Günekoloogiline patoloogia

5. Endomeetriumi tsüklilised muutused. Endomeetriumi patoloogia Ave Minajeva

Endomeetriumi proove võetakse küreti abil või otsese biopsia teel. Fraktsioneeritud küreti-proov: eraldi proovid endomeetriumist ja emakakaelakanalist (esmalt kaelast, et vältida kontaminatsiooni)

Biopsia: hindamaks viljatuse või amenorröa põhjusi

Patoloogile abistav kliiniline informatsioon: patsiendi vanus, mentruatsioonitsükli tüüp, käimasoleva tsükli päev, hormoonravi, põhiline kaebus, kliinilse leiu lühikirjeldus.

Endomeetrium=emaka limaskest: näärmed ja strooma. Pindmine funktsionaalkiht, kus toimuvad perioodilised muutused; sügavam basaalkiht, mille arvel limaskest regenereerub.

Endomeetriumi tsüklilised muutused • Endomeetrimi ajalise vanuse määramiseks tuleks uurida pindmist osa. • Vanus määratakse kõige kaugemale arenenud piirkonna järgi. • Biopsia peaks pärinema kõrgemalt kui istmus; biopsias peaks olema funktsionaalne kiht, kuna basaalkiht ei tee progesteroonist sõltuvaid muutusi kaasa. • Kui soovite, et patoloog hindaks täpsemalt endomeetriumi vastavust tsüklile, KIRJUTAGE SEE SAATEKIRJALE! • Rutiinselt patoloog vastab ainult, millises faasis, sest täpne päevade hindamine ebatäpne. • Raseke hinnata patsientidel, kellel IUD või hormoonravi või endomeetrium ebaühtlase paksusega.

• Proliferatiivne faas • Pikkus varieerub 10-20 päeva, “ideaalne” =14 päeva; • Näärmed muutuvad väänlevaks, kuna epiteel prolifereerub östrogeenide mõjul • Varajane proliferatiivne faas (4.-7. päev): pinnaepiteel õhuke, näärmed sirged, strooma kompaktne, mitootiline aktiivsus minimaalne, suured tuumad • Keskmine proliferatiivne faas (8.-10. päev): pinnaepiteel kolumnaarne näärmed pikemad ja kaarjad, rohkem mitoose, stroomas mitoose ja paiguti strooma turset. • Hiline proliferatiivne faas (11.-14. päev): pinnaepiteel laineline, näärmed väänilised, rohkete mitoosidega ja pseudostratifiteeritud (epiteel näib mitmekihilisena); tihe strooma, subnukleaarseid vakuoole 50% näärmetest=ovulatsiooni tunnus (funktsionaalkihis!). • Et välistada anovulatoorset tsüklit, tuleb võtta biopsia 2 päeva enne menstruatsiooni.

A. Varane menstruatsioonijärgne, B. proliferatiivne faas, C. Sekretoorne faas

• Varajane proliferatiivne faas (4.-7. päev): pinnaepiteel õhuke, näärmed sirged, strooma kompaktne, mitootiline aktiivsus minimaalne, suured tuumad.

Mitoosid

• Proliferatiivne faas (10-12. päev): pinnaepiteel kolumnaarne näärmed pikemad ja kaarjad või väänilised, rohkem mitoose, stroomas mitoose ja paiguti strooma turset.

• Hiline proliferatiivne faas (11.-14. päev): pinnaepiteel laineline, näärmed väänilised, rohkete mitoosidega ja pseudostratifiteeritud (epiteel näib mitmekihilisena); tihe strooma, subnukleaarseid vakuoole 5 päeva fertiilses eas naisel (kliiniline mõiste, mitte patoloogiline). Põhjused: endometrioos, submukoosne müoomisõlm, endomeetriumi polüüp (5-15%), vähk (5-15% postmenopausis verejooksudest), enneaegne puberteet, anovulatoorne tsükkel, raseduse tüsistused, adenomüoos, endomeetriumi hüperplaasia, endokriinne häire, munasarjade haigus (granuloos või teekarakkkasvaja, metaboolsed häired (rasvtõbi, toitumishäire, hormoonravi, hormonaalse kõrvaltoimega ravimid, kollaskehapuudulikkus, koorioniit, emakaväline rasedus, idiopaatiline stromaalne detsiduaalne reaktsioon postmenopausis •Võib isegi olla seotud atroofiaga puhul tekkivate degeneratiivsete muutustega emakaveresoontes.

Düsfunktsionaalsed emakaverejooksud (dysfunctional uterine bleeding) Põhimõtteliselt saab eristada ovulatoorset ja mitteovulatoorset. 1. Kui ovulatsioon olemas, võib põhjuseks olla proliferatiivse või sekretoorse faasi puudulikkus, ebaühtlane irdumine või membranoosne düsmenorröa. •Ebaadekvaatne proliferatsioonifaas: kliinilise menstruatsioonitsükli päeva ja mikroskoopiliste muutuste mittevastavus (tavaliselt mikroskoopilised muutused hilinevad) •Ebaadekvaatne sekretsioonifaas: erinevus 2+ päeva mikroskoopiliste muutuste ja tsükli päeva vahel; biopsias sekretoorse endomeetriumi alaareng või näeme sekretoorset ja proliferatiivset endomeetriumi koos; võimalik ebaühtlane irdumine madala progesetroonitaseme tõttu. Seotud viljatuse ja amenorröaga.

•Ebaühtlane irdumine: veritsus kestusega ≥ 7 päeva, tingitud sellest, et osa endomeetriumi irdub hiljem; normaalset lõpeb menstruatsiooni 4. päevaks. Biopsia tuleks võtta 5+ menstruatsioonipäeval: näha reteneerunud sekretoorne endomeetrium, fragmenteerunud ja proliferatiivne koos. Esineb 10-17% düsfunkts verejookudest, põhjuseks kollaskehapuudulikkus.

•Membranoosne düsmenorröa: väga harv, mentrsuatsiooni ajal irduv endomeetrium meenutab detsiiduat. Põhjus võib olla eksogeenne progesteroonide manustamine. •Anovulatoorne tsükkel: näeme proliferatiivset endomeetriumi siis kui ajaliselt peaks olema sekretsioonifaas, enamasti põhjustab endomeetriumi hüperplaasiat. Mikro: stroomas fibriinikämbud, mida tavaliselt nomaalse menstr ajal ei esine), strooma tihked kogumid.