse mahakandmine Suuremad müüdud varaobjektid on Abara tänava äärsed kinnistud (elamumaad) (soetusmaksumuses 287 tuhat eurot), Narva mnt 19/21/23-M69 ja M72 kinnistu (Vesse Kaubakeskus) (soetusmaksumuses 271 tuhat eurot ja jääkmaksumuses 164 tuhat eurot), OÜ-le Temi Veod müüdud Mustamäe tee 50c kinnistu, sh kinnistul asuv ühekorruseline kivist hoone (endine radioloogia labor) (soetusmaksumuses 86 tuhat eurot ja jääkmaksumuses 62 tuhat eurot) ning Eha tn 12 ehitis Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (soetusmaksumuses 40 tuhat eurot ja jääkmaksumuses 36 tuhat eurot).

Netotulu kinnisvarainvesteeringute rentimisest 2014. aastal saadi kinnisvarainvesteeringutelt renditulu 3 715 tuhat eurot (2013: 3 561 tuhat eurot). Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud olid 623 tuhat eurot (2013: 939 tuhat eurot). Netotulu kinnisvarainvesteeringute rentimisest 2014. aastal oli 3 092 tuhat eurot (2013: 2 622 tuhat eurot). Kinnisvarainvesteeringute tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt on esitatud koos materiaalse põhivara rendituluga lisas 18 "Müüdud tooted ja teenused".

94

Lisa 10. Materiaalne põhivara Maa

Hooned Masinad ja raja- ja seadtised med

Muu materiaalne põhivara

Lõpetamata tööd ja ettemaksed

Kokku

Saldo 31.12.2013 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus sh panditud varad jääkväärtuses (vt lisa 27)

276 579 0 276 579 0

1 308 864 -577 619 731 245 4 300

150 926 -100 560 50 366 0

36 614 -22 343 14 271 0

202

74 862

0

0

0

75 064

0

52 637

18 857

0

0

71 494

11 651

-302

7 580

1 382

8 443

28 753

4 514 0 4

-2 187 0 3 576

7 981 1 1 466

1 926 24 12

77 975 0 126

90 209 25 5 184

455

3 197

0

0

0

3 652

-210 -651 -1 394

-66 772 -634 -1 365

-9 060 -10 -23

-1 951 1 -2

-212 0 0

-78 205 -1 294 -2 784

743

731

13

3

0

1 490

0 -1 393

-352 -1 218

-14 0

-212 0

-125 0

-703 -2 611

8 923 9

3 574 60 514

0 7 216

0 1 582

0 -69 321

12 496 0

288 230 0 288 230 0

1 379 740 -648 797 730 943 9 555

160 189 -102 243 57 946 10 193

39 239 -23 586 15 653 0

kasutusrendile antud varad jääkväärtuses

0

75 451

0

0

0

75 451

kapitalirendile võetud varad jääkväärtuses

0

50 699

22 777

0

0

73 476

x

5,1

5,9

5,2

x

x

kasutusrendile antud varad jääkväärtuses kapitalirendile võetud varad jääkväärtuses

Muutused 2014 Soetused ja parendused soetusmaksumuses * Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Varade suurenemine seoses valitseva mõju tekkimisega Üle toodud kinnisvarainvesteeringutest (vt lisa 9) Amortisatsioon ja allahindlus Müük sh müük müügihinnas miinus müügiga seotud kulud müügitulem (vt lisa 20) Mahakandmine Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse (vt lisa 9) Ümberhindlus (vara munitsipaliseerimine) Ümberklassifitseerimine

41 374 1 814 357 0 -700 522 41 374 1 113 835 0 4 300

Saldo 31.12.2014 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus sh panditud varad jääkväärtuses (vt lisa 27)

Keskmine kulumi norm (%)

49 817 1 917 215 0 -774 626 49 817 1 142 588 0 19 748

* Tallinna Kommunaalameti tellimusel ja aktsiaseltsi Eesti Raudtee kaasfinantseerimisel rajatud, Tallinna linnas Tallinn– Tapa maaüksusel asuv Ülemiste–Kitseküla raudtee viadukt ning ümberehitatud raudtee sidekanalisatsioon, võeti Tallinna Kommunaalameti raamatupidamises algselt arvele põhivarana (hooned ja rajatised). Kuna varaobjektid olid mõeldud AS-ile Eesti Raudtee, korrigeeriti tehingut selliselt, et esialgne arvelevõtmine tühistati ning varaobjektid anti üle AS-ile. 95

Põhivara soetused 2014. aasta suurimad põhivarana arvele võetud objektid olid Tondiraba spordikompleks summas 25 231 tuhat eurot ja Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse keskuse hoone summas 3 782 tuhat eurot.

Lõpetamata tööd ja ettemaksed Lõpetamata tööde ja ettemaksete summas kajastuvad lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused summas 38 947 tuhat eurot (31.12.2013: 32 455 tuhat eurot) ja ettemaksed 10 870 tuhat eurot (31.12.2013: 8 919 tuhat eurot). Suuremad lõpetamata ehituse all kajastuvad objektid on Lasnamäe Gümnaasiumi hoone rekonstrueerimine ja Kalaranna tänava ehitus. Suurima ettemakse on teinud AS Tallinna Linnatransport uute trammide soetamiseks.

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Mitterahalise sihtfinantseerimisena saadi Boris Jeltsini bareljeef summas 15 tuhat eurot Mittetulundusühingult Mälestuste Initsiatiiv, annetatud raamatud summas 8 tuhat eurot ja Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsilt kasutatud veoauto summas 1 tuhat eurot.

Põhivara ümberhindlus Põhivara ümberhindlusena (munitsipaliseerimine, st riigilt linnale vara tasuta üleandmine) on kajastatud 2014. aastal: 

munitsipaliseeritud maa, mille Tallinna linn võttis esmakordselt bilanssi maa maksustamishinnaga summas 8 922 tuhat eurot (31.12.2013: 6 972 tuhat eurot);



munitsipaliseeritud hooned ja rajatised summas 3 574 tuhat eurot (31.12.2013: 313 tuhat eurot), mis on seotud peremehetuks tunnistatud vara ning pärandvara arvelevõtmisega. Nimetatud ümberhindluse summas sisaldub AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskekus eraldis prügila ladestusala katmiseks ja kogu prügila järelhoolduseks, mille amortiseerimisel kasutatakse prügila tegevusmahul põhinevat kulumiarvestust; varade soetusmaksumus suurenes seoses diskontomäära alandamisega summas 387 tuhat eurot.

Materiaalse põhivara tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt on esitatud koos kinnisvarainvesteeringute rendituluga lisas 18 "Müüdud tooted ja teenused". Kapitalirendi kohustused ja teenuste kontsessioonilepingute kohustused on esitatud lisas 15 „Võlakohustused“ ning intressikulud on esitatud lisas 25 „Intressikulud“.

Lisa 11. Immateriaalne põhivara Tarkvara

Õigused, litsensid ja muu immateriaalne põhivara

Lõpetamata tööd ja ettemaksed

Kokku

5 443 -3 437 2 006

149 -98 51

75 0 164

5 667 -3 535 2 221

301

-23

77

355

728 -650 223

0 -23 0

300 0 -223

1 028 -673 0

6 377 -4 070 2 307

148 -120 28

152 0 241

6 111 -3 535 2 576

Saldo 31.12.2013 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Muutused 2014 Soetused soetusmaksumuses Amortisatsioon ja allahindlused Ümberklassifitseerimine Saldo 31.12.2014 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

96

Lisa 12. Lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

11 718

10 776

179

168

11 460 168 6 813 3 622 548 309 0

10 607 121 6 373 3 338 509 258 8

79

1

Kokku lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed Saadud muude maksude ettemaksed Maksud sh käibemaks sotsiaalmaks (k.a erisoodustuste sotsiaalmaks) tulumaks (k.a füüsilise isiku tulumaks ja erisoodustuste tulumaks) töötuskindlustusmaksed kogumispensioni maksed muud maksukohustused Loodusressursside kasutamist tulenev kohustus ja trahvikohustus

Lisa 13. Muud kohustused ja saadud ettemaksed

Kokku lühi- ja pikaajalised kohustused ning ettemaksed Lühiajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed Intressikohustused ja muud viitvõlad Toetuste andmise kohustused Muud kohustused sh sihtfinantseerimise tagasimaksekohustused tagatistasud, kautsionid Toetusteks saadud ettemaksed sh tegevuskulude sihtfinantseerimiseks ja muudeks toetusteks põhivara sihtfinantseerimiseks Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud Pikaajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed Muud kohustused ja saadud etemaksed

Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

16 407

20 154

16 244 1 710 982 1 481 1 1 264 11 641 862 10 779

19 942 6 916 950 769 388 170 10 802 1 514 9 288

430

505

163 163

212 212

Intressikohustused ja muud viitvõlad Muude viitvõlgade all kajastub linna viitkohustust Aktsiaseltsi Tallinna Vesi ees summas 1 591 tuhat eurot seisuga 31.12.2014. Vee-ettevõtja esitab linnale arve aruandeaasta ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenduskulu komponendi kulude elanikkonnale hüvitamise eest 2015. aastal.

Toetuste andmise kohustused Toetuste andmise kohustus sisaldab linna poolt Aktsiaseltsile Tallinna Vesi bilansipäeva seisuga ülekandmata sadevee arenduskomponendi kulude hüvitist summas 730 tuhat eurot. 97

Muud kohustused (sh tagatistasud) Muude kohustuste all kajastatakse tagatistasusid summas 1 264 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2014 olid suuremad tagatistasu kohustused Tallinna Transpordiametil summas 954 tuhat eurot (sh Osaühing MRP Linna Liinid sõitjateveo lepingu tagatis 930 tuhat eurot), Tallinna Keskkonnaametil 128 tuhat eurot jäätmekäitlushangetel osalenud ettevõtetelt ning Kommunaalameti 90 tuhat eurot projektijuhtimise ja omanikujärelvalve riigihangetes osalejatelt.

Toetusteks saadud ettemaksukohustused Toetusteks saadud ettemaksukohustuste all kajastatakse saadud toetuste ettemakse põhivara soetuseks ja tegevuskuludeks, sh sihtotstarbelisteks tegevusteks ning projektide läbiviimiseks. Seisuga 31.12.2014 oli põhivara soetuseks saadud ettemakse summas 10 779 tuhat eurot (31.12.2013: 9 288 tuhat eurot), millest 10 683 tuhat eurot sai AS Tallinna Linnatransport Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning 96 tuhat eurot sai Tallinna Kiirabi Sotsiaalministeeriumilt. Seisuga 31.12.2014 oli tegevuskuludeks saadud ettemakse summas 862 tuhat eurot (31.12.2013: 1 514 tuhat eurot). Suurima osa saadud ettemaksudest moodustasid SA-lt Archimedes AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla antud ettemaks summas 133 tuhat eurot ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt Tallinna Haridusametile antud ettemaks summas 106 tuhat eurot.

Pikaajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed Muude kohustuste all kajastatakse AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla kohustust summas 59 tuhat eurot ning AS-i IdaTallinna Keskhaigla kapitalirendilepingute pikaajaliselt osalt arvestatud sisendkäibemaksu summas 104 tuhat eurot.

Lisa 14. Eraldised Saldo 31.12.2013

Kokku eraldised Kohtuprotsesside suhtes Muud eraldised sh lühiajalised eraldised pikaajalised eraldised

Muutused 2014

Saldo 31.12.2014

Kasutatud

Lisandunud/ tühistatud

Intressikulu

4 944

-1 166

12 915

415

17 108

4 821 123

-1 159 -7

3 819 9 096

155 260

7 636 9 472

1 104 3 840

-733 -433

886 12 029

0 415

1 257 15 851

Grupil oli 31.12.2014 seisuga moodustatud eraldisi kokku summas 17 108 tuhat eurot (31.12.2013: 4 944 tuhat eurot), sh pikaajaline osa oli diskonteeritud intressiga 4% (2013: intressiga 6%). Moodustatud eraldised olid järgmised: 

Tallinna linnal summas 7 636 tuhat eurot (31.12.2013: 4 821 tuhat eurot) pooleliolevate kohtuprotsesside suhtes. Eraldise moodustamise aluseks olevad rahalised nõuded on seotud müügimaksu kohaldamise, lepingute (nt mitteeluruumide rendilepingud) täitmise, avalik-õiguslikus suhtes kahjude tekitamise (nt omandireformi käigus vastu võetud ebaõiged otsused, eluruumide erastamine, ehitus- ja planeerimistegevus). Müügimaksu osas saadi Euroopa Kohtust lahend, mis kinnitas, et aktsiisikaupu ei oleks tohtinud müügimaksuga maksustada. Kõikide vaidlusaluste müügimaksunõuete osas moodustati kohtuvaidluste resev summas 4 511 tuhat eurot. Veel on vaidlustatud 14 äriühingu poolt reklaamimaksu määramine, nende nõuete osas moodustati kohtuvaidluste reserv summas 2 507 tuhat eurot;



AS-il Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus summas 9 339 tuhat eurot seoses 11 jäätme ladestusväljaku sulgemise ja järelhooldusega. Eraldisena on kajastatud prügila sulgemiseraldised – ladestusala esimese kaheksa drenaaživäljaku katmise eraldis ning kogu ladestusala (11 drenaaživäljaku) järelhoolduse eraldis. Sulgemiseraldiste kajastamise hinnangutes on arvestatud prügila elueaks 40 aastat. Ladestusala esimese kaheksa drenaaživäljaku katmise eraldise arvutamise aluseks on võetud analoogiliste tööde maksumus ning arvestatud selle põhjal katmistööde tulevikuväärtus. Kogu ladestusala (11 drenaaživäljaku) järelhoolduse eraldise aluseks on spetsialistide hinnang järelhooldustööde maksumuse kohta peale prügila sulgemist; 98



SA-l Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid summas 21 tuhat eurot (31.12.2013: 21 tuhat eurot) seoses kahe võimaliku laenugarantii kohustuse realiseerumisega;



AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla summas 41 tuhat eurot (31.12.2013: 49 tuhat eurot) seoses aktsiaseltsi juhatuse liikmete ennetähtaegse tagasikutsumisega. Eraldis on kajastatud vastavalt juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutele 2–3 kuu tasu ulatuses (sh töötasuga kaasnev sotsiaalmaks). Eraldist ei diskonteeritud, kuna väljamaksed võivad toimuda juhatuse liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel, mille toimumisaega ei ole võimalik hinnata;



AS-il Tallinna Linnatransport summas 71 tuhat eurot (31.12.2013: 53 tuhat eurot) seoses endisest Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-ist lahkunud kahe töötaja tervisehüvitisega ning seoses ühe bussireisijaga, kes sai tervisekahjustuse liiklusõnnetuses bussi ja rongi kokkupõrkel. Kahele endisele töötajale makstakse eluaegset hüvitist, arvestades nende hinnangulist eluiga.

Lisa 15. Võlakohustused Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses Grupi kõikide võlakohustuste alusvaluutaks on euro ning ka tagasimakseid tehakse eurodes.

Kokku lühi- ja pikaajalised kohustused Lühiajalised võlakohustused Arvelduskrediit Emiteeritud pikaajaliste võlakirjade lühiajaline osa nominaalväärtuses Lühiajalised laenud nominaalväärtuses Pikaajaliste pangalaenude nominaalväärtuses tagasimaksed järgmisel perioodil Kapitalirendikohustused Kohustused teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (vt lisa 25) Pikaajalised võlakohustused Emiteeritud võlakirjad nominaalväärtuses Pangalaenud nominaalväärtuses Kapitalirendikohustused Kohustused teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (vt lisa 25)

Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

364 543

302 761

28 947

37 406

119 16 830 491 7 115 3 315 1 077

3 993 13 810 0 15 827 2 672 1 104

335 596 145 150 115 181 18 736 56 529

265 355 133 580 58 306 15 864 57 605

Emiteeritud võlakirjad (nominaalväärtuses) ja tingimused Seisuga 31.12.2014 oli grupil võlakirju kokku summas 161 980 tuhat eurot (2013: 147 390 tuhat eurot), sh Tallinna linnal 10 võlakirja kokku summas 139 670 tuhat eurot (2013: 9 võlakirja summas 121 876 tuhat eurot) ja Tallinna Linnatranspordi AS-il 7 võlakirja kokku summas 22 310 tuhat eurot (2013: 7 võlakirja summas 25 514 tuhat eurot). Linna võlakirjadest on 9 ujuva intressimääraga ja 1 fikseeritud intressiga, Tallinna Linnatranspordi AS-i võlakirjad on kõik ujuva intressimääraga. Linna ujuva intressimääraga võlakirjade intressibaasiks on 3 ja 6 kuu euriborid, Tallinna Linnatranspordi AS-i võlakirjade intressibaasiks on 6 kuu euribor. Kõikide ujuva intressimääraga võlakirjade intressibaasile lisanduvad lepingus sätestatud riskimarginaalid. Aruandeaastal olid olulisemad muudatused emiteeritud võlakirjades Tallinna linnal. 2014. aastal korraldas Swedbank AS linna võlakirjade emissiooni summas 28 400 tuhat eurot (2013: emiteeris linn võlakirju Swedbank AB-st (Rootsi) summas 15 000 tuhat eurot). Võlakirjad emiteeriti linna eelarves ettenähtud investeeringute finantseerimiseks. 99

Ülevaate grupi võlakirjadest annab alljärgnev tabel.

Kokku emiteeritud võlakirjad Tallinna linn Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG (Saksamaa) Dexia Kommunaalkredit Bank AG (Luksemburg) Dexia Kommunaalkredit Bank AG (Luksemburg) AB Svensk Exportkredit (Rootsi) Eurohypo AG (Saksamaa) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Swedbank AB (Rootsi) Swedbank AS Tallinna Linnatranspordi AS Nordic Investment Bank (Soome) Nordic Investment Bank (Soome) Nordic Investment Bank (Soome) Nordic Investment Bank (Soome) Nordic Investment Bank (Soome) Nordic Investment Bank (Soome) Nordic Investment Bank (Soome)

Saldo 31.12.13

Saldo 31.12.14

Tagasi maksta

147 390

161 980

16 830

69 734

75 416

121 876

139 670

13 626

56 918

69 126

1 917

0

0

0

0

6 391

6 391

6 391

0

0

18 348

17 036

1 312

5 248

10 476

10 987 11 040 31 400 13 805 12 988 15 000 0

9 613 9 660 28 400 13 805 11 365 15 000 28 400

1 373 1 380 3 000 0 170 0 0

5 493 5 520 25 400 3 944 3 199 0 8 114

2 747 2 760 0 9 861 7 996 15 000 20 286

25 514

22 310

3 204

12 816

6 290

6 504 4 400 1 084 2 830 4 840 2 449 3 407

5 576 3 850 948 2 516 4 200 2 167 3 053

928 550 136 314 640 282 354

3 712 2 200 544 1 256 2 560 1 128 1 416

936 1 100 268 946 1 000 757 1 283

1 aasta 2–5 jooksul aasta jooksul

Üle 5 aasta

Pikaajaliste pangalaenude põhiosa (nominaalväärtuses) ja tingimused Seisuga 31.12.2014 oli grupil pangalaene kokku summas 122 787 tuhat eurot (2013: 74 133 tuhat eurot), sh Tallinna linnal summas 99 906 tuhat eurot (2013: 59 012 tuhat eurot), AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla 12 392 tuhat eurot (2013: 8 925 tuhat eurot), AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla 6 196 tuhat eurot (2013: 6 196 tuhat eurot), Tallinna Linnatranspordi AS-il 3 381 tuhat eurot (2013.a laenulepinguid ei olnud) ning AS-il Tallinna Soojus 936 tuhat eurot (2013. a laenulepinguid ei olnud). Kõigi grupi üksuste (v.a AS-i Tallinna Soojuse) pangalaenud on ujuva intressiga, kus lepingus fikseeritud riskimarginaalile lisandub kuni 6 kuu euribor. Tallinna linna laenudel lisandub 3 või 6 kuu euribor, AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla laenudel 1 või 6 kuu euribor, AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla laenudel 6 kuu euribor ning Tallinna Linnatranspordi AS-i laenudel samuti 6 kuu euribor. AS-i Tallinna Soojus laenulepingus sätestatud intressile euribor ei lisandu, kuna tegemist on fikseeritud intressiga. Olulisemad muudatused võetud pangalaenudes olid Tallinna linnal. 2014. aastal võttis linn European Investment Bank-ist (Luksemburg) laenu summas 46 800 eurot (2013: samast pangast summas 20 000 eurot). Laen võeti linna eelarves ettenähtud investeeringute finantseerimiseks.

100

Ülevaate grupi pangalaenudest annab alljärgnev tabel.

Saldo 31.12.13

Saldo 31.12.14

74 133

122 787

7 606

34 102 81 079

59 012 3 103 6 207 4 474 25 228 20 000 0 0

99 906 2 690 5 379 1 491 23 546 20 000 25 000 21 800

4 415 414 828 1 491 1 682 0 0 0

22 942 1 655 3 310 0 6 727 4 058 4 348 2 844

72 549 621 1 241 0 15 137 15 942 20 652 18 956

AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS SEB Pank AS SEB Pank

8 925 8 875 50

12 392 12 375 17

1 517 1 500 17

6 000 6 000 0

4 875 4 875 0

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Danske Bank AS Eesti filiaal Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Pohjola Bank Plc

6 196 1 279 1 386 3 531 0

6 172 1 116 924 3 141 991

1 119 165 462 397 95

3 200 692 462 1 654 392

1 853 259 0 1 090 504

Tallinna Linnatranspordi AS AS SEB Pank AS SEB Pank Danske Bank AS Eesti filiaal

0 0 0 0

3 381 181 2 432 768

491 51 242 198

1 702 130 1 002 570

1 188 0 1 188 0

Tallinna Soojus AS Harju Maavalitsus

0 0

936 936

64 64

258 258

614 614

Kokku võetud pangalaenud

Tallinna linn Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Põhjamaade Investeerimispank (Soome) AB Svensk (Rootsi) European Investment Bank (Luksemburg) European Investment Bank (Luksemburg) European Investment Bank (Luksemburg) European Investment Bank (Luksemburg)

Tagasi maksta 1 aasta jooksul

2–5 aasta jooksul

Üle 5 aasta

Kapitalirendikohustused ja tingimused Seisuga 31.12.2014 oli grupil kapitalirendikohustusi 22 051 tuhat eurot (2013: 18 536 tuhat eurot), sh suurimad kohustused olid Tallinna Linnatranspordi AS-il ja AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla (mõlemad tulenesid uute kohustuste võtmisest 2014. aastal). Aruandeaastal võttis grupp uusi kapitalirendikohustusi kokku summas 6 258 tuhat eurot (2013: 13 284 tuhat eurot), mis jagunesid valitseva mõju all olevate üksuste vahel järgmiselt: Tallinna Linnatranspordi AS summas 5 464 tuhat eurot (2013: 12 019 tuhat eurot), AS Ida-Tallinna Keskhaigla summas 789 tuhat eurot (2013: 1 263 tuhat eurot) ning SA-l Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 5 tuhat eurot (2013. a kapitalirente ei olnud), AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 2014. aastal uusi kapitalirente ei võtnud (2013. a oli kapitalirendikohustusi 2 tuhat eurot). Kõigi grupi üksuste (v.a SA-e Tallina Tehnika- ja Teaduskeskus) kapitalirendikohustused on ujuva intressiga, kus lepingus fikseeritud riskimarginaalile lisandub kuni 6 kuu euribor. SA-e Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus rendilepingus sätestatud intressile euribor ei lisandu, kuna tegemist on fikseeritud intressiga.

101

Ülevaate grupi kapitalirendikohustustest annab alljärgnev tabel.

Saldo 31.12.13

Saldo 31.12.14

18 536

22 051

3 311

10 904 7 835

Tallinna Linnatranspordi AS SEB Liising AS Danske Bank AS Eesti filiaal Nordea Finance Estonia AS

15 700 855 1 14 844

19 311 5 057 801 13 453

2 444 713 206 1 525

9 031 7 835 2 113 2 231 595 0 6 323 5 604

Ida-Tallinna Keskhaigla AS SEB Liising AS Swedbank Liising AS Nordea Finance Estonia AS

2 740 1 673 1 021 46

2 687 1 893 766 28

824 549 258 17

1 863 1 344 508 11

0 0 0 0

88 88

45 45

41 41

4 4

0 0

2 2

0 0

0 0

0 0

0 0

6

8

2

6

0

6 0

4 4

1 1

3 3

0 0

Kokku võetud kapitalirendikohustused

Lääne-Tallinna Keskhaigla AS Nordea Finance Estonia AS SA Lutreola Nordea Finance Estonia AS SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus DNB Nord Liising AS AS Eesti Telekom

Tagasi maksta 1 aasta jooksul

2–5 aasta jooksul

Üle 5 aasta

Alloleva joonisega (Joonis 17) antakse ülevaade 31.12.2014 seisuga grupi kapitalirendi tingimustel soetatud varadest. Joonis 17. Kapitalirendi tingimustel soetatud grupi varad seisuga 31.12.2014

Muud varad 537

Transpordivahendid 19 315

Masinad ja seadmed 2 198

Seisuga 31.12.2014 oli grupis kapitalirendi tingimustel soetatud nelja liiki varasid. Neist 87,60% olid transpordivahendid, 9,97% masinad ja seadmed ning 2,44% muud materiaalsed põhivarad. Olulisema osa (99,98%) transpordivahenditest moodustasid Tallinna Linnatranspordi AS-i autobussid. Masinate ja seadmete näol oli tegemist kahe haigla meditsiiniliste varadega, millest 98,04% oli rentinud AS Ida-Tallinna Keskhaigla ning 1,96% AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Kapitalirendile võetud muud materiaalsed põhivarad olid AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla diiselgeneraatorid ning SA-e Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus info- ning kommunikatsiooniseadmed.

102

Alljärgnevalt antakse ülevaade kapitalirendikohustuste nüüdisväärtusest ja rendimaksete muutustest aruandeaastal.

Saldo 31.12.2013

Kokku võetud kapitalirendi kohustused

Muutused 2014

Saldo 31.12.2014

3 516

22 052

18 536

sh rendimaksete algmaksumus tasutud rendimaksed võetud uued kohustused

45 856 -27 320

-2 742 6 258

52 114 -30 062

Lisa 16. Tuletisinstrumendid Grupil oli üks intressiriski maandamise swap-leping (interest rate swap) seisuga 31.12.2014 (31.12.2013: neli lepingut, sh kolm linnal ja üks AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla). Grupi intressiriski maandamise swap-lepingute eesmärk on maandada ujuva intressimääraga võlakohustuste lepingutest tulenevaid intressiriske. Tuletisinstrumentide turuväärtuse aluseks on pankade noteeringud, swap-lepingute õiglase väärtuse muutusega seotud kasum/ kahjum kajastatakse vastavalt sellele kas tuletisinstrumendi lepingute puhul rakendatakse IAS 39 erireeglit (hedge accounting) või mitte. Tuletisinstrumentidega seotud makseid tehakse eurodes.

Linna tuletisinstrumentidega seotud kohustused (väärtuse muutuse kajastamine netovaras) 2014. aastal lõppes linnal kolm intressiriski maandamise swap-lepingut, millest üks oli sõlmitud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga ja kaks AS-iga SEB Pank. Lepingud olid sõlmitud kahe ujuva intressimääraga laenukohustuse ja ühe ujuva intressimääraga emiteeritud võlakirja intressikulude maandamiseks. Kuna swap-lepingute kajastamisel raamatupidamisarvestuses rakendati IAS 39 erireeglit (hedge accounting), kajastati tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust otse netovaras. Linna tuletisinstrumentide kohustused seisuga 31.12.2014:

Swap- lepingu osapool

Swaplepingu periood

Swap- lepingu turuväärtus

Andmed maandatava instrumendi kohta Instrumendi liik

Kohustuse andja

Kohustuse Saldo Muutused Saldo saldo 31.12.14 31.12.13 2014 31.12.14

Kokku kohustused

25 105

670

-670

0

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal

2009–2014 Võetud laenukohustus

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal

2 690

40

-40

0

AS SEB Eesti Ühispank

2009–2014 Võetud laenukohustus

Põhjamaade Investeerimispank (Soome)

5 379

151

-151

0

AS SEB Eesti Ühispank

2009–2014 Emiteeritud võlakirjad

Dexia Kommunaalkredit Bank AG (Luksemburg)

17 036

479

-479

0

103

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse ja tulemiaruandes kajastatud intressikulu vahet kajastatakse netovaras kirjel „Riskimaandamise reserv“.

Riskimaandamise reservi saldo 31.12.2013

-557

Muutused 2013

557

Arveldatud rahas Õiglase väärtuse muutus Arvestatud intressitulu/-kulu (vt lisa 23)

-670 670 557

Riskimaandamise reservi saldo 31.12.2014

0

AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla tuletisinstrumentidega seotud kohustused (väärtuse muutuse kajastamine tulemiaruandes) Seisuga 31.12.2014 oli AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla üks intressiriski maandamise swap-leping. Nimetatud leping oli sõlmitud Nordea Bank Finland Plc vahel ujuva intressimääraga laenukohustuse intressikulude maandamiseks. Kuna AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla swap-lepingu puhul ei hinnata tuletisinstrumendi efektiivsust, ei rakendada nimetatud lepingu kajastamisel raamatupidamisarvestuses IAS 39 erireeglit (hedge accounting), vaid tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusega seotud kahjum kajastatakse otse tulemiaruandes kirjel „Intressikulud“ ja kohustus bilansis kirjel „Tuletisinstrumendid“. (vt lisa 1). Seisuga 31.12.2014 oli swap-lepingute õiglane väärtus negatiivne summas 47 tuhat eurot (31.12.2013: 98 tuhat eurot). Tuletisinstrumentidega seotud makseid tehakse eurodes. Ülevaate AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla tuletisinstrumentide kohustustest seisuga 31.12.2013 annab järgmine tabel.

Swap- lepingu osapool

Nordea Finance Estonia AS

Swaplepingu periood

Swap- lepingu turuväärtus

Andmed maandatava instrumendi kohta

Instru-mendi liik Kohustuse andja Kohustuse saldo Saldo Muutused Saldo 31.12.2014 31.12.13 2014 31.12.14

2007–2016 Võetud laenukohustus

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal

4 119

98

-51

47

Lisa 17. Maksutulud

Kokku maksutulud Tulumaks Maamaks Müügimaks* Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu

2014

2013

329 545

299 038

291 330 27 969 -118 3 207 1 252 5 905

262 242 28 103 -1 2 860 887 4 947

*Müügimaks kehtis Tallinnas kohaliku maksuna ajavahemikul 01.06.2010–31.12.2011. Müügimaksu tulude vähendus on tingitud müügimaksu deklaratsiooni parandustest. 104

2014. aasta lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu on kajastatud Maksu- ja Tolliametist saadud teatise kohaselt.

Lisa 18. Müüdud tooted ja teenused 2014

2013

233 331

208 726

Tulud valdkondade lõikes

232 709

208 048

Haridus Kultuur- ja kunst Sport ja vaba aeg Tervishoiust sh haiglate tulud ambulatooriumide ja polikliinikute tulud muud tervishoiu tulud Sotsiaalabi Transport Üür ja rent sh kinnisvarainvesteeringud elamud ja korterid mitteeluruumid ja muud varad hoonestusõiguse seadmine kasutamisõiguse tasud Üüri ja rendi kõrvaltegevus Muud tulud sh jäätmekäitlus Riigilõivud

22 279 5 107 4 046 161 798 145 536 7 879 8 383 3 146 4 559 12 800 3 671 1 507 3 999 666 2 957 8 104 10 870 2 141 622

20 269 4 317 3 490 144 682 131 474 7 031 6 177 3 005 5 034 12 446 3 561 1 539 4 306 670 2 370 7 772 7 033 0 678

520 102

508 170

Kokku müüdud tooted ja teenused

Ehitusloa väljastamise eest Muud riigilõivud

Renditulu kasutusrendilepingute mittekatkestatavatest rendimaksetest tulevastel perioodidel Allolevas tabelis esitatud tulud sisaldavad nii kinnisvarainvesteeringute kui ka materiaalse põhivara renditulu.

Kokku renditulu tulevastel perioodidel katkestamatutest rendilepingutest sh järgmisel majandusaastal 1. kuni 2. aastal 2. kuni 3. aastal 3. kuni 4. aastal 4. kuni 5. aastal peale 5. aastat

Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

7 728

6 434

3 195 1 052 939 893 772 877

2 964 760 683 626 585 816 105

Lisa 19. Saadud ja antud toetused Tulu saadud toetustest 2014. aastal saadi toetusi kokku summas 102 621 tuhat eurot (2013: 107 066 tuhat eurot), sh 80,36% ulatuses oli toetuste saajaks linn ning 19,64% toetuste saajaks olid linna tütarettevõtjad, sihtasutused ja mittetulundusühing. Ülevaate 2014. aastal linna ning linna valitseva mõju all olevate üksuste saadud toetustest annab alljärgnev tabel.

2014 Tegevuskuludeks

Kokku saadud toetused

73 599

2013

Põhivara soetuseks

Põhivara Kokku soetuseks

Kokku

Tegevuskuludeks

29 022 102 621

74 234

32 832

107 066

Rahaline sihtotstarbeline ja mittesihtotstarbeline finantseerimine

73 599

8 853

82 452

74 234

5 944

80 178

Mittesihtotstarbelised toetused hariduskuludeks Mittesihtotstarbelised toetused toimetulekuks ja muudeks sotsiaalabitoetusteks

55 326 2 182

0 0

55 326 2 182

56 007 4 954

0 0

56 007 4 954

1 795

0

1 795

255

0

255

14 275 37 -16

6 605 2 255 -7

20 880 2 292 -23

12 982 70 -34

6 495 90 -641

19 477 160 -675

0 0

20 169 20 169

20 169 20 169

0 0

26 888 26 888

26 888 26 888

Muud mittesihtotstarbelised toetused (sh annetused, liikmemaksud) Sihtotstarbelised toetused Sihtotstarbeliste toetuste vahendamine Tagasinõutud sihtotstarbelised toetused Mitterahaline sihtotstarbeline finantseerimine Sihtotstarbelised toetused

Nõuded saamata toetuste eest Nõuded saamata toetuste eest on kajastatud lisas 5 „Muud nõuded ja ettemaksed“ bilansikirjel „Nõuded toetuste eest“. Seisuga 31.12.2014 oli nõudeid saamata toetuste eest summas 4 437 tuhat eurot (2013: 6 955 tuhat eurot).

Toetusteks saadud ettemaksed ja saadud toetuste tagasimaksekohustused Saadud toetuste ettemaksed ja saadud toetuste tagasimaksekohustused on kajastatud lisas 13 „Muud kohustused ja saadud ettemaksed” bilansikirjetel „Toetusteks saadud ettemaksed“ ning „Muud kohustused“. Seisuga 31.12.2014 oli saadud toetuste ettemakseid summas 11 640 tuhat eurot (2013: 10 802 tuhat eurot). Saadud toetuste tagasimakse kohustusi oli 1 tuhat eurot (2013: 388 tuhat eurot).

Saadud toetused valdkondade lõikes Ülevaate 2014. aastal grupile antud toetuste jagunemisest erinevate valdkondade ning tegevuskulude ja põhivara soetuste vahel annab alljärgnev joonis (Joonis 18).

106

Joonis 18. Saadud toetused valdkondade lõikes tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Transpordile põhivara soetuseks 22 759 tuhat eurot

Transpordile tegevuskuludeks 431 tuhat eurot

Muudele valdkondadele* põhivara soetuseks 6 072 tuhat eurot

Muudele valdkonadele* tegevuskuludeks 12 576 tuhat eurot Haridusele tegevuskuludeks 60 592 tuhat eurot

Haridusele põhivara soetuseks 191 tuhat eurot

* Muud valdkonnad sisaldavad järgmisi tegevusvaldkondi: sotsiaalne kaitse, tervishoid, kultuur, linna juhtimine jm üldised teenused, vaba aeg ja sport, keskkonnakaitse (sh jäätmekäitlus), elamu- ja kommunaalmajandus, majandus (sh turism). Haridusvaldkonnale antud tegevustoetustest moodustab enamiku Vabariigi Valitsuse 17.03.2014 määruse nr 39 alusel kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi eraldised hariduskuludeks. 2014. aastal eraldas riik nimetatud toetusi 55 326 tuhat eurot (2013: 55 969 tuhat eurot), sh põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate, direktorite ning õppealajuhatajate tööjõukuludeks 47 568 tuhat eurot (2013: 47 916 tuhat eurot ), üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate täienduskoolitusteks 476 tuhat eurot (2013: 607 tuhat eurot), õppekirjanduse jm õppevahendite ostmiseks 2 264 tuhat eurot (2013: 2 251 tuhat eurot), koolilõuna kuludeks 4 230 tuhat eurot (2013: 4 086 tuhat eurot), investeeringuteks 788 tuhat eurot (2013: 907 tuhat eurot) ning õpilaskodu kuludeks 0 eurot (2013: 202 tuhat eurot). Transpordivaldkonna investeeringutoetused on saadud kohalike teede korrashoiuks ja uute infrastruktuuriobjektide ehituseks, sh suurima osa (67,61%) transpordivaldkonna toetusest sai Tallinna Linnatranspordi AS Trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimiseks.

Kulu antud toetustest 2014. aastal anti toetusi kokku summas 37 642 tuhat eurot (2013: 43 323 tuhat eurot), millest linn andis 99,85% (2013: 99,79%) toetusi ja linna tütarettevõtjad ning sihtasutused 0,15% (2013: 0,21%) toetusi. Tallinna linna ametiasutustelt on võimalik taotleda toetusi järgmistes valdkondades: haridus, noossootöö, sport, kultuur, ettevõtlus, linnamajandus, heakord ja haljastus, muinsuskaitse ja miljööala, sotsiaalabi, tervishoid ja avalik kord (turvalisus). Enim taotletud linna toetused olid koolitoetus (esmakordselt kooli mineva lapse toetus), sünnitoetus, pensionilisa, toetused korteriühistutele (nt projektid „Roheline õu“, „Hoovid korda“ ja „Fassaadid korda“) ning mittetulundustegevuse toetused. Täpsem informatsioon linna toetuste kohta (sh toetuse andmise tingimused) on esitatud Tallinna linna kodulehel http://www.tallinn.ee/toetused. 2014. aastal erinevates tegevusvaldkondades antud toetuste kohta vaata lisaks tegevusaruande punkti 5.1 „Ülevaade Tallinna arengukava täitmisest“.

107

Ülevaate 2014. aastal linna ning linna tütarettevõtjate ja sihtasutuste poolt antud toetustest annab alljärgnev tabel.

2014 Tegevuskuludeks

Kokku antud toetused Sotsiaalabitoetused füüsilistele isikutele

2013

Põhivara soetuseks

Kokku

-30 607

-7 035 -37 642

-16 524

0 -16 524

Tegevuskuludeks

Põhi- Kokku vara soetuseks

-31 028 -12 295 -43 323 -16 741

0 -16 741

Toetused vanuritele jm sotsiaalabivajavatele isikutele (nt matusetoetus; taskurahatoetus sotsiaalhooldusasutuste, lastekodude jt kasvandikele)

-7 769

0

-7 769

-7 726

0

-7 726

Peretoetused (nt sünnitoetus, lapse koolitoetus, lapsehooldustasud)

-3 913

0

-3 913

-3 882

0

-3 882

Toetused toimetulekuks töötutele Muud sotsiaaltoetused (nt õppetoetused; toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele)

-3 064 -1 778

0 0

-3 064 -1 778

-3 427 -1 706

0 0

-3 427 -1 706

Sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised toetused Rahaline sihtotstarbeline ja mittesihtotstarbeline finantseerimine Sihtotstarbelised toetused Mittesihtotstarbelised toetused (sh liikmemaksud) Sihtotstarbeliste toetuste vahendamine Tagasinõutud sihtotstarbelised toetused Mitterahaline sihtotstarbeline finantseerimine

-14 083

-7 035 -21 118

-14 287 -12 295 -26 582

-14 083

-6 997 -21 080

-14 287 -10 955 -25 242

-13 597 -446 -37 -3

-4 742 -18 339 0 -446 -2 255 -2 292 0 -3

-13 638 -10 865 -24 503 -587 0 -587 -70 -90 -160 8 0 8

0

-38

-38

0

-1 340

-1 340

Antud toetuste ettemaks ja antud toetuste tagasinõuded Ettemaksuna antud toetused ja antud toetuste tagasinõuded on kajastatud lisas 5 „Muud nõuded ja ettemaksed“ bilansikirjetel „Ettemakstud toetused“ ja „Muud nõuded“. Seisuga 31.12.2014 oli ettemaksuna antud toetusi 132 tuhat eurot (2013: 75 tuhat eurot) ning antud toetuste tagasinõudeid 22 tuhat eurot (2013: 30 tuhat eurot).

Toetuste andmise kohustused Toetuste andmise kohustused on kajastatud lisas 13 „Muud kohustused ja saadud ettemaksed“ bilansikirjel „Toetuste andmise kohustused“. Seisuga 31.12.2014 oli toetuste andmise kohustusi 982 tuhat eurot (2013: 950 tuhat eurot).

Antud toetused valdkondade lõikes Ülevaate 2014. aastal grupi poolt antud toetuste jagunemisest erinevate valdkondade vahel annab alljärgnev joonis (Joonis 19).

108

Joonis 19. Antud toetused valdkondade lõikes tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks.

Transpordi valdkond 6 783 (sh põhivara soetuseks 33,24%)

Spordi-, vaba aja ja kultuuri valdkond 6 850 (sh põhivara soetuseks 1,46%)

Sotsiaalse kaitse valdkond 16 361

Elamu- ja kommunaalmajanduse valdkond 5 262 (sh põhivara soetuseks 88,81%) Muud tegevusvaldkonnad 2 386 (sh põhivara soetuseks 0,29%)

* Muud valdkonnad sisaldavad järgmisi tegevusvaldkondi: haridus, keskkonnakaitse (sh jäätmekäitlus), linna juhtimine jm üldised teenused, majandus (sh turism), tervishoid. Sotsiaalse kaitse valdkonna toetuste alla kuuluvad toetused perekondadele ja lastele, puuetega inimestele, eakatele, muudele riskirühmadele, laste ja noorte ning eakate sotsiaalhoolekandeasutustele ning erinevad riiklikud toimetulekutoetused.

Lisa 20. Muud tegevustulud

Kokku muud tegevustulud Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa 9) Kasum materiaalse põhivara müügist (vt lisa 10) Muud maksu- ja trahvitulud sh väärteomenetluse alusel määratud trahvitulud Kindlustushüvitised Muud tegevustulud

2014

2013

3 789

6 995

560 1 490 1 364 785 215 160

1 804 3 079 1 392 779 170 550

109

Lisa 21. Tööjõukulud

Kokku tööjõukulud Töötasukulud kokku Põhikohaga töötajate töötasud sh valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud avaliku teenistuse ametnike töötasud nõukogude ja juhatuste liikmete töötasud töötajate töötasud Ajutiste lepinguliste ja muude isikute töötasud Muud tööjõukulud kokku Erisoodustuskulud sh õppelaenude kustutamine isikliku sõiduvahendi kasutamise hüvitis esindus ja vastuvõtukulud ning muud erisoodustused Sotsiaalkindlustusmaks Töötuskindlustusmakse Tulumaks erisoodustustelt Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse

2014

2013

-295 552

-273 923

-219 507

-203 238

-215 694 -867 -13 941 -1 524 -199 362

-199 586 -723 -15 628 -1 413 -181 822

-3 813

-3 652

-76 045

-70 685

-971 -257 -345 -369 -72 687 -2 112 -275 0

-1 039 -373 -417 -249 -67 387 -2 000 -299 40

Linna ning linna tütarettevõtjate, sihtasutuste ja mittetulundusühingu töötajatest, sh töötajate arvust ning neile arvestatud tasudest saab põhjalikuma ülevaate majandusaasta aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“. Nimetatud aruande punktis on avalikustatud ka grupi tegev- ja kõrgema juhtkonna 2014. aasta töötasu ning keskmine töötajate arv.

110

Lisa 22. Muud tegevuskulud

Kokku muud tegevuskulud Majandustegevuse kulud liikide lõikes Administreerimiskulud Uurimis- ja arendustööd Lähetuskulud Koolituskulud Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud Üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud Kasutusrendikulud sh hooned, ruumid ja rajatised transpordivahendid riist- ja tarkvara inventar töömasinad ja seadmed Rajatiste majandamiskulud Sõidukite majandamiskulud Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud Inventari majandamiskulud Töömasinate ja seadmete majandamiskulud Toiduained ja toitlustusteenused Meditsiinikulud Teavikute ja kunstiesemete kulud Õppevahendite ja koolituse kulud Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud Sotsiaalteenused Muud majandamiskulud Muud kulud Maksu-, lõivu- ja trahvikulud sh käibemaksukulu kaupade ja teenuste soetustelt käibemaksukulu põhivara soetustelt muud Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest Muud tegevuskulud sh eraldised

2014

2013

-261 400

-250 824

-219 236

-210 629

-8 134 -516 -936 -2 066 -34 590 -2 681 -25 844 -20 276 -1 339 -2 142 -1 348 -739 -28 166 -17 958 -6 080 -5 306 -769 -12 975 -42 450 -142 -7 559 -6 063 -5 488 -11 513

-8 131 -525 -916 -1 900 -32 961 -2 973 -26 228 -20 815 -1 292 -2 142 -1 283 -696 -26 733 -18 958 -5 702 -5 197 -719 -12 261 -39 028 -137 -6 711 -5 873 -5 529 -10 147

-42 164

-40 195

-33 579 -27 266 -5 746 -567 -274 -8 311 -7 095

-38 312 -26 528 -11 377 -407 -324 -1 559 0

111

Rendikulu kasutusrendilepingute mittekatkestavatest tuleviku rendimaksetest

Kokku tulevaste perioodide rendikulu katkestamatutest rendilepingutest sh järgmisel majandusaastal 1. kuni 2. aastal 2. kuni 3. aastal 3. kuni 4. aastal 4. kuni 5. aastal peale 5. aastat

Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

160 446

168 298

20 174 9 628 7 960 7 608 6 987 108 089

19 893 10 719 8 477 7 570 7 065 114 574

Kasutusrendilepingud, millest tulenevad suuremad mittekatkestatavad tuleviku rendimaksed, on: 

Skanska AS-iga (endine Skanska EMV AS) 2007. aastal sõlmitud lepingu kohaselt rajati Tallinna elamuehitusprogrammi „5000 eluaset Tallinnasse” raames Loopealse elamurajoon, kus valmis 10 elamut. Linna ja erapartneri vahel on sõlmitud 30 aastane rendileping, millest tulenevalt on arvestatud seisuga 31.12.2014 järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 52 580 tuhat eurot (31.12.2013: 55 101 tuhat eurot).



Elamuehitusprogrammi raames sõlmiti lepingud ka OÜ-ga Raadiku Arendus. 2007. aastal sõlmitud lepingu kohaselt võttis linn 20 aastaks rendile aadressil Raadiku 8 asuva kinnistu 9 korterelamut. 2011. aastal valmisid viimased 3 elamut. Sõlmitud lepingu järgi on arvestatud seisuga 31.12.2014 järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 9 003 tuhat eurot (31.12.2013: 8 913 tuhat eurot).



2010. aastal tegi OÜ Kooliarendus tervikremondi neljas linna üldhariduskoolis (Tallinna Liivalaia Gümnaasium, Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium), mis võeti linna poolt 30 aastaks üürile. Selle tulemusena on arvestatud seisuga 31.12.2014 järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 56 126 tuhat eurot (31.12.2013: 57 830 tuhat eurot).



2011. aastal tegi K&L Arendus OÜ tervikremondi kahes linna üldhariduskoolis (Tallinna Kuristiku Gümnaasium ja Tallinna Läänemere Gümnaasium), mis võeti linna poolt 20 aastaks üürile ja kahes linna lasteaias (Tallinna Lasteaed Vikerkaar ja Kolde Lasteaed), mis võeti linna poolt 15 aastaks üürile. Selle tulemusena on arvestatud seisuga 31.12.2014 järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 33 723 tuhat eurot (31.12.2013: 35 780 tuhat eurot).

Lisa 23. Intressikulud ja muud finantskulud

Kokku intressikulud ja muud finantskulud Võlakirjadelt ja muudelt võlainstrumentidelt Võetud laenudelt Riskimaandamise eesmärgil soetatud tuletisinstrumentidelt (vt lisa 16) Kapitalirendilt Teenuste kontsessioonikokkulepete alusel Diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt (vt lisa 14) Muud intressi- ja finantskulud

2014

2013

-8 131

-7 162

-1 635 -853

-1 164 -516

-562

-767

-287 -4 358 -415 -21

-215 -4 420 -73 -7

Intressitulud on kajastatud lisas 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ ja lisas 3 „Finantsinvesteeringud“. Lisas 2 kajastatakse intressitulu rahalt ja investeerimisfondidelt, sh võlakirjadelt ja finantsinvesteeringutelt. Lisas 3 esitatud intressituludes kajastatakse kasumit/kahjumit kauplemisportfelli võlakirjade ja muude võlainstrumentide ümberhindamisest. 112

Lisa 24. Bilansivälised kohustused Sõlmitud ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning muud põhivara soetamise lepingud Bilansiväliselt peetakse arvestust ehitus- ja rekonstrueerimistööde, samuti muude põhivara soetamiseks sõlmitud lepingute kohta, mida ei ole bilansis kohustusena arvele võetud. Seisuga 31.12.2014 on nimetatud lepingute raames tegemata ehitustöid ja saamata põhivara summas 13 645 tuhat eurot (31.12.2013: 2 576 tuhat eurot). Suuremad sõlmitud ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning muud põhivara soetamise lepingud on järgmised:

Tööde teostaja

Lepingu objekt, selgitus

Tööde Lepingu lõppsumma tähtaeg

Ehitustööde ja tarnete saldod 31.12.2014 sh teostatud

sh teostamata

Tallinna linn (Tallinna Kommunaalamet) AS Teede REV-2

Kalaranna tn (Kalasadama tn- Tööstuse tn) rajamine

2015

5 979

2 499

3 480

Tallinna Teede Aktsiaselts

Suur-Sõjamäe tn (J.Smuuli tee-linna piir) rekonstrueerimine

2015

3 774

1 375

2 399

Lemminkäinen Eesti AS

Hiiu tn (Vabaduse pst-Raudtee tn) rekonstrueerimine

2015

1 121

22

1 099

Lemminkäinen Eesti AS

Politseiaia pargi rekonstrueerimine

2015

603

256

347

Bildex Grupp OÜ

Ilvese silla jalakäijate trepi rekonstrueerimine

2015

102

0

102

Tallinna linn (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet) Aktsiaselts Irbistero

Ingeri bastioni käikude idapoolse lõigu rekonstrueerimine

2015

297

0

297

Tarrest LT OÜ

Mustpeade maja renoveerimistööd - tuletõkketööd

2015

176

80

96

AS Ida-Tallinna Keskhaigla Osaühing Balti Intermed

Operatsiooniruumide seinte ja lagede ehitus ning nendega integreeritud seadmed

2015

726

0

726

Osaühing Eurisco Ehitus

Ravi tn A-korpuse II korruse operatsioonibloki üldrenoveerimine

2015

669

95

574

Tarrest LT OÜ

Ravi tn A-korpuse II korruse vasaku tiiva renoveerimine

2015

273

1

272

2015

3789

1734

2055

SA Tallinna Lastehaigla OÜ Astlanda Ehitus

Laste Vaimse Tervise Keskuse hoone ehitus

113

Lisa 25. Teenuste kontsessioonikokkulepped Linn on sõlminud teenuste kontsessioonikokkuleppeid kooli- ja lasteaia hoonete renoveerimise eesmärgil nii kasutusrendi kui ka kapitalirendi tingimustel.

Teenuste kontsessioonikokkulepped kasutusrendi tingimustel Aastatel 2010−2011 sõlmis linn koolihoonete ja lasteaedade renoveerimiseks OÜ Kooliarendus ja K&L Arendus OÜ-ga 8 teenuste kontsessioonilepingut, mida kajastatakse linna aruandes kui kasutusrenti. OÜ-ga Kooliarendus sõlmis linn lepingud 4 koolihoone renoveerimiseks: Tallinna Humanitaargümnaasium, Järveotsa Gümnaasium, Väike-Õismäe Gümnaasium ja Liivalaia Gümnaasium. Lepinguid kehtivad kuni 2039. aastani. K&L Arendus OÜ-ga on linnal sõlmitud lepingud 2 koolihoone ja 2 lasteaia renoveerimiseks, milleks on: Kuristiku Gümnaasium, Läänemere Gümnaasium ning Lasteaed Vikerkaare ja Kolde Lasteaed. Lepingud kehtivad kuni 2026. aastani. Rendikulu mittekatkestavatest rendilepingutest on esitatud lisas 22 "Muud tegevuskulud" ja teenuste kontsessioonilepingutest tulenevad kohustused lisas 15 „Võlakohustused“. Hoonete haldamisega seotud tekkepõhised kulud olid 4 447 tuhat eurot (2013: 4 381 tuhat eurot) ja makstud kasutusrendimaksed olid 4 628 tuhat eurot (2013: 4 200 tuhat eurot).

Teenuste kontsessioonikokkulepped kapitalirendi tingimustel Aastatel 2005–2008 sõlmis linn koolihoonete renoveerimiseks erapartneritega 16 teenuste kontsessioonilepingut: Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga on linnal sõlmitud lepingud 6 koolihoone ning Vivatex Holding OÜ-ga ja OÜ-ga BCA Center lepingud 10 koolihoone renoveerimiseks. Lepinguperioodi alguses seadis linn erapartnerite kasuks kinnistute hoonestusõigused. Erapartneri kohustuseks oli renoveerida koolihooned linna seatud nõuete järgi ning anda need seejärel linnale üürile. Erapartneril tuleb lepinguperioodi jooksul tagada hoonete vastavus esitatud nõuetele ja pakkuda kokku lepitud mahus haldus-, hooldus-, remondi- ja teisi sarnaseid teenuseid. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga sõlmitud teenuste kontsessioonilepingute raames renoveeritud vara ja sellest tulenev finantskohustus on linna bilanssi arvele võetud tehtud tööde eest tasutavate maksete nüüdisväärtuses, kasutades sisemist intressimäära. Vivatex Holding OÜ ja OÜ BCA Center lepingute kohaselt ei ole haldus-, hooldus-, remondi- jmt perioodikulude õiglast väärtust üürimaksetes eristatud, mistõttu koostas linn maksete jaotuse analüüsi, milles on lähtutud teadaolevatest turuhindadest ja nende alusel hinnangust ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning opereerimis- ja lisateenuste hindade võimaliku jaotuse kohta. Seega on Vivatex Holding OÜ ja OÜ BCA Center lepingute raames tehtud rekonstrueerimistööd linna bilansis varana arvele võetud õiglases väärtuses. Arvestustes on kasutatud alternatiivseid intressimäärasid.

Kontsessioonikokkulepete alusel arvestatud tekkepõhised kulud ja makstud rahavood

Kokku arvestatud tekkepõhised kulud ja makstud rahavood Hoonete haldamisega seotud kulu Intress Käibemaks Hoonete amortisatsioon Makstud rahavood

Saldo 31.12.2014

Saldo 31.12.2013

11 416

11 305

4 762 4 358 359 1 937

4 588 4 420 360 1 937

10 513

10 365

114

Kontsessioonikokkulepete alusel rekonstrueeritud põhivara ja lepingutingimused

Tööde teostaja ja rekonstrueeritav objekt

Int- LepinguInvesRendikohustused ressiperiood teeringu Saldo TasuSaldo määr üld-maksu31.12.13 tud 31.12.14 mus 2014

Kokku kontsessioonilepingute kohustused Riigi Kinnisvara AS

Tuleviku tagasimaksed 1 aasta 2–5 jooksul aasta jooksul

Üle 5 aasta

64 562

58 709 -1 104

57 605

1 076

4 620 51 909

20 343

16 413

-647

15 766

580

2 146 13 040

Pae Gümnaasium Lasnamäe Vene Gümnaasium

1,66% 4,10%

2005-2015 2005-2035

712 6 110

125 5 282

-83 -153

42 5 129

42 161

0 710

0 4 258

Linnamäe Vene Lütseum

4,10%

2005-2035

4 680

4 008

-111

3 897

118

524

3 255

Mustamäe Gümnaasium Mustamäe Humanitaargümnaasium

1,66% 4,10%

2005-2015 2005-2035

901 5 069

158 4 382

-105 -127

53 4 255

53 134

0 589

0 3 532

Rahumäe Põhikool

4,10%

2005-2035

2 871

2 458

-68

2 390

72

323

1 995

23 390

22 343

-244

22 099

265

6 335 5 173 4 343 5 279 2 260

6 000 4 945 4 151 5 075 2 172

-70 -54 -46 -52 -22

5 930 4 891 4 105 5 023 2 150

76 59 49 57 24

20 829

19 953

-213

19 740

231

3 900 5 008 3 891 2 325 5 705

3 727 4 787 3 720 2 235 5 484

-41 -52 -41 -23 -56

3 686 4 735 3 679 2 212 5 428

44 57 44 25 61

Vivatex Holding OÜ Pelgulinna Gümnaasium Tall. 32. Keskkool Kristiine Gümnaasium Laagna Gümnaasium Kalamaja Põhikool

8,00% 8,50% 8,50% 9,00% 9,00%

2006-2036 2006-2036 2006-2036 2006-2036 2006-2036

BCA Center OÜ Karjamaa Gümnaasium Haabersti Vene Gümnaasium Sikupilli Keskkool Nõmme Gümnaasium Tallinna Ühisgümnaasium

8,50% 8,50% 8,50% 9,00% 9,00%

2006-2036 2006-2036 2006-2036 2006-2036 2006-2036

1 317 20 517 372 292 245 286 122

5 480 4 540 3 811 4 682 2 004

1 157 18 352 220 283 220 126 308

3 422 4 395 3 415 2 061 5 059

Lisa 26. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt Gruppi kuuluvatel äriühingutel on seisuga 31.12.2014 jaotamata kasumit kokku summas 28 254 tuhat eurot (31.12.2013: 21 481 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel on 7 330 tuhat eurot (31.12.2013: 5 710 tuhat eurot).

115

Lisa 27. Laenude tagatised, garantiid ja panditud varad Linna pangalaenude tagatiseks on linna iga-aastased laekumised. AS Ida-Tallinna Keskhaigla on seadnud oma kinnistutele Pärnu mnt 104 ja Hariduse 6/Tõnismäe 5 ühishüpoteegi AS-i SEB Pank kasuks summas 4 506 tuhat eurot (31.12.2013: 3 994 tuhat eurot). Kohustuse tagatisena panditud kinnistute soetusmaksumus kokku on 10 542 tuhat eurot (31.12.2013: 9 830 tuhat eurot) ja kogunenud kulum 5 987 tuhat eurot (31.12.2013: 5 530 tuhat eurot). Tallinna Linnatranspordi AS on pantinud Nordic Investment Bank võlakirjade katteks 123 bussi. Panditud transpordivahendite soetusmaksumus kokku on 26 679 tuhat eurot (31.12.2013: 26 679 tuhat eurot) ja kogunenud kulum 16 486 tuhat eurot (31.12.2013: 14 565 tuhat eurot).

Lisa 28. Tehingud seotud osapooltega Grupil on toimiv sisekontrollisüsteem (vt aruande punkti 4.1 „Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel“). Seotud isikutega tehtud tehinguid kontrollitakse siseauditi praktiliste kontrolliprotseduuride käigus. Teenistusliku järelevalve tegemisel hinnatakse ametnike tegevust ka lähtudes korruptsioonivastase seaduse nõuetest. Samuti on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega huvide deklareerimise kohustus ametiseisundit omavatel ametiisikutel nagu linnavolikogu liige, linnavalitsuse liige, linna ametiasutuse juht, linna ametiasutuse hallatava asutuse juht ning linna valitseva mõju all oleva äriühingu ja linna asutatud sihtasutuse juhtorgani liige. Linna ametiasutuste majandusaasta aruannetes on lisana esitatud juhi deklaratsioon seotud isikute vahel toimunud tehingute kohta. 2014. aasta aruandes deklareerisid kõik linna ametiasutuste juhid, et neil ei olnud 2014. aastal tehinguid seotud osapoolte vahel. Kõikidel linna asutustel oli 2014. aastal tehinguid juriidiliste isikutega (äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud), kes on otseselt seotud linna asutuste juhtidega, järgmiselt: 

linn ostis kaupu ja teenuseid ning andis toetusi kokku summas 489 tuhat eurot;



linn osutas tasulisi teenuseid ning sai toetusi summas 567 tuhat eurot.

Eelnimetatud kuludest 206 tuhat eurot moodustavad asutuste juhtidega seotud juriidilistele isikutele aasta jooksul antud erinevad toetused. Seotud isikutelt saadud tuludest enamus on saadud seoses linna asutuste ruumide üüriga ning kultuurivaldkonna ja ühistranspordi piletimüügituluga. 2014. aastal toimus seotud tehingute alase kontrolli tõhustamine ning ühtlasi panustati korruptsioonijuhtumite ennetamisse., Nimelt tõhustati teavitustööd, mis oli suunatud eelkõige koolituste näol ametiasutuste ning hallatavate asutuste juhtidele. Gruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmetel ning nende lähedastel pereliikmetel puudusid 2014. aastal olulised tehingud, mida raamatupidamise aastaaruande käesolevas lisas avalikustada. Nõukogude ja juhatuste liikmete töötasude kohta vt lisa 21 „Tööjõukulud“ ja aruande punktis 1.3 „Töötajaskond“.

Lisa 29. Tingimuslikud kohustused Müügimaks Aastatel 2010–2011 kehtis Tallinnas müügimaks, mida rakendati ka aktsiisiga maksustatavatele kaupadele (s.o kütus, alkohol ja tubakas). Kolmteist äriühingut on asunud seisukohale, et aktsiisiga maksustatavate kaupade maksustamine müügimaksuga ei olnud õiguspärane. Tulenevalt eeltoodust vaidlustasid äriühingud kohtus Tallinna Ettevõtlusameti otsused, millega aktsiisiga maksustatud kaupadelt tasutud müügimaks jäeti neile tagastamata 2015. aastal alguses saadi Euroopa Kohtu lahend, kus kohus tõlgendas Euroopa Liidu aktsiisidirektiivi, mida riigisisene kohus rakendab. Euroopa Liidu aktsiiside direktiiv lubab kehtestada aktsiisikaupadele täiendava maksu vaid juhul, kui sellel on erieesmärk, kuid kohus tõlgendas, et Tallinnas kehtestatud müügimaksul oli vaid eelarveline eesmärk. 116

Euroopa kohtu otsuse valguses ning võimaliku müügimaksu tagastamise kohustusega maksumaksjatele on Tallinna linn asunud seisukohale, et sellisel juhul ei ole Euroopa Liidu õigusega mittekooskõlas kohalike maksude seadus, mistõttu Tallinna linna on saanud kahju müügimaksu kehtestamisest, kuna Tallinna linn rakendas seadusi eeldusel, et need on viidud kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Tallinna linn on ennetavalt esitanud kohtule kaebuse riigilt kahju väljamõistmiseks, kuid selles asjas oli kohtumenetlus peatatud. Kohtuvaidlusest tulenevate võimalike nõuete suhtes on bilansis moodustatud hinnanguline eraldis, milles on arvestatud ka eelnimetatud nõuetega (vt lisa 14 „Eraldised“). Olenevalt kohtuvaidluste lõpptulemusest ei ole välistatud, et sarnase müügimaksu tagasinõude võivad pärast kohtuotsuse jõustumist esitada ka teised aktsiisikaupade müüjad. Moodustatud eraldis on vaidlustatud müügimaksust tasutud aktsiisikaupadelt hinnanguliselt kokku 90–95%. Maksumaksjate poolt viimane võimalik müügimaksu deklaratsioonide parandamise kuupäev oli 20.01.2015.

Lisa 30. Bilansipäevajärgsed sündmused Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 29.10.2014 nr 1654-k otsustati ülekapitaliseerituse tõttu vähendada AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus aktsiakapitali 1 600 tuhande euro võrra. Äriregistris tehti aktsiakapitali muutmise kanne 06.02.2015, seetõttu laekuvad vahendid aktsiakapitali vähendamisest 2015. aastal. Bilansipäevajärgselt toimusid sündmused, mis mõjutavad 31.12.2014 seisuga moodustatud kohtuvaidluste reservi. Nendeks olid 2015. aastal kahe uue kohtuasja lisandumine ning muutused neljas pooleliolevas kohtuasjas prognoositud väljamaksmisele kuuluvates summades. Üks uus nõue esitati Teehoolduse Grupp OÜ poolt ja teine Sportland Eesti Aktsiaseltsi poolt. Teehoolduse Grupp OÜ hagis väidetakse, et baashind, millelt linn pidanuks lepingut THI võrra muutma, oleks pidanud olema kõrgem. Seoses sellega nõuab Teehoolduse Grupp OÜ, et linn hüvitaks THI muudatusest tuleneva hinnavahe koos viivistega. Linna õigusteenistuse hinnangul hagi tõenäoliselt rahuldatakse, sh menetluse lõppemise eeldatav tähtaeg on 2015. aasta. Hagi rahuldamisel tuleb linnal tõenäoliselt tasuda ka viivist kuni nõude täieliku tasumiseni. Nõude rahuldamisel prognoositakse väljamõistetava summa suuruseks 115 tuhat eurot. Sportland Eesti AS kaebuses nõutakse müügimaksu tagastamist. Linna õigusteenistuse hinnangul on menetluse lõppemise eeldatav tähtaeg 2016. aasta ning väljamõistetava summa suuruseks on prognoositavalt 66 tuhat eurot. Neljast pooleliolevast kohtuasjast, mille prognoositud väljamaksmisele kuuluvatest summadest muutused toimusid, oli suurim muutus seotud reklaamimaksu määramise vaidlustamisega (nõue vähenes 2 607 tuhat eurot). Teine suurem korrigeerimine toimus aktsiisikaupade müügilt arvestatud müügimaksu õiguspärasusega seotud hüvitise summa suurenemises (nõue suurenes 2 198 tuhat eurot). Ülejäänud kaks muudatust olid väiksemad, kokku vähenesid need 2 tuhat eurot. Aktsiisikaupade müügimaksu tagastamist puudutavas vaidluses olid nõude esitajateks Kaubamaja AS ja Selver AS , linna õigusteenistuse hinnangul on menetluse hinnanguline lõpptähtaeg 2016. aasta. Reklaamimaksu vaidluses on nõude esitajateks OÜ TKM Beauty Eesti, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts. Rimi Eesti Food AS, AS Prisma Peremarket, Neste Eesti Aktsiaselts, Kaubamaja AS, Selver AS, KIA Auto Aktsiaselts, Aktsiaselts VIKING MOTORS, JCDecaux Eesti OÜ, Northern European Outdoor Media OÜ, Clear Channel Estonia OÜ, OÜ Megameedia Grupp. Kaebajad väidavad, et reklaamimaksu regulatsioon on vastuolus põhiseadusega ning nõuavad senini tasutud reklaamimaksu tagastamist. Linna õigusteenistuse hinnangul on menetluse lõppemise eeldatav tähtaeg 2016. aasta. Kokku vähenes 31.12.2014 seisuga moodustatud reserv 226 tuhande euro võrra.

117

Lisa 31. Konsolideerimata finantsaruanded Konsolideerimata bilanss 2014

2013

74 901 28 364 11 402 16 114 683

25 079 26 822 16 155 22 68 078

77 473 253 1 48 010 965 808 767 1 092 312 1 206 995

74 210 253 2 428 51 557 975 361 575 1 104 384 1 172 462

22 882 24 137 179 12 098 618 19 117 0 79 031

26 165 20 824 169 16 593 1 027 17 615 670 83 063

7 018 278 064 285 082

3 794 221 981 225 775

Kohustused kokku

364 113

308 838

Netovara Riskimaandamise reserv Akumuleeritud ülejääk Netovara kokku

0 842 882 842 882

-557 864 181 863 624

1 206 995

1 172 462

Varad Käibevara Raha ja pangakontod Maksu- ja trahvinõuded Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed Varud Käibevara kokku Põhivara Osalused valitseva mõju all olevates üksustes ning sidusüksutes Finantsinvesteeringud Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara kokku Varad kokku Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele Võlad töövõtjatele Maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed Muud kohustused ja saadud ettemaksed Eraldised Võlakohustused Tuletisinstrumendid Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Eraldised Võlakohustused Pikaajalised kohustused kokku

Kohustused ja netovara kokku

118

Konsolideerimata tulemiaruanne

Tegevustulud Maksud Müüdud tooted ja teenused Saadud toetused Muud tegevustulud Tegevustulud kokku Tegevuskulud Antud toetused Tööjõukulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Tegevuskulud kokku Aruandeperioodi tegevustulem Finantstulud ja -kulud Intressikulud Tulem osalustelt Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Muud finantstulud ja -kulud Finantstulud ja -kulud kokku Aruandeperioodi tulem

2014

2013

329 547 63 472 82 966 3 654 479 639

299 077 57 670 103 659 5 260 465 666

-102 111 -179 681 -166 538 -65 413 -513 743

-99 093 -167 223 -167 242 -65 482 -499 040

-34 104

-33 374

-7 119 7 942 60 138 1 021

-6 494 1 457 82 -149 -5 104

-33 083

-38 478

119

Konsolideerimata rahavoogude aruanne (kaudsel meetodil)

2014

2013

-34 104

-33 374

65 413 4 184 -2 019 -10 415 13 664 659 4 308 41 690

65 482 10 416 -3 335 -29 962 16 050 -3 590 7 006 28 693

Rahavood investeerimisest Tasutud põhivara eest (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) Laekunud põhivara müügist (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Tasutud osaluste soetamisel Laekunud antud laenude tagasimakseid Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel Laekunud finantsinvesteeringute müügist Laekunud osaluste müügist ja aktsiakapitali vähendamisest Laekunud dividendid Laekunud intressid ja muud finantstulud Rahavood investeerimisest kokku

-48 411 3 996 7 085 -13 278 -1 600 0 0 0 3 532 6 246 61 -42 369

-54 546 5 665 4 790 -14 833 0 2 0 6 000 3 800 6 038 132 -42 952

Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud võlakirjade emiteerimisest Tasutud võlakirjade lunastamisel Laekunud laenud Laenude tagasimaksed Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid Tagasi makstud kontsessioonilepingute alusel Makstud intressid ja muud finantskulud

28 400 -10 606 46 800 -5 906 0 -1 103 -7 084

15 000 -8 711 20 000 -5 906 0 -1 043 -6 428

557

-33

50 501

12 912

Puhas rahavoog

49 822

-1 347

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul Raha ja selle ekvivalentide muutus Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul

25 079 49 822 74 901

26 426 -1 347 25 079

Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon, allahindlus ja mahakandmine Põhivara soetusega kaasnev käibemaksukulu Kasum/kahjum põhivara müügist Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Käibevara netomuutus Kohustuste netomuutus Rahavood põhitegevusest kokku

Riskimaandamise reservi muutus Rahavood finantseerimisest kokku

2013. aastal vähendati AS Tallinna Soojus aktsiakapitali 9 532 tuhat eurot, millest 2013. aastal laekus 3 500 tuhat eurot, 2014. aastal laekub 3 500 tuhat eurot ja 2015. aastal laekub 2 532 tuhat eurot.

120

Konsolideerimata netovara muutuste aruanne

Saldo 31.12.2013

Muutused 2014

Saldo 31.12.2014

-557

557 557

0

Akumuleeritud tulem Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) Aruandeperioodi tulem

864 181

-21 299 11 784 -33 083

842 882

Kokku Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) Aruandeperioodi tulem

863 624

-20 742 557 11 784 -33 083

842 882

Riskimaandamise reserv Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus

121

Lisa 32. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Eelarve täitmise aruanne on raamatupidamise seaduse § 41 alusel üheks raamatupidamise aastaaruande täiendavaks põhiaruandeks. Eelarve täitmise aruanne on koostatud ja struktureeritud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud nõuete alusel. Eelarve koosneb viiest eelarveosast: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimis- ja finantseerimistegevus ning likviidsete varade muutus. Eelnimetatud jaotuses on aruandes andmed esitatud esialgse eelarve, lõpliku eelarve ja eelarve täitmise kohta. Esialgne eelarve on linnavolikogu 19. detsembri 2013 määrusega nr 59 kinnitatud Tallinna linna 2014. aasta eelarve. Lõplik eelarve on eelarveaasta jooksul 1 linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega tehtud muudatustega korrigeeritud esialgne eelarve .

Esialgse ja lõpliku eelarve olulised vahed Esialgse ja lõpliku eelarve erinevused tulenevad eelarveaasta vältel tehtud linna tuluprognooside ja kuluvajaduste täpsustamisest ning kulutustes tehtud ümberpaigutustest. Eelarveaasta jooksul võttis linnavolikogu vastu kaks lisaeelarvet (linnavolikogu 12. juuni 2014 määrus nr 16 ja 27. novembri 2014 määrus nr 30). Lisaeelarvetega täpsustati tulenevalt jooksvast eelarve täitmisest lähtudes nii kinnitatud eelarve põhitegevuse tulusid ja kulusid, investeerimistegevuse tulusid ja kulutusi kui ka likviidsete varade muutust. Põhitegevuse tuludest suurendati peamiselt tulumaksu- ning kaupade ja teenuste müügist saadavaid tulusid, vastavalt summas 7 494 tuhat eurot ja 8 777 tuhat eurot. Põhitegevuse kuludes suurenesid peamiselt linnatranspordi, haridus- ja spordivaldkondade kulud, vastavalt summas 4 547 tuhat eurot, 1 787 tuhat eurot ja 1 134 tuhat eurot. Investeerimistegevuse kulutustes kavandati enim lisavahendeid teede ja tänavate, hariduse, elamumajanduse, transpordi ning sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkondadesse. Lisaks lisaeelarvetele täpsustati 2014. aasta linna eelarvet ka linnavalitsuse õigusaktidega, millest olulisemad olid alljärgnevad. Tallinna Linnavalitsuse 23. jaanuari 2002 määrusega nr 11 kinnitatud „Ülekantavate kulude järgmisse eelarveaastasse kandmise korra“ p-de 8 ja 9 kohaselt võib järgmisesse eelarveaastasse üle kanda investeeringuid ja neid kulusid, mis on eelarves ülekantavaks määratud. Järgmisesse eelarveaastasse üle kantavaid investeeringuid ja tegevuskulusid võib kasutada üksnes samal otstarbel ning ainult selle eelarveaasta jooksul. 2013. eelarveaastast kanti 2014. eelarveaastasse üle põhitegevuse kulusid summas 3 725 tuhat eurot ja investeerimistegevuse kulutusi summas 5 764 tuhat eurot. Ülekantavad kulud ja investeeringud olid valdavalt seotud välisrahastusega projektidega, mille elluviimise käigus vajalike põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse kulutuste täitmine jäid osaliselt 2014. aastasse. Suuremad ülekantavad kulutused olid transpordi- (trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimine jm), sotsiaalhoolekande (toimetulekutoetus, vajaduspõhine peretoetus) ja kultuuri- (toetus Sihtasutusele Tallinna Kultuurikatel) valdkonnas. Sellest tulenevad täiendavad väljaminekud 2014. aastal kaeti likviidsete varade muutuste arvelt; Tallinna Linnavolikogu 19. detsembri 2013 määruse nr 59 „Tallinna linna 2014. aasta eelarve” § 2 p 1 sätestas, et linnavalitsusel on lubatud kinnitada Tallinna linnale antud riigieelarve eraldiste, lepingute alusel linnale eraldatud vahendite ja saadud annetuste jaotus ametiasutuste ning vajadusel majandusliku sisu lõikes pärast vastavate riigi õigusaktide vastuvõtmist, lepingute sõlmimist või annetuse saamist. Algselt oli linnavolikogu poolt kinnitatud linna 2014. aasta eelarves kavandatud saadavaid toetusi põhitegevuse kuludeks summas 77 827 tuhat eurot ja investeerimistegevuse kulutuste sihtfinantseerimiseks summas 1 156 tuhat eurot. Eelarveaasta jooksul korrigeeriti põhitegevuse kuludeks saadavaid toetusi nii lisaeelarvetega kui ka vastavate linnavalitsuse korraldustega ning täpsustati saadavate toetuste majanduslikku sisu, mille tulemusena prognoositavad saadavad toetused tegevuskuludeks vähenesid kokku 5 269 tuhande euro võrra, tulude kaupade ja teenuste müügist suurenesid 7 256 tuhande euro võrra ning saadav sihtfinantseerimine investeerimistegevuseks suurenes 8 575 tuhande euro võrra. Saadavatest toetustest moodustavad 83,6% riigieelarvest saadavad toetused hariduskuludeks (põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate palgad, koolituskulud ja investeeringud) ja toimetulekutoetuste maksmiseks. i

1

Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2014 määrus nr 16 „Tallinna linna 2014. aasta esimene lisaeelarve“; Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 2014 määrus nr 30 „Tallinna linna 2014. aasta teine lisaeelarve“; Tallinn Linnavalitsuse 30. aprilli 2014 korraldus nr 702-k, 5. novembri 2014 korraldus nr 1695-k ja 11. veebruari 2015 korraldus nr 184-k „Tallinna linnale riigieelarve eraldiste, lepingute alusel linnale eraldatud vahendite ja saadud annetuste jaotus linna asutuste lõikes“; Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2014 korraldus nr 516-k ja 5. novembri 2014 korraldus nr 1695-k „Tallinna linna 2013. aasta eelarves ülekantavaks määratud kulutuste ülekandmine 2014. eelarveaastasse“; Tallinna Linnavalitsuse 29. jaanuari 2014 korraldus nr 120-k ja 05. novembri 2014 korraldus nr 1707-k „Tallinna linna 2014. aasta eelarves teenistujate ja juhtide palgatõusuks ette nähtud vahendite jaotus“ ning 01. septembri 2014 korraldus nr 1306-k „Koondamishüvitiste kompenseerimine ametiasutustele“; Tallinn Linnavalitsuse 11. veebruari 2015 korraldus nr 184-k „Omatulude ja tegevuskulude suurendamine“.

122

Lõpliku eelarve ja eelarve täitmise vahed Ühe kriteeriumina sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus nõude, mille kohaselt omavalitsusüksuse eelarve põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne. Nii kinnitatud kui ka lõplikus eelarves ja ka eelarve täitmises on nimetatud tingimus täidetud. Linna põhitegevuse tulemiks kujunes 41 miljonit eurot, mis on 9 miljonit enam kui täpsustatud eelarves kavandatud.

Põhitegevuse tulud Eelarve põhitegevuse tulud täideti summas 468 044 tuhat eurot ehk 0,7 % enam kui lõplikus eelarves kavandatud. Põhitegevuse tuludest 70,4 % moodustasid maksutulud. Üksikisiku tulumaksu saadi 1,2 % ja kohalikke makse 5,3 % planeeritust enam. Tulumaksu tulu parem täitmine tulenes nii linna elanike arvu kasvuga seotud tulusaajate arvu kasvust, nende keskmise palga tõusust kui Maksu- ja Tolliameti poolt töötajate registri sisseseadmisest. Registri sisseviimine muutis tuhanded ümbrikupalga saajad alampalga saajateks. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Tallinnas 2014. aasta keskmisena 193,2 tuhat tulu saanud inimest kuus, mis on 8,9 tuhande inimese võrra enam kui 2013. aastal. Keskmine deklareeritud tulu inimese kohta kasvas aastaga 5,2 % ja moodustas tulu saaja kohta 1060 eurot kuus. Maamaksutulu saadi 2014. aastal 1,3 % kavandatust vähem (samas laekumine oli 2,8 % plaanitust suurem). Suurem maamaksu laekumine oli seotud asjaoluga, et 2013. aastal vaidlustasid paljud maamaksukohustuslased nendele määratud maamaksu summa. Seoses vaide menetlemisega määrati nendele uueks maksutähtajaks 2014. aasta. 2014. aastal nendelt laekunud maamaksu luges Maksu- ja Tolliamet 2013. aasta tekkepõhiseks tuluks. 2014. aastal saadi kõiki kohalikke makse kavandatust enam, sh reklaamimaksu tulu 257 tuhande, tänavate sulgemise maksu tulu 352 tuhande ja parkimistasu 26 tuhande euro võrra enam. Reklaamimaksu tulu saadi kavandatust suuremas mahus seoses välireklaami mahu kasvust peamiselt kaubandusettevõtete poolt. 2014. aastal kasvas nimetatud ettevõtete käive ja kasum, mis võimaldas tellida enam välireklaami. Teede ja tänavate sulgemise maksu kasv tulenes tehnovõrkude uuendamise tööde mahu kasvust tingituna. Parkimistasu saadi plaanitust enam eelkõige varasemate perioodide viivistasu sissenõudmise tõttu. Tulu kaupade ja teenuste müügist saadi 64 291 tuhat eurot, mis on 0,9 % planeeritust vähem. Kavandatust vähem saadi ühistranspordi piletitulu, kuna oodatust enam inimesi registreeris end Tallinna elanikuks ja selle tulemusena 100% sõidusoodustusega ühistranspordi kasutajate arv kasvas. Vähem saadi tulu ka kommunaalteenustest, kuna kommunaalteenuste tulu osas arvestati planeerimisel suurema hinnatõusuga ning tulu vähendas sooja talvega kaasnenud väiksem kommunaalteenuste tarbimine.

Põhitegevuse kulud Põhitegevuse kulud täideti summas 426 983 tuhat eurot ehk 98,7 %. Kulude kasutamata jääk oli 5 707 tuhat eurot, millest 4 512 tuhat eurot kantakse üle 2015. eelarveaastasse vastavalt sõlmitud lepingutele ja projektide tegevuskavadele. Ülejäänud osas jäid kulud täitmata peamiselt tulenevalt linna asutuste säästlikumast majandamisest kui ka asutuste omatulude alatäitmisest tingitud kulude kokkuhoiust. Linna asutused, kes ei suutnud koguda asutusele kavandatud tulusid eelarves planeeritud mahus, jätsid vastavas summas täitmata ka asutusele ettenähtud põhitegevuse kulud. Reservideks kavandatud kulude täitmine kajastatakse tehingu majanduslikust sisust lähtudes muudes tegevuskuludes või põhivara soetustes, mistõttu sisaldub reservide täitmine summas 2 825 tuhat eurot põhitegevuse kulude täitmises ja summas 371 tuhat eurot investeerimistegevuse täitmises.

Investeerimistegevus Põhivara müügist saadi 2014. aastal tulu 123 tuhande euro võrra vähem kui kavandatud, kuna kõikide kavandatud objektide müük 2014. aastal ei teostunud. Kuna vara müügihinna alandamine oleks olnud ebaotstarbekas, siis pigem oodatakse turusituatsiooni paranemist ning müügis olevad objektid realiseeritakse eelolevatel aastatel. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks saadi 603 tuhat eurot enam kui eelarves kavandati. Vabariigi Valitsuse poolt otsustati alles 2014. aastal eraldada vahendid Ülemiste liiklussõlme II etapi 2012. aastal tehtud tööde finantseerimiseks. Seega kajastusid need eraldised 2014. aasta tuluna. Põhivara soetusteks kavandatud kulutusi täideti 2014. aastal 9 092 tuhande euro võrra kavandatust vähem ning ka antav sihtfinantseerimine põhivara soetusteks oli 2 333 tuhande euro võrra kavandatust väiksem. Mitmete investeeringute valmimine lükkus edasi ja kulutused kantakse üle 2015. aastasse. Suuremad investeerimisprojektid, mille tööd lükkusid edasi järgmisesse aastasse olid Kalaranna ja Suur-Sõjamäe tänavate rekonstrueerimine, ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine, Akadeemia tee 48 ühiselamu rekonstrueerimine, Tallinna Kiirabi Retke tee 1 hoone rekonstrueerimine ja Politseiaia pargi rekonstrueerimine. Antava sihtfinantseerimise osas kantakse üle 2015. aastasse üle Tallinna Kultuurikatla ja trammiliinide nr 3 ja 4 rekonstrueerimise kulud. Tööde valmimise edasi lükkumise ja ülekandmise põhjuseid on mitmeid: detailplaneeringute ja kooskõlastuste planeeritust pikemaajaline menetlemine, lisanõuete ja -tingimuste esitamine projekteerimistöödele, 123

riigihangete vaidlustamisest tingitud ehitusperioodi pikenemine, ettenägematute lisatööde ehitusorganisatsioonide poolt oma ehitusvõimsuste ülehindamine.

lisandumine ja

2014. aastal valminud objektidest olid suuremad Tondiraba jäähall Varraku tn 14, Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskus, Merivälja Kooli võimla ning teede ja tänavate kapitaalremondi ja rekonstrueerimise osas Haabersti ristmiku I etapp (Ehitajate tee lõigul Õismäe tee – Paldiski mnt), Õismäe tee I etapp, Pärnu mnt (Vabaduse väljak – Tondi tn), Punane tn (J. Smuuli tee – Kuuli tn), Pärnu mnt viadukti kapitaalremont jt. Kvartalisiseseid teid remonditi mahus 3,2 miljonit eurot. 2014. aasta lõpus soetati uus foorijuhtimiskeskus, mis võimaldab 2015. ja järgnevatel aastatel muuta Tallinnas liikluse sujuvamaks. Välisrahastuse ja investeerimistoetuse vahenditest rekonstrueeriti trammiliin nr 3 ja 4 taristu osas rööbastik Vabaduse väljakust Pärnu mnt tagasipöördeni, Vana-Lõuna tänava ring, rekonstrueeriti kontaktvõrk koos nelja veoalajaamaga Kadriorust Pärnu mnt lõppu ning teostati veel töid Pärnu mnt depoos jm. 2014. aastal jätkati ka Kultuurikatla rekonstrueerimistöödega, mis on kavas lõpetada 2015. aastal. 2014. aastal alustati mitmete suuremamahuliste ehitus- ja rekonstrueerimistöödega, mis valmivad 2015. aastal. Nendest suuremateks on Lasnamäe Gümnaasiumi, Mustamäe Reaalgümnaasiumi ja Tallinna Kiisa Lasteaia (endine Tallinna 26. Lasteaed) tervikrenoveerimised, Ingeri bastioni idapoolse käigu restaureerimine, Vikerlase tn 16a jalgpalliväljaku renoveerimine koos jalgpallihalli rajamisega, Tallinna Tugikeskus Juks Kadaka tee 153 hoone renoveerimine, Tallinna Kiirabi Retke tee 1 hoone rekonstrueerimine, Akadeemia tee 48 hoone rekonstrueerimine arstide ja õdede majaks, Lasnamäele Pae tn 19 sauna ehitamine, lastekodu lastele Veerise tn 26 ja 28 peremajade ehitamine, Politseiaia pargi rekonstrueerimine ning Kalaranna tänava rajamine ja Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimine. Sissetulekud aktsiakapitali vähendamisest jäid alatäidetuks 1 568 tuhande euro ulatuses, kuna AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus aktsiakapitali vähendamise otsus võeti linnavalitsuse istungil vastu alles 03.12.2014 ning äriregistri kanne teostati seetõttu 2015. aasta alguses. Seega nimetatud tehing kajastub 2015. aasta tuluna. Alatäidetuks jäi ka aktsiakapitali suurendamine. 29.10.2014 linnavalitsuse istungil otsustati suurendada Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla aktsiakapitali 100 tuhande euro võrra. Kanne äriregistris teostati 2015. aasta alguses ning seetõttu kajastatakse tehing 2015. aasta väljaminekuna. 2014. aastal jätkus finantsturgudel baasintresside langus, mille tõttu jäid planeeritust väiksemaks ka linna finantskulud. Lisaks refinantseeris linn 2014. aastal kolm oma kõige kõrgema intressimarginaaliga võlakohustust, mis avaldas samuti mõju finantskulude vähenemisele.

Finantseerimistegevus 2014. aasta investeerimistegevuse finantseerimiseks kavandati võtta laenu summas 40 miljonit eurot. Lisaks 2014. aasta investeeringute katteks kavandatud laenule lubas linnavolikogu (12. juuni 2014 määruse nr 16 „Tallinna linna 2014. aasta esimene lisaeelarve“ § 2) linnavalitsusel kasutada 2014. aasta investeeringute finantseerimiseks 2012. ja 2013. aastaks kavandatud, kuid välja võtmata eelarvelaenu vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. veebruari 2003 määrusega nr 10 kinnitatud „Tallinna linna laenude võtmise ja haldamise korras” kehtestatud tingimustele. 2014. aastal võeti nimetatud volituse alusel eelnevate aastate eelarvelaenust välja 35,2 miljonit eurot. Linna laenude ja võlakirjade tagasimakseid, teenuste kontsessioonilepingutest tulenevaid makseid ning kapitaliliisingu makseid tehti eelarves kavandatud mahus.

Likviidsed varad Likviidsete varade kavandatud muutus kujunes 59 418 tuhande euro võrra prognoositust suuremaks. Seda mõjutasid: 

2012. ja 2013. aasta linna eelarves investeeringute katteks kavandatud, kuid võtmata jäänud laenu väljavõtmine 2014. aastal summas 35 200 tuhat eurot;



põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse kulutuste finantseerimiseks kavandatud väljamaksed eelarves planeeritust väiksemas mahus seoses eelarves kavandatud kulude ja investeeringute väiksema täitmisega ning 2014. aastal lõpetamata projektide ja investeeringuobjektide kulutuste ülekandmisega 2015. eelarveaastasse summas 15 125 tuhat eurot;



maksutulude täitmine planeeritust suuremas mahus (3 602 tuhat eurot);



nõuete-kohustuste saldo muutus, mis kujunes planeeritud summast 4 050 tuhande euro võrra suuremaks. Eelarve vastuvõtmisel ja täpsustamisel planeeritakse teadaolevaid nõuete ja kohustuste muutust põhjustavaid tehinguid, täitmises kajastuvad lisaks nõuete ja kohustuste muutused, mis on tingitud tekke- ja kassapõhiste tulude ja kulude ajalisest erinevusest (nt maksetähtajad).

Eelarve täitmise aruandes ja konsolideerimata tulemiaruandes esitatud arvnäitajate vahed on esitatud järgmises tabelis.

124

Tabel 33.Vahed eelarve täitmise aruande (punkt 6.5) ja konsolideerimata tulemiaruande (punkti 6.6 Lisa 31) vahel

Tegevustulud (+) Põhitegevuse tulud Põhivara müük Saadav sihtfinantseerimine Tegevuskulud (-) Põhitegevuse kulud

Põhivara käibemaks Antav sihtfinantseerimine

Eelarve täitmise aruanne

Tulemiaruanne

Vahe

Selgitused vahede kohta

482 349 468 044

479 639

2 710

Sh sisekäive Sh mitterahalised tehingud sellest müüdava vara jääkväärtus

949 1 761

Sh sisekäive Sh mitterahalised tehingud sellest põhivara amortisatsioon ja allahindlus

949 -71 653

Sh mitterahalised tehingud sh intressikulu diskonteerimine sh kahjum osaluste ümberhindamisest

-1 839

Sh mitterahalised tehingud sh intressikulu diskonteerimine

-155

3 971 10 334 443 038 426 983

513 742

-70 704

4 685 11 370

Finantstulud (+)

6 306

Dividendid

6 246

Muud tulud

60

8 145

7 125

-1 839

Finantskulud (-)

6 970

-155

Intressikulu Muud finantskulud

6 964 6

Põhivara soetus (-)

47 256

0

47 256

Sh põhivara soetus

Tulem

-8 609

-33 083

24 474

Sh mitterahalised tehingud Sh põhivara soetus

1 952

-65 413

-143 -1 696

-155

47 256 71 730 -47 256

125

7.

Vandeaudiitori aruanne

126

8.

Allkirjad majandusaasta aruandele

Tallinna Linnavalitsus on koostanud Tallinna linna 31. detsembril 2014. aastal lõppenud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest (sh linna eelarve täitmise aastaaruanne) ja vandeaudiitori aruandest. Tallinna Linnavolikogu on majandusaasta aruande kinnitanud ning Rahandusministeeriumile ja Harju Maavalitsusele esitamiseks heaks kiitnud. Tallinna Linnavolikogu 11. juuni 2015 otsus nr 100.

Kalev Kallo Tallinna Linnavolikogu esimees

Taavi Aas Abilinnapea Linnapea ülesannetes

127