KUNSTIUURINGUD MAALIKUNSTI NÄITEL Alar Nurkse 2011.02.21.

26/04/2012

1

1

KUJUND versus MATERJAL teosed on valminud kunstniku valitud tehnika ja tehnoloogia järgi sobivas materjalis materjal on vahend aga ka sõnum materjal on semiootiline märk MAALITEHNIKA ja TEHNOLOOGIA stiilikriitilise analüüsi kõrvale on XX. saj. lisandunud tehniline analüüs ning struktuuriuuringud “technical study” kunstiteadlane konservaator-restauraator, keemik, füüsik jt. Fogg Art Museum Tehniliste Uuringute Osakond Bostonis - Georg L.Stout ja Rutherford J.Gettens Institut Royal du Patrimoine Artistique Brüsselis - Paul Coremans

technical art history Maryan W. Ainsworth

kuidas materjalid on ette valmistatud, kasutatud ja käsitletud ehk kuidas mõttest sai värviline kujund 1972 a. IIC Lissabon, maali ja graafika konserveerimise konverents, Joyce Plesters Maalitehnika ehk maali loomise menetluse all võib mõista materjalide, töövahendite ja võtete kasutamise süsteemi, mida nimetatakse vastavalt värvi sideaine omadustele, koostisele (nt. sideaine – õli = õlimaal, jt.) ja kasutamise eripärale (nt. õlimaal, temperamaal, guaššmaal jt.) (Kunstileksikon 2001). Maalitehnika on seotud stiili ja meetodiga (nt. prima jt.). Maalitehnoloogiaks nimetatakse maalikunstimaterjalide saamist ja nende kasutamist (nt. puitlaua töötlus aluseks, kruntimine; õlivärvide tegemine pigmendist, 2 26/04/2012 2 õlisideainest jne.) (Kunstileksikon 2001). 2008.04.

KUNSTITEOS

26/04/2012

MAAL TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA



• •

Maalitehnika ( kr.` technike`meisterlik) ehk maali loomise menetluse all võib mõista materjalide, töövahendite ja võtete kasutamise süsteemi, mida nimetatakse vastavalt värvi sideaine omadustele, koostisele ja kasutamise eripärale (nt. sideaine – õli - õlimaal, temperamaal, tempera, guaššmaal jt.). Maalitehnika on seotud stiili ja meetodiga (nt. tahvelmaal, kihimaal, alla prima jt.). Maalitehnoloogiaks ( kr. `techne`kunst, meisterlikkus; `logos`õpetus, teadus) nimetatakse maalikunstimaterjalide saamist ja nende kasutamist (nt. puitlaua aluseks töötlus, kruntimine; õlivärvide tegemine pigmendist ja õlisideainest jne.). Mõistet maalitehnika ja -tehnoloogia on kunstiajaloolises seoses kasutatud XX. sajandil sageli ainult pintslitöö mulje kirjeldamise tasemel. Tehnika ja tehnoloogia on aga palju avaram mõiste, mis hõlmab tähendust millele, millega ja kuidas on kujutis üles ehitatud alusmaterjali, ettevalmistus, alusjoonistust, isikupäraseid maalingukihte, värvide valikut ja nende koostist, pinnalekandmise viise, füüsilisest sooritusest saadud ja muutunud tekstuuri jne. ning hetkeseisundit. Erinev tehniline võttestik ning materjalikasutus on jälgitav inimese loomingulise tegevuse ajaloo pikas arengus. Kunstiajaloos on määratletud stiilid, koolkonnad, suunad, meisterkonad jne.. Igal neist olid rohkem või vähem eristatavad nii objektiivsete kui ka subjektiivsete teostuslike elementidega seotud tunnused materjalidest ja tehnikatest.



technical study



technical art history

Teave maalitehnoloogiast, kunstnike tööretseptidest, töö käigust jms. pärineb: kirjalikest allikatest, uuringutest vahetult silmaga või tehnilisi abivahendeid kasutades. 3

DOKUMENTAALSED ALLIKAD JA NENDE ANALÜÜS 

Vitruvius Pollio 33.a. ema



Plinius 23?24.a. - 79.a. maj. Naturalis historia



Theophilus Presbyter Schedula diversarum artium XI-XII saj.



Marcianus Manuscript



De Clarea Manuscript



Strasbourg Manuscript XV saj.



Cennino Cennini (Il Libro del l`Arte /The Craftsman`s Handbook/ 1390)



Leonardo da Vinci (Trattato della pittura Florenze, 1492)



Armenini (De veri precetti della pittura. Ravenna, 1587)



Giorgio Vasari (Le vite de´piū eccelenti pittori, scultori e architettori, Firenze XVI. saj. keskpaik)



Karel van Mander (Schilderboeck, 1604)



Theodore Turquet De Mayerne Manuscript 1620 ?1646



Philip Angel Lof der Schilderkonst 1642



Franscisco Pacheco (Arte de la Pintura, 1649)



Antonio Palomino Y Velasco (El museo pićtorico y la escala óptica, Madrid, 1715-1724)



William Hogarth (The Analysis of beauty, 1753)



M.P. Merrifield (Original treatises on the arts of painting, London 1849)

• KUULUVUS 26/04/2012

KOGUSSE, PROVENANCE

4

KUNST versus TEADUS

26/04/2012



PACT 13 1986 - Scientific Examination of Easel Paintings. Strasbourg.1986



XX saj. madalmaade varase maalikunsti baasil arenes alates 50.a-st uuringute rutiin Paul Coremans Brussel Centre National de Recherches, 70-80 uued meetodid, 1995 Jellie Dijkstra, 1996 Harvard symposium, 1997 London Nat Gal Techn Bul, 1998 Metr. Mus of Art New York “From Van Eyck to Bruegel”. Discussions. - “TECHNICAL STUDY” ~100 a vanusega Fogg Museum journal Technical Studies in the Field of the Fine Arts, esimene tehniliste uuringute akadeemiline kodu oli Harvard University _ esimene keemik Fogg Museum staffis - Rutherford John Gettens, – lõhkuvad maalingu punktiuuringud 50.aastatel, – maalingu instrumentaalanalüüs on aktiivne 90-keskel, – x-rad (1920-40) Alan Burrough, standartne meetod läbi xx saj , – IRR ja IRFC alates varasest 70-ndatest, Belgia konverents biennaal 1995.a mitte eraldi alusjoonistus vaid maalitehnika kompleks – dendrokronoloogia on tulemuslikult dateerinud alates 80-keskelt, – Raman spektroskoopia “TECHNICAL ART HISTORY” ~ Molly Faries, Ron Spronk; Recent developments in the technical exam. of early Nederlandish painting...; Brepols Publ. n.v., Turnhout, Belgium/President & Fellows of Harvard College, 2003



Autentsuse uuring on akadeemiline distsipliin

5

26/04/2012

TECHNICAL ART HISTORY ehk TEHNILINE KUNSTIAJALUGU

...uurib kunstiteost väljastpoolt sissepoole eesmärgiga teada saada millistest materjalidest ja kuidas on teos loodud ning selgitab loomeimpulsse ja sotsiaalseid seoseid. Foto: Dreamstime

Tegevuses on eriline tähelepanu, millest ei tohi mööda minna kõikides toimingutes – ei reaktsiooni ega ambitsiooniga - menetlused ei tohi mõjutada säiluvust ega selle kindlustamist. AN

Algselt lihtsalt tehnilisteks uuringuteks nimetatud kollektiivsed teaduslikud üritused (kunstiteadlased, konservaatorid) on kasvatanud uuringutepõllu, mida kaasajal (90-ndad aastad) nimetatakse tehniliseks kunstiajalooks Technical Art History (juba nimetatute kõrval võeti kollektiivi konserveerimisteadlased, arheoloogid, antropoloogid ja teadlased teistest distsipliinidest). Viimase sajandi arengud kunstiteoste teaduslikus uuringus on ulatuslikult muutnud väärtushinnanguid objektidele. Uurijate analüütiliste vahendite lai valik kunstiteaduse põllul, konserveerimise teaduses ja konservaatoritel on näidanud koostöö vajalikkust ja selle väärtust. 6

Technical Art History • • •





26/04/2012

Iga kunstiteost saadab lugu tema valmistamisest ja tähendusest, materjalivalikust ning säilumisest läbi aegade ning omanike huvi ja tähelepanu. Objektikeskne uuring püüab teaduslike analüüsidega kindlaks teha, selgitada ja kinnitada lugu tehnoloogiate allikate ja kunstiteaduse abiga, mille loomevili tuuakse esile. Loomise ja teose elulugu selgitatakse ja kujundatakse objektiivseks kunstiteadlaste, konservaatorite, konserveerimisteadlaste jt interdistsiplinaarsete uuringutega mis ulatuvad välja ka sotsiaalteadusesse ja ökonoomika ajalukku ning esteetikasse. TAH on saanud keeruline dekonstruktsiooni toiming, milles võetakse koost lahti nii materjal kui kujund, kunstniku või kollektiivi loomeakt, värvipigmendi valik ja selle valmistamine ning kaubandus koos loomekeskkonnaga plenäärivisandist kuni töökojani. TAH analüüsib oma ajas loovat kunstnikku, ülistab ja kinnitab tema loodut. David Bomford, In Looking through Paintings, ed. E. Hermens, London/Baarn, 1998: 12 http://www.gla.ac.uk/media/media_180432_en.pdf Maryan W. Ainsworth, http://www.getty.edu/conservation/publications_resources/newsletters/20_1/feature.html

7

TECHNICAL ART HISTORY •

• •

TAH-i rõhuasetuses on uute teaduslike tehnikate rakendus kunstiobjektide uuringuteks, tekitades niimoodi analüütilise interdistsiplinaarse raamistuse, millega peab saavutama selge teadusliku vaate kultuuriväärtuse tähendusse, valmistamisse ja säilitamisse. Suurem osa uuringutest fokusseerub siiski konserveerimise küsimustesse ja lagunemise mehhanismi, mis on adresseeritud peamiselt teaduslikku uuringusse. Selles on erinevate institutsioonide poolne kasvav huvi säilitamisse. Siiski saavad need lähenemised ainult osaliselt teosesse pilku heita ja seega on seal selge vajadus lisaandmetele mis on tekitatud interdistsiplinaarse TAH käsitlusega koos selle püsiva panusega kunsti ja inimesse et luua parem arusaam objektide materjaalsusest, selle koostisest ja loomisest ning selle kontekstist. Interdistsiplinaarse objektikeskse uuringuga analüüsitakse iga lugu mida kunstiteos räägib: lugu teose tähendusest ja valmistamisest, kunstniku materjalivalikutest, elukäigust läbi aegade vähem või rohkem vigastatult. TAHi teadvustatakse koos uuringuga artefakti elulugu. E Hermens TAH kannab endas teose valmistamist ja tehnilist ning dokumentaalset tähendust millele me heidame valgust läbi selle protsessi. See sisaldab põhimõtteliselt materjali füüsikat ja töö struktuure ja kuidas on ette valmistatud, kasutatud, kombineeritud ja manipuleeritud – kuid (ja see mis teeb TAH nii intellektuaalselt rahuldavaks) see samuti huvitab kuidas kunstnik jõudis lõpuni või miks jättis töö lõpetamata. D. Bomford 26/04/2012

8

KONSERVAATORI-RESTAURAATORI IGAPÄEVATÖÖ ...

• • •



• • •

...on ümbritsetud salapäraga, neid peetakse võluriteks, kes on võimelised sajandite möödumise järel tajuma ja kordama (kellegi) loomingulist akti; Seda müüti võimendatakse meedias k-r-ite kõikvõimsusega taastada ja luua tehniliselt terviklikke illusioone. Sageli jäetakse seejuures selgitamata, mille poole püüdleb restauraator, kas mälestise autentsuse säilitamise poole või personaalse "isikliku" subjektiivse ettekujutuse loomise poole. Tekkinud on traditsioonilise k-r-e mittevaieldavusega rahulolematus - võlurid ei kujuta mitte iga kord selgelt ette mälestise materiaalsesse struktuuri tungimise motiive - seda enam - sageli pole ka tulemus üheselt määratletav. - restaureerimise vahelesegamine ei ole tehnoloogilisest ega eetilisest aspektist normatiivsete raamidega piiritletud. Finantseerimise piirid kujundavad mida teha ja kuidas teha. Uuringute teaduslikkus Kuid vaatluse, mõõtmiste parameetrite suhtelisus võimaldab olla kriitiline ja taotleda enamat ... Enam küünilisemaks minna ei saa - vastuolulised järeldused restaureerimisel või atribueerimisel on kaitstud technical art history teadlaste teaduse abil. Michael Daley http://artwatchuk.wordpress.com/tag/technical-art-history/

9 26/04/2012

26/04/2012 I. KAS JA KUIDAS KANNAB MATERJAL ESTEETILISTE, EETILISTE VÕI RELIGIOOSSETE SISUGA KUJUNDEID näiteks TRADITSIOONILISES KUJUTAVA KUNSTI LIIGIS - MAALIKUNSTIS - ?

II. KÕIK ON KUNST !?

Kunsti piiride laiendamine/nemine kunstiteoorias on sünnitanud loosungi "Kõik on Kunst"

Lauri Sillak, „Portree“, õ., segat., tinaplekk, l., masoniit ; Jaan Toomik. Nimeta. 1999; Tommy & Laurentsius (Toomas. Hr. Laurentsius onu Tommy onnikese soolaleivapeol - parajasti käib maailmalõpp e. Home I.1996. segat., assambl.

10

MAALITEHNIKA ALUSEST RAAMINI

• Lõuend (kiud-kude pingutatusalusraam-õmblus- ...)

• Puit (liik-lõige-tisleritöö...) • Metall-vask-raud... • Papp-paber-...masoniit 

26/04/2012

traditsioonilise kunsti näitel

• Aluse ettevalmistus (tüchlein jne.) krunt-imprimatuur • Alusjoonistus (joonistusvahend kuiv-vedel) • Maaling (alusmaaling, mitmekihiline maaling...) • Kaitsekiht lakk

Vormistus raami 11

MITTELÕHKUVAD UURINGUD

2010.11.04.

- VAATLUS ERINEVAS VALGUSKIIRGUSES -

PAATINA (Paul Philippot ”See ei ole ei füüsiline ega keemiline, vaid kriitiline mõiste”) LAKK MAALING ALUS MATERJALITUNNUSED LÕHKUVAD UURINGUD AINELISE KOOSTISE ANALÜÜS 12 t.k., Püha Hõimkonna altari tiib. 15.saj. õ., p. Fotomaterjal:EKM

KUNSTITEOSTE ANALÜÜS MAALIKUNSTI NÄITEL (Art Innovation diagram)

ultraviolet

visible

infrared

X-ray

retouch varnish paint layers

ground

underdrawing

canvas/wood

26/04/2012

transmitted infrared

13

I. MITTELÕHKUVAD UURINGUD

26/04/2012

1. Kunstiteose vaatlusel elektromagnetkiirguse e. tavalise valguse spektri osas saab hästi vaadeldavaks kujutis, selle detailid ja koloriidinüansid; eristuvad materjalikasutus ning säiluvus. 2. Ultraviolettuuring rajaneb elektromagnetkiirguse spektri sinises osas toimuvale peegeldus või fluorestseerumisefektile. Maalikunstis ilmutab toneeringute ja ülemaalingute asukohta ning iseloomustab lakki ja pigmente.

Paberi ja dokumendianalüüsil visualiseerib pinnadefekte, plekilisust jm. 3. Infrapunauuringuga on võimalik maalikunstis eristada alusjoonistust (kui on teostatud süsinikku vm. ainet sisaldava joonistusvahendiga heledale krundile) ning hankida teavet värvainetest (pigmentidest) katvate ja nähtavate hilisemate maalingukihtide all. Valevärvi infrapunauuring on kasutusel raudgallustintide eristamiseks pruunidest tintidest. 4. Röntgenikiirgusel põhinev meetod on ulatuslikuma läbitungiva olemusega ja kõige informeerivam materjali olemusest ja seisundist. Roger van Scoute, Helene Verougstraete-Marcq. Pact.13. Scientific examination of easel paintings. Ed by auth., Strasbourg. 1986.

14

VALGUS • Inimsilm on tundlik valgusele ehk elektromagnetkiirgusele lainepikkusega 400700 nm. Valgussageduse kasutamine nähtavast spektrist väljaspool, nagu UV või IP, võimaldab meil tehniliste vahendite abil eristada materjali iseärasusi, mida ei http://science.hq.nasa.gov/kids/imagers/ems/index.html ole võimalik näha inimsilmaga.



Elektromagnetiline kiirgus on lainena leviv nähtus, mis seisneb elektromagnetvälja levimises vaakumis või aines ning kannab endaga energiat ja omab impulssi, mis jagatakse lähtuvalt vastava laine sagedusele: raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, valgus, ulraviolettkiirgus, röntgenikiirgus, gammakiirgus. Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi, sest see saab aines neelduda ja kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks.



Valgus on üks energiavorme, mille soojuslikus ja fotokeemilises mõjus on erinevad artefaktide valmistamise materjalid tundlikud ja materjalidele põhjustatud kahjustused on pöördumatud ning ajas kuhjuvad (kumulatiivsed).



Elektromagnetkiirguse ultravioletne (100–400 nm) ning violetne (380–420 nm) osa on fotokeemiliselt kõige agressiivsem. Fotokeemilise kahjustusega kaasneb materjalide keemiline muundumine: materjalid pleegivad või tumenevad, muutuvad rabedaks, lagunevad tükkideks jne..



Elektromagnetkiirguse infrapuna ehk soojuskiirguse suhtes on tundlikud eriti vett imavad materjalid, mis 15 26/04/20 soojenevad ja kuivavad, mille käigus väheneb materjali elastsus ja vastupidavus. 12

MITTELÕHKUVAD UURINGUD •

Valgus on elektromagnetkiirgus, mis tekitab inimese silmas valgusaistingu. Valge valgus koosneb spektrivärvidest. /Inimsilm on tundlik valgus- ehk elektromagnetkiirgusele lainepikkusega 400-700 nm/



Vaatlus TAVALISES SUUNATUD VALGUSES: objektile suunatakse vastavalt vajadusele erineva nurga alt nähtava valguskiirguse voog nn.külgvalgus; hajutatud valgus; läbiv valgus;



Nähtav salvestatakse, mis võimaldab täpse dokumenteerimise: SALVESTUS – kirje, fotofilm, digitaalne salvestus





MAKROFOTO - pildistatavat objekti suurendatakse ehk filmil tekkiva kujutise mastaap on 1 - 10 X. MIKROFOTO – suurenduseks on enam kui 10 X. Elektromagnetkiirguse nähtavas piirkonnas või tugevas valguses toimuval vaatlusel on tähtsaimaks eesmärgiks eristada eksponaatide materialitunnuseid, originaalsust ja kahjustuste iseloomu. Dokumentatsiooni nõuded vajavad täpset silma ja 26/04/2012 salvestusrežiimi orientiire (mõõtskaalat jne.)

16

PÜHA HÕIMKONNA ALTAR

26/04/2012

17

PÜHA HÕIMKONNA ALTAR •Vaevueristuvad alusjoonistuse jäljed Püha Hõimkonna altaril parempoolse välimise tiiva välisküljel, mida võib tõlgendada ka kontuurjoonistustena, tõi esile terava nurga alt suunatud külgvalgus: all paremas nurgas on kraape ehk styluse jäljed. Samasugused õrnad kraapejäljed on nähtavad ka parempoolse sisemise tiiva välisküljel taeva- ja arhitektuurimaalingul. Niisuguste jälgede tegemine krundile võimaldas tõenäoliselt rõhutada perspektiivi. •Parempoolse sisetiiva sisekülje maalingu ristlõikel (vt. BA.B.I) on nähtav ootamatu jälg. Väikesed mustad graanulid krundikihi peal on omistatavad alusjoonistuse materjalile.

26/04/2012

18

Väliskunsti Muuseumi kollektsiooni kuuluval teosel „Viljalõikus“ Joos de Momperi järgi oli erivalguses nähtav puutisleri meistrimärk “MV”, mis identifitseerus Antwerpeni puupaneeli meistrile Michiel Vriendt`ile (valm. aluseid ka P.P.Rubens`ile, D.Teniers`ile jt.)

ULTRAVIOLETTUURING •





Elektromagnetkiirguse lainepikkust vahemikus 100-400 nm, mis asub röntgenkiirguse ja nähtava valguse vahepeal nimetatakse UV kiirguse alaks, UV uuring rajaneb elektromagnetkiirguse valgusspektri sinises osas toimuvale fluorestseerumisele /fluorestsents, luminestsensti liik, mõnede ainete omadus ergastamisel helendada/, mille energiadoos põhjustab luminestsentsi ja fotokeemilist reaktsiooni. UV uuringu eesmärgiks on maalikunsti pinnakihi analüüs. Meetod võimaldab näha kattelaki tunnuseid, maalingu valmimisajast hilisemaid lisandusi, mis eristuvad tonaalselt ja värvuselt (näit. ülemaaling jne.). Fluorestsents on erinev sõltuvalt materjali koostisest ning aja jooksul toimunud muutustest.

Ultraviolettvalgusega (UV) desinfitseerimine on üks uutest UV kasutamise võimalustest kõige kaasaegsem ja ohutum õhu ja vee desinfitseerimise meetod. UV ala jaotataksekse omakorda: UV-A (315 - 400 nm),



UV-B (280 - 315 nm), UV-C (200 - 280 nm) ja vaakum-UV. Esimest kasutatakse solaariumides, UV-B ja UV-C on aga bakteritsiidse, desinfitseeriva toimega.



UV kiirgus mõjub ennekõike üherakulistele mikroorganismidele - viirustele, bakteritele, seentele, vetikatele ja ainuraksetele.

26/04/2012

20

Elektromagnetiline kiirgus ja UV



• • • • •

Elektromagnetiline kiirgus on lainena leviv nähtus, mis seisneb elektromagnetvälja levimises vaakumis või aines ning kannab endaga energiat ja omab impulssi, mis jagatakse lähtuvalt vastava laine sagedusele: raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, valgus, ulraviolettkiirgus, röntgenikiirgus, gammakiirgus. Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi ja saab aines neelduda, läbida ning kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks. Nähtava valguse footonid ei neeldu lakikihtides ja sideainetes kuid läbivad neid. Kontrastiks-võrdluseks, kõrgema energiatasemega footonid spektri UV emk regioonis tugevalt neelduvad lakkides ja sideainetes. UV footonite neelduvus on tulemuseks mõnedel juhtudel kui toimub nähtava valguse footonite emissioon. Kõrgema energiaga valguse footonite neelduvus ja reemissioon madalama energiaga footoniteks nähtavas regioonis on nimetatud fluorestsensiks. Lakkide fluorestsents UV emk –s võimaldab meil eristada tavatingimustes läbipaistvat lakki maalingu peal. Laki eemaldamise kvaliteeti- ühtlust jne on võimalik UV kontrollida. Vana lakikihi emk footonite neelduvusvõime on erinev seega on fluorestsents erinev nagu ka uutel ja vanadel värvainetel ning toneeringutel ja ülemaalingutel. UV emk tugevalt neeldub värvainetes ja lakkides seoses ekspositsiooni ehk toimeaja pikkusega, mis on pleekumise ja värvimuutuste põhjuseks.

26/04/2012

21

UV UURING

2010.11.04.

PÜHA HÕIMKONNA ALTAR altari parempoolne välimine ja sisemine tiib, väliskülg, detailid, UV

26/04/2012

22

Ants Laikmaa, „Abessiinlanna“, 1918a., pastell, paber Fotomaterjal: EKM

t.k., Lahing. 19.saj. õ., l. Fotomaterjal:EKM

Aparatuur •

СВТУ – 1.0

УХЛ4.2

1,0 КВТ 220 В



IP20 ТУ43-02-136-79 50 ГЦ

ЛАМПЫ НАКАЛИВАНИЯ КВАРЦЕВЫЕ ГАЛОГЕННЫЕ ТИПА Г 220 -1000 – 4 ХЛ. 2 ТИП ЦОКЛЯ R 75 ВOЛЬТ 220 ВAТТ 1000 ОСТ 160.535.013 - 75

• Halogeenlamp • Led lamp

26/04/2012

24

26/04/2012

IP UURING

Infrapuna elektromagnetkiirguse lainepikkus on nähtava valguskiirguse punase osa vahemikust pikem (ca 700 nm – 2200nm) kuid lühem raadiolainetest. 

IP uuringumeetod põhineb spektri infrapunase elektromagnetkiirguse osa läbitungimisomadusele maalingukihtidest 

(minimaalne lainepikkus vahemikus 700-900nm /IP ja lähi /near/ IP seostub 700-1200 nm/ - maksimaalne kuni 2200 nm).

Nähtavus infrapunakiirguse abil on mõjutatud kasutatud materjalide omadustest, värvikihtide paksusest ning samuti sõltuv nähtava valguse spektri punase osa võimest läbida või peegelduda piirkondades mis on teostatud valgete, punaste, punakaspruunide toonidega. 

IP-uuring võimaldab vaatlusaparatuuri ja salvestamise abil maksimaalse teabe kogumist maalikunstiteose alusjoonistusest ja maalingukihtidest. 

Infrapuna fotograafias on võimalik fikseerida infrapuna kiirguse suhtes tundlikule filmile mitte summaarset jälge nagu röntgenikiirguses, vaid infrapunakiirguse (valdavalt lainepikkusel vahemikus 700-900nm) osalist neeldumist värvikihtides. Meetod võimaldab dokumenteerida alusjoonistust ja pentimenti jälgi. IP fotograafiat hakati kasutama konserveerimises 1930-ndail, peamiselt uurimaks maalide seisundit. Alates 1941. aastast (valdavalt 50-ndail ja 60-ndail) rakendati alusjoonistuse esiletoojana. 25 25

IP UURING

Infrapuna reflektograafia areng on seotud j.R.J.Van Asperen de Boer`iga, kes 1960. ja varajastel 1970-ndatel töötas välja aparatuuri valgel krundil oleva joonistusejälje uurimiseks. Juba 1960. aastatel, kui võeti esmakordselt kasutusele IRR aparaat, sai enamuse maalingukihtide läbistamine võimalikuks. Allpool nähtava maalinguga kaetud pinda eristuvad krundilt peegeldunud ja/või neeldunud infrapunakiirguses (kuni 2200nm) alusjoonistuse jäljed näiteks süsinikku sisaldav materjal vm. millega tehti joonistus. Alusjoonistuse uuringus näitab meetod mitte ainult süsinikku - puusöe, musta kriidi ja luumusta jälgi, vaid ka pehme metalli hõbeda, tina, kulla ja vase olemasolu ja joonistusmaterjalina kasutust. Valevärvi infrapunauuring /FCIR/ on kasutusel näit. raudgallustintide eristamiseks pruunidest tintidest (vt. 2007 koolitus koos Jaan Lehtaruga EKM Kumus). 

Ülekantud või läbivat IP kasutatakse elektromagnetkiirguse omadusel läbida näit. kiulist materjalipaksust ja registreerida-salvestada kunstniku töömeetodi algstaadiumi, mis on hilisemas töös kaetud. 

26/04/2012

26

ARTIST PRO (Art Innovation BV Netherland) ARTIST Multi-Spectral Art Imaging System on teisaldatav aparatuur, milles 5 megapikseline sensor (pixeleid 1360x1036) on rakendatud digitaalse kujundi-pildi analüüsimiseks koos salvestamise, dokumenteerimise ja töötlusvõimalustega: 1) toob nähtavale ja võimaldab uurida alusjoonistust, 2) võimaldab mõista teose loomist ja seisundit, 3) võimaldab hankida teavet teose sügavusest ja rakendatud tehnikatest, 4) võimaldab eristada kunstniku poolt kasutatud materjale. ARTIST`il on: Infrared vidicon equipment ARTIST PRO 2 objektiivi: 23mm F/1,4; zoom 18-108mm F/2,5 rüperaaliühendus ja tarkvara operatsioonisüsteem, valguskiirguse allikad koos liikuvstatiiviga CPS 100. Kõik osad saavad aidata konservaatoril-uurijal mittelõhkuva meetodi vormis visualiseerida ja mõista teose ülesehitust ning seisundit.

Kujundiuuringu moodused • RGB värvid • Must-valge helendus • UV peegeldus • UV fluorestsenss • IR 1 ~700- 950 nm • IR 2 ~1000-1200 nm • FCIR 1– vale värvi infrapuna • 26/04/2012 FCIR 2– vale värvi infrapuna

27

Colour image

Near Infrared image

FCIR fotograafia – Eastman Kodak Kompany II Maailmasõda avastati kaitsevärvuse abil varjamise ehk kamuflaaži. •

Meetod kasvav taimsestik peegeldab infrapuna päikesevalgust erinevalt kunstlikust materjalist. •

Esimene multispektraalne foto Apollo 9 missiooni ajal 1968. •

Aastast 1970 on üle maailma kasutusel. •

B

G

B

G

R

NIR

R

False color infrared 28

Art Innovation scheme 26/04/2012

UURING

dokument, 19.saj., gallustint, paber, Fotomaterjal:EKM

IP UURING PÜHA HÕIMKONNA ALTAR •Vaevueristuvad joonistuse jäljed on altaril vasakpoolsel välimise tiiva välisküljel, mida võib tõlgendada kontuurjoonistusena ja varju viirutusena. •Kohati on alusjoonistuse jälg plastiline ja võrreldav monokroomse pintslijäljega.

26/04/2012

30

2010.11.04.

LICHTENSTEINI LOSSI MEISTRI “KRISTUSE ESITAMINE TEMPLIS”

Reinhold von Lipharti (1808–1891) Raadi mõisa kogust pärineva anonüümse kunstniku teos on dat. 1430.–40.aastatega. Maalile tehti röntgenogrammid ja IPR-salvestused. Külgvalguses on kohati nähtav nõelpliiatsi peen kraapejälg, mis haakub kompositsiooni alusjoonistuse kontuuridega. Kraapejäljena alusjoonistust kasutati Põhja-Euroopa maalis harva, iseloomulikum oli see Itaaliale Lõuna-Euroopas ja õigeusu ikoonimaalile. Röntgenogrammidel selgelt nähtav terava töövahendiga tehtud peen jutt markeerib kontuuri nii figuuride kui ka arhitektuurse dekoori osas (vt ill 2). Kraapejälg on sarnane Moskvas Puškini muuseumis („Kristuse sünd“, “Tarkade kummardamine“) ja Müncheni Pinakoteegis („Betlemma lastetapp”) asuvate Lichtensteini 26/04/2012 meistri töödel olevatega.

31 31

LICHTENSTEINI LOSSI MEISTRI “KRISTUSE ESITAMINE TEMPLIS” IPR eristab vedela värviga pintsliga teostatud selge alusjoonistus.

26/04/2012

32

RÖNTGENOLOOGILINE UURING



100-0,005nm,

Rajaneb röntgenikiirguse omadusel ainetest läbi tungida või nendes 100-105 erinevalt neelduda x-rad (1920-40) Alan Burrough



SIEMENS,

Röntgenikiirguse abil toimuva uuringu käigus saadav röntgenifilmile või digitaalselt salvestatud tonaalne pilt sisaldab ulatuslikku teavet

cm,

salvestusrezhiim

~40 KV/ ~3,0 mas Film Digitaalne

kunstiteose materjalikoostisest ja aineelementidest nende kasutamisest ning säiluvusest.



Mida suurem on kunstiteose ainekoostises sisalduva metalli aatomikaal, seda rohkem kiirgus neeldub jättes salvestusele heledama tonaalsete nüanssidega jälje.

26/04/2012

33

RÖNTGENOLOOGILINE UURING



RÖNTGENOGRAMMI TÕLGENDUS ON MATERJALI OLEMUSEST JA SELLE SEISUNDIST KÕIGE INFORMEERIVAM - on olulise tähendusega säilitamis- ja restaureerimisprotseduuride jaoks kahjustuste iseloom ja olemus (praod, putukaaugud jne.) saavad selgelt nähtavaks. Näit. krundi koostisest jääb röntgenogrammile tonaalne jälg: kriidist või kipsist kiht mõjub kiirguse toimel nõrgema filtrina, suurema

metallisisaldusega pigmentaine nagu näit. plii aga tugevama filtrina, mille toimel moodustub vastavalt vähem või rohkem maalingujälge summutav foon.

• • • • •

SÄILUVUS - KAHJUSTUSED ALUS paneel, lõuend, ALUSE MUUDATUSED (autor / omanik) MAALINGU MUUDATUSED (autor / omanikud) MAALITEHNIKA

26/04/2012

34

Kristuse esitamisele templis on iseloomulik maalingu skemaatilisus ning lakoonilisus. Selle teose ülaosa arhitektuuridekoor on figuurimaalingutest jõulisema ja reljeefsema pintslitööga. Röntgenogrammidel olev maalingu tonaalne jälg on mitme eristuva tunnusega: avatud kehaosade inkarnaat on teostatud peene vormiva pintslilöögiga, tekstiili kujutav pind on nii pintslilöögijälgede kui “märjalt märga “ jälgedega (vt. foto); arhitektuuri dekoor on maalitud suhteliselt vabalt laiema pintsliga (vt. foto). Valgusvoos olevate figuuride inkarnaadimaalingud on suhteliselt ühtlase või lameda töötluse jälgedega. Kujutatud figuurid ning foonil olevad interjöörimaalingud ei järgi täpselt styluse kraapejooni. Kaarjal gootipärasel dekooril teose ülaosas on erinev materjalitunnuste 26/04/2012 iseloom võrreldes allpool kujutatuga.

35

RÖNTGENOLOOGILINE UURING PÜHA HÕIMKONNA ALTAR

.

parempoolne sisemine tiib .

röntgenogramm, detail

PHA paneelide röntgenogrammide tõlgendamine on kahepoolse maalingu ning kahjustuste tõttu raskendatud.

Röntgenogrammidel iseloomustab krunti koostisaine(te)st tekkinud ühtlase nõrga tonaalsusega jälg. PHA vaatlusel ei eristu krundi pinnalekandmise ega töötluse omapärad. See on omane professionaalsele tööle ja kriidist koosnevale krundile. Värvide koostisainete metallisisaldusest sõltuvad kiirguse peegeldumis- ja neeldumisjäljed olid röntgenogrammidel ilma suuremate üllatusteta – kujutatu pole oluliselt muudetud maalimise käigus. Valguslaigud on intensiivselt ja rõhutatult nähtavad viidates sellega metalliaatomeid sisaldavale paksule värvimassile. Kohati eristuvad mitmetel kompositsiooniosadel kontuurjad piirjooned. Sisemise külje maalingujäänused on jätnud röntgenogrammidele hetkel tõlgenduselt vastuolulised 2010.11.04. 36 jäljed.

RÖNTGENOLOOGILINE UURING

Vaskplaadile teostatud õlimaali tehnika pärineb 16. saj. (levinud 16-18.saj.) ja levik toimus tänu itaallastele. Plaate valati, seejärel taoti valutoorikud haamritega või valtsiti/rulliti, mõnikord mõlemat moodi, soovitud paksusega tootesse. Vasksepa poolt valmistatud alustel võib kohata vasksepa märki.

VM939/ M6119 Ristija Johannes ; tk.; õ., vaskpl, 25x38

Kadrioru kunstimuuseumi eksponaatidest kahe metallalusel maali röntgenogrammidel (millel on kasutamise piirangud seoses metallipaksusest lähtuva kiirguse neeldumisega) võib näha arvatava rullvaltsmasina mustrite sees varieeruva vase tihedusega rohmakalt paralleelseid valtsimise ja löögijälgi. Maalil Ristija Johannes on mõlema töötluse jäljed eristatavad. 26/04/2012

37

II. LÕHKUVA ISELOOMUGA UURINGUD •Lõhkuva iseloomuga uuringute tegemine on põhjendatud siis, kui mittelõhkuvad uuringud on ammendatud ning lisateabe vajadus möödapääsmatu. Analüüsitavast materjalist optimaalse proovi võtmine võib toimuda ainult teose minimaalsel kahjustamisel.

Kasutatud on järgnevaid punktiuuringuid: 1) KOOSTISAINETE MIKROKEEMILINE ja TERMILINE ANALÜÜS (Jüri Kaup alates 2005. aastast, ühekordne analüüs), 2) KROMATOGRAAFIA, 3) FTIR - INFRAPUNA SPEKTROSKOOPIA, 4) SEM JA EDS - SKÄNNEERIV ENERGIADISPERSIOONSPEKTROMEETRIA EHK RÖNTGENMIKROANALÜÜS (EDXRS E. EDS)

•Ristlõikeuuring võimaldab näha ja analüüsida maalingukihtide järjestust ja ainelise koostise tunnuseid ning läbi viia aineuuringud (SEM, EDX, EDS Urve Kallavus alates 1999.aastast, mitmekordne analüüs) •Dendrokronoloogiat (< dendro‘puu’+