Tänast lehte 10 lehekQlr e Ufftt ttamutet 3 marta.

Ilmub igapäew. Toüiifitus: Piki t 2, awatud 10—2 e. Uja 6—lo Sht, Toimetule telefon d Peatoimetaja— 23-63. päewauudiste osakond 347, rahwamajaudus 23-54 õhtune walwekord 23*54. Talitus: Suurturu 4 awatud 4—5; ärijuhi kõnetun nid 4—ll, I—s. Telefon 311. Aadress: ,Päewa!ehf. Tallinn (postkast »r. 87.)

Päewaleht

Tellimine t|titnaO 1 kuu poStiqa 75 marka peaui ] i (uu postita 68 marka xeuu kl . * 138 . - . ? • . ;sv . - . "j , . 204 „ - . 3 0 m 225 » « AadreSsi uiuutminc 20 marka

WSHamaaie 350 marka tuus

Kuulutuste hinnad: Kuulutuste küljel, ühel iveera. » .«arta millimeeter. ehe eesotsas 8 marka ja teksti ceSkei 10 marka millimeeter teist, weeru laiusele. Kuulutusi wöe

tatie kürqmis' allema numbrile tum kella 4 p. L wastu.

Peatoimetaja M» Rebane. Nr. 101

Kästkinao doitakie atuult ielletobosel oowi! alal

XV7ll> aastakäik

NeljopLewol. 1?. aprillil !?2Z

Gesti publikum muligu

ise omale tulewased kinodiiwad. Selleks on praegu juhus Siiffl© REIC© R O* iS» kus wõistlewad 15 silmiiludust. Kolmele filmilludufele, kes lvpuwöistlusel publikumi häälteenamuse saamad, on 0.-ü. .Estonia Film" järgmised auhinnad määranud: 1. auhind 25.000, 2. auhind 10.000 ja 3. auhind 5000 mk. Viimased päemad „Emmam gaas" 1. seeria, hiinlane teenriks", Ameerika nali 2 waatuses. Fordi traktorite ehitus. Täna a edast. Algupäraline eeStawa näitelinal \a näitetawal: ,1 Marina" I) A,«»»,.-«». vilt Sofef Me . ODOR Ta lla.

Estoonfa teatri majas nr. 1.

werewaesuse ja nõrkuse wastu.

S-L. „Tvbak"-

Kaua aja pärast Helena TXlakorokojn jn Paul lvegener i kaaste algupärane pilt n IAFOIJ|OSUi dÄrOQ 1 OilMrOQ! a gewusel warsti teater SI N O*S".

Tarzani tagasitulek. (..Ahmide kaswandiku" järg). Edgar Rice Burroughsi romaan. so Inglile keelest L. L. Wiie minutiga jõudis ta suure puu juure, mille ok sad ulatasid üle küla aia, ja siit waatas ta alla met siku rahwahulga peale. Seal oli umbes wiiskümmend araablast, ja mast wiis kord niipalju Manyuemamehi. Wiimased õgisid toitu ja walmistasid otse oma wal gete peremeeste ninade all wastikut pidu. mis järgneb wõidule, kui nende julmadesse kätesse jääwad waen lase surnud. Ahwinimene nägi, et oleks täiesti asjata tormata kallale sellele metsikule hulgale, kes oli warustatud püssidega ja üheskoos küla lukustatud wärawate taga, seepärast läks ta tagasi Waziri juure ning andis talle nõu oodata, et temal. Tarzanil. oli parem plaan. Kuid silmapilk enne seda oli üks põgenejaist ju tustanud Wazirile, kui toorelt tapeti mana pealiku naine, ja nii meeletu oli manamees wihast, et ta ette* waatuse täiesti unustas. Kutsudes sõjamehed lähemale, käskis ta neid tormi jooksta, ja wehkides odadega ning karjudes metsikult, tormas waemalt rohkem kui saja pealine salk hullumeelselt küta wärawate poole. Enne kui nad pool lagendikku ära jooksid, omasid araabia sed tule. Esimese kogupauguga langes Waziri. Pealetor majate kiirus wähenes. Teise kogupauguga langes meel pooltosinat. Mõned jõudsid wärawateni. kuid nad lasti kohe maha; polnud mingit wõimalust pääseda sisse ja ülejäänud sõjamehed pöörasid tagasi metsa. Kui nad metsa poole pöörasid, awaftd rööwlid wä rawad, et lõpetada päewatöü sugukonna täielise häwi tamisega. Tarzan oli olnud üks wiimastest. kes jook sid tagasi metsa poole, ja nüüd. liikudes pikkamisi, pöö ras ta wahetcwahel ümber ning saatis hästijihitud noole tagaajaja kehasse. Dshunglis leidis ta wäikse salga musti, kes olid kindlad otsuses astuda wõitlusse lähenema rööwlite salgaga, kuid Tarzan käskis nnd laiali joyksta. hoida

eemal waenlasest, kuni nad wõiwad koguda pimeda tulekuga. ..Tehke, nagu käsen Leid," palus ta. „ja te saate wõitu sest waenlasest. Minge laiali metsa, koguge nii palju põgmejaist kui saate, ja öösel tulge sinna, kus tap sime täna clcwante. Kui arwate. et teile on järgitud, siis tulge ringteed. Silis seletan teile oma plaani ja te leiate, et see on hea. Te ei wõi loota saada wõitu oma wäikse jõu ja lihtsate riistadega araablaste ning Manyuemameeste suure armu ning püsside üle." Wiimaks olid neegrid nõus. ..Kui te laialt lä hete," seletas Tarzan lõpuks. ..peawad te waenlased ka laiali minema, nii wõib juhtuda, et. olles malwjad, saate tappa suure puu tagant oma nooltega nii mõ negi Manyuemamehe." Neil oli waemalt aega rutata kaugemale metsa, kui ju esimesed tagrajajaist jõudsid üle lagendiku metsa ja hakkasid neid otsima. Tarzan jooksis natuke aega maas. enne kui ro nis puu otsa. Siis ruttas ta kiirelt tagasi küla poole. Ta leidis, et kõik araablased ning Manyuemamehed olid läinud new taga ajama, ja küla oli tühi, wälja arwatud kinniseotud mangw ja üksainus maht. Waht seisis lahtise wärawa juures ning waatas metsa poole, nii et ta ei näinud, kuidas wäle hiiglane kukkus maha tänama teises otsas. Wibu laskemalmis, roomas ahwinimene salaja aimduseta ohwri poole. Wangid olid juba märganud teda ja suurte silmadega täis imestust ning lootust walmasid nad oma päästjat. Nüüd peatus ta wähem kui kümne sammu kaugusel Manyuemamehest. Nool oli ju kohale asetatud. Kuul dus järsk naksatus. kui pruunid sõrmed lasksid wibu nööri lahti, ja häält tegemata kukkus rööwel maha: puunool lendas läbi ta südamest ja ulatas umbes jala pikkuselt wälja ta mustast rinnast. Siis pööras Tarzan tähelpanu wliekümne naise ja noorukese peale, kes olid kinnitatud kae! kaela kiil ge pika orjaahelaga. Polnud enam aega teha lahti wanaaegseid lukke, seepärast käskis ahwinimene neid talle järgida ja. mõttes surnud mähilt püssi ning pad runite möö. juhtis ta, nüüd õnneliku salga, wälsja külawäramast metsa teisele poole lagendikku. See oli aeglane ja raske teekond, fest orjaahel oli tundmatu neile inimestele, ja tihti pidi peatama, näi-

tuseks, kui üks komistas ning kukkus ja kiskus toi sed enesega kaasa. Ka pidi Tarzan suure ringi tege ma, et mitte puutuda kokku tagasitulewate röömlitega. Osalt juhtisid teda juhuslikud paugud, mis näitasid, et araablased olid alles küla elanikkude läheduses: aga ta teadis, et kui nad täidawad ta nõuannet, on mähe kaotusi peale rööwlite omade. Pimeda tulekuga waikis laskmine täiesti, ja Tar zan teadis, et araablased olid külla tagasi laimud. Ta jõudis waemalt hoida tagasi wõidunkast naeratust, ku jutades nende wiha. kui nad leia road, et waht on ta petud ja wangid ära wiidud. Tarzan oleks heameelega wõtnud kaasa natuke suurest elewandiluu tagawarast, mis oli külas, ainult seks, et suurendada waenlass wiha; kuid ta teadis, et see polnud tarwilik küla pääst miseks, sest tal oli juba malmis plaan, mis ei tase araablasi lahkuda nende maalt ainsagi kihwaga. Ja ülekohus cl ks ohud koormata waeseid, wäsinud naisi raske clewand lauga. Oli juba peale keskööd, kui Tarzan lähenes ele« mantide kohale oma aeglrsclt liikuma karawaaniga. Ammu enne kui nad jõudsid sinna, näitas neile teed suur tuli. mille neearid olid teinud keset lagendikku osalt soojenduseks, osalt, et hoida eemal lõwisid. Kui nad laagrile lähedale jõudsid, hüüdis Tarzan kõwasti. teatades et sõbrad tul mad. Neid mõeli rõõm salt wastu, niipea kui neegrid nägid pikka rida sõpru ja sugulasi. Neid kõiki oli ju loetud kadunuiks, sa muti ka Tarzani: õnnelikud neegrid oleks jäänud üles terweks ööks. söönud elewandil ha ja pühitsenud seltsi liste tagasitulekut, poleks Tarzan nõudnud, et nad katsuks magada,, koguda jõudu järgmise päewa jaoks. Kuid magamine polnud kerge asi. sest naised, kes olid kaotanud mehed ning lapsed päewawvitluses. tegid öö koledaks oma wahetpidamatu hulumise ja nutmi sega. Wiimaks siiski läks Tarzanil korda neid mai gistada: ta seletas, et kära kutsub araablased nende peidukohta ja siis tapetakse kõik. Hommiku! seletas Tarzan oma wõitlusplaani sõ jameestele ja kõik olid kohe nõus. et see oli kõige kindlam ning õigem tee wabastada end kutsumata kü tulistest ja maksta kätte seltsiliste surm. Esiteks saadeti paised ning lapsed umbes kahe-

kümne mana sõjamehe ning poisi kaitse all lõuna poole, et nad oleks täiesti wäljaspool hädaohtu. Reid kästi ehitada ajutist peawarju ja kaitseval kindlus:uü okas põõsastest: sest Tarzani plaani järel.' wõ;:ie.nine mõis kesta mitu päewa, ehk isegi nädal u. miile jooksul sõ jamehed ei läheks kordagi nende uude laagrisse. Kaks tundi peale koitu ümbritses kail e maike ring musti sõjamehi. Wahetewahel ronis mõni kõrgele puu otsa, mille oksad ulatasid üle aia. Võarsti langes külas üks Manyuemamees. tabatud ainsast noolen. Ei olnud mingit kail ttetuagi nise häält miu st. koledat sõjaksa ega wehklemist ähwardamaie odade ja. mis tea tab harilikult metsinimeste kallaletungimisest - ai nutt tumm surmasaadik tummast metsast. See eelteateta juhus tegi araablased ja Manpuema mehed õige wihaseks. Nad jooksid wärawate poole, et süüdlas le kohe kätte maksta: kuid järsku märkasid nad. et ei teadnud, kust poolt otsida waenlak. Kuna nad waidlesid, karjudes wihaseli ning wehkiedes kä tcga. kukkus üks araablasist otse nende" keskel maha peenike nool lendas tal läbi südame. Tarzan ell. asetanud sugukonna kõig' paremad laik jad ümbritsemate puude otsa. paludes'neid end mitte ronija anda, kui maeulise nägu on pööratud nende poole. Kui neeger saatis wiälja oma surmafaadiku. peitis ta enese wäljawalitud puutüwe tuha. ega lask nud enam enne, uni malmaw silur ütles, et ükski ei waadanud puu poote. Kolm korda hakkasid araablrsed jooksma üle la pentsiku sihis, kusi nad armusid, et nooled tutid, aga iga kord tilli uus no. l taga uta mag mõtus oh'ori nen de seast, oiis pöörasid nad ümber ning otsisid teises sihis. Wiimaks hakkasid nad sihikindlalt metsa läbi otsima, kuid neegrid kadusid nende eest, nii et nad ei näinud waenlasest märkigi. Kuid nende peade kohal luuras suurte puude pak sus lehest,kus metsik kogu see oli Ahmide Tarzan. fees lehwis nende Kohal, nagu oleks ta surmawari! Warsti jõudis üks manyuemalane teistest ette: polnud kedagi, kes oleks näinud, kust tuli surm. ja sellepä rast tuli ta ruttu, ja silmapilk hiljem komistasid teised seltsilise surnukeha peale möödapääsmatu nool oli südames. • • "• '

Neljapaewol. 1?. aprillil Riia saadiku J. Seljamaa seletused Eesti-Läti wahekorrast. - ? Peab aluse Panema Eesti-Läti sõprus. Praegu wõib mba kõnelda Eesti-Läti liidust, ehk see küll weel woemilikult ei ole wlmttud. Prantsuse laewastik tuleb suwel Tallinna sadamasse külas kaigule. Austria parlament Dr. Seipeli uuesti Peaministriks walinud. Belgradi kabinett enese lahti Palunud. Rahwasteliidu nõukogu teisipäewal kokku astunud. Ehituslaenu wäljaandmise kord asunikkudele käesolewal aas tal. Raudteede otseühenduste konwerents Warssawis. Eesti wõtab osa rahwnswahelisest keskkooliõpetajate kongres sist Praagas. Tallinnas algab homme Riigikogu walimislehtede ja tunnis tuste laialikandmine. Kalasadamat hakatakse süwendama ja korda seadma. Haridusministeerium õpetajatele wäljamaa reisiks abiraha määranud. Päewauudised.

Tallinna linnawolikogu järjekorraline koosolek 18. aprillil.

Saksa wulitsuse esitaja hra Krull jõuab täna Tallinna, et siin läbi rääkimisi alata kaubalepingu ja kahjutasude asjus. Niia saadik J. Seljamaa sõidab täna pealelõunast rongiga Riiga tagasi Uued nimetused meie WMA esitustes. Välisministeeriumi KesK-Euroopa büroo juhataja kohustetäitja K. Mõistus n metatakse Berliini saatkonna esimeseks sekretääriks. Sa ma saatkonna juure määratakse atasheeks Ojan son, kes sama kohuseid tüllis wälisministee riumis. Wälstm n s ecn musse mai ra.akst meel: Sammul Hesingi saatkonna sekretäär.ks, Ha mann Pari fi saatkonna sekretäär ks. Helsingi saatkonna senine sekretäär Kirotar läheb Lon doni saatkonna juure. Marshal Fochi sõit Poolamaale. Sellele järgnen» Prantsuse sõjMcwastiku kü laskäik Balti rrõesse. 2. maiks oodatakse Warssawis Prantsuse Marshall Fochi külaski i.tu. Marsha! Fochi saa dab tema endine staabiülem kindral Weygand, kes 1920. aasta suwel Poola söjawägede wastu panekut Warssawi eell.inil organiscens sa selle edukalt läbi wiis. Neid saadumad kaks oh lüitfcrl; üks marshalide missioouit, teine kiud ralstaabist.

Marshal Fochi wiibimine Poolamaal kes tab umbes 12 päewa. Esimesed neli päewa saadab ta Warssaivis mööda, peale selle kolm päewa Pooscnis. siis Lmowis kaks päewy ja Krnkowis kaks päewa, millele järgneb tagasi sõit Prantsusmaale. Marshal Foch ja kindral Weygand peatawad Warssawis mim.trite nõu kogu presiidiumi lossis. Marshal Fochiga ühel ajal oodatakse nõu pidamist.lo Warssawi Inglise kindralstaabi üle mat kindral Fomleri ja Rumeenia kuningat, kelle sõit aga nüüd rahutuste tõttu Bukares tis arwatawasti ära jääb. Marshal Fochi sõidu eesmärgiks Poola maale on: 1) tugewamini sõlmina sõpruse side meid Poola ja Tsheho-Slownkkia wahel, et sellega Wäikese L-idu (Rumeenia. Lõuna-Slaa wia. Tsheho-Slownkkia ja Poolamaa) olemas olemist ja püsiwust kindlustada. 2) Prantsuse teenistuses (Napoleoni marshalina) 1813. aas tal Leipzigi lahingus langenud poolaka marshal würst Poniatowski ausamba püslnamise pidus tuse osawötmine Warssawis. 3) Poola sõja sadama arvamine Gdontas. Amaniisest wötab ka Tsheho-Slowakkia president Benesh osa, kes sel puhul Gdönia sõidab. Poola sõiasadama awamisele sõidawad: 3 Prantsuse ristlejat ja 4 destroieri (miinipanejate häwitajad). Laewastik teeb pärast rci.i Latwia pealinna Riiga, sealt jõuawad laewad umbes maikuu keskpaiku Tallinna, kus nad mõned päewad wiibiwad. Uus raamat Eestist. K L Prageri kirjastusel Berliinis on hil juti ilmunud Dr. O. Lehnichi raamat „Währung !,nd Wirtschait in Põlen, Litauen. Lettland und Estlaud" Poola, Leedu, Läti ja Eesti raha za majandus; 356 lhk. (Eta) Walitsuse otsused. Wabariigi walitsuS otsustas Riigikogule esi tada:

1) Seaduseelnõu kohtupristawitelt nõutama kautsjoni kõrgendamise kohta;

2) seaduseelnõu wallakohtu liigete päewa- ja sõiduraha kohta.

Edasi otsustas walitsus Riigikogule esitatud õpetajate seminaaride seaduse eelnõu tagasi wõtta ja anda haridusministeeriumile uuesti mnber töötamiseks.

1923. a. peale wäljaantub ehitus laenu fondi kinnipanemise küsimus. Möödaläinud aastal, mil riikliku ehitus laenu komitee oma Legemust algas, oli asi alles uus, sellega ka suurema jao kodanikkudele tead mata. Nüüd .kus ajalehtedes on pikemaid kir jddusi riikliku ehituslaenu Komitee tegewuse üle olnud, mõib loota, et niisuguseid linna- ja ale wiwalitsusi ei peaks leiduma, kes ei teaks, et riik laenu annab toetuseks elukorterite ehita miseks. Möödaläinud aastal paljud omawalit sust asutused nõutasid enestele laenufondiks kre biiti 1322. a. peale, kuid sama aasta lõpul sel gus, et õige mitmed omawalilsust asutused ei tarmitanud sellest krediidist n i te pennigi korteri kriisi lahendamiseks, millega aga suuri summasid oma nimele tegewuseta seisma panid. Sarnane leige olek tuli ka osalt sellest, et linna- ja alewi walitsused ljiga pealiskaudselt selle peale waaLasid, armaLcs, kui neile krediit on antud, siis wõimad tarwitada millal ise heaks arwamad. See ei olnud muidugi õige arwa mine.

Komitee tegi kõigile omawalitsustele ring kirjalijelt teatamaks, et kui 1922. a. krediidid kuni 1. märtsini 1923. a. äratarwitatud ei saa. siis sulutakse nad. Kui linna- ja alcwiwalitsused nägid, et tõsi taga on. siis esitati kõiksugu andmeid, et laenu nõudjate tung olla suur jne. Kuid komitee leidis parema olewat kinnipandud krediite nen dele anda, kelledel selle järele tõsised nõuded olid. Tänawuaastase ehituslaenu fondi kohta te gi komitee sedasama, saates kõikidele linna- ja oma otsust riagkirjalistlt tead miseks, et kui ehitusfondiks antud laen kuni 1. septembrini k. a. äratarwitatud ei saa, siis pannakse nimetatud fondid kinni ja komitee jätab --omale õiguse wabakssaanud summad nen dele omawalitsuse asutustele anda, kelledel laenu järele nõuded on. Ehituslaenude wäljaandmisest asunLLtudele tänawu aastal. Lõpulikud andmed ehituslaenu kohta käes olewa aaSta ehitajate asjus peawad riigimaade ülemad 1. maiks põllutööministeeriumi maakor ralduse peawnlitsuscle ära saatma mille alusel peawolitsus ehituslaenu krediidi wastawalt maa kondade mahel ära jaotab ning sellest koha peal hiljemalt 15. maiks teada annab. Peale selle tähtaja algab laenude otsustamine iga asuniku kohta kohalistes maakonna maakorralduse nõu kogudes, mis hiljemalt 1.—15. juuniks lõpule wiidakse ning selle järele algab ka tegelik laenude wäljaandmine asunikkudele. Kuna ehituZnraterjaalide wäljawedu kuni kowadise põllutööhooajani, läinud aastate koge muste järele, wõib kesta, siis ei ole kindlat ehita icite arwu teada, ja et laenu õiglasemalt kõigi soowijate wahel ära jagada, ei ole wõimalik wa remalt ehituslaenu otsustamist kiirustada ning laenude wäljaandmist teostada. Kuna laenude otsustamine wististi lõpulik on, siis tuleks kõigil laenu soowijatel sellekohaste soowiawaldusteaa nüüd esineda. D. Raudteede otseühenduse konwe rents Warssawis. 10. kuni 14. aprillini Poola kutsel Warssawis ära peetud konwerentsi sihiks oli Poola-Lati ja Poola-Eesn transiidina üle Läti raudtee otseühenduste konwentsior uide loomine. Konwerentsil töötati wälja ajutine 'õ.me

kokkulepe praegu olewate piirijaamade Poola p.wlt Turmandti ja Läti poolt Zemgale kohta. Peale selle wiia.

dati läbi Povla poolt kokkuseatud Poola-Läti jä PoolaEeSti konwentsioonide kawad, missugused tehnilisest küljest

kõikide konwerentsist osawötjate esitajate poolt põhimõtteid kult wastuwõetawalekS tunnistati.

Mõned Poola-Läti konwentsiooni peatükid, mis seo tud rahwuswaheliõte iseloomustawate küsimustega ja mil le otsu.tamnw konwerentsisi osawöljate esitajate wõimu piiridesse ei kuulunud, ei saadud lõpulikult redakteerid?,

mispärast Poola-Läti konwentsiooni allakirjutamine edasi

lükati. Ühenduses sellega ei olnud wõimalik ka PoolaEesti raudtee otseühendus? konwentsiooni lõpulikus .vor

mis wälja töötada ja wastu wõtta. Anvatamasti ei tule Poola-Läti konwentsiooni waieluse all olewate peatükkide

lõpuliku redigeerimise peale kaua oodata ja wöib lootu Poola-EeSti wahelise raudtee otseühenduse teolS saamist lähemas tulewikus.

Selle peale waatamata, ei jätnud konwerentS siiski mõju awaldamata. Konwerenlsil kirjutan alla Poola, Lä ti ja Eesti esitajate poolt kokkulepe, mille põhjal nüüd sest peale postisaadetused, s. o. kirsad ja ajalehed, kiirron

gidega weetakse mis posti teeloleku aega Tallinna-W..rs

sawi wahel 36 tunni peale wiib. Teisest küljest sõlme kokkuleppe saawutamise tagajärjel Poola ja Läti wahel wõib Eestist Poolasse kaupasid saata ühe ümbersaatmise ga Zemgale jaamas, mis suureks kergenduseks kaubasaat jatele.

Sama kord on maksew ka reisijate ja bagaashi kohta.

Eesti esitajana wiibis konwerentsil riigiraudtee wälis teede otseühenduse inspektor ins. R. Selja.

meestele ja töösturitele ülekohtune, sest et nad isegi kõiksuguste maksudega koormatud olla. Lw. Krentsi ettepanekul lõpetatakse läbirääkimised p asutakse litt nawaütslbse ettepaneku hääletamisele, missugune rõ huma hääloenamuftga wastu wõetakse.

65.000 inarga eest.

Maa-«lade obeokile andmise küsimus ehituste jaoks.

kohatult tallatud on ja paneb ette seda küsimust päe wakorra esimesena punktina harutusele wõ-ta. Hääle

mmisiel kukub lw. Trakmanni ettepanek läbi, kuna „Lendaw hollandlane" Tallinnas. Umber ilma reisija A. F. de Groot. Eila oma reisil siia jõudnud. Eita astus toimetusse kummalise wälimusega noor

hiiglane, kerge spordiriie seljas, laia äärtega kaabu peakatteks, wanaaegse jutukangelase näoga, mille tu

gcwat profiili lugejad pildil wõrwad näha, mustad pikad juuksed kaelani lehwimas, tutwustades ennast kui ümberilma reisijat, kes pikale ja hädaohtlikule tee konnale asunud, et omale nime teha ja kuulsaks saada. keelt.

Julge mees reisib mootorrattal. Ta on läinud pastal 10. oktoobril Hollandist Amsterdamist wälsa sõitnud, Haagi, Aacheni. Düsseldorfi ja Ham buri kaudu Daani tulnud, kust oma reisi jätkunud Norrasse, Rootsi ja Soome. Soomest on ta otseteed läbi Venemaa tahtnud Aasia poole raunata, missu

lw. Lepa ettepanek, seda küsimust päewakorda mölta enne malimisi, läbi läheb. Esimese päemakorra punktina tuleb harutusele

linnapanga 1922 aasta aruande kinnitamine.

Lw. lanson küsib, kas on linnapanga puhta kasu 72.674 m. wajadust linnapanga põhikapitaali suurendamiseks ja kas ei ole linnawalötsusei enese! ette nähtud, kuhu puhtakasu ülejääki määrata.

Linnapea Uesson teatab, et linnapanga ju

umbes .96—40 kilogramm! raskuses.

Maakaardid kirjamärkidel. „Times" kirjutab 10. apr.: Maakaartide ku jutused markidel näiwad markide joonistajatele meeldiwat. liri eeskuju järele on Eesti uue 100margalise margi wälja aunud, mis Balti riikide maakaarti kujutab, kusjuures Eesti wabariigi pii rid iseäranis selgelt on tõmmatud. Nahwuswaheline keskkooliõpe tajate kongress peetakse augustikuu wiimasel nädalal PraagaS. Paewa korras on: keskkooli õpetajaskonna pedagoogiline kuju wmine, kõlbline kaswatus. eksamid ja sanktsioonid kesk koelt õpetöö lõpul, perekonna ja kooliwahelised suhted, keskkooli õpetuse reformi küsimus, naisharidus. rahwus wahelised suhted, diploomide ekwiwaleuts, intellektuaalse töö tegijate ühinemine ja rahwuswaheline kodifikatstooa. Haridusministeerium on otsustanud sellele kongressile seata riigi haridusnõuniku Ney.

Teadusliseks otstarbeks wälja maale sõidab dr. A. Paldrock, et juulil ärapeetawast pidn litõwe konwercntsist Slrassburis osa wõdta ja siis icif jatkata Saksamaale ja Helweetsta.

Prof. dr. L. Puusepp sõidab ülikooli esitajana Pastmi

pidustustele Prantsusmaale, samuti ka dots. dc. K. Schlossmann.

Saksamaale ja Austriasse teaduslikuks otstarbeks iõi dab patoloogia instituudi noorm assistent dr. J. Raukas, 15. aprillist kuni 1. juulini, sisehaiguste kliiniku wauem

assistent dr. med. H. Sõber, 1. maist 15. aug. ja ivri muhaiguste kliiniku noorem assistent dr. med. K. Toc miugas, 20. apr. kuni 20. augustini. Wiimased kaks la hewad ülikooli stipendiaadina.

Prantslased ja belglased tahawad manast maksnnfeplaanist kinni pidada. Be r l i i n ist, 17. aprillil. „Peit Parisicn'i" teate järel otsustati Pransus-Belgia läbirääki mistel Pariisis 1921. a. 5. mai maksmiseplaa nist kinni pidada. Eelseiswatel Brüsseli läbirää kimistel tegewat prantslased ja belglased tegemist ainult oma osadega. Berl i i n i st, 17. aprillil. Drüsseldorfis konfiskeerisid prantslased miljoni marka Saksa raha, mis oli määratud tööta töölistele abi andmiseks. Berliinist, 17. aprillil. Ruhrimaa 206 raudteejaamast on 167 prantslaste poolt okupee ritud, 60 jaamas on Saksa administratsioon oma tegewuse seisma pannud, 44 saamas on ainult kehwapoolne rongide läbikäik; 10 jaamas seisab liikumine ja 6 jaamas on töötamine ümbruskon na okupeerimise pärast takistatud. Austrias uuendab Seipel oma kabinetti. Berliinist 17. apr. WTiist tulnud teate järele on Austria walitsus 16. aprillil lahkumis palme ara annud, millele aga ainult wormilik tähtsus antakse. Uue kabineti kokkuseadjaks saawat salle Seipel. Berliinist 18. apr. W! luist teatatakse, et Scipeli kabineti 100 häälega 59 sotsialistliku hääle wastu tagasi on walitud. Kabineti briis Lõuna-Staawias. Saksa teadete järele on Paschitshi kabinett lahti palunud, sellepärast, et talle korda ei ole

laittud kroatlastega koklu leppida. Kroatlaste esi tajad pidasid hiljuti walitsuse esitajatega läbirää kimisi, aga nagu näha, lähemad nende nõudmised liig kaugele, kui et Paschitsh ja radikaalid neid tahaksid taita. Mchres asjas oleksid nad malmis kroatlastele järele andma ja põhiseadust sellekoha selt muutma, aga „Kroatia wabariigiga LõunaSlaawia riigis" ei ole nad ometi nõus. Kroat laste ja nendega ühendust pidawate autonomis tide wastast enamust on aga Vascliitjhil kokku saa da raske, ja kuigi see talle korda läheks, wõiks see enamus ainult wäikene olla ja mitte küllalt tugew wõitluse pidamiseks agarate kroatlaste wastu. Siiski nimetatakse wist Paschitsh uuesti peaminist-

jälle pikemaid waielusi päe-oakorrale, kus linnamallh fufc poolt esitatud lepingu katva terawalt arwustuse alla wõetakse. Pikema lõnega esines ehittiskommisjoni esimees !m.

Bürger, kes Mtwustab koosolejaid nende põhjendus tega, mis määruste kokkuseadmisel aluseks wõetud.

Linnapea llesson teatab, et Tallinnale määratud riiklik ehlluslaen pea kõik on ära tarwitatud ja kui kõik

remeesiele ette, et nad kortenknisi lahendamiseks midagi

puhta stka sust määratakse 1.446.205 m. linnapanga põ

hikapitaali suurendamiseks ja 72.674 mk. ärajaga

Lw. Wirma (sois.) heidab üürnikkudele ja majape pole ära teinud Peremeeste tarkus seista selleS, et la seme aga üürijeaduse ära kaotada, siis kaob korterikrüs

uu seks hartegeivaks ja kultuuriliseks otstarbeks lin napauga juhatuse ja diskoirto komitee äranägemise

iseenesest ära.

järele.

Riigikogus toolisid soendawat. Waieldakse pikali selle üle, kas obrokimaa peale tohib

Pilvenbai-d waielusi kutsub esile

Linnawalitfus on wolikogule ettepanekuga esine nud, wötta sellekohases seaduses ette nähtud linna kasuks ärimclisu 10 pr ots. riigi kasuks langemast mak

sõita. Mootorrattal meab ta ühes oma bagaashi,

Wsplaani põhijoonte kindlaks määramise ja obroki lepingute wormi muutmise kohta. Küsimus kutsub

Peale pikemate waieluste maetakse linnawalvt susse ettepanek wastu, mille järele linnapanga l. a.

Cila jõudis A. F. de Groot ..Poseidonil" Soo mest Tallinna, kus ta paar päewa peatub. Huwitaw

kogu kõigist ojaielstedesi. kus tema kohta käiwad kir jutused ühes piltidega ilmunud. Norras. Rootsis ja Soomes on tulnud lumeteedel

täna mate wahel obrokile antawate maatükkide ehi-

soowijad rahuldalud pole saanud, siis oleneb see asjaolust, et seda laenu teatud piltideni -välja anda wõib.

ärimaksu wötmise küsimus.

misel igal pool lahkelt wastu tullakse. Täna jatkab ta siit maanteed mööda sõitu Läti poole? sealt sõi dob ta edasi Leedusse, Poolasse, Rumeeniasse ja Tllrgimaale. Aasta pärast loodab ta Ameerikas olla. Oma i-iespidamis-e ja sõidu raha teenib reisija nende kirjutustega, mida ta ajalehtedes oma reisi kohta awaldab. Tal on kaasas suur waljalõigets

Linnawalrtstts on ettepaitekuga esinenud Pelgu linnas, Wocrenni tän. ääres ning Graniidi ja Sõja

hatuse ettepanekul on põhikapitaali suurendamine tar wilik.

gune ka matsus aga wiisumi takistuste pärast ära jäi.

mees jutustas, et temale wiisumite ja reisilubade wõt

fofeb ci ole ja ärimabfu pealtpanemine oleks kaup

Koosolek algab 20-niimitilife hiljaks jäämisega ' kell 6.20 min. Juhatab Dr. Masing. Wolinidka on 6l. Juhataja kannab ette rewisjonikommisjoni tea daande, ot Wabadufe platsil asum Peetri mälestus f-amba alus liiga odawalt ära on müüdud, nimelt Lw. Trakmann leiab, et see tõesti otstarbe--

Rahwuse poolest hollandlane, räägib Inglise ja Saksa

Briti saadis Eestis. Täna. neljapäewal, 19. skp. kell 12 aimab Briti saadik hra 3. Waughan nigiwanemale oma wolitused ära. Hra 3ohn Charles Tudor Waughan. sün dinud 4. weebruaril 1370. on 1894. aastal diplomaatlisesse teenistusesse astudes ataschcena s)aagis ja sekretärina Ateenas, Kairos, Pekin gis. Konstantinopclis ja Madrats töötanud, kusjuures ta Araabia, Türgi ja Hiina keeled ära õppinud. Enne Buuri sõda ja selle aegu oli ta sekretärina Lõuna-Aafrikas. 1906. aastast saadik oli ta asjaajaja Sant lagos, Bukarestis ja Madriidis; 1913. a. mää räti ta saadikuks Tshiilhfe. On Püha Mihaeli ja Püha Georgi ning Vittoria ja Daanr Dan nebrogi ordenite kandja. / Kel! 2 l. on mältsmintstrt juures Inglise saadiku auks luneh. millest osa wõtma palutud peale riigiwanema kõik teised walitsuse lükmed ja juhtiwatel kohtadel seiswad ametnikud.

3

Xlv. 10T

pöcipv l e b t

sast.

Parempools-ed rühmad on ärimaksu wötmise was tu, kuna pal>empoolsed ägedalt maksu wötmise küsi must kaltiemad. Waielustes minnakse isegi isiklikuks. Majaomanikud leiawad, et maksustamise alused öig-

riks, sest radikaalne erakond, leda ta juhatab, on ometi kõige tugeivam kõigist Lõuna-Slaawia era kondadest. Kuidas põhiseaduse küsimust lahendada,

on esiotsa alles tume. Hakatakse Lõuna-Slaawias suuri sisemisi wõitlusi pidama, siis jääb riik wä liselt muidugi nõrgaks, mis Wäikeliidu poliitika kohta mõju awaldamata ei wõi jätta. Rahwasteliidu nõukogu kokku astunud. Berliinist, 13. «pr. Genfjst teatatakse: Rah wasteliid-u nõukogu 24. istaregfärk aivatr 17. aprillil

Inglise esiaja Ward'i juhatusel. Läti annab Wenemaale kauple misel suuri õigusi. ..lau-iakas Sinas" teatab, ei Läti walitsus on otsus tanud Läli-Wene kaubalepingu sõlmimisel Wenemaale suuri soodustusi anda. Wenemaast suuremaid soodustusi saaks ainult Eesti ja Leedu.

Inglise waimulikkude Protest usu tagakiusamise wastu Weue maal. Times" awaldab 13. apr. Inglise ja Schoti kõrgemate waimulikkude protesti usu liste tagakiusamine wastu Nõukogude Wenes. Protestis tähend ü. kfe e! Nõukogude walitsuse ajal fajib tuhanded kõigist usutunnistustest met siku tagakiusamise alla on langenud, mi le ees märgiks oli usu täielik käivitamine Wenes. Edasi öeldakse protestis: Usk on pilkamise siht lauaks tehtud, usupiihad on enamlastel? põh just annud jumalateotawaid paroodiaid korral dada, ning kiriku kõrgemad juhid mõistetakse surma. Enamlased ise ei salga, missugust sihti nad taga ajawad. maid tunnistawad seda awaUkult ajalehtede kaudu. Meie seas on esita jaib igast usutunnistusest, keda kõiki ühendab ühine meelepaha ja wiha usu tagakiusamise wastu. Meie protest peab wastukaja äratama igaühes, kel maailma hea käekäik südame peal. Rootsi õigusteadlase aruanne Jda-Karjala küsimusest. Helsingist, 17. aprillis. Tuntud Rootsi jurist Stael von Holstein, üks neist ekspertidest, keda Soome õpetlased kutsusid Jda-Karjala küsi muse kohta oma arwamist awaldama, toonitab oma aruandes, et see küsimus nõuab täit tähelpanu käesolewal ajal, mille eriliseks tunnuseks olla nõudmine sotsiaalse ja poliitilise wabaduse järele. Tartu rahulepingul ei olla mingit wäärtust, kui Venemaa seisukoht õigeks tunnistatakse ja kohus tuste täitmine ning dokumentide seletamine sise miseks küsimuseks loetakse. Stael von .Holstein on arwamisel, et Tartu leping ja sinna suure kuu luwad deklaratsioonid tuleksid, nagu seda Soome walitsus nõuab, rahwuswahelise kohtukosa poolt põhjalikult läbi waadata, et kindlaks määrata neid muudatusi, mis tarwilikud on tingimiste kokku kõlasse wiimiseks rahulepingu maimuga. Euroopa ei tohtivat unustada, et mõitlus Ida- Karjalas on wõitlus Lääne tsivilisatsiooni ja Lääne õiguste eest. Holsteini aruanne antakse ligema vaari päe ma jooksul Rahwasteliidu nõukogule edasi.

üürnikud heidawad jälle sotsidele ette, et nad õue peale puukuuri ehk koerapinkal ehitada wõi mitte.

Wiimaks jõutakse hääletamiseni, kusjuures linna.ua kitsuse ettepanek wastu wõetakse.

Elumajade ehitamiseks

antakse maad obrokite A Tummakile 235 ruutsülda, J. Kenapeate 295 r. s., Leop. Proosile 217 r. s. ja L. Äuu). kepile 229 r. sülda. Peale selle muudeti wcel ehituste kohta käiwat lut>

dttslikku määrust. Järgneo. järjelt tagasi astunud, et kaitsta kalisaadi kõrget seisukohta. Ägedalt tungib ta kallale MustasaKemalile, kirjeldades teda, kui Türgi rahwa õn netust. Lõpuks keeldub endine sultan tunnistamast Angoora otsusi ja laidab koostööta mist enamlastega.

Tööliste puudus Uhisriikides. Londonist, 18. aprillil. Washingtonist teatatakse: Harding on tihisriikide terastrusti esi mehe Gary'ga ühel arwamisel, et tihisriike ähwar dab tõsine tööliste puudus sisserändamist kitsen dawa seaduse tagajärjel. Tööminister Davis an dis s?ardingi!e seletuse, milles ta tõendab, et tihis* riikides juba nüüd tööliste puudus on. Davis walmistab praegu uut sisserändamise seaduse eel nõu, millega seisukorda parandada kawatsetalse. Katoliiklased labkuwad Musso lini kabinetist. Berliinist, 17. aprillil. Roomast teata takse Pariisi kaudu, et üks minister ja kolm mi nistri abi, nende hulgas ka Vasallo, kes katoliklisse rahwnSerakonda kuuluwad, lahkumispalwed ära annud.

Berliinist, 17. aprillil. Roomast teata takse, et Mussolini terawat waslupanu awaldab katoliklise rahwaerakonna fascismiwaenulise seisu koha wastu. Mussolini poolehoidjad ähwardawad saadikutekogu laialisaatmisega, et katolillikt rahwa erakonda häwitada. Vatikan punab wahesobita jaks olla. Rahwaerakonna äärmine parem tiib püüab wõimaluse korral ühineda hiljuti asutatud katoliklise „Unione Nationale'ga" srahwuslik litt), kes Itaalias walitsuse ja Watikaui wahel side lüliks pidawat saama. Suurwürstinna Kscnia protsess Inglismaal. Londonist, 17. aprillil. Suurwürstinna Ksenia, endise Wene tsaari õde, tõstis kacbtust kel legi Calwerti nimelise isiku wastu, kes ühes oma agendi Sternbachiga temalt 10.000 naelsterlingit wälja oli petnud. Galwert ja Sternbach pantisid suurwürstinna perekonna kalliskiwid, Inbadcs pai gutada raha niisugustesse ettewõtetesse, mis nen de üteluse järele määratut kasu tõotawad. Kohus mõistis nimetatud summa süüdlastelt suurwürs tinna kasuks ühes kohtukuludega wälja. Raudteeõnnetuse sünnitamise katsed Rheini ääres. Londonist, 17. aprillil. Pariisist teata takse: Düsseldorfi ja Düreni wahel tehti katset õhku lasta kiirrongi, milles sakslaste arwates Prantsuse minister Le Troequer pidi sõitma. Lii uile asetatud kaks pommi lõhkesid, kui kiirrong üle oli sõitnud, wiaaskades ainult roopaid. Teist katset, raudteeõnnetust sünnitada, tehti Herbestali ja Aacheni wahel rongiga, milles Belgia minister Deoeze sõitis. Roopad olid teelt ära kanqutatud, aga rongijuht märkas seda weel oigel ajal ja pea tas rongi, hoides ära õnnetuse. SFenžer in Muusika. 15. sinfoeuea kontsert »,Estoon'as"

on reedel, 20. apr. s. a. kell i/? 3 f>stul. Juhatad kübalisena Tallinna tuntud muusikamees ja klaweri kunstnik Hermann Biek, kes oma esinemiseks on

Poola wäeseadus. Berliinist, 18. «rpr. Warssawist teataLaäse: Seimi sõjamäe hommisjon wöttis wastu eelnõu, mil

täieliseks uudiseks, ja lõpupalaks Lisztl effektne ja

tega sõjulväeteenistuse aeg U/2 aasta peale kindlaks

hoogne ..Mephisto-inalss".

määmwkst. Edasi mõcti wastu ettepanek, millega

Solistina esineb pr. ÄZera Minogradowa-Biek oina kolnponeeritud klaweri-kontjerdiga E-dur. or kestri pabel. KonbTrtbüroo.

na ist d 20—40 aastani sõjaiväe abiteoniõtustez tm ko hustatud teenima.

Peterburis iga peiew buni 5 inimest surmatud. P 17,4 10.900 kunstikaubad, muusikariiScad ja muud eelpool Muud toidu- ja maitseained, pii nimetamata kaubad, sega- ja pudukaup 164,0. titus, joogid 518,0 259.540 Kokku 7.446,3. Elusloomad ja linnud VII l. 1.400.756 Seega on Wenemaa jaanuaris EeSti kaudu Nahk, nahakaup ja muud looma üle 30.000 puuda rohkem sisse kui wälja weda saadused 1.826,0 3.346.650 nud. Seemned ja elustaimed 2.142,8 1.012.000 Rukiste järele on Venemaa Eesti kaudu sisse Puu ja puutöõstussaadused 215.575,3 32.132.100 wedanud: Saksamaalt 29.266,3; Danzigist— Paber, paberikaup ja trükitöö 60.480,0 23.438.824 -2310,2; Rootsist 2070,8; Ameerikast Puuwill, lina ja muud kiuained 111.453,5 209.595.100 1933,5; Daamst 1208,5; Inglismaalt Tekstiiltõöstuse saadused 11.197,7 50.011.885 1065,0; Soomest 1195,0 (tuhandetes puuda Metallid 34.461,3 7.267.760 des). Metallkaubad 31,3 26.500 Nagu sellest näeme mängib Wene sisseweos Põllutöömasinad ja -riistad 116,6 125.000 kõige suuremat osa Saksamaa (umbes 75%). Muud töö- ja jõumasinad, trans

Kaltsud katusepapi walmista miseks kodumaa tööstuses.

riistad 22,3 12.200 Kiwid, mullad ja nende saadused 5.019,1 412.405 saadused 118,9 152.435 Wäetisained

Keemiaained, wärwid, apteegi

kaup 2.665,2 2.463.110 Kunstikaubad, muusikariistad ja

muud eelpool nimetamata kaubad 1,3 4.000 Kokku 523.882,3 388.352.217 + 911 looma»

Sport. Noortem. keistl. üh. wõimlus karnewaal läinud laupäewa õhtul ühingu turnikojaS önneStuS täieZ ti. Peale paraad-estnemife, kus umb. 200 mitmes manuses osaivõtjat mitmekesistes turniülilondades estneS, järgneS noorte poiste hantli-harjutus, wvimlusmängud ja -tantsud. B—l 2 aastaste poiste esinemises ja harjutustes oli mär gata üsna kenat ühtmeelt ja elamust; kotijookS ja teate jooks kukerpallilaskmisega äratas saalitäies publikumis

heakskiitwat naeru. Ilusa rütmiga läksid läbi lihtsa mad wöimluStantjud. Wene poiste grupp is. Utechin'! juhatusel esitas ia huloldawa puhtusega ettekantud keppharjutused ja kitse hüped. Laternaharjutused ja harjutused pölewate tungal dega kottpimedas saalis olid küll wäga efsektsed ja oma

pärased, kuid gümnastil. seisukohalt tähelpanu ei ära tanud.

Noortemeeste grupp (1b—18-aaSt. poisid) näims kenu hüppeid üle pikema puki, milleS mitmed noored mehed hea keha arenemise ja esinemise puhtusega wälja

paistsid; witmased saaivutafid tihti publikumi kiidu

S&iinmjtct ajal o-n õige palju kõneldud kaltsudest kui tooresainest. Räpina paber naabrilt, kes t eatiaroasti

stmoem kaltsude tarwitaja on olnud, ähwardas oma

uksed wäljaweo tagajärjel kõrgele kerkinud kaltsu hindade tõttu sulguda. Et meie oma tööstuse ja töö liste huwid esimeses joones tähelepanu nõuawad, tegi mabriku walttfus rahaministrile ülesandeks kogu seda

sümeeritud kristl. noortem. ühingu tegewuSwili läinud aaSta jooksul, millele iga nqorsooga kaasamõtleja tõsiselt ka tulewal tegewuShooajal edu soowib.

SalavallilMn asemikku deKoM nurjaläinud koos olek. Ettaseks M Tallinna kokkukutsutud jalg pallNidu asemikkudekogu erakorraline koosolek, millele ilmusid ka ligi 10-ne spordiseltsi asemi kud. Koosoleku juhatajaks waliti R. Tohwer (Kalew) ja kirjatoimetajaks Seeinmann (Olüm pia). Ligi tunnipikkuse' küsimuste harutamise järele, kus ka ära jõuti walida liidu rewisjoni kommisjon, selgus, et koosolekust wõttis sea duswastaselt osa ka üks wolitusteta T3K esi taja. Selle tõttu tunnistas asemikkudekogu oma seekordse koosoleku tühjaks, kuna uus koos olek mõne nädala pärast uuesti kokku kutsun takse.

Tallinna 3-nda A-klassj jalgpallimeeskonna TJK esile. TJK-st lahkus „Kalew'i" meeskonda TJK kõige

seda nõutakse esimeseklassiliste turnijate, grupilt.

Põikpuu-harjutused jätsid samuti kõige parema mulje. Paistsid wälja mitmed wõimlejad suure ja iga

gemiseks linaseid kaltse, kuna kõik ülejäänud kali susordib toore-katusepapi walmistamiseks lähemad.

Eesti Nahwapanga 1923 aasta eelarmesse on üles wöetuÄ Mlkadeks 2.347.000 marka, joakswateks äri kuludeks 1.190.000 marka, maksetawad ja protsendid ja kommisjon 5.337.000 marka, majakulud 1.528.000 marka.

Panga nõukogusse maÜtl juhatuse esimeheks J. Kukk. panganõukogu liikmeteks:

G. Palgi tßakwere ühispiimat. esitaja). J. Madisson (Wiljaudi põllum. seltsi kaub. osak. ärijuhatajaj, H. Sepp (Paide ühisp.) ja F. Suit (Wõrust).'

Näitusele lllesandmtsvd Kodumaalt.

Wiimastel päewadel on kodumaalt näitusele üles

andmisi elawalt hakanud tulema, üles annawad mit mesugustelt aladelt töösturid.

Nähtawasti tuleb Nannawärmva mäele kaunike kogu kergeid pawiljone juure ehitada, sest nii mõ neidki ülesandjatest on just sinna kohta küsinud. IgaKahes tuleb ülesandmistega rutata, sest näituse büroo

Walga tööstus. Tööd alganud.

Neil päiwil a lgas tööd Walga maak. Kurgatji wallas ajuw Soattaga riigi saeweski 7 töölisega. Samuti algab lähemal ajal tegewust Taagepera wallas asum Wiljandi elektriseltst saemeski, mis lai*

nud suwel seisma jäi. Kismet. Utu omaniku kätte läinud Malgas afuw ..Kultuura" trükikoda on ostuteel üle läinud hm E. Zimmermannile, kellel kawatfus olla trükikoda suurendada ja sisseseadet täiendada.

Ettewöttes töötawad praegu 12 töölist. Peate selle olla kawatsus lähemal ajal meel teist trükikoda Walgas asutada, milleks salkkond Sri

ka pärast ülesandmist wastu, aga neid et saa siis emm pecmimekirja üles wõtta. sdes näitusest soowib osa wõtta, oleks wäga soo

witaw, kui ta nüüd kohe sellest näituse büroole teataks.

Eesti rahwapanga tegewusest 1922. aastal. Eesti Rahwapanga korralisel peakoosolekul püha

päewal. 15. aprillil kanti ette panga 1922 a. tege wuse aruanne. Nagu aruandest selgub, oli pangal howsummasid aasta algul 4.833.779 marka, aasta lõpul 18.101.185 marka. Sellega on rahaline tegewus aasta jooksul 3,72 korda suurenenud. Tähendatud hoiu summadest oli ühistegeliste asutuste summasid 14 milj. 866.900 marka, eraasutuste ja -isikute raha 3.234.235

marka. Osakapitaal on aasta jooksul 1.676.500 m. paalt 4.272.500 marga peale kaswanud.

Osatähti oli Rahwapangal aasta lõpul üleüldse 8545 wälja antud, mis 271 omaniku käes. Osatähed olid omanikkude seas järgmiselt ära jagatud: 65 osa ühisuse käes 2171 osatähte. 54 ostu-müügi ühisuse käes 3200 osatähte, 2 piimatalittvse käes 4 osatähte, 3 kartuliiihisuse käes 32 osat., 1 turbatööstuse käes 45 osat., 2 kinnitusseltst käes 140 osat.. 3 mafinatar wvtiajate ühisuse käes 33 osat., 6 muu ühisuse käes 254 osat. ja 135 eraasutuse sa isiku käes 2666 ofat.

Laenude nõudmine oli läinud aastal õige elaw. Laenusid nõuti nii kohalistest ühispankadest, kui ka otseteed Eesti Rahwapangast. üleüldse anti laenusid

tele ja ühisustele ning isikutele 5.201.008 marka. Tuntumalt mõjus Rahwapanga tegewuse laienemise

paale ka panga uutesse ruumidesse 6. Karja tän. 19 ülewiimine. Tähendatud maja omandati pangale Helli pärijatelt 10 milj. marga eest. Panga ärisets oli U-asta lõpul 107.529.724 marka, tegewuse puhas üle» jääk 984.998 marka. Plchtakasu jaotamine.

92 pn., ühistegelisele liidule ühistegewuse agiteerilalgpalliwõisilus Kohilas. Pühapaewal wõistlesid Kohilas sealse ..Püstwuse"

A ja TZK C meeskonnad. Wõistlus lõppes wiima-se kasuks 5:1. Poolajad olid 2:0 ja 3:1. Türi spordiring, mtS läinud 1920. aaStast töötas Järwa maa!, kaitseliidu spordiringi osakonnana, on nüüd Rakwere-Patde rahuko» guS registreeritud iseseiswa seltsina. Ringi esimest pea

koosolekut peet! Türil 11. aprillil. Ringi juhatuses on

Lääne maakonnas ei ole rohkem s uurtõöstuslisi ettewõtteid kui 5, kuid kesk- ja wäikvtööstuse alal on käesolewa aasta esimestel kuudel elamust märgata, mida tunnistab rohkearwuiine uute wäiketöökodade

amamme. Nii algasid märtsikuul tegewust ja seati jäveiwalwe alla terme rida tööstuslisi asutusi, mille dest nimetada wõiks: Ellamaa terpenliwimabrik, J oh. «Wembsrgi metsa-, raua- ja jahutööstus, K. Lauritsa

pagaritööstus, Jakobsoni worstitööstus. H. Dawidi wilba- ja jahuweski, J. Ruwali tisleri töökoda, J. Grünthali päemapilditööstus, Aguli saapatöästus, Põ

deri wesiweski, Suuremõisa juustuwabrik, J oh. Lao lnannt lukusepa töökoda, Emilie Rauki, Liisa Kuris maa, Gustaw Martei, Adele Retti ja Madis Palm bergi riietewalinistamise töökojad, G. Mcimatsini lu kusepa töökoda, Jüri Lemkase meierei, Gustaw Pangi

jahu- ja saeweskid, Ed. Schrrttingi kangatööstus. K. Teichmanni kiwiitööstus ja Marie Mensase kudumis

F9L

E. w. wölduloen 97 ilO

Põhja Pank 250 60 809 A »S. Almarine 1000 80 —. 875 900 palli finaalis wõitis Prantsusmaa Inglismaad 19:1. Kau gushüpe hooga: 1) Stone (Inglismaa) 4,85 m! 2) Mejli kowa (Tsheho-Slowakkia) 4,71 mt., 3) Van Truyen (Bei gia) 4,61 ml. 250 Mt. jooks: Callebout (Inglism.) 41 sek. Odawiske: Groslimond lSchmeiisi) 44,94 ml Maade järele wõitis selle naistespordi-olümpiaadi, mis

Pranlsusm. ja kolmandaks Belgia. Saksa murdmaajooksu meistriwõkstluscd,

ma resultaat km. pikkuse wõistlusmaa kohta oli 33

Poksiwõitluse tagajärjel surnud

Londonis peeti sel kuul poksimatshi 20 ringi feftrau

sega Cashie! Craigi ja V Ralphi wahel. Malshi taga järjel suri C. Craig mõistlusele järgnewal hommikul, ilma et ta oleks meelemärkusele tulnud.

ZVolzepKlod.

jalad Kõik see andivat wäljamaalastele mulje, et Türgi

naiste seas õnneks tuühe otla. Türgimaa suuremares lin nades tulla ilmsiks kaks äärmist woolu: ühed riietada end

eelmiselt roobaspuu-harjutuselt.

Igal tahmal on omapärased kombed ja sellepärast

ei tuleks mitte wõöraid üleliia jälgida, sest siis kaoks kõik, mis reatawale tuhmusele isiklikkuse ja omapärasuse mulje annab."

On tähelepanemismäärt. et türklaste senised riided eurooplastele ikka paisu humi pakkunud Mõned narmad

neis koguni nagu mingisugust täiuse tippu. Iga'ahe? awawad nad wõhikule märwiriklo ja waatlemismääriltss

pildi türklased on edii >eel sa peatamine möttnnu. Nad sammuwad vraegu samu radu. mida mapanlajeo eel läksid poolsada aasta, tagasi On otsnstcnud. e! Oh.umaa tsiwil isa'.noon nngib Olnumna riidriD 'a selle TÕrni heide

takse kõrmale sooaud manad riided. olgugi, et nad harzumuse pärast tundmoad uutest muonmnmad. On masa Euroopal süigtda sa seda teeb praegu õieli kogu Huwitaw, et samal ata! läänes moolu märgaja, mis teatawal määral hommikumaa riideid larmttusel? mõtab

Turankhamen \ haua atoamisegn ?hebäs on 'Carlist" ja Londonis miskisugune mood tekkinud, mida muumi-. moeks kUtiluakte reaoe iurnu, püüad idamaa maim vi teel oma fnuti kett lust lätte maksa.

Kemali arwates on senine Türgi naise ülikond eba

Monte-Carlos algas ülestõusmise pühil naiste spordi olümpiaad, millest osaioöljaid on Inglismaalt, Prantsus maalt, Schweitsist, Tsheho-Slowakkiast ja Belgiast. Paremad tagajärjed: 60 meetri jooksus esimene ing

ketpallis WõitiS Inglise naiskond Schweitsi 29:8. Baske t-

kaugeltki waja end ohtralt loori alla matta, aga ka mitte liig wabalt ülema! pidada.

wutatud seisukorrale.

loor wariab peaaegu terwet keha, wälja armasud käed ja

senine tasakaal alleS.

«Meie usk määrab", ütleb Kemal, «riided olgu kokku. kõlaS woorusc ja ühiskonna nõuetega. Et seda täita vole

Ida.

Naiste sport.

„Sport'i" meeskonna kõwenemine ära jäänud ja seega

karjuwad wiimisaja moed, missuguseid ei sallitaks isegi Euroopas suurtel ballidel.

01l järjekorra poolest kolmas, Inglismaa. Teiseks tuli

meeldiw sest ta seisab suuremalt jaolt üleni mustas, kuna

lelust oma meeskonda suurelt huwitatnd. Nüüd oleks see

0

Aktsiad:

Sport wäljamaal.

külgselt arendatud lihastikuga, mis wäga raskeid harju tusi kergelt wälja tõi. SiiSki awalduS pisut juba wäfimuS

konnasil- Peawalu- Buromcn marohi. pultc. tooi nohu wastu. A|s. „ODOR" Tallinn.

«-£ T°b-°d opiÄaai»#

sest wõitjast 100 ntt. maha ja tuti teiseks. Seltside järele WõitiS jooksu Berliini Politsei spordiühing.

lane Lallebout 73 sek. Hooga kõrgushüppe wöitis Lowman (Jnglism.) 147 tsentim., 2) Van Truyen (Bel gia) 1,44 mt., 3) Ellistt Lynn (Inglise) 1,40 mt. Bas

Odor Odor Odor

Obligatsioonid:

saaja meeskond.

wam. Kuuldawasti oli „Sport" TJK. mängijate ülem

100 f toruni 832075.00 100 Daam trooni 39 20 marga mõrd päe

min. 15,8 sek. Läinud aastane mõuja Kibberr jäi nüüd

Jalypalliwõistlused Rootsi mängudel GSteboris.

sunnid uusi suuri marga summasid rahaturgudele pais

töökoda.

mis peeti Breslau juures, wõhis Huscn (Hamburi). Te

meid 235, kuna see arw tänawu loodetawasti suureneb. Hooajal korraldab ring rea wöistlusi.

samaa kohuste täitmise jätkamine, mis Saksamaad

17. aprilli' 1923.

Wollmann, abi A. Pertmann, laekahoidja W. Osolin, abi K. Amberg, arSti k. t. M. Weeber.

Ringi rewisjoni kommisjoni waliti A. Sülla, J. Käi ner, A. Jüris. Ringil, kel oma sporditöölt, oli läinud aastal liik

Saksa «valitsusel «võimalik d msiliste abinõudega tõe poolest ajutist marga staouliust saanuttada. Kuid. na gu juba tähendatud vii oodata, et mingisugune kokku lepe Prantsusmaaga ja sellega ühenduses olem Sak

Tööstuse Kaswamine Läänemaal.

nüüd: esimeeS M. Temp, abi O. Seppel, selretäär J.

spordi ja talispordi liidu liikmeks. Asemikkudeks nim. liitudesse maliii O. Löwi, J Wollmann, O Seppet.

mise tõttu Saksamaa 'poolt seisma pandi, siis oli

Wäljamaa börse.

Panga puhaskasu jaotati peakoosoleku otsusel riigimaksudeks 220.000 marka, lisapalkade-bs 94.500 marka, iseäraliseks tagawarakapitaaliks 23.248 marka

marga langemist wöidi juba ett? näha. küsimus seisis ainult selles, kunas langemine tuled, sest Saksamaal hoiti marga kurssi kõige jõuga ülemal. kulutades Mc

mehi Kofelw heitnud. Ktsmet.

Kahab mai alguseks ametliku ülesandmiste wastu wötmise Sm lõpetada. Kulud tükk aega näituse ni mekirja walmistamiseks ja näituse platsile uute Kõr gete hoonete ülesehitamiseks. Muidugi maetakse ju

Ätokholmis imaksid 100 Saksa marka 16. ura.

Rootsi kr., 17. -apr 1,76 sa ei la ennelõunane Stokholmi telegramm näita? julm 1.66 R Kr. 0!&K«

kahjude hcakstegemismaksud Prantsusmaa

sab. wäljamaalt kalli wäliswaluuta eest toores-katu

Seaieb kaubanduse sa tööstuse näituselt.

Saksa mark. mis umbes märtsi algusest saadik mõrd'emist stabiilne oi' sa ltäeLoienm kuu olgusesi kuni 16. skp. Londonis 99 sa 93 tuhande ma hei lii' kus. tegi 17. sk?. nöksu allamineduks: Londonis no toeriti l naelsterl. 16. apr. 93 tuhat ja särgmiul pücival 17. apr. suka 105 tuh. Saksa marka.

epale smrri mäliswalnuta tagamarasid. Kuna lõja

jäänud kaltsude mahutamise küsimus päewakorral sei

sepappi sisse weame, wõiksime ise seda walmivtama hakata. Meie kodumaa katusepapi tööstus jõuab dül lalt siseturu nõudeid rahuldada, kuna enne sõda selle saadusi isegi wäljamaalt walgus.

Saksa mark hakanud.

Panga 1323 a. eelarws

Selle asemel, vt praegu, kus meil just nende üle

TJK lagunemine Lra hoitud»

lagunemine tõusis läinud nädala wiimaStel päewadel

gusc! ning jõul. Peened ja möjuwad olid ringwisked, puh tad ja jõurikkad tundusid uhked käeseisud. Paremaks mc liekS oli roobaspuudei Kaiw.

puuda toores-kaltsupappi aastas. Kui aga kogu Eesti katusepapi tarwidust rahuldada, tuleks sisse medada wähemalt 60.0000 pd. toorespappi. Saksamaa paberiwabrikud tarwitamad paberi te

tuhat marka, osa kasu 10 prots. 427.250 marka,

Ohtu kandwam osa oli kahtlemata juhtide-grupil ühes instruktor,te Th. Sulg'i ja Grünberg'iga. TulewaSte wõimlemisjuhtide «-meheline grupp täitis peenelt waba harjutused, olgugi, et mitte kõige ihu ja hingega, nagu

seeria roobaspuudei. Esinejad täitsid kõige raSkemad euo lutsioonid ja kombinatstoonharjutused tähelpandawal ker

papi walmistamiseks kõlbab ainult kaltsupapp.

kaltsude wüljawedu ära keelata. Selle kawatsusega sündis aga töösturite ja kaup meeste hmvide mahel kokkupõrge, sest witmased kao kaks wäljwweo keeluga tegewuswõ imaluse. kuna neil

talwe jooksul tehtud. AaSta-karnewaalil on ilusalt re

tegewuse seltsile 5000 marka, las.ekcntse ühingul': nvarlta.

Praegusel ajal tarwitamad need wabrikud umbes 15.000

järgmiselt äm: tagawarakapitaali suurendamiseks 200

awaldufi.

Kõige suurejoonelisem ja puhtam oli harjutuste

sunnitud selle tõttu, et Eestis toorespappi et malmis tata, seda Saksamaalt sisse wedama, sest hea katuse

küsimust läbi kaaluda ja tarwilisel korral 1. maist

AokkuwõtteS paistab selgesti kiidumäSrilwe tõsine töö noorsoo .füüsilise arendamise alal, miS möödunud

mjse otstarbeks 10.000 marka, akadeemilisele ühis»

ole pmegu teada, sest see oleneb walitsuse maalest

wsja peale, kuid selle otsustamise puhul tuleks wii masel arwesse wõtta meel ühte asjaolu. Tallinnas on armu järele kolm katusepapi wabrikut, kes

tegemistele 'asutustele 23.797.452 marka, eraasutus»

Instrumendid, aparaadid, laSke

Olid, raswad, maigud ja nende

Missugusel kujul see küsimus lalMdust leiab et

wälja aasta jooksul 23.998.461 marka, sellest ühis

portabinõud 23,0 32.300

Kiwisüsi, koks, põlewkiwi

wäljamaa wabrikutega pikemaajalised lepingud on sõl mttud jne.

Fondi börse on mnrrasel ajal üldiie-lt üsna nõrk olnud, ainult paar päeim tagasi oli wä!>e ela must kus suure-" nõudmine oli dollarite peale. Ella ei tehtud leppeid nutte ühegi «valuuta peale.

naine on arenemiswöimetu ja ajast kaugel? maha jäänud.

Teisest küljest jälle seisab Kemal ka Õhtumaade liig

knrjuwate moodide mastu. mille poolehoidjad Türgi

wanaaja maitses täitsa wormiwaeselt ja üksluiselt, kuna sealsamas kõrwal silma torgata sarnased iseäralised ja

E!>. Meiusula piMtefciMaP.Jv nöU?Ä Pz'owintstaa!-muuseumis (Soomaa) ou täienda iu-> mee! eelheiiwlMfte maastrbfcužte ksgnza Minnalt 'ja selle ümbruskonnast.

Näitus kerkib c.2. aprillini ja on awaiud iqa paew dl. 11—õ. Nii ii uje pandust ei ole ette nai,tud. Koolid peaksid seda Vwesse wöima.

Nel ap-ewol, 1?. rprftlH 1?83

Nr. 10?

P 5 *T t

Põllumeeste nimekiri

on Wirumaal riigikogu walimistel

nr. 1.

1. Teemant, Jaan, wannutatud adwokaat, end. Wabariigi prokuröör, maapäewa ja Asuta wa Kogu liige. 2. Tamm, Karl, põllumees Auweres, õigus teadlane.

3. Holberg, Johan, asunik. 4. Steinmann, Nikolai, Riigikogu liige, asu nik Wa imaras. \ 5. Pajos, Karl, asunik Rakwere wallas. 6. Böckler, Heinrich, põllumees Awanduse wallas. 7. Reichmann, Jaak, end. kohtuminister, praegune kohtupalati wanem esimees. 8 Krimm, Johannes, põllumees Haljala wallas. 9. Malla, August, wallasekretäär Porkuni wallas. 10. Orro, Johannes, asunik Mäetaguse wallas. 11. Otto, Nigulas, põllumees. Woka wallas. 12. Kaljusto, Adalbert, põllumees Illuka wallas 13. Kuhlbach, Karl, põllumees Salla wallaS. 14. Hünerjon, Jaan, agronoom, end. Asuta wa Kogu ja Riigikogu liige, Üleriiklise Põllu meeste Esituse juhatuse liige. 15. Klammer, Rudolf, põllumees Kütti wallas.

16. Waldmann, Joosep, põllumees Mäetagu se wallas. 17. Wiedas, Roland, põllumees Wao wallas. 18. Samm, Johannes, põllumees Warangu wallas. 19. Riesberg, Friedrich, põllumees Jsaku wallas. 20. Sollmann, MagnuS, põllumees Palmse wallas. 21. Waas, Engelhardt, põllumees Tudolin naS.

22. Kübarsepp, Jakob, põllumees Satsi wallas. 23. Essenson, Aleksander, põllumees Wao wallas. 24. Kask, Aleksander, Soldino jaama ülem ja põllumees.

25 Pilli, Woldemar, asunik. 26. Agger, August, põllumees Kunda-Mal la wallas. 27. Toomel, Woldemar, põllumees Jõhwi wallas. 28. Otsa, Johannes, põllumees Undla wallas. 29. Laur, Tiido, Harju maakonnawalitsuse sekretäär, end. maapäewa liige.

Tallinna teated. Homme algab Riigikogu wali misteks nimeliste tunnistuste ia kandidaatide nimekirjade laiali kandmine. Riigikogu walimi.tost osawotjatele nime ttstc tunnistuste ja Kandidaatide nimekirjade laiali saatn i oga wali: i.õ le Kodanik kudcle teht.'.Kse linna õtatis'ika büroo korral dusel homme. 20. aprillil allast. Nimekirjad saadetakse koju kätte kõig le kodanikkudele, kes walimiscigusliste kodaiickudc nimekirjadesse Ll.s wöctud. Nimekirjade laialikandmine kes tab kuni 30. aprillini. Kõik walimisõigusied kodanikud, kes fctlc aja jooksul nimelisi tunnistusi kätte pale saanud, wõiwad neid kuni 4. maini kell 9 õhtul linna pritsimajast kätte saada. 5 mail, esimesel walimife väewal ainelisi tunni.tust kui ka kandidaatide ni nekirju enam rvälja ci anta. w'"l'aarwatud juhtumistel kandidaatide nime» kirjad, kui nad kaduma 1 i uid ehk mõnel muul põhjusel neid enam tarwitadi ci saa. Kodanikud, kellel roiliu i;e õigus, kui) mõ nesugust l põhjustel w l jäte nime iradesjeüls lootmata jäänud, wõiwad kuni 2. m .ui nime kirjadesse üles wõetud saada, milleks wastawa soowiawaldusega linna priisimajasse tuleb pöö rata. s)i!jem kodanikku enam waii.ate nime kirja üles ei wõeta. Valimisjaoskondade ruumid eelolewatel RiiKikogu walimis tel endised. Linna statistika lüroo pööras eila koha tikkude koolide juhatajate ja wastawate aju tuste poole palwega ruumide tariv t d i andm se asjus. Suurem oja koolide juh.itajad, kelle poole põimetega pöörati, on nõusolekut awalda nud ruumisid Rk. Valimiste lädiri iniseks tar witada andma. Selle järel wõid loota, et wali mise jaoskonnad celalcwatel wcl : i'tel jamadale kohtadele jääwad. kus nad rahwahaäletamise ajal olid. Kalasadama kordaseadmine. Töödega alatakse tänawu. Linna ehitusosakonna poolt on walmiZtatud Kalasadama kordaseadmise kulude eelarwe. Selle järele süwendatukse praegust kalasadamat nelja sala wörra ja kindlustatakse kaldad. Töö lähed maksma neli ja pool miljoni marka ja temaga kohe, kui sellekohane krediit saadud.

Abirahad õpetajaile wäljamaa reisiks. Haridusministeerium pööras kootiwalitsus te poo.e, et need esitaks kandidaadid. kes kooli õpetajaist joowiwad suwel wäljamaale ennast täiendama sõita. Nüüd on mnisteeriumi.e üles antud 85 kandidaati. Toetust wäijamaale sõiduks määrati järg mistele Tallinna õpetajaile: wöimlusõpetajaile R Wihmannile ja Leida Kreeisile. kumbagile 10 tuhat marka Saksamaale sõiduks. Ernst Idla ja Eugenie Tardowski wabas tati üpetööst 20. aprillist kuni õpeaasta iõpui, et neil wõimalik oleks wäljamaale edasi õppi ma sõita. Teemaja ehitamine laada platsile. £im»a majanduskommisjon tunnistas kohaseks esi »eda linnawulvtsu-jele ettepanekuga, et laadaplatsile

jaaks projekteeritud suurem ehitus, millesse paigu tatakse toemasa ja ühtlast ka tarwllised ruumid turu

ametnikkude ja politsei saoks. Tallinna wastastikku wastujn wate ametnikkude ühingu aasta peakoosolek peeti ära 15. stp. ..Lootuse" seltsi saalis. Liik meid oli rohkel armul kokku tulnud, nii TaUin nast, kui ka teistest linnadest ja maalt. Koosole di juhatajaks waiiti J. Lind—Wäike-Maarjast, Arja toim elajaks L. Lahmann—Walgast. Koosolek kinnitas 1922. a. aruande ärisei suga 31. dets. mrt. 3.113.722 pn. 15. Saadud puhaskasu mrt. 358.179 pn. 95 otsustati järgmi-

selt jagada: weoauto ja inwentaari amortisat siooniks 83.900 mrk., riigimaksudeks 40.000 mrk., juhatuse liigetele ja ametnikkudele lisatasuks 49.000 mrk., reserw-tagawara kapitaaliks 10.894 mrk. 95 p. ja liigete wahel jagamiseks 174.385 mrk.

Wastu wõeti 1923. aasta kulude ja tulude eelarwe tasakaalus 1.650.000 margaga ja loode tama puhaskasuga 140.000 mrk. Koosolek kiitis heaks määrused, mille põh jal hakatakse ühingu poolt maksma abiraha 150 mrk. päewas neile liigetele, kes juhtumisi ilma teenistuseta jääwad, missuguseks otstarbeks mää raki krediiti 50.000 marka. Peakoosolek tegi nõukogule ja juhatusele kohuseks põhikirja praegustele nõuetele ja oludele wastawalt ümber töötada Koosolek andis juha tusele luba liigete surma korral ära tarwitada igal fiffifnl juhtumise! kuni 10.000 mrk., et ühin gu poolt wääriliselt osa ivötta matustest. Abiraha andmist surnud liigete perekondadele toimetab läinud aastal moodustud matujekassa. Wälja heideti peakoosoleku poolt üks liige, kes oma rahalisi kohustusi ühingu wastu oli kor ratul! täitnud ja kes ei tahtnud ennast ühingus walitsewa distsipliini alla paeuutada. Juhatusse waliti endised isikud tagasi: esi meheks L. Mühlbach, laekahoidjaks J. Kahk ja raamatupidajaks R Palling. Niisama waliti ka nõukogusse endised isikud ja nimelt, A Kuben, M. Adamson, E. Rosenberg, M Keltser, A. Prügi, A. Kesse, J. Selbach, Ö. Muro, K. Liiwe. Peale selle waliti wiieliikmeline rewisjoni kommisjon. Koosolek kandis asjalist laadi ja jättis kõi gile liigetele hea mulje. WMogu kandidaatide nimekirjade trükklmd sega lõpule jõudmas. Riigikogu kandidaatide nimekirjade trükki mifega on neil pä.wii juba lõpule jõutud, kuna ühe osa nimekirjade trükkimisega praegu ametis oldakje. Samuti on praegu kästi walimise ma terjaalide laialisaatmine. Teede tehntkeri abiks

matis Uima ehttuskommisjon oma wiimafel koosote ku>t R. R-assi.

Linna lokomobillide müümine.

Ehbtuskommtsjon olsuslias lmna päralt olewad 2 !4-hobus«jõulist lokomobitli. niis Ellamaa turdaradas

on. ära müüa. OÄasoowijaid oli 4 ja lokomobttlld müüdi Sva 415 tul>and« marga eest tükk.

Laadaplatsil kohwi ja kwassi müümiseks. oli luba palutud. Linna majanduskommisjon otsustas lubada korastawaid jooke ainult kinnistest pudelitest müüa.

Kauplemise asjus laadaplatsil otsustas linna majanduskommisjm witmafel koos ole»

Kiri, st pühapäiwiti ilma turumadsu maksmata luba takjie kaubelda ainult meri, kes pruugitud asju

kuna uute asjadega kauplejad platsi üldise korra jä rele pearoad wõtma.

Meremeeste kodu majaehitamiseks lubas ehituskommisjon Schwartsi puuhoowist ligi 60OruutfüUalije maatüki. Majanduskom misjon, arrocsfe mõttes, et ei ole esitatud kiud laid kawatsusi ehituse kohta ja et ei ole teada kas ehitamiswrimalused garanteeritud on, ot süstas küsimuse otsustamise edasi lükata. Turul kauplemise lubade andmises on linnawalitfus järgmised põhimõtted üles seadnud: luba saamad need: 1) kes turul enne kaubelnud ja 2) keda hoolekande osakond soo witub. Majanduskommisjon wöttis wastu täienduseks siia juure, et turul kauplemiseks luba ei anta neile, kes on karistatud turu määruste rikkumise eest. Turul kauplemise määrused on linna majanduskommisjon otsustanud turule sellekohasesse kasti mälja panna. Nõmme kogudus läheb Tallinna praostkonna alla. Nõmme Ew. Luth. koguduse wiimasel täis kogu koosolekul otsustati paluda konsistooriumi kogudust Harju-Lääne praostkonna alt üle wiia

Tallinna praostkonna alla. Palwet põhjendati koguduse lähedusega Tallinnale: (Harju-Lääne praost elad praegu näit. Hageris). Konsistoorium leidis palme põhjendatud olewat ja otsustas 17. apr. Nõmme koguduse Tallinna praostkonna alla üle roiu. Maksuta taimi linna puukoow vtsustas linna majanduskommisjon linnamaade rentnikkudele anda krundile istutamiseks. Maja tvaremete müümine. Linna majanduskommisjon harutas Liiwa laia tänama! nr. 53 maja waremete müümist ja otsustas nad ära müüa, kui ostjaid peaks leiduma. Krundi omandamine. Wana kaalukoja juures on ühe poe all umbes ruutsüld maad. mis tuleks linnale osta, kui hakatakse siit poode maha lõhkuma. Selle ruutsülla eest nõuawad aga omanikud pööraseid summasid. Linna majanduskommisjon otsustas nüüd omanikule 200 tuh. marka pakkuda ja talle nii kauaks kauplemise wöimaluse raekoja all poes anda. kuni seal sammaskäigu teosta misele ei ole asutud. Autasu politseinikule. Politsei peawalitsuse poolt on Tallinna linnapoliisei 2 .jaoskonna raiooni ülemate A. Laamile 500 marka autasu määratud korra liku teenistusekohuste täitmise eest. oko. Riixi.eenHate omawahctlest raiete tellimisest. Omawalitsuse asutuste ja riigiteenijate! oli kawatsus ära jagada oma wahel partii riiet, kui walitsus lubaks seda ilma tollita ehk alan datud tolliga sisse tuua. Selleks seati kokku loowijate nimekirjad ja esitati, need walilsusele. Palwe on harutusel olnud ja we.litsuse poolt tagasi lükatud. Nii tuleks riie umbes 50 prots. kallim kui ette nähtud oli Et riide wälja andmata jätmine palju nurinat sünnitaks, on asja algatajad wabriku esitajaga läbi rääkinud ja see oleks nõus erakorraliselt ainult nime kirjas olewatele isikut- U hi,da 50 marga wõrd alandama, nii et see nüüd tuleks maksma en dise 250 marga asemel ühes tollirnhaga 300 marka arssin ja seegi hind oleks ainult puhta raha eest müües, kuna warem oleks ka krediit wõimalik olnud. Tallinna pedagoogilistel kursustel lõpeb korralik õpetöõ 12 mail l 4 maini on kursuslaste! proowitunnid maakoolides. 23. kuni 26 maini korraldatakse teoreetiliste tead miste kontroleerin ine. 28 maist kuni 9. juunini on eksamid proowitundide näol. Toetus Vanadele õpetajatele. Haridusministeerium on määranud Johan nes Rnudseppale ja Zaan Jänesele 1000 mk. kuus 15 aprillist. Karl Peeter Rofsmannile. Daniel Neisbergile ja Mihkel Leemetile 1500 m. kuus l. aprillist. Muuseumi (

wõ dab l. mall s a Kes? Kindralstaabi kursustelt. Sõjaieadnslls e mi i ek rj de et ed nded k n r l staabi õp ilas e poolt. Kindralstaabi kursuste öp laste poolt kan takse ette suusõnalised Väitekirjad ülesantud sö jaliste teemade käsitamiseks Tallinnas, ohwit seride kasiinos raatuse platsil 25 aprillist kuni 3 maini s. a. igi päew kell 9 hommiku! ja kellF õhtu! Ettekandele on luba tulla kõigil Eesti wabaritgt ohwitseridel ja söjawäeamet nikkudel Kindralstaabi kursuste öp lastele antud tee made käsitamise eesmärk Väitekirjadena on: tutwustada ohwitserisid teatama küsiinuse ise seisma uurimise metoodiga olemasoiemate ma terjaalide põhjal, kon orll> er da. knwõrd ohwit fcr toime saab tööks määratud aja jooksul töö jaoks leitud allikatega, anda ohv'tseri!e prakti kat nüritama materjaali põhjal Väljendada kirjalikult käsitawat küsimust, nina peale selle tutwustada teda awalikkude ettekannete täit misega sõjaliste teemade üle Küsi nuste is.sei sew uurimine ja Väljatöötamine peab andma sõjateadusliselc toodangutcle uut hoogu. Iseseiswate tööde teemade nimestik ja ette kande ae.g on järgmine: ..Meie aja jalawäe pealetungi lahing. Wäl jamaa söjawägedes walitfewate maadele mõrd ws". 25. apr. k. 9. ..Jalawäe ning fuurtükiwäe koostöötamine meie aja lahingus", 25. apr. k. 6 öht. ..Noorsoo sõjaline ettewahnistus ja kas matus enne sunduslikku sõjawaeteenistusse as-> tumist". Olewate waadete ja mõtete würdlus. Soowitaw organisatsioon", 26. apr. k. 9 h. ..Soomusjõudude asjandus minewikus ja nüüd". 26. apr. k. 6 oht. ..Tähtsamate Euroopa sõjawäaede (Inglise, Prantsuse, Saksamaa) reorganisa sioon Euroo pa iuure sõja kogemuste waral", 27. apr. k. 9 yomm. „Marne'i operatsioon ja tema tähtsus ül dises wöitluskäigus Prantsuse frondil". 27. apr. k. 6 õht. ..Lahmgjõuwankrid (tankid), nende orga nisatsioon ning taktika", 28. apr. k. 9 homm. Lennuwäe koostöötamine lahingus teistefõ jariistade liikidega", 28. apr. k. 6 õht. ..Operatsioon Landeswehri wastu (6. juu nist kuni 3. juulini 1919. a.)", 30. apr. k. 9 h: ..Eesti wabadusföda kuni 6. jaanuarini 1919. a.", 30. apr. k. 6 õht. ..Meie aja ratfawägi. Waadete ewolutsioon tema organisatsiooni, kaswatuse. õpetuse ning kasutamise peale 20. aastasaja sõdade kogemuste waral", 2. mail kell 9 homm. ..Salaluure, selle organiseerimine 20. aas tasaja södaoe kogemuste waral ja wõitlus selle wastu", 2. mail. k. 6 õht. ..Propaganda, kui uus wõitlusabinõu meie aja sõjas. Tema organiseerimine rahu- ja sõja ajal suure sõja ning Wene rewolutsiooni koge muste waral". 3. mail k. 9 homm. ..lalawäe kaitjeloh ng. Wä jamaa sõjawä gedes walitfewate waadete wõrdlus". 3. mail, k. 6 õht. ' < - * *

5

Läti sisemistest oludest ja Läti-Eesti wahekorrast ja ühistest ülesannetest. Tukewase Balti liidu kesktuumaks saab Eesti-LatL sõprus.EestiLäti liit on tegelikult iuba olemas, kuigi fee wee! wormilist kinni tust ei ole leidnud. Wene transiidi küsimus ei ole Eestile ja Lä tile wõistluseega eluküsimuseks. w e kahe inaa l h ne ii!?'.' une cn suurelt osalt Wene usku, nii on letgtllased lwguda kaasiiitlasi pöisirst ja lõunast, kus j m pea kõik katoliku kiriku liikmed. Letgsilaste rK» neil lepitaja osa tuled mängida mastolnde waimulik keskkoht asus seni Wilnos. tähendab lahendamisel, mis nät. w el vr epn edesi kes teise riigi piirides. Niisugune tugem usuline tawad. Poola ja Leedu moh!. Lüüs wal. sea stde wõõra ri giga mõik teatawü suhtumisel kindel arwamine, et ilm: Eestita ei w i olla Lätit ja wastuoksa. Kuigi Ges ' Läij t i poliiti is ll cbasoods i'» seisukohi sünnitada. S l lepärasi oli tarwil.k etctllirt  Lit'ga suuremasse wormstiselt. n~nsi ü :föi pa.er l pßuduö. ühendusesse wiia, m'da arwatakse kätte saawat sku!t tm tn sitl>n olettns. Oli aeg. hiis Eesti ja Lät: wn??l mõiulust eelnimetatud konkordaadi abil. Leuingu järele asutatakse Riiga katoliku peapiiskopi amet' kardeti Vene transiidi pärast, Kub nülib jm> piiskop peab Läti alam olema. Liti waliafus taks? ikka kindlamale arusaam s le, c: see k!t= on kohustatud piiskoppi wääriliselt ül w l pi stmus sugugi põlew e!ukü'>.mus ei ole Ees.', ja dama, muretseb temale kiriku ja eluruum d ja Läti olen emad majanduslis.lt ja ki-.luurli.elt wöimaldab seminaari awamise waimuiikkudo rohkem Lääne-Euroopas!, kui Venemaast ja nende kultuuriline ja majanduski :e tegemus ettewalmistamiseks. Et Lätil praegu Võtmatu on uut kirikut olema sihitud sinna poole, et Ida mõjust mälja ehitada, siis otsustati üks praegustest Riia kl saada. Menemaa on meie tagamaa ja meie oleme rikutest wõõran ada. Wa ik l ng s lak >bi ki kohustatud kõike tegema selleks, et Wens läbi riku peale, mis seni oli Saksa koguduse pä ralt. Kiriku üleandmiseks seati sellekohme sen käimist Lääne-Euroopaga kergendada ja liht duseelnõu kokku, mis parlamendi poolt w stu sustada. Sell.Ks on juba palu: korda saadetud wõeti. Peapiiskopi elamise ruumideks on i A.ek ja paljud asjatundjad, kes transiidi olusid Ees sejcwi klooster, mis otse Jakobi kiriku ukse tis ja Latis tähele pannud, kiiuitawad ünen all. Põhjendused seaduse wastuwütmi'eks on tut suust: uuenduste ja kore ldnstovde tag j rj.l tawad: kiriku warandused on olnud riigi pä Zalti sadamates sünnid transn): ii"i lä.k neis ralt ja Jakobi- kirik on olnud waremalt kato nüüd palju korralikumalt ku em l ja kerge, liku kirik. Seadusele tehti seimis lisandus, malt kui endisel Wene ajal. Lõpuks tähendas mille järele Doomkirik ühes kõrw.liste hoone saadik: Peterburi Eesti konsul.mde rüüstamine tega läheb Läti peapiiskopi tarwitada. Et see lisandus enne parlamendi kommis on Lati walitstife ja dialomaatlistes ringkon jonis lübiwaatamist ei leidnud, siis saa ts pre dades suurt täh.lpanu sral muö, kusjuures Ve sident kogu selle seaduse eelnõu nimetatud wor ne walits.wate rin i-e po! kilised mõtted k. ize milise! pühjuel parlamenti uueks wastuwõtmi suuremat hukkamõistmist limad. Välismaa seks tagasi, kus see kindlasti uuesti läbi läheb. diplomaatlised esitajad tari. i.awad tänuga ära On arusaadaw, et Jakobi k'r ku lugu wä selle materjaali, mis Eesti w stitsus neil? sel hemusrahwuste, iseüran s sakslaste hu'g-s suu puhul Peterburi ja Moskayg w.i.ide kohta on re meelepaha toum esile kaljas. Noid toeta- saatnud.

6

Nr. 101 Haapsalust. Haapsalu pargi asjnS.

Haapsalu linnawntiijüs lamalseb linNa lähedal ole» wat riigi metsa, niis umbes SOO--500 tirilt suur, ara kasu tada paraina Sel põhjusel saatis linnawaliisns metsade peawalitsufcle jovwi, ei wiimane annaks nimetatud inetia linnamnlitsuse kasutada Metsade pcawnlnjus leams, et ta kinitatvalitsuse ettepaneku ja sootoidega nõus ei ole, sest et palutud mets asub tuim (4—5) wersta linnast ja supeiuskohlädest eemal, mis teda pargina soowijatele kät tesaamatuks teeb Ühtlasi toonuta!) metsade peawalitsus et linuawalttsns knltimeeriks maaelud, mis praegu liunä piirides asunmd za seega oleks irttntinjatelc parkidena iölte

jaadawaõ. nagu endine de la o>aiete Park, mis praegu laastamisele pühlndaind. niisama ka linna lähemas ümb«

pu|A oienead mererannad ja karjamaad. —is

arstiabi andma. Nende tingimiste põhjal walls maa

wahei. I—. töo lõpetanud.

äranis õpetajamaja pärast, sest mõlemad pihtkonnad koo

nimetati Nartsinmv, kuna lisaku senist jaoskonnaarsti

wisid maja oma õpetajale elukorteriks Tehtigi orlus õpetajamaja, kuhu -vahepeal I pihtkonna õpetaja oma

tnd.

pihtkonna nõukogu soowil elama oli asunud, tt pihtkonna õpetajale elamiseks anda, kes maalt tuleb ja kelle! UnnaS

Peale nende jaoskondade on katvaisus uusi jaos kvnnaarste ametisse panna Eagadisse, Püssi, Awandu sele jne.

Kindlad iasntaksid loomaarstidel hakkasid maksma 16. aprillist.

Kooliwnnem ametist tagandawd. Wasknarwa õpetajaskond ja ivallamalitsus ühelt poolt ja malta kooliwanem Kurnschew teiselt pooli ei leppinud juba möniaeg kokku. Asja kodusel teel lähen wanema K. wastu esitati wallanõnkogule, kes ta ametist tagandas. lärelwalwe asutus, kinnitades tagandamise kuni kohtu otsuseni, andis küsimuse kohtule lahendada.

Järm maad neelamas. Peirsi jartu on Wasknarwa külale, miS Peipsi järwe ja Naroowa jõe kaldal ajub, karderawals häwilajaks saa nild. Kewadine wesi sööb kallast, sööb ja neelab. Juba on hooneid omale nõudnud. Wesi ähwardab elumaju,

kui kalda neelatnisele piiri ei panda Elanikud on sise ministeeriumi poole pööranud abisaamiseks kalda kiud lustamisekS. Seisukorra selgitamiseks on kommisjon

aega pole koolis õppida. —l—Korjandus Laidoneri kapitnr.li heaks. Iv. aprillil on ItniiatvaÜtluse ruumides koosolek

waliti E. IhtStal, mnnfonnnmnüijuje wolinik Naroowa

suiakse ka seitstmidlisie orgailisatsioonide esimjnid. Koos» olekul määratakse ära korjandus? püew ja otsustatakse ka

teised küsimused, m:s korjandusega ühenduses. —i—.

Essii keele kursused.

Nagrt juba teroa, peawad haridusministeeriumi Kor?Zl'ous>e järele Naroomalaguste Vene ivaltmde Wd

ne koolide juhe.tusa) riigikeele ära õppima. Selleks kormldad harjvusiuir.iste/num kõhelema aasta su wcl Ee.-t! u.elc kulused N.>rr>u>, miile st osa mätma

kehale sõitnud.

Jlwkn wallafekretääriks rie.vsete?> maidndes. Wiiremnlt tagafiaiSturnib toafla» rcamun lafl ennast une fcfretöSrf tõttu ka tagasi walida.

!!ued postll-is?ntu«nd Neil 'pärmil awati Virumaal Porkuni ja Roela waklamajades postiagentuurid.

Kuidas wMa.malitsused waeSte eest hoolitsewad. Wiru mankonttawalitsus annetas täinud aasta tõpu poole kõigile walla ivaesiemajaded asumatele warstele

pestt. Talla wallaivalitjus ei ole jeni meeletuletustest hoolimata pefitle jiirele tulnud, nagu oleks Sulla matta töaefed fõ»f jõu lad Samuti oti wallaiuatitsusi. keda juba ligi aasta aega oodatakse matta? astuvate Inglise „Hvia

pouioud ka Natroa Wene kootide juhattjto. Kursu

lapsi" kasulaste tvidttainete särele tulema.

sed. ni.igu nüüd selgunud, aestamad 4 u.iõalet. Tööd

Plekiline seetZbi Wirumaal on Jvhmi Kahiila .külas awalikuks tulnud. Enne, kui

on ttte nähtud uiitjaoti teoreetilised, kui ka prakti lised. Kursustest os.uoõtjad jagatakse 3 liiki: pare mtatc teadmistega riigikeeles õpetajad, rahul aidamale

ja nõrkade teadmistega. Wosiniualt õpetajate tead mistele riigikcclr mõistmises korraldatakse ka teo reetilisod ja praktilised lööd. Kursuste korraldajaks ja juhiks on haridustninis-tec-rium Wirumaa 3. jaoskonna

koolinõuniku A. Luuri määnamld. Loengute p ida mi

asjast nuilitsuswõunudele ja arstile teqtati, olid mõned inimesed juba surnud, teised tõbe läbi põdenud. Aavs konuanrst pani laialilagunemisele piirid.

Leetn haigus walitsrb tänatvu pca igas Wirumaa nurgas, mille tagajärjel hulk koole tuli lühemaks ajaks sulguda.

sest wõbab osa kursuste juhi üdina Wirumaa 2. jaos-

Konna koolinõunik H Linsi. —m— &lcr;ife'iscb fe:.r;kito;ä wad.

28. ja 29. aprilli! korraldab 9!arwa karskusselts „Wõ.t!eja" karskuspäcwad. mis ka teistes karskus seltsides igal pool terives riigis' ära peetakse. KatvatMidse korraldada päeioakohase sisuga ettekandeid

Narwa jaoskonnaarsti ajutiseks kohusetäitjaks on Dr. A. Dokelin määratud, kelle asukoht Narmas.

NtiS arSttjaoslend.

Maakounauõulogu tiionidav wiitnasel koosolekul fooroi, et arstiabi kätteiaadamamaks tegem' ttarbe! tuleb arstijaoskondi suurendada. Seda otsust täites on

täisktstvanuile sa lastele, üsa saatvad roõtrna kurs-

juure asutatud Valjala jaoskond ja selle jaoskonna arstiks

Kuspäewadest „Wõ.tl.'ja "tegelased, kõnemehed, laulu

walitud Dr. Joosep Tiiwas, kes Haljala apteegi juure

ja muusikokoorid. Laulma ja mängima palutakse ko halikkude koolide muusiiva- ja laulukoorid. Gt kõne mehi palju ot!e nähtud, siis piiiraäakhe kõnede pida mine 5-mmutilh'e «jaga. —n— Weue wangid.

Neil päiwil jõudsid Toll innu st Natwa Weue

wangid, Kes Saksamaal «vangis olid. Vangid ühies naiste ja lastega, kokku 614 inimest, seadelt Narmast

edasi Venemaale. —U— Sürf lmrt.

lür' ''uata Narmas peetakse 25., 23. ja 27. ap rillil j. «a. o!>k ftüll laada järele Narmas mingisugust

barwidust pole. Koik Narma laadad on alati wa-estd olitud ostwõtjaite poolest. Ka loomi ja kaupasid on N-arwa laatadele alati mähe kokku toodud, sest ot Narma! ostujõud täiesti puudub. —K— Eesti Punase Nisti aastakoosolek. Narma Eesti Punase Nisti komitee pidas 15. «prillil oma aastakoosolekut. Punast Risti komitee juhotrts esines täieliku aruandega möödunud 1922 a. begewust üle.

1922. a. aruanne oli ilma puudujäägita tasakaalus summas 5.333.989 m 87 p. Käesolewa aasta eelarwe lli

eluma asub.

on W'" UM>ial tan»" u aprill, lõpu peale määratud, et

ära hoida põllutöö takistamist kibedal tööajal. Maan teede ja kihelkonnateede wastuwõtmine algab 2. mail külamaheieede wastuwõtmine 1. juunil. KruuS on igo! pool juba taimel wälja roeetub. Masfiline trahwimine maksuinspektorite poolt

Virumaal.

1921. a. elanikkude nimekirjade ja 1921. a. tulu teadaannete mitte õigel ajal sisseandmil? pärast on Wiru

maa 1. ja 2. maksnjaoskondades wäga paljusid trahwi

tud. Balla kohta tulla 2—399 trahwitut, Kalwi wallas olla neid peale 799 isiku. Porkunisse 6. 11. algkool.

Porkuni wald oli seni ilma 6. kl. algkoolita. Kasurati Rakwere tinna ja naabri waldade algkoolide kõrgemaid

klasse. Nüüd on lubatud wallal Lasila kool kuueklas siliseks muuta.

konnale wälja ma'setud. —y.— „Wcit!eja" maksuta rahwaetendus.

Laupaewal, 15. aprillil s. a. käis ..Võitleja" maksuta rahwaetendusel k 19-margalise päajetühe lunastamise eest

üle 499 inimese. —o.— Rea kõnesid

psab lähemal ajal Narma? õp. J. Latlik. Ka mullu käis hr. Latt rk Narmas kõnelemas järele j.Ktcs ene sest .nillesUvfe.

LoomaterwZsh sf u Lorratdus Wrrumaal.

kop, kes õpetaja G. Rmopöld', õnnistamise puhul ] piht konna peale Tartus miibis ja koosolekus? osa wöttis.

Loomaarstid maakondades olid seni riigiametnikud, määratud ametisse loomuterwishoiu Peawaiitsuse poolt

ja saades seati ka tallu Maalvnua kanda loomatenvis holu ala! olid fõ>n'a'ki>llid.

Loomaarstide n.osinnuno, nagu nende tcgcrcufe arua naed na!taunid, ott n>oro!eaiip uuiike. llo*v u?õ>»

olla rõhjnfefs. o: oja arste uchwa feelt ei oska, aga ka

piiramam tasmvõlmise mõimaluS. Et loomaarsti abi kõigile kattesaadawakS leha. otsustas maakonnawnlitsus

hiljem Ka tänamusele teisele potilaadale olid nii mit medki maamehed tuinub, kuid said petetud laata ei olnudki. Et sama! väewal kroonule hobuste ostmine oli, said mitmedki talunikud oma laadakaubast lahti. Kroo nulc osleti s'» ratsahobust li õige kallim hobune, mis wastu mõeti, matsis 62 tuhat marka. Alfa.

tõuseb nii vö liu me hele kui õlisele. Põllumehel wä henewad sissetulekud, kuna maksud suurenewad ja põllu

harimise abinõud hinna poolest löusewad. Elutarwitused ei ole sellepärast ühelgi kihil hõlpsalt lältesaadawad.

Viimasel ajal on algust tehtud Simunas turu asu tamisegn, kuid tänini pole sellegä hakkama saadud. Tu rul on peaasjalikult müüjad puudunud, peate liha ja mõne

kanamuna pakkuja Rohkem elamust läbikäimises on

looia kui korralik autoomnibusi ühendus liikuma pan nakse Rakke PaaSwere ja Rakke Koeru mahe! peale 29. aprilli Nagu kuulda, saada ühendus läbi Awinurme Lc husuust saadi! wiidud, lui wahepealsed teed, mis maa konna wolitusel pooliku! tegemisel, ühes Wenemere meski sillaga malmis saamad; samuti Koeru liin Paide linnani,

kui tarmitust selleks leidub. Z. Sõi/toi kihelkonna kongress.

KuiwaÄ järwed ja jõed.

piiskopile südamlikku tänu, et ta oma koosolekust regeli kult osawõtmisega Wasa aiias lahkhelide kaotamiseks ja ühistoe leidmises pihikondade wahel.

Lõpuks harmati läbi. wõeti mastu ja kinnitati 1922. aasta aruanne ja pihtkondade 1923 a ühine üldeelanoe.

Aruande järele ».'i logudirsel 1922 a sisse tulnud 1.08H571 mk ja wäljaininekuid - 1.002.902 mf Aru ande aasta lõpuks oli kogudusel liikumata wnranduu 1.287.940 mk tendise hindamise järelej ja liiknwat warandust 475.597 mk. eest ning wõlgasid 487.200 marka

järw ja temasse woolamad jõed. Põhjus selleks muidugi see, et taime! iund et olnud. Seda oli õhuke kirme mnas, nõnda et nuumalt reega käia mõis. - Nimetatud ,ärw,

jalad põhja ulatasid siksi Hobune uppus, ehk õigemini, külmas ära. ei kauaks ioone jäi Praegu on meed juba

mk. peal, kokku seatud, millest ainut? osa on wõimaiikatt koguduse majaudueiistest sisseiuletrnest katta, kuna uu

teni osa üle 600 nihiiud. murgu pihikondadel oma era

(Pikasilla), Ohne ja mäiksemad. TarwaSlu. Härma. Om, Sangla kiaudoja. 'Hõngu ja Purtsi Ise weel hulk mähe maid ojasid West ei tõusnud aga tänawuse keskmlme aegsesse körgusesiegi Wee seis on 3 jalgu madalam iu.vi sest lniwa aja seisust Pea pooles osas. järwe suuruse ko gust. on i l/h kuni jalga jää all wetl Järwest läbi jooks was jõe jaos ja üksikudes lompudes on wesi kügawam. Neis lohiades elawad ko kalad On kindel, el laew e?S olewa! jumel enam jänves sõita ei saa Ju läinud >sgi sel, kus wesi paar jalga kõrgem oli, ei saanud laew nam

armule, jäeti lahtiseks ja anti koguduse üldnõukogu ot

sustada oma äranägemise järele. - n. Tartu linnateeuijate iihtngu pesk»osol?kul

kiirnichati 1922 a. aruanne ja 1923 a. eelarwe, wa liti nõukogu p pewisja!tl':o:nmi!-joni liikmed ning nendele asemikud.

Koosoleku! h.irutati läbi ja wõeti wastn noukogu

poolt wäljatöötatud ühingu uus põhikiri, millega ühingu tegemas liaiomal? alusele rajati ühingu ees märgiks uue põhikirja järele on: ühendada kõiki lin raa oma iva liti uje teenistuses oiewaid isikuid nende

mosandnslistk ja kutseliste huwide kaitseks, nende seltsimehelikkuse solidiarsuie tundmuse arendamiseks ja

nende kultuuriise t-uaoiun» köitmiseks Selle eesmärgi iaawummiseks astub -ühing oma esi tajate kaudu wälia ühingu liikmete palgaolude paranda miseks ja nende kokkukõlasse wiimiseks ''lutingimistega; korraldab oma liikmetele igaiugust abiandmist haiguse, õnnetuse, wanaduse. tööpuuduse ja surma puhu! ning hoo litjeb nende perekondade eest: korraldab hariduslikke ringe, paneb toime koosolekuid, ettelugemist, waielüs-õh tuid ja kursusi: annab oma liikmetele laenusid; asutab oma raamatukogu ja lugemistoa ning korraldab mahe kohtuid sa lepimskamdreid

Käesolewa aasta kohta määrati kindlaks liikmemak suks 150 mk. ja sisseastumise maksuks 25 mk.

KontroL-assistentidc küsimus

Suguhaigused Tartus. Teiste linnade eeskujul on ka amalikud naiSterahmad kohustatud 2 korda nädalas registreerimise! käima linna haigemaja naiste naha- ja suguhaiguste jaoskonnas Lei tud haiged paigutatakse sunduslikult ja maksuta haigema

Läinud aaStal on seda moodi registreeritud üldse 76. awalikku naistecahwast, aasta algul oli wiimaseid 53/ seega kaSwas nende arw 23 mõrra Kontrolli alt wa bastati kokku Isi naislerahwast: mehelemineku tõttu 3, mitmesugustel põhjustel - 6, kuna üks suri sel on leitud haigust järgmiselt- tripperit 64 juht., sti« juhtumist.

Läinud aastal töötasid TarmS 35 kooli, kokku 16.496 õpilasega, neist oli 8 keskkooli, l 6 algkooli ja 11 erakooli. Terwishoiu seisukohalt maadeldes olid arsti poolt' kesk koolide ruumid enam-wähem rahnloldawateks tunnista

tud, algkoolidest olid 2 head kooliruumid, rahuloldamad 9 ja puudulikud 5 koolil. Arstlisi ülewaatusi on tehtud 8359 õpilase juurcS; neist olid hea kchaehiiuseaa 3439, keskmise kehaehitu

sega 4584 ja halwa kehaehitusega 339 õpilast üle waadatud õpilastest olid wigaste hammastega 4439, puu duliku nägemisega 2389, nahahaigeid 1323 ja kurguhai geid 1287.

korral 4944 õpilase poolt, kuna haiguse juhtumisi üldfs

Pärnuff. Keelekursused.

Eeltulewal suwel tehakse Pärnus Inglise ja Saksa

kooli- ja wuljaspool kooli hariduse-, wrimsholu- ja fpordikiisimusi.

Kokiverest. Traamnteatri külaskäik

Ralmeres tõmbas seltsi saali waaiajaid wü tnafc plassini täis. Cli ka tohlesli maalt inimesi külaUste ettekannet nmamrnn tulnud. —iks. Ra?mere karskuösglts pidas 15. aprillil oma aastakoosolekut. 1922. aastal

fee on seltsi teine legervnsaaSta oli seltsi! 62 liiget. Aastaaruande järele on selts korraldanud kaks kõneõhtut

onmlt poolt Paika maksta neile jaoskonnaarstidele, kls

tema noolt ametisse määratud, sealjuures on arstid

18.000 marga. Käesolewa aasta tegetvuskawasse wõeti

eeskujuliku teemaja arvamine. -"iks.

sõjawäe majandusühisusest. Wene tiin. 5.

Warsti ilmub J. & P. PfIRIKfIS te

Kes!? aprilli lõppes Iõg.ioestel kohal.kkude asu nikkude sa põllumeeste kogu poolt ühis«lt tolme pan dud põllum-ajanduslin-e kursus GUelugemlsi pidasid:

FOTOGRü&FIA ÖPERAAMÄI

cgr. Andorson põllu- sa heinamaa harimises. wstr. TriifiZ k-rrjakasmatomises ja aiatöö instr. neiu Kullerkann wiljapuude, marjapõõsaste ja köögi

il täiendatud waliaanne

miljta kaswatamises. Rahwas roõttis kursusest lamad osu. Suuve huioitus-ega jälgiti ettekandeid ja õhinal

awaldMi asjalikke küsimisi lektoritele küll r».iortt,

RoUie tarmitua tõendad, et pab.roflnb

kui ka hailikssaunute pealtkuulajate poolt Liig lühike

tundus kursuse aeg. Igas pealtkuulajas tõusis elaw

„Fortuna"

soow rohkema juhatuse saamise järele sarnaste kur susche kaudu. Lubaski neiu Kullerkann maikuul ilmuda

wiljapuude, marjapõõsaste ja köögiwilja aias ette tulema te kewadiste tööde kohta tegelikult juhatust

20 tükk 15 marka ometi kõige paremad on. O N.

andma. Loodetakse, et sellelaadiline kursus peatselt

kordub. H. T. EDõrttfi. Lauluisa mälestamisest.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi aälestamiskomktee poolt on mälcstamisseltfi põhikiri kokku seatud Komitee on asu tuste ja seltside esitajaid 22 aprilliks j. a. õpetajate semi naari kolku kutsunud põhikirja tätnwaalamijeks ja heaks

ki ' roni n .ks. kes wastuwöetud pö Sellega on siis ka sellest küljest ast liikuma hakanud,

olgugi et kolme nädala asemel komitee töö kolm kuud kestis Ja lauluisa majake ootab igatsusega tema prae

guselt peremehelt Võru käsitööliste abian' seUsilt lubatud sammn astumist, mädanemist «. holi alt. KiSmet.

Ehitustööd WSruS.

Käesolewal kewade! n.i lume! on Võrus rohkem ehi tuS- ja remonditöid kawatsusel kui eelmistel aastatel. Aaslan ]oot:   on majad nii seest ki:' mätjastpoolt ära lagunenud ning tarwitawad nüüd remontimist Anna

suurekasmn õ on ka tungiw uute elukorterite järele Uute elukorterite ehitamist hõlbustab

riigilt saudaw ehituslaen Viimase abil ehitab Võru l?nnamrt!Hfn* kahekordse puust elumaja kaheteistkümne

ühe- ja kahetoalise korteriga. Ehitustööde wäljapakku mine on 23 -rpriüü, ning jugijrtü rhemlje korterid wal ntis ehitada. Ainult krohwtmine ja wärwimine jääks te:» seks suweks. Peale selle on mitmel isikul kawa's"« sugi sekS ehituslaenu abil vka\a malmis ehitada, miS muidugi

korterite märksa aitab Kismet. RiidcwarnStus kehwematele elaniktudele.

Dõrn 'ntnawaliijus on jaanub suurema saadctuse (ilma tollita) kewaoe- jt lügistpatituid, mis linna kehwe matele elanikkudele mälja antaks? säramise maksu eest:

poolpalitud ehk jakid 629 marka. Kismet.

ülema! tähendatud otsuS (fui ta on üldse tehtud) on küll poliitilises mõtles tehtud, millega teamd erakond wa hest tahtis Idclehtme asunikkude hulgaS noota oma heaks wälja heita. Kuid see pistke, isegi inetu katse on igatahes aSsauu Mitme Jöelehtme asuniku nimel

K. K. Asunikud on sunnitud oma küttematerjaali metsas ära põletama. Meile kirjutatakse Wiljandimaalt: Kui läinud tal wel asunikkudele riigimetsast ehitusmaterjaali anti, oli raiepiletite peal tähendatud, et raiestikku kuni 1. maini 1924 a. wõib puhastada Muidugi wölsid asunikud seda

arwesse ja talitasid ka selle järele. Et talwe! lumctee aeg lühike oli, katsuti peaasjalikult palgid metsast wälja wedada. Oksad tõsteti hunnikusse ja jäeti nende koju wedamine järgmiseks taimeks Kuid nüüd peale püh, anti asunikkudele käsk, et raiestikud l. maiks tänawu aastal puhastatud olgu Okste hunnikud sünnitawat röõwikuid ja saarmal metsale kahju Nüüd. kus reetee juba ammugi lõppenud ja maalritega metsa pääsemine «võimatu, tea» tatakse seda.

Asunikkudele ei jää muud üle. kui oksad koha peal metsas ära põletada, kui tahetakse, et raiestikud kõris talud oleks, sest wäijawedamine on wöimatu. See asja olu sünnitab asunikkude keskel 'osist nurinat, sest okStest

oleks asunik tulema! ralwel head kuiwa küttematerjaali

saanud, kuna see nüüd asjatult tulle peab minema. Senini ei ole asuniku? ainustki kohta olnud, kust kütte matcrjaali saada ja selle muretsemine teeb temale raSket muret.

Nüüd. mil oksad ka wäikese ettekäände all tulle peab

ajama, ei tea asunik, millega end tulema talwel soojen dada.

Wõib ju olla. et rõöwikute läbi saadaw kahfu suu rem on, kui see kasu, mis oksad küttematerjaalina anna wad, aga ometi on ka see hoopis imelik, et kohalik metsa walitsus seda juba stis ei teadnud, kui raiepiletid wälja

anti. Alfa.

Asunikkude elust.

keele kursuste korraldamisega algust. Kursused on mää» ratud õpetajaile mastawa möõrakeele aineõpetaja (end. koduõpetaja) kutse ja õigust? omandamiseks, on kolme-suwelised ja kesimvad igal sume! kuus nädalat. Opejõude kawatsetaks? kutWida mõned ka «väljamaalt. Kursused al

lüheiniad sihtjooned Eeslis". Kongressil prmdutatakse ka

ostate igasugu jalanõusid: meester., naister., ja lastele kõige soodsamalt

Põllumajandusllssd kursused lög»w«sttl.

7147 oli registreeritud. Kp.

22. ja 23. aprillil peotadso Iõh:vi 6 kl. algkooli

sihid lähendas tulewikus" ja ühistegelise liikumise

Kewadiseks hooajaks

wett näinud. A. L.

meeSte- ja naisterühma palitud 869 mrk. ja naisterahwa

Ambulantsi on tarwitatud kogu aasta kestmusel 7326

8. M. Ü.

Praegu elawatest inimestest pole keegi nii wähest

Registreeritud awalikkude naisterühmast? järelwaatu

filist 21 korda ja UlcuS molle 3 juht., kokku 88

(Waaa»Stdnma pöiktäa , ead. Giön hoirai kaup u-ie taga).

käia.

hikirja registreerimisele saadaks.

jasse rawitsemiseke.

Rolfil tiin im nr. 24

huik lõgesid liirist mõned üsna suured, nagu: Ema,

lus „Wahi". lttesandmisi wõtab wastu nimetatud kooli

juhataja. Kursus algab id mail.

on üle wiidud

mend ?a õde, uppumise surmast latwel ainuti selle läbi, et

köit järwe kokku mnolanud. aga järw ja jõed on kui

sel alusel pihtkonnad lell, ouudusäägi katmises: osa -o?t -ma peawad. kas pooleks möi propoitsionanlselt liikmete

ma IMM y M g* jSf ?M fl AS> Au WH Hf! niilnroi! IfTnll S*KJ(BüHÜFUI EL&CLI H B BA  Mk HV upMil > . »811   pA H|| VH

kus harilikult 10 kuni 20 jalga mett, on nüüd ainult 5 kuni 19 jalga jügaw - Juba 1921./22 a taltvel oli mesi enneuägemam madal, ja pääsesid kaks noori immest,

wemad tui seda kunagi oleks nähiud -- Järwe jooksemad

kassadest koguduse ü!dka?msse tuleb sisse maksta 'Killi,

Eesti Tarwitajate Ktskühisuse

Ennenägemata tühjaks jäi tänawu kewade Wirts

Koguduse 1923. a. ühiste kulude eelarwe oli 920.D-iO

ruunros löhmi kihelkonda karskus- ja hariduskongress.

paat?, nen>: jaas: ..meie põllumajanduse a-renemife

|| 10fl^'-15zr&

Wiljandimaalt.

Koosoleku juhataja awaldas koguduse nimel hra

Tartu toolide terwishoid 1922. aastal.

ja ühe Pidu. Raha seltsi kassas oli aasta, lõpuks üle

kohustatud esimese poolt kindlaks määratud takside järele

Endistel aastatel peeti Wiljandis kaks porilaata. esimene peale ühmoõne pühi neijapaewal, teine nädal

hviawad. nüüd ükskord ka omad.

gawad 9. juulil linna koolinõuniku hra Joh. Estamm'i juhatusel. —o—

Maakonnawalitsas palkab ise loomaarstid ametisse.

Loomaarstid ennawad adi kindlaksmääratud totside järele.

Petetud.

Peetri koguduses, mis zuba rohkem aaStat meeli ärew'l

perit - 557, sifilist - 312, kroonilist tripperit 17S |a pehmet schankrit 23 juhtumist. —rw.

wõimudele saadetud.

yi&ji *9+ w*£

Peale selle awaldau nii hra piiskopi kui ka koguduse liikmete pooü. joomi ja lootust, et tülid pihikondade malm!

on SSineri walla Sämistlla sisfesõidukohas politsei poolt awalikuks tehtud. Selles asjas on mitu protokolli kohtu

Kongressi pikirwuo-rras ou ette nähtud palju rcfc Mrumaail.

Sarnase otsuse tegemiseks ?nõjtiZ palju kaasa hr. piis»

Selle waStu on aga wäljaspool tegutsewad arstid ja

Põllumehe wäljaivaaled tulewiku peale ei ole kuigi roosilised. Cü!i9mnl kiikumad üles miiwilja orased, sa muti jääwad paljaks ka ristikheina põllud. Elukallidus

dalal määranud, on nüüd Narma jõudnud ja spordiosa

õpetajamaja osta.

asutused registreerinud 1071 haiguse juhtumist: ägedat :riv

m Koosolek kinnitas möödunud aasta aruande ja wöttis wastu käesolewa aaSta eelarwe. Otsustati juhatusele lu bada muretseda krunti oma maja eksitamiseks ja määrati selleks 999.999 mrk. RemisjonilommiSjoni liigeteks >ra liti endised liikmed hrad Rmoldi, Laos ja Otter.

spordiosakonnase 35.999 marga suuruses möödunud uü

korteril ci ole. Pärast, kui ürewuS hakkas mõõda minema, leiti 'Ui ne wäljapääsetee ja nimelt selle läbi, et otsustati teine

Lubata wiina- ja öllemüük

Teated Simunast.

Toetusraha, mis haridusministeerium „Wõitlesz"

* kohas pörisesid saekaatrid, palfifiö kantides ja laudu lol* aates Ehitustööd on palju näha, aga kui hooaeg täiest, kätte jõuad, jääb küsiiawaks. kust wõtlo nõnda patju ehi tusmeistrid ja ehitustöölist, sest ka maal ehitatakse palju. Lihttöölisele maksetakse juba praegu 30 marka tunnis. Alfa.

korraldataks? käcsolewai jumel Vahi põllutöökooli katseta

Kewadine teedcstllutamine

ka tasakaalu wiidud ilma puudujäägita summas 4.437 099

„Wõit!eja" spordiosakonna toetusraha.

Koosoleku algul olid meeled kaunis ärewil ja ise

maakonnawalitsuse poolt Palgasaajate hulka üles ei wõe

Naroowa masia Wiiüüia o-klassiiise algkooli juures teautjew pühapäeivakoot, mis kõtge aja edukalt töötas, on nüüd itwade '.ahenemise! oma töö lõpetanud, sest et Põllumeestel marsi tööd wäljai akgawad ja neil enam

Laidoneri kapilaali korjanduse tohta. tivosoleknle tut

Tartu Peetri koguduse peakoosolek 15. aprillil.

Iõhivi jaoskonda Kriwvscheini ja Narma jaoskonda Homanni. Wäike-Maarja jaoskonnaarsti koh. täitjaks

Laewaühendus Naroewa-Isesunga. El Naroowa jõgi iliüi: täiesti tvabanes, siis on .rüiid t'aewasõit isiarma ja N.-Iõejun mähet atganud. 17. apr. sõitis aurik „Pa.o.t" esi-nest iocda Narwa ja N.-ISchm

Tartust.

konnawatitsus jaoskonnaarstideks: Raiwere jaoskonda H. Heinrichsern, kes ühtlasi ka maakonna loomaarst,

damine ei õnnestanud. SnüdiSluSmaterjaa! kooli Narwast.

NelsopS wal. T? apr >i> I^3

püervaleht

Wilmndist. Ehitamine Viljandis. Juba minema! nädalal tehti siin ehitustöödega algust Ilmad on selleks ka wäga soodsad. Ehitatakse uusi hoo neid ja reinonteeritakle wanu Seasaare kõrts tuleb pöhZalikiile ümberehitamisele. On loota, et Tallinna länaw ühe suure toreda majaga rikastub. Ka Põllumeeste selts ehitab samale tänawale suurema maja. missuguse tööd juba alganud. Ka Haridusseltsi koolimaja ehituse korral dustöõdega on algust tehtud. Samuti on uues linnas

pea iga krundi pea! ehitustegewust märgata. Paaris

Asunikul jääb õigus Riigikogu walttniste! sellele nimekirjale häält anda, kellele ta soowib. Mõni aeg tagasi ilmus ühes Tallinna lehes sõnum, nagu oleks asunikkude liidu löelehtme osakond otsusta nud, st asunikkude poolt ei tohita ühtegi häält anda sellele kandidaatide nimekirjale, kus seisab senise pöllutöömimstri Nostfeldi nimi.

Meile kirjutatakse selle asja kohta löelehtme asu nikkude poolt järgmist:

See mõib ju olla, et asunikkude liidu löelehtme isa» kond on niisuguse otsuse teinud kuid sellel otsusel et ole löelehtme asunikkude kohta mingi! 'ühendust ego kohus» tust Iõelehimes on awnikke ja ritgiametnikke kuuekümne ümber, lnnn liidu liikmeteks kõigest kümmekond inimest Arusaadaw, et kümmekond immest ttü nimel mingit otsust ei wõi reha Teiseks jätoioad löelehtme asunikud jn riigirenmikud

omale wabo woli Riigikogu walimisle! selle nimekirja poolt hääletada, mte nende soowideie ja mhimiSlele ivas tab. ega luba enesele siin midagi peale sundida Ja kõige «viimaks veame ütlema, et meie praezujeZ põllutööministris enestele mingil iseäralist «vaenlast ei näe. mis meid junniks selle nimekirja ees kartust tundma,

kus ta nimi Mewal.

Jagäla masmalarwktajate ühisuse elust.

1920 aaöto algul asutasid lagala, Kuu ja Mulikntäs asunikud peale kohtade kättesaamist omale mosinamrlvi tajate ühisuse 85 liikmega Osteti ära Jagata mõisa pe?« sumasin, mitmed põllutöömasinad, sepa- ja pumõõriiSlad ja meierei sisiejeade ZisemiSte laenude teel saadi nõue tawad tasumaksud kätte.

Loodeti ei ühisus hakkab hoogsalt töötama.

Kuid nüüd hoopis selle wastu kolm aastat ses» samad ja rooStekawab tisleri tööriistad, treipingid, kreis saed jne Meiereis on 3l piimanõu. miS kas rikki läinud wöi minemas Kõneldakse, et koorelahutaja on hoo.ns

kadunud Kõik need riistad on siiamaale täitsa surnud warandus,

Ühisuse liikmed nurisewad. et stthakus on loid ja

saamatu, kes midagi et oska peale halata Retmnud need rsjad mälja wöi müünud ära, aga ärgu lasku ilmaaegu iersur ja roostetada

Ago nagu see meil nhn ette tuleb, ei julge ega söan da üksikud liikmed juhatusele palju ütelda ja nii lähed see päeiv-päewali mann miisi

KeS aga kahju peawad kandma, »n muidugi asuni

kud'liilmed. g K. •öv

Neliaviiewal. aprillil 1?23 Kohus.

Õnnetused ja kuritööd.

Surm labidaga löömise tagajärjel. . Juunikuul 1922. a. sõitnud Hans Suigusaar uyes Wintmanniga Kõpu wallast teed silUltamast. WHjandi linnas peatanud nemad «Sakala" restoraams ja ostnud wiina. Nende juure tulnud keegi Andrei nimeline mees, keda Suigusaar mitte pole tunnud. Mees olnud pur jus, kuid Windmannile tuntud ja joonud nende juures paar pitsi. Restoraanist wälja tulles tul nnd Andrei nendega ühes ja nõudnud Wint mann'ilt mingit arwe maksmist. Andrei istunud Wintmanni wankrisse ja sõinud siis seltsis kodu poole. Teel aga pidanud Wintmann hobuse linn1 ja ajaiiud Andrei wankrist maha, kuid Andrei is tunud omawoliliselt jälle peale. Seal tulnud nende wahel tüli, kus Andrei puuknhwli wõtnud ja sellega Wintmanni lüüa tahtnud kuid Wintmann wirutanud labidaga, nii et Andrei maha kukkunud ja ka selle tagajärjel haigemajas ära surnud. Wiljandi-Pärnu rahu kogu mõistis Jaan Wintmanni kõigi iseäraliste õiguste kaotamisega poolteiseks aastaks wangi roodu. Kohtupalat kinnitas rahukogu otsuse.

Kantseleisse ära surnud.

—on.

Aimeta kaebekirja asi. 1921 a. sai raudteepolitsei 6. jsk. nimeta kirsa, milles Jüri ftoffi süüdisdatake raudtee matersaall müümises sa omandamises. Selgus, et seda.kirsa oli saatnud Kossi naiisewend Hans Kiwikiak sa et selles twedtuses kõik wale oli. Kiioikind ei tunnistanud en nast walekaedtuses süüdlaseks, taati» seletas, et see

kõik õige on. WUsandi-PSrnu rahukogu mõistis Hans Kiwi felnfei kolinaks niidallks aresti. Kohtupalat, kuhu Ki widink edasi kaebas sa kus see asi 17. aprillil haru tusel oli. muutis aahukogu otsuse sa mõistis Kiwi kinki tõenduste puudusel kohtu poolt õigeks, —on.

M M i M swW |« B Iri  W w»Ntzis»Bw U B Estoonia teatri maias nr. 1.

18. aprilli hommikul leiti linna politseiülema kai::seleiS ametnik Nemhal sohwalt surnult. 17 aprtli õhtul tulnud Nemhal kantseleisse, et lööd

teha. Hilja õhtul läinud korrapidaja waatama, kaS la weel koju et lähe ja leidnud ametniku sohwaü magamast. Et Neuthai ka waremalt paar korda fem maganud, sest hilja lõö.' oüeS pole tahtnud enam koju minna, pole korra

pidaja teda äratanud. fhu aga ametnik hommikul ikka weel wälja et tulnud, mindud teda Äratama. Pead üles tõsieS, olnud nägu stnine ja korrapidaja sai aru, ei amet nik surnud on. Arsti tunnistuse järele on Neutal lämbu mise surma surnud. Arwatawasti on köwa sohwa peal magades krae kõri kinni pigistanud, sest kaeiaS olnud ametnikul kõwa krae.

17. skp. tehti protokoll au-to nr. 222 juht peale, kes linna poolt Pärnu maanteele lubamata kiirusega

Tuleasemel leitud kehaosad toimetati arstlisele ülemau tusele, kus selgusele jõuti, et osad v»> müilse kaswuga mees

terahwa omad Surnukeha küljest leiti põlenud pintsaku tükk, mille järele kindlaks lehti, et surnukeha on Obinitsa walla kod. Oja päralt, kes elukutseline waras ja tulikad ju õhtu! wiinastanud olekus kodust ära läinud ning kadu nuks jäänud. kogutud andmete järele on Oja, õõl wastu 11. skp. Uiki aita läbi lae sisse tunginud, et seal märgust imme panna Nagu arwaia wõib tõmmanud Oja aidas möned

olewad linad põlema läksid, kune aga Ojal wiinastanud oleku, suitsu ja lae? olema wälks, awause tõttu korda ei

läinud wälja pääseda ning tuide jäi. Ln.

sõitis.

Samuti tehti protokoll sõiduauto nr. 40 (r. 3 BTi

7. mail ja 18. oktoobril rahwarikkas kohas Salas, wallamaja

tommr-

kogude Wcnemaale põgenes ja sealt nüüd tagasi tuli.

manni hobusetalli sisse murdnud ja liha umbes 5000

juures, Rakke ehk Wägewa jaamast 12 w.

täielise waruswsega. Kaupa tehakse PÜrnuS, Gauga tän. nr. 18.

16. skp. tabati Petseri kriminaalpolitsei poM mitmekordne hobusewaras Aleksander Kuharew. kes

Läinud nädalal pääsis tuli Triigi wallas Todooja

õ, hoowis.

30.000

Hobusewaega tabamine.

langenud.

MMN

linonaiDi uios

tifse ettewõtst ei olnud. ete.

da. 2211

j Ostetakse. I

R. Lappe.

kuu peale. Teat. slt. FriiS" all.

keskeal, poissmees fmötsawalit seja) soowib jäädawat

2 grammofoni ja kiirpäewapildi föllffil Viimsi aparaat ja objektiiw !Kx24 sm. soowitakse osta. Kaubelda üksttuid numbrid .ja wöla» müüa. Vana Wiru tän. 15—4. Wakjnli t. lk. kontorit. Könetr. tutwust. tellimtst wastn „Voigltänder" 3 3 udupildi 21-22. Waldek. adaraat ja suurendusaparaat ja Müüa adawalt nehi ehk lesega, kellel maal ta heldeid inimesi teS kingiks kahe muid asju Suur Ameerika tän. tä(imõsasi tööwankrid ja käsikärud ja sõi lu, wSi linnaS ehk maal äri le kovliöpiiaselk ZOOO mrk eda herra soh. fÄarrolc.; nr. 61, krt. 2. ivö, ettewöte' wäln rahaS kaa siõppimiseks. ehk ron vedelklaas 56 58% B'e kHf. Kal alaun maarja ää tükkides flntikioor suured krlst. Kroomafaun kroom-maarMK öpeea! f\. Cylinder Ojl ' .

traat 420.

nr. LA.

ter, wannituba) ja kostiga ülfi wle härrale ära anda. Näha kel

ja emased kanaarialinnud la 3—6. Liimalata tän. 6S, müüa. Walanvaje t. i—B, Girgensoni t luures. Kanad krt 4. 20. E P S. näitusel höbcau

Wlisaka» meeSterahtvat wõib rahaga kroonitud, muist wäija maalt imporleeriiud. wlla

Rutuliselt üürile anda

•* *

müüa, 85 mk. puud, fihei koju

saatmisega BaltiSki mnt. 4 ühe eluloaga Lähemalt Niine hoowis Samas on ka l. forti Bi* np. aApeconaTb bt tän lb. krt. 2, kella 9—12 väe

(jpm Me3OHHHi>). ripeajroace-

wal.

kaje-põlelispuid müüa.

I—2-toalist.1—2-toalist. otsin ajakohase üüri

eest. Teat. S Roosikrantsi >ün.

Firma 1. IL liii

RIGA, Kautmannstrasse (asutatud 1800 a.) wõtab oma peale pakk de saatmist Wenemaale ja wavutab nende õieti kohaletoimetamise *est Paki htnd (kaasaarvatud kinmtua» ja saatekulud)

„ 6 dollarit

A.-S. C. Siegel, Eestis.

l-toaNst, otsin ajakohase üür!

port C mpignie Rataskaewu tän 22 soovi ab laflust:

eest Teal Uus Tatari tän. nr.

9—l. „15.0ü0" all.

LaSteta abielupaar soowib

JalprattHkumme „CALMON" Pükste näpi'sa id Surus tampisld Koorelahu'apiid ..Jt BILt Au HOCO- weskld. Rataskaewu tän. 22. Kõnetr 16—05

korterit» 1 tuba fa mi Teat. flt. .P. Jt. lb-26" all. Noor loite lo waikne abtilu

KÕIGE ODAWAN | | OSTUKOHT |

Korterit

fl *ooLfop|Lc*TELE B

Passi iMaüriK ja eleiitrüaam,

Tallinna linnawaNtsus teatab sellega üldiselt, et 80. kuni 80. aprillini { o saadetakse TallinAGS clutseroaicle hääleõigusUStele kodanikkudele, kes roolijate nimekirjadesse üteS wõemd,

b.. S. ja 7 mail s a 2. Riigikogu walimiStest osawöimisekS 3iit »Ões teentdes ka lanijdttlõob Uinud. Ei põrka ka Uist inzuse töö eest lagast. £ Aadre »: Narwa, Waeslema a län. nr. 4, frt. 1. G. K.

1

wõimaktkult mööbliga ja köögi tarwitujega. Pakkum. stt. mÜ.

kihte tuba wöi kaaSüllrilisekS. Tcat. sU. .2726" all.

fil . all kuni Lv. apr. Wirk ja au»

ofkin kvhta; .>Mn töõtarmd, ehk

socwib kohta, Ükskõik kus, maale

ehk tuppa; wõin ka õmbleja! 50" all.

hapood.

H-rd "öösturid,

TOÖLFJPFTIN

lõunast tööd, kaS kirjalikke wöi mõM muu! alal. Tasu po le tähtis.. Palun teatada slt.

Maaler

.Linda."

1. maiks otsitakse poissmeest

socwib kohta wäikcse lapse suu»

re. Palun teatada slt. „tzoid ja" all.

aeg'' all.

SoonÜit

walmiStab lopp eksamitele era» gümnaasiumi fiSseaStumisekS

numbriiiriliu Jandautitoöd tunnevad. S. "artu mnt. 42. Esimene Eesli! terwiS restoraani .Koppel^, mehaaniline sandaaliwabrik Kopli t. 14.

Hästi tollunub

WSima!da/se noormehele peale

MsM

Wilunud

juurelõikajat ja kingseppi, kes

' kaNSpmehed!

Koor naisterühmas

slt. aü.

teaiiat.

saata Raatuse all, Seebergi ii«

palud teeniSMsi, perenaise abikK

wõi linna. Teateid saab Wüike käealuseks olla. Teat. slt. „3lt. Ameerika tün. 45, k. 5.

tunnistused. Aadress palun

all.

piima tunnistustega. Pakkum.

sWMM

. cl)t ükfiteenijakS wäikseSse pere

vtöue muu 'töö peale restoraa konda, oskan hästi keeta ja on uidesse. Tekk. flt.

mmm

sinakirjutajanna" all.

nurgal.

tarvis Narwa mnt. IS. A.

gisuguse töö peale; on enne tee palub kohta juukselöikaja ärisse.

ma^na suse on lõpetanud, saamad tun frirf!tfa?rnna naha. ja fuguhntguSte eriarst, nistuse ja wöiwad tseseiswalt elad nüüd Viru täm »r. 18. edasi töötada ja õpetada. Kur otsib kohta. Oskab peale kol Sisjciail Touna tita. Wastu ju? algab 7. mail. Maksalt t., me kohaliku (EeSti, Wene ja wötmine kl 10—1 ja 6—V4B. Echützi majaS (uuS maja), Wtl j Saksa keele) wee! Pramsuse keelt jandis. Palun enne algamist Z ja wöib Inglise keeles kirja Ammaemaud endid stnnasamaSse üles anda. litte töid teha. Teat. slt. .Ma (Petrogradist)). W. Pärnu mnt.

Wanem iiaisterahmas soowiv

soowib majateenijaks ehk min

mustrid maksuta. Õpeaeg 4 nädalat. Õppijad keS kur

nr 38, krt. 9, S. Roosikrantsi t.

maale tarwiS, kes maatööd tunneb. Tulla neljap., !S. ap riliil, Slobodt tän. nr. IS, krt. 5 lella 10—2 p.

, tunnistustega manalt kohalt. ! Tsemendi tän. nr 3—6. Läd»! rääkimine kl. J—H, ®. L.

teatas! t. M. bl' all.

Wilunud

Gpetaja

väiksesse perekonda, keS räägib

soowib kohta laste juure ehk Saksa ehk Wcne keelt. Tulla mingit muud kergema: teenis tust. Armastab ' lapsi, heade kella 11—4. Maakre t. 84—16.

irisso

relõikuse

foowib teenistust reStoraani, pomistoni ehk laswa peale,

TDdruKu!

müüakse Türgi liitvani rast.

Tatari t. 3!, k. 4.

Noor fllmpaatline

tcenllat

limifi wastu samas

floor ue u

IS«a. praktikana, otsib teenis palud kohta reStoraani ette tust. Kirsad „Päewalehe" abit. kandjaks; on selles wilunud ehk NarwaS, .WelSker" all. n mõne muu kergema töö peale. Räägin koh. keeli. AadresS: H.

liill

Annan naisterahwariiete in« ternatfionaal-akadeemittfi juu

(hoowi peal). 3kukud (M>Ped> ja mänyuaSsad

nik 16b" all.

W Viib IL vi

Salongi tün. 8, I. S.

Õvet. muusikakooli kawaL alga

ÄptP "«5l -Zn. 4

põllupidamist juhatada. Teat.

Hästi wilnnud naisterahvas mvMii

0. sartu mnant. nr. 18 Ä3»«U. 6-01, tl. 10—1 ja d—>6.

maale metjakümnikukS, wöw ka

su. kuni LS. aprillini .Küm

jooroib

tündüMG.

maale taluSfe ja wanemat keS Wene keelt räägib keeta palub südamest anda kohta Kaubelda Gonsiori t. 3, nelja oskab, tunnist., üksiku herra numbrite peale ehk üksiku ma päew., kella IV—2, Ernesaks'a juure. Lähemalt Heeringa t. 20—ü, kl. o—4. mma intelligent herta juure poeS. passijaks wõi teenijaks. Mrja Tarvis TarwiS naisemeest likult slt „2. A." all. kehata ja wiletsas seisukorras,

üUwaatajokS, kümnikuks, kaS

triliseks; tunneb tüieStt maa» opereti jaoks ja sisseastumiseks tööd. Teat. slt. .Maaneiu S X igasse kõrgemasse muusikakooli 2" all.

Rüütli tän. nr. !6, krt. 1. ? Olen Me alganud (Ölllll!-

töökoda

usalduse alla käiwat tööd. tööde

kuhugile suuremasse talusse su»

teenizat,

tüdrukut

mm,

UeisteriKoolt

Tarwts

TarwtS Austatud wööraStemaja oma naisterahvast lambakarjaseks. nikud! Keskealine

MMM?

fm rai

strömi õpilane, annab jälle

9

Nr. tOT

p ii e rool eht

liii

majapidamisse, linna wõi maa le, olen ll) aaStat majapidamist luste juure Wene ja Eestt kee-' juhtinud). Tunnen keetmist, olen lega, armaSlab lapsi; on nõus

iilsißlü

kohe tarvis, heade tunnistus tega. Allika t. B—3, tulla p.

fLMTASIJÜNEAN?' SIPMIL II! 111 III!^'Š kella IV homm. (ettewalmistuS I-Sse, kui ka roojab tööd, teeb igasugu re aus ja korralik. Wõib ka mõni ära sõitma. Kopli, InglisLEIL LIISI I" IHUU*>V triSteSse algklassidesse. Eoowt mont? nagu, majade ja katuste i muu löö olla. Teatada Wana Balti tehas nr. 113—12, Go TarwiS tz«»»St«Stega. Teat. flt. „PaS palun anda tööd: pesu paran relikow. jad teatagu oma aadress fU. wärwimist kui ka sisemist tõid. Kalamaja Lb, krt. LI. m 5173" all. .EttewalmiStaja" all. Soowikorral wõin ka maale dada ja sukki nõeluda. Olen A Intrini osanikku wäga raskes seisukorras, tulen Keskealine jSUa. Kirjad slt. .Wärro" all. %!  ätl 111 *il II Kontfelef* Keskkool! witmase klaSfi õpi 2 kcju järele. Tööandjaid palun paberitööstusesse, kapitaal 40— lane annab algajatele stmnti ja teatada oma aadress slt. *Tõõ 60,000 mrf., soovitav kellel sel naisterohlim Wäike Liiwa tän. Iv, Uue Ta Inglise keele andja" all. ometnik. Mli H»H alal kogemusi. Teat. flt. .Ka tari tän nurgal. Z su" all. tunde. otsib tööd Päiwiti, ükSköik mts uiili fliilüli suure praktikaga, otsib wastawat Wanem naiSterahwaS otstb otsib teenistust puhroe tisse, kas 1 järgu ämmaemand sugust, ehk passikohta; oskab mingisugust ametit, wöib ka laekahoidja eh? sasse ehk kelneriks, räägin kolme Tarvis kohalikku keelt Teat. selle lehe keeta .On soowitused. Räägib laduwalitscja olla. Kautsso 'uteta* teha. Töö hea, hinnad Teat. slt. „%. 6. St." all. l Wene keelt. Teat. slt. „Tööhim" niga kuni 25.000 EeSti marka. Fvawad. Teat. Kadaka külasse, teenistust €. Saar raial inimeN tal. .Arbeit" all. Z I o(l. Ämmaemand

Teatada slt. .Laekur 25.000" all. pillita talusse.

i-tai M!

Ämmaemand

L4-aaSt. wiisakaS noormees (nai

ifl. kiilsi-Afls.

kee*e |

kemees) otsib rutuliselt mingi sugust teenistust Oskab hästi

Petrogradist. !b»aast. praktika. õpetaja annab tunde. Õpetus ', Wene ja wähe ka Saksa keelt. On kantseleides töötanud. Wiru tän nr N. krt. 3 WaeS gruppides (40 ml tund) ja fif< iennemalt Ka puhtamat lihttööd ei põlaa, tele nõuandmine maksuta. sikult. Riisenkampfi t. 16, I. 1. j sest et on raskes seisukorras. Pa lub teat. flt. ,3043" oIL Prantsuse keele

€.Zsmman

tunde

Wäike Pärnu maant. 10, k. b.

WUunud õpetajanna annab

kaubanduse alal, soowib teenis tarvis aaStase lapse juure, keS nutotuljfi, tust ehk õhtust tööd, raamatute ka tubast tööd teeb. Soo tän. korraldamist ja uute sissesead 1 Pood. keS ka traktoril oSkab töötada.

mist Itaalia wõi Ameerika süsteemis. Teat. slt. .MarS"

maksuta 1 M5.1...d !

rr; olen koduta. Ausaid wöimal

Noor, auS

mltele. Uus Kalamaja ran.

W AINULT T. E. K.-0. ,PÄEWALEHB* B H B KIRJUTUSMATERJJUVU-KAUPLUSEST B U

lkkll M

Vilunud õpetajanna annab

Saksa ja Prantsuse keele

tunde-

Toon>ss^sa täDaw 7 ' 14 "* 96   ? I. sõrgu ämmaemand

Tulla kl. 11—19 ja d—S. Uus tän. IS, krt. S.

H* lOUSiff.

rGenofla

Pakkumised saata slt. ,Ohtune teenistus" all.

rnaanaiu

Waene lesk natSterahwaS wa

maalri

Oskab hästi keeta, on enne rnöi sates perenaiseks olnud, on soo

tunde

tän nr. S. k. S. adw kontoris. antakse. Viru tän. 22, f. 8. Rääkida kella I—3.

fPalveklPlti liihii

wdtntjhw igasse kohtu- ja

omenaftttuSse, iseäranis: abielu lphumstes, tulu-ärimaksu, maa

KeskeaUne maaneiu

antakse gitarrlmängu õpetust. Kaupmehe tän. nr. S—6, «äike maja rohuaia seeS.

lc« oma tööd täeilikult wnneb, loowib kohta linna ehk maale. nud. all.

soowib kohta. Teat. slt. ,T. Iv" all.

ehk

tn mnt. 18—1. |

Mrnä

SUMU! Annan luude automobiili tund-! teoreetiliselt tui

Mssinakirutuje

ka OWWSJH* ja «valmistan

tmrtus

fiuiratwlmltse eksamite wastu.

Laikast rvumstan täieliste

eestikeels öpeablnõudega Gir 15 ladina- ja wenekeelsetel kir jutusmasiitatel ühes kirjatööde

genjoni tän 18. krt 17. hoowi

peal majas. Kokku saada kella

10—1. o

: õpetuse ja kohakuulamisega.

uus neiu

Aohto. On omas töös wilunud. palub õmbleja suure õpilaseks ehk käealuseks. On enne õppi flt. .J. P." all. mid. Teal. Grigori län. 10, k. 3. 1

TäieSti toitunud

Wilunud

ftmmfjft |IU»U|gIUfMA

Alam Sõja tün. 17, krt. 5.

nittis.

Mleis

valub rätsepa käealuseks ehk mu

kumised saata slt. „Silwa 3" all.

-t-—s

Intelligent

neiu,

soowib teenistust kõnetnndide

daam,

ennem teeninud. Palub ieat. kautSjoniwõimuline, tunneb

noormees

raamatupidamist, masinal kihu

flt. .Anna 2172" all.

tust, täiesti wilunttF.. matab kohta kassasse. Teat, slt. «M Ä! M" all.

WlllStööüe

Noor intelligent 1

juPtaso,

Julius kiihle kontoris. Wa ' naturg nr 6 (Mru tän. 2). soowib kohta. Vilunud kõigis

dQQM,

ehitustöödes, wõib iseseisvalt

teenislusl era- ehk 4igi

asutusse. Teat slt. «Energiline tööjõud -f- 26" all.

hästi ja ustumalt Saksa keelt. Teat. slt. „G." all. >--e

gTööotsimsetil  I BSBBBBBBmSHB&SSMI Õmbleja

MII

Palub teat flt. .25x3" all. i mist tunnet),, oskab ka sööte walImistoda. tzerenaise kohta ! maale. «Nr. 28 ®Ämi L." all.

nsisMiim

kella 12—2.

Wilunud kooltõpetajanna au nab Sttisa keele

Nunne tän. 1, krt. 1.

  ö rrsdraütlisd.

soowib pesu- ehk passikohta. Tea

ssowib majasse tööle ehk õmb tada flt. .Teenistus" all. . jeja juure, hea tunnistus. Teat. jHreleaitamise tunde algkooli1 slt. .Vilunud töötegija" all.

õpilastele. Teat. Soo tän. 16—i,

waldab nimg sB«i majavida

iTõapgHKumisecj

Auüpaiii

- Olen wztlunud laagri- ja ka tel

lltud tööga. Kirjad saata slt.

MM waja maale. Kaubelda Jaani tän. 6. krt 2 (Krediitpanga majas), kella Ib—l.

; Xtetn

maks õppimise lõpuni 3000 mk.

Vanemata ärgu tulgu läbi rääkimistele. Suur Kulikowi tän. nr. 25.

all.

1000 kg.; uued purjed Lähe

maid teateid saab: fpt. Ritari,

Pormoo, Suomi. Kirjawahe tus Soome, Rootsi ja Inglise keeles.

Walget ja halli willast iõnnv (ühe- ja kahekordset) ja head

3-mas suurtükiwäe rügement puuwillast wajab

ror»t«i müüb M Tesloni willawabrik Tallinnas, Harju t. 45, sisse käik Müüriwahe t. 2, hoowi

«een^a*, kes teeta oskab Tarwilik Wc»

pealt.

filrfllntffiiijal

Sootsium suures valikus

(palk l-seS järgus). Teateid anda rügemendi staapi, WiljandiS.

Vaja " naisterahvaid,

tarwis maale, alewisse. Rää

Mli-IMIkM kohalikust tööstusest ja wälja mao kirmaselt

Kiwisöetõriva, wanlrimääret K??tuselatti

Aswalti (gudroni) ? Puutõrwo tgudroni)

kida Slobvdi tän. nr. Ib, k. 11, kes foon. alata ehk juba kaup

ja löMuoujeid naelu. lewad kondiitri- ja pagartkau Narma mnt. 13, Scharapow. padega, kohtade peale wiimine

kella I—S,

otsib kohta mootorite, auruma palub mingisugust teenistust, sinate, pumpade, weewärgi j n. wöib ka oma korter olla. Kirjal, e. alal, oSkab kalkulatsiooni, üles anda slt. «Spetsialist" all. slt. „L. P." all.

AuS ja uStaw maaneiu wckvb Raamest kergemat teenis »«Gtb ka »«he Wene keelt, minSOb natuke õmmelda. Oleks

lõõrid

jne Tulla läbi rääkima Watmu

tän. nr 3, krt. 5, kl. Hb—« Sh tul, kogu see nädal.

Vlliltt

kes kingsepatööd tunneb, leiab

teenistust Nõmmel, Ida tän.

nr. 18.

Linnakfe

otsib linna mingisugust teenis ' tõnuN C»»wituwam oleks ku tegija neiule koha kas kirjatööde peale tust, kas puusaaaiMs ja kand - hugile tuppa ehk laste juure pplub mingisugust kergemat tee- ! wöi ükskõik, mis, nüüd ehkk soowib tõödj naiSrätsePa juure,, jaks, wõi jälle karuga waljawe' QMMfttati wäga lapsi (kes (poissmees) leiab kohe teenis Nistust, kaS tuppa wõi perenaise j edaspidi. Valdan 3 kohalikkut rn kauemat, aega sellel alal lõ?«- dajaks. wõi muud. Ei põlgat Kqvmrb). Palud teat. slt. tust. Ulet anda Keilas, RegaS abiks. Teat. Aiwalaia tän. s keelt. Pakkum. flt. kuni 2S.. tarnid. Tõt t. slt. «Raisrätsepp"' mingisugust tööd. Teatada M. . PaGM fvda 4x 4" all. tiku juures, ehk Tallinnas, Tõ !.S & S"all. nr. 22—8. 2O. aprillini. nismägi 16, kontoris. ttll, V v. i.KaMlik töötaja" all. . ' -i

Wajamkse kingsepa

iierfitorit

Tarwis

ne wõi Saksa keele oskuõ sa muti ka ioowiiused Tulla kl. otfib mingisugust tõõd, kaS W-st hommikul. Aadress: majapidamises täiesti wi ärisse sulaseks eyk ükskõik, mis Müürtwahe tän. Id, krt. d, lunud ia wõib iseseisw. pere töö petile Teat. slt. „52õ + Lurje. naine olla. Teat. slt. „2L j * Arthar" all.

> «Noormees ss" all.

sellele, keS soowitab noorele

loitel

ne keeles, maldab Eesti keelt

i wiilakast perekonnast. Cissc

inaldada perenaise kohta üksiku herra juure, siia ehk ärasõiduks.

17-aastane korralik ja hakkajäi ka« juhtyb töllllst tarwis olema. - maa

| Müüakse.!

korremMl

õpipoissi

heast perekonnast, palub wõi

Tletti

;"~iiwiiiiiMiiiHMfcimt~i "im uiinnanfls

miStega jaata: Postkast nr. 318. mootorwintsiga, tõstejõud 700—

töötada, eelarwefid teha ja mn- wenelane, keS krOalikke keeli

Neb e • OJH •

maan

ntüüo, kandejõud kuni 225 ton ajal arsti ehk adwokaatide ja kontoritöödega tar ni ehk 80 stb, puumulcrjaali. juure. Teat. slt. „M. 223 L" all wis lähema! ajal. Pakk. endi Ehitatud 1918 a., mootor „Bo se tegewuse kirjelduse ja tingi linder'i" süsteem 50 tz. P.,

ranmlQPidQls

Koralik tööarmastaja 19-aaSt.

aplub kohta üksiteenijakS. On

poodi kella 2—6.

keS stenograseerib Saksa ja Ve kes kolme kohalikku keelt oSkad,

ftnnise.eismeinlli

Keslkooli haridusega

keS põllutööd tunneb, tarwiS maale. Tulla Datshi län. 9,

IllliS

Keskealine

otsib waStawat tööd. Teat, slt. '{ale puhtamasse ametisse Pak heade tunnistust., soowib was-

«Kiirkiri" all.

iiföili!

all.

Maaltulnud

soowib teenistuskohta. €>. Tar»ZITeat.

keelteS. elementaar- ja kõrgem,

matemaatikas, füüsikas la muis. Teat slt. „bO6" all. z

MMid

liii i si

kauemat aega Peterburis tööta nud, otsib tööd majaSse ehk löö

maant. nr. 18, „ Mõskma" wöö rastemasa, Kt. 1.

Tublit

poissi.

kojamehe ehk maja järelwaata. äri. Teatada Narva ja kohta. Teatada slt. ,O. M."- teele 4, kübaraäriSse.

keskealine naiSterahwaK ot-

Smbwa.

Kõrgema haridusega isik an sooww mingisugust teenistust, linna ehk linna ligidale maale. Kaubelda 19. aprillil kella 3—l

tuude

on ennem teeni Teat. slt. M. M. K."

Noor poiss soowib laewapoistkS. Palutakse teateid saata Narma

Palub kirjalikult teat. slt. «J.

L." all kuni 21. skp.

nab odawalt

j TUNNID j

iMfiiiif!

wrwiS. Kirjal, pakkum. flt. ~50 -i- 50 %" all.

Wilunud

naisterahvast vajab kesklinna

Mit Koina

tOdrnk

keS iseseisvalt võib töötada,

> tarvis Maneeshi t. 4, töötuppa.

"ÕTjTn

tuppa. Pakkum. slt. .106" all.

oigllStes ja korteri asjus. Lii wataia tän. nr. Ib, krt. 9, kella 9—l ja 3—6.

(irioliinÜllül lukuscppa.

ja flsemifi remonditöid. Dunkrii tän. nr. 21, krt. b.

Ha pyccKOM flBboce B KOHT. rae. »3MHrpairry«.

ja edaskaebtusi walmtStatakse, ka tulumaksu aSjuS ja antakse juhatust kõigis kohtuasjuS Lata!

SMS

waStu

jab

KasutoowaSse ärisse 00.000 mrk. lapitaaliga

Tublit

Wöib ka omast korterist käia.

Tööd ei Põlga Kirjad saata slt .Hoolas töötaja 17" all. Odawa hinnaga wõetakse

I 1 H« li JUUR TAHAGI Hs 6 J I

atejiaio õpan, ypoKH npaic- wituscd. Wõib ka üksiku pet WNmftWtisenkamvfl t) 25,3. THKH aBTOMOÕHJILHETO fffiJlA, ta majapidamise oma veale WaSt. slt. ,UStaw pere no HecKojrbKy qacoß B MBl» wötta. - acejiaTejibHO c 4 (qerwp. naine" all. nac. boi. HpvAno». HHcan, Maaltulnud Eesti jaSaksa keele

tarvis BaltiSki m. SS-a—6. tarwiS, keS kondiitritöõd wn neb. Katusepapi t. 11.

valub tungiwalt kübara tegija te : Kaubelda 19. skp. käealuseks ehk muud teenistust.

perenaise kolsta aBTOMOÖHJIHCTH 0 mochchepa

on kohe vaja kaupade välja

õpipoissi, waS olla. Palk ja prots. kok kuleppel Maalri t. LV, kunst kes wana tööd teha mõistab, soowib kohta maale linna li lillede tööstus. Sophie Pärn. tarwiS. Maakri t. 11. gidale perekonda, puhtust ar maStaja. E. Laagri tän. nr. 9—l, tulla hitti kella L P. l. Tapi" SMllt

4 POSTKAARTE N

ehk wõtakS kaaSüürilisekS kõrte

lö—l7 aaSta wanad. kainet

ja mittesuitsetajat kingsepa

pakkumiseks, võib ka naisterah

neiu

Haritud, wiisakas noormees wanutele, ja walmiStab eksa otsib mingisugust õhtust

PMEllpi 1

Agenti

Noor saaremaa

tssS,

nr. 17, k. 6.

Edõrensi t. 11, kontoris.

all.

Mtwm   lorem. dajaid palun teatada slt. ,24 tunde kannataja" all. DettqamdiT Lb-aaSt prakt. NkhvASte tä» 18, k 5. Sisse- . igas keeles ja aines, ka täiskas kakk eestuksest. Nöu waestele j

tanviS. Heeringa tän. 14, k. L.

suure wilumusega töösmse ja

Kes wöimaldaks noorele, kor raltkule wSikese lapsega nalS terahwale mingit temale kohast

antakse. Pikk tfttt. M-a, k. 9.

Ämmaemand

ÕPllüSt

Poissi laSte juure, soovitav, kellel mas käia: räägib kohalikke omal korter. Liivalaia t. 34-b, keelt. Kirjad ära anda slt. krt. 6. mehaanika töökojale tarwiS. L 834" all. Aadressid kirjal, teat. slt. „P. Wanemat 0." all. Bilansiwõimuline K.-m. A. Andewei ja Pojad MMui raomötupiõnja, wajab

Inglise, Saksa, Weue ja

1 järiu ämma«Ri3nd,

Habemeajaja ..

laste juure ehk päiwiti õmble

1H I§f 0'

W. Karja tän. 8, kõnetr. 25-63.

piima soowituStega. Pakkum. slt. «Sõiduauto" all.

wedrudega (kannab 35 p.), maa

pisttn

pidajale kaubaweols kui ka sõi

duks sünnis, ja hcbusekäru müüa. Drecmingi tän. nr. 25,

per |ofort füt Importfirma ge sucht. Angeboge mit Neseren zen und Eehaltssorherung an Postfach 237.

krt. 6

HHPBBHI

10

Tl*. 101

NelwnL»wa'. 15. nprHiil 1523

Pöcn>olclrt I Laupäcwal, 21. aprillil f. a.

H 14. apr. 1923 a. äkilise surma läbi lahkunud i/väsimata W

fvecmž VeaTprt

IMlmeestejeD

XlHperarfa A. B üpoHHKOBa.

klubis

3aaHie H-feMemraro rearpa BT> qeTßeprb, 19. aup^vl

Pitt tän. nr. 42.

?MiMttWWWNV

kinnine

OceHHifl CkpHÜMH fn>eca B SÄ. K. Cypryneßa. y qacTß.: Ky3Heaoßa, Poma-

segaeeSkawaga.

Ha - IlHcapoßa, CicapvKHHCKaa

BepHo, IpEHeFb, Tepexoßi»

Lõpuks tants.

M peetakse ära 12. mail 1923 aastal, kell 6 õht. RH G. Scheel ja Ko pangamaja ruumes.

Algus lell S õhtul.

H ÄP.

Poja* Bapßapti BacmibeßHM ECU.

I RiIUU Barldosselts. I

E. H. PomnHa - Hncapoßa

WW Päewakord: B 9 1. Juhatuse aruanne 1922 aasta tegewuse üle. W Ki 2. Puhtakasu mõtus W mm 3. Juhatuse tasu äramääramine. gg Bai 4. Eelacwe 1923 aasta peale. B ||| 5. Waltmised. lg ZW 6. Zookswad asjad Mj jWI Kerrasid nimeta aktsiate omanikke, kes peakoosolekust osa Waj DD wötta soowiwad, pa utaks e oma attsimd. eht ajutisi tunnis- |B| Sh tusi nende peale kuni 5 mmm s. a. G Scheel za Ko. panga- BM H majas ette näidata. Nende attsiate ehk ajutiste tunnistuste Sg 19 asemel wõib ka ette näidata allnimetatud pankade kwiitungid 9» nende pankade juures deponeeritud aktsiate üle ja nimelt: B| G. Scheel \a Ko. Tallinnas, Sjß gSI Kaubandus ja Tööstuse pant Tallinnas, wm

Haqaao BT> 8 N. Beaepa.

11*6hu irbcTaii or 400-50 m. AHOHCT»: AOCJJ-FEÄHLE cneic-

TaKjm crh yqacTiewb E H Poniimoö - Höcapoßoä: BT> cyööoxy, 21. anp-kjia

»3 A K O H t" nbeca BHHiareeHKo; BT>

BocKpeceHbe 22. anptjin npo majrbHbifi cneirraKjib

„