Pseudotuberkuloos – kaseoosne lümfadeniit (Caseous Lymphadenitis CLA) Click to edit Master subtitle style

Tarmo Niine VM6 5.Aprill 2010 13.05.10

Sissejuhatus •

Peamiselt lammaste ja kitsede



haigus.







Tekitaja: Corynebacterium pseudotuberculosis Krooniliselt kulgev Nakatunud loomal tekivad kaseosse sisuga mädakolded lümfisõlmedesse ja/või siseelunditesse. 13.05.10

Corynebacterium pseudotuberculosis •

Gram positiivne, mitteliikuv, pleomorfne kepikujuline.



„Täiuslik parasiit“ – •

Näilise kergusega väldib immuunvastust •



Kandub edasi ja paljuneb makrofaagides

Nakkus kestab terve elu ja on harva surmav

Suudab väliskeskkonnas kaua elada. 6 kuud farmitingimustes 8 kuud pinnases

13.05.10

Miks on Corynebacterium pseudotuberculosis probleem? •

Suured mädakolded ja nendega piirnev ümbrus rümbal ei sobi inimtoiduks.



Villa toodang langeb – 4,1-6,6%



Vanemad loomad võivad kurtuda ja muutuda loiuks. •



Võib lõpuks ka surra

Arvatavasti haigus ei mõjuta noorte lammaste juurdekasvu. •

Talledelt leitakse väga harva

mädanevaid lümfisõlmi.

13.05.10



2 peamist virulentsuse faktorit:

Mida Corynebacterium pseudotuberculosis Phospholipase D (PLD) teeb? •





Kahjustab või hävitab peremehe rakkude membraane.

Mycolic acid •





C. pseudotuberculosis’el ei ole kapslit, seda asendab vahajas mycolic happe kiht. Põhjustab fagotsüteerivates leukotsüütides degeneratiivseid muutusi või isegi nende surma Kaitseb bakterit lüsosüümide hüdrolüüsivate ensüümide eest

13.05.10

Kust kaudu lambad/kitsed nakatuvad kaseosesse lümfadeniiti? •

Bakter peab saama looma sisse.



Läbi terve naha nakatumist ei toimu.



Nakatumine läbi nahavigastuste





Pügamine – saastunud tööriistad



Kitsedel võitlused hierarhias

Suukaudu •

Parasiitide tekitatud sooltevigastused

13.05.10 •

Nakatunud karjast sisseotstetud hein

Kliiniline pilt •

Klassikaliselt nakatumine seotud püogranuloomide tekkega.



Kaks peamist vormi (võivad ka koos olla) •



Väline (pindmine või naha) vorm •

Ükskõik milline pindmine lümfisõlm võib nakatuda



Pindmised abstsessid ei pruugi alati olla pindmistes lümfisõlmedes.

Vistseraalne vorm •

Lambal peamiselt kopsudes ja mediastinaalsetes lümfisõlmedes.



Abstsesse leitud ka maksast, neerudest ja udarast.

13.05.10• Harva esineb abstsesse südames, mundatites, munandikotis,

Kliiniline pilt •

Pindmised abstsessid on tavaliselt 3-5 cm Ø (võivad olla ka 15 cm Ø) •





Karva kadu abstsessi pinnalt Abstsess lõpuks puruneb/lõhkeb ja paiskab mäda koos C. pseudotuberculosis’ega kõigele ümbritsevale.

Nakatunud loomad võivad

kõhnuda ja olla loiud+isutud.

13.05.10

Diagnoos •

Kliinilise pildi järgi •

Päris tugev vihje: •

mitmel loomal pindmised lümfisõlmed tursunud





Vistseraalne vorm???

Bakterioloogiliseks uuringuks võtta proov mädast. •

Mõnikord võib mõni püogranuloom olla steriilne.



Fakultatiivne anaeroob.

13.05.10



In vitro antibiotikumid toimivad hästi.

Ravi??? •



Kirurgiliselt eemaldada abstsess või lihtsalt läbi torgata ja lobutada joodi lahusega. •

Lisaks 4-6n antibiotikume manustada



Küsitav tulemus

Rifamütsiin (10p BID) + oksütetratsükliin (kolme päeva tagant) •

Kliinilised ilmingud vähenevad



10 looma oli tolles uuringus

13.05.10

Ravi??? •

Washburn jt. (2009) uuring. Loomad jaotati kolme rühma.



1. rühm – mäda kolle avati skalpelliga ja loputati •



2. rühm – mäda kolle loputati 16G nõela kauda 0,9% NaCl lahusega •



1 doos penicillin G 20000 U/kg SC

Tühja abstsessi koldesse süstiti 2,5 mg/kg tulatromütsiini

3. rühm - mäda kolle loputati 16G nõela kauda 0,9% NaCl lahusega •

Üks doos tulatromütsiini 2,5 mg/kg SC, kaela piirkonda

13.05.10



Ravi???

Washburn jt. (2009) uuring.



1 kuu hiljem uuriti uuesti loomi.



Abstsessidest tervenunud loomade hulk





1. rühm 92,9% (13/14)



2. rühm 83,3% (10/12)



3. rühm 82, 4% (14/17)

*Tulatromütsiini keeluajad väikemäletsejalitstel piim 45p, liha 36p. 13.05.10

Tõrje (O’Reilly et al. 2010) •





Tõrjestrateegiad: Ainult abstsesside läbitorkamine ei vabasta haigusest karja ja toimib, kui levimus ei ole üle 0,60. Vaktsiin effektiivsusega üle 0,79 suudab elimineerida haiguse karjas, kui levimus ei ole üle 0,60. •



Vaktsineerimine + kliiniliselt haigete loomade eemaldamine kiirendab karja tervistumist.

Seroloogiline test + tapa •

tundlikus (sensitivity) on vähemalt 90% saab viie testimistsükliga haiguse elimineerida.

Test mille täpsus ja tundlikus on >90% hoiaks ära valepositiivsete tapmise. 13.05.10 •

Elimineerid haiguse



Tõrje •

Elad koos haigusega



Vaktsineerimine



Ravida haigeid loomi



Abstsesside avamine



Kliiniliselt haigete loomade eraldamine









Vaktsineerimine Muudatused managment’s

13.05.10



Vaktsiini effektiivsus vähemalt 0,79. Eestis pole saadaval?

Testi ja tapa •

Peab olema tundlik test (>90%), muidu kaod suured.

Aga vaktsiin??? •

‘‘it is likely that infection by C. pseudotuberculosis involves a unique mode of pathogenesis’’ (Batey, 1986)



Euroopa liidus ei ole ühtegi registreeritud.



Glanvac TM (Pfizer Animal Health) (1983) •



toxoided with formalin

Caseous D-TTM; Colorado Serum Co., Denver, CO, USA clostridial toxoids and a combination of C. pseudotuberculosis bacterin 13.05.10 and toxoid •

Aga vaktsiin??? •





Vaktsiin peaks andma nii humoraalse kui tsellulaarse immuunvastuse. Bacterin vaccines •

Vähe uuritud



Kõrged doosid tekitasid kopsuturse, väiksed doosid ei andnud kaitset.



Kaitse kestis 3-4 kuud

Toxoid vaccines. •

Haiguse Kroonilise kulu tõttu ei ole saadud tulemust



anti-eksotoksiini antikehad ei ole piisvad, et ära hoida nakatumist.

13.05.10

kokkuvõte •



Tekitaja: Corynebacterium pseudotuberculosis Nakatumiseks tõenäoliselt peab bakter saama vere- või lümfisoontesse.



Tekivad ca 3-5cm Ø mädakolded.



Krooniline haigus



Levik toimub läbi mädapaisete lõhkemise ja sisu paiskumisega keskkonda. 13.05.10

The control of Corynebacterium pseudotuberculosis infection in sheep flocks: A mathematical model of the impact of Kasutatud kirjandus vaccination, serological testing, clinical examination and lancing of abscesses - K.M. O’Reilly, G.F. Medley, L.E. Green (2010), Preventive Veterinary Medicine •







Control of caseous lymphadenitis in six sheep flocks using clinical examination and regular ELISA testing - G. J. Baird, F. E. Malone (2010), Veterinary Record Corynebacterium pseudotuberculosis: microbiology, biochemical properties, pathogenesis and molecular studies of virulence - Fernanda Alves DORELLA et al. (2005), Veterinary Reasearch Comparison of three treatment regimens for sheep and goats with caseous lymphadenitis - Kevin E. Washburn et al. (2009), JAVMA

Corynebacterium pseudotuberculosis and its Role in Ovine 13.05.10 Caseous Lymphadenitis - G. J. Baird and M. C. Fontainey •

13.05.10